Meie Elu = Our life, July 16, 1981

              •• .1 .1
1^
,3^eie Elu''nr. 2@ (16S9) im
Ants Ene Kersoni süda lakkas tuk­sumast
1. juulil; 4. juulilisaad^^^ ta
Peetri kirikust oma viimasele tee­konnale
suure leinajate kogu poolt.
Ants Kerson sündis
1918. a. Lõpetas Tartus Treffnerij
gümnaasiumi 1936. a., oli valitud /
kooli õpilaskonna vanemaks kuigiise
oli üks nooremaid lõpetajaid.
Astus 1936. a. sügisel Tartu ülikoo­li
õigusteaduskonda ja samal ajal
EÜS-i^ kus hiljem oli valitud 1 eest­seisuse
ja Tartu üliõpilaskonna pin-duse
liikmeks. Vahepeal 1937-38 tee­nis
sõjaväe sundaega kahurväes^ lõ­petades
äspirantidejkiirsuse Tondil
lipnikuna. Lõpetas ülikooli cum laü-de
1942. a. kevadel.
A.Kri alati kor^eklne^ käitumine,
solidaarsus sõpruses, tasakaalukus,
mitmekülgne huvi ja erakordne ene-:
sedistsipliin ei jäänud märkamata ka
juba tä kooli ja ülikooli kaaslastele.
Allakirjutanu oli üks selle lähemaks
tunnistajaks, eriti millise süstemaiat-susega
ta õppis nii võõrkeeli kui ka
laiendas oma mitmekülgset silmarin­gi
iseõppimise teel. Selle tulemusena
ei olnud temal kunagi vaja ennast
pakkuda, teda otsiti ja vajati — olgu
mitmete keelte tõlgina sõjarindel või
ettevalmistamaks teaduslikule tööle
õigusteaduskonnas. Aga 'i3oliitiline
olukord sundis ta 1943. a. suvel Soo­me,
kus tä ühines soomepöiste rüge-;
mendiga, JR 200 ja Võttis ohvitseri­na
osa kõige raskematest heitlustest
Karjalas. Koos teiste soomepoistega
tuli ta 1944. a. hilissuvel tagasi Ees­tisse
kodumaa viimasele kaitsele. Te­ma
oli see, kelle kätesse tagasitulles
oli usaldatud Eestist mõni nädal va­rem
saadetud sini-must-valge lipp,
sümboolselt eesti ema poolt oma
Soomes .võitlevale pojale, mis kandis
loosungit „Eesti auks> luJeviku pan-;
dikš". Tema kätesse hoidmiseks sep
sobis kõige õiglasemalt. Jätkiiisid
võitlused ohvitserina veel väljaspool
kodumaadki; milles A;K. teenisi kõr­gema
tunnustuse, mi^ ametlikult ^äi
aga tal saamata kuna sõda oli läbi ja
kaotatud.
Saksamaal AJK. ei ^ölnudkaiJia, ju­ba
1947. a. leiame teda Kanadas —
metsatöölisena, vaatamata tema va­rasematele
ettevalmisti^stele ja saa­vutustele.
Äga juba noil esimesil
päevil on tal otsus tehtud lõpetada
õigusteaduslik stuudium teiskordselt
Kanadas, see mida Õigussüsteemide
erinevuse jä vajaliku keeleoskuse
tõttu pea keegi teine selleaegne ees­ti
jurist vaevalt soendas mõeldagi.
Kanada metsadest. saatis ta kirja
Hamburgi Balti ülikoolile paludes
tõendit Tartu ülikooli õigusteadus­konna
õppekava kohta, Kanadas üli­koolile
esitamiseks. Iseloomustavalt
A.K-le, kirjale lisatud mälu järgi
üleskirjutus oli nii. täppis, et see sai
tõendiks Balti ülikooHle selle kohta
mis Tartu ülikooli õigusteaduskonna
õppekava oli olnud E.V. viimasel
aastal Iseloomustavalt A:K-le, et ene­sele
majanduslikult ülikoolis õppi-rriist
võimaldada õppis tä ära keevi­tamise;
kuid peagi sai temast see kes
teistele keevitamist.õpetas. Ta lõpe­tas
ösgoõde Hall Law, Schooli 1957,
a., esimene eesti jurist kes s^da tegi
ning Kanadas esimene eestlasest
täieõiguslik advokaat Toronlos, Ka­nada
eestlaste ,,pealinnäs", kus oma
eesti advokaadi järgi oli absoluutselt
asendamatu vajadus. Ta oli ka esi-
, mene eestlasist, kellele anti Q.C.
(Queen's Cöunsel) tiitel, 1971. a.'jaa-
' nuaris.;-; •
A.K-i osa Toronto eesti ühiskonnas
on hästi tuntud. Vähe on suuremaid
eesti organisatsioone, millistele po­leks
ta põhikirja koostanud või mil­ledele
poleks ta andnud juriidilist
nõu või olnud juriskohsuldiks Ijcuni
oma viimaste elupäevadeni. Olgii ni^
metatud vaid Toronto E. Ühispank;
E. Kirjastus Kanadas, Tartu tolle-ge,
E. Kunstide keskus — j ^ Seedrir
oru. Ta oli ELK esimeses juhatuses,
esimees Ä. Veileri kõrval abiesime-heks,
ja esimene abiesimees, õitti
esimene yalitud esimees, RVN-s^ T^ld-
Valimistel Kanadas 1952. a. sai Ä,K.r
BiioiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiBiiBtiaiiiiiDiioiiQiiBiiBiiBiiaiioiiaiiiiisiiisiioiiau
•I V.' ",
1 NIMfsomf®
65 aastaseks saamisel on Kanada Avalduse blanketid on saadaval post-elanikel
võimalus saada mitmesugi^" kontorites.
vt
seid kesk- ja provintsivalitsuse ^odi^
antavaid hüvitusi';
Ontarios elav üle 65^astane isik on
õigustatud saama pensioni alajri
määraga
tõusta
tulekust.
m
a
S
5 I . 5
5 '
I
sc5*
Seeniorid, vastavalt oma sissetul6- 1
kule, võivad saada lisapensioni kuni
1209.03 kuus.
Olenevalt abielupaari sissetulekust
kuus, mis võib ja Kanadas elatud ajast keskvali^
olenedes sisse- süs võib maksta teisele abielupoole­le,
kui tema vanus on 60 ja 65 aasta
Uudisliimu <?n kindlasti sama müügil", vastasin. „!gavesed ju- |
vana kui inimkond. Juba.Eeva rakad." • .
See kaasmaalane lõi asjale
i, et mis sa segasega
paradiisi aias proovis õuna kee­latud
pjuust. On. päris selge, et
ta tegi seda dma naiseliku uudis- Ja tegi minekut.
himu ajel, et kuidas selle keela­Pärast
sõda, mil oli rohkem
tud vilja mekk peaks ka olema, uljust ja vigurivaimu keres, tegi-
. ,,, , . , , . . r r . . . i Mis pärast seda juhtus, see on me ühe kaas-sõjasüüdlasega lin-
Lisaks sellele on vaba arstiabi/ vahel, pensioni. | üldiselt teada
0.— suurune jaemüügimaksu hiivi- miseks keskvalitsuse poolt maksta- J _ .. '
mehi, kelledest seitse aasta- ja trammidel. Air Canada müüb Ä
kümmet on möödunud nõnda nägu hinnalandusega lennupiletid,
oleks ta ainult nende päid silitanud
ja dekoratsiooniks pistnud juustesse lõikamine tasuta.
tus ja kuni 1500. nendele kes maksa- vate pensionide kohta on keskne te-vad
kinnisvaramaksu või üüri:^^^^^^ 1^^
Samuti on pensionäridel poolehin-^^^^^^^^^^^^ õigus- |
naga sõiduVõimalüs allmaaraudteel tatud ka tööpensionile, kui ta on tei- ' |
nud vastavad sissemaksud omaVtöö- 1
koha kaudu. Töopensioni ülemmää-
Erilistel juhtumitel on ka muru- raks on praegu $244.44 kuus. Selle
pensioni saamiseks tuleb esitada soo-m
5 I.
m
S
5
5
ä
Õ
pisut hõbedat. Üks neist meestest on Kõige tähtsamad on seenioritele viavaldus. / . 1
E;ndel Arüja. Alaliselt tegev ja noo- hüvitused, nulle saamiseks tulevad Ontario provintsivalitsus kindhis- |
ruslikult naeratlev säde sihnis. • esitada avaldused. tab isikuile sissetuleku $466.11 kuus |
Endel Aruja sündis 5. juulil 1911. a. Riiklik vanaduspension makstak- või perekonnale ^$^^^
Kuigatsi vallas Valgamaal. Lõpetas se kõigile üle 65 aasta vanadele, kui Isikud, kes saavad riiklikku vana-
Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiuini nad on elanud nõutud aja Kanadas: dusepensioni ja GIS lisamaksu, ning
1930, a. ja immatrikuleerus saiÄal Riikliku pansioni saamiseks ei öle neil ei ole müüd sissetulekut, saa-aästal
Tartu Ülikooli matemaatika- nõuetav töö lõpetamine. Pensioni vad lisana kuni $48.80 kuus. Seda
loodusteaduskoniia matemaatika üli-/ saamiseks tuleb esitada avaldus 6' makstakse automaatselt ja avaldust
kuud enne 65 aastaseks saamist, selle saamiseks teha ei tule.
Enam e ole vajalik pensionäridel
na peal naljaviluks väikse teksti, |
Ja nii on arenenud uudishimu et proovida rahvai uudishimu. |
läbi hallide aegade ja paljude Mäenõlvakul paljukäidava täna-sajandite
kuni tänapäeva tase- va majade vahel oli väike lünk,
meni. 'Müüd tuleb mõni kahejalg- ^^ust avanes vaade kõrvaltänava-ne
vastu, ei jõua teregi öelda ja le. Vajusime kiire tempoga sin-kohe
pärib, et mis uudist on. na lünka sisse. Sirutasime kae-
Mõni lausa puurib sind nägu Ju, vehklesiipe kätega, rääkisime
kohtu-uurija, küi sul pole midagi omavaheLselget eesti keelt sel-öelda
Või ei taha oma suud tüh- lises toonis, et oh-oh, oi-oi. Iga-ja
asjaga kulutada. Uudis on hea tahes oU meie häältes ka umb-asi
edasirääkimiseks koos oma- keelsele kuulda üllatust. Meie
poolsete kommentaaridega. Eriti I^antomiim oli sedavõrd veenev,
sel juhul, kui keegi on kas orki .et rahvale võis jääda mulje, just
lennanud, vahele jäänud või "agu tehtaks kõrvaltänaval strip-portsu-
otsa kukkunud. Igal ju- tease'i või midagi hullemat. Ko
hui on kindel: uudishimu täien- he kogunes meie seljataha müt-n
5
a
õ
s
I
3,
õ
D
3
õ
5
§
S s
s
m
3
Õpilaseks. Lõpetas ülikooli koos di-daktüis-
metoodilise seminariga 1935,
aastal. Peale ülikooli lõpetamist jät­kas
juubilar tööd teadusliku edasiõp-pijana
Tartu Ülikooli juures, olles
samal ajal assistendiks Füüsika Ins­tituudis.
Magistrikraadi matemaati­kas
saavutas Endel Aruja 1938. a. ja
kutsuti samal aastal Tallinna Tehni­kaülikooli
füüsika laboratooriumi as­sistendiks.
1939. aastal sa,i juubilar Britisli
Councirs, stipendiumi edasiõppimi­seks
Cambridge . Ülikoolis Inglis;"
o
S
2
mi
dab teadmisi. säk rahvast. Mõned hakkajamad
"kel tulumaksu alla kuuluvat sisse- |
tulekut ei ole, tulumaksulehti täita.
Aga. mõnikord ei pole vastavat kasutasid koguni .füüsilist vagi-meeleolu
kellegile midagi uut "f^^^ P^^^.f ^ ^ " ^ ^ f •
öelda. Nü oli ka minuga. Tuli ^"^^^ ^^P^^ P^^^^'
vastu üks uudistehaige, toppis ^\ seaks jätta ega
ICui keegi saab 65 aastaseks 31. det­sembril
ja hakkab saama riiklikku
vanaduspensioni, saab ta järgmisel
aastal
Ep
.•^ turustusmaksu arvel
tsheki valitsuselt. Kui mõlemad abi- |
elupooled on üle 65 aasta vanad saa- 1
vad nad $100.-. ;
Ontario valitsus maksab kuni
1500.— pensionäridele perekonna
kohta, et aidata kinnisvaramaksu
I käe küünarnukist saadik pihku
ja küsis:
,;Mis ka uudist on?"
Vastasin surmtõsise näoga:
„Vene väed on juba otsaga..
„Mis? Mis? M'i{s?" katkestas
1 uudistekütt mu jutu.
,,Moskvas", lõpetasin oma ju-maal,
kust ta enam okupeeritud ko- * Järgmised 22 eestlast olid NSV tasumist. Sama on maksev ka; üür-dumaale
tagasi ei tulnud. Töötades 1980. aasta edetabeli Ž^ne esi- nike kohta, kes saavad 20% üürist,
õppejõuna King's Coll£ge% Newcast-^ '^^^
le on Tyne, saavutas Endel
uudistest üma. Varsti oli lünk
rahvast, puupüsti täis.
Lõpuks kui igaüks nägi oma
sumaga, et midagi naha ei olnud,
küsis niinult üks vanaeideke:
,,öelge mulle, noorhärra^ mis
siin õieti lahti oh?"
,;Üks koer mängis orelit", vas­tasin
päris tõsise häälega.
„Mis?" ajas eit silmad pärani.
,;Siin pole ju kirikut."
„üks koer poiss tegi teisele kõ-ph.
D. teadusliku kraadi €ambridge'i
ülikooli juures 1943. aastal. 1945. aas­tal
kutsus Hilger and Watts Ltd.,
London, juubilari oma teenistusesse
konsultandina, kust siirdus - 194Š. aas­tal
Büiiding Research Station, Wat-ford,
Herts, England teenistusesse",
kuhu jäi kuni Kanadasse emigreeru­miseni
1962. aasta sügiseL
Endel Aruja on avaldanud 26 tea­duslikku
tööd, neist osa kaasautori­na
ja peale selle kümmekond Eestit
ja Eesti okupatsiooni käsitlevat trü­kist.
Lisaks eelmistele kõnesid, aryu^
||. J . Uudmäe (kolmik 17.35)
medalimees
'2. E. Sellik (5000 m 13.21,7)
2. E. Sellik (lÖOOOm 27.55,
3. H. Puuste (oda 89.32)
4. J. Tamm (vasar 80.4)
6. - 9 . T. Pahapill (kõrgus 2.
7. T. Kaukis (l(M/õistlus 8i41|,
8. M. Kasearu (10-võistlus 8130)
10. ERohuIa (küül 19.85)
12. H. Sild (kuul 19.73)
3. -^17. T. Valgq)ea (kõrgus 2.21)
4. T. Turb (5O0O m 13.45,2)
16. K.. Laänsalu (vasar 75.20)
käiku.
ülemmäär aga $500.—.
Isikud, kes mingil põhjusel ei saa
riiklikku vanaduspension ja sellega
ei kuulu automaatselt nende hüvitus­te
saajate hulka, tuleb ühendus võt­ta
Ministry õf Revenue Taj^^Grants
for Seniors, Queen's Park, Toronto. 1
Tel. 965-8470. : |
Iga pensionär kes saab riiklikku |
pensioni saab automaatselt Ontario |
Senior Citizens kaardi millega saab |
tasuta arsti poolt väljakirjutatud ro- | uudist on?'
hud.
I Ja jutt oli sedapuhku otsas.
| . Kallis . kaaseestlane vaatas
I niind pilguga nagu seisaks ta riorelit."
1 ühe eriti kardetava ja paberite- ,;Misasi see on?" päris eit.
ga hullu ees, kes võib ootamatult
hambad säärde lüüa. Ta eemal­dus
minust, kasutades tagurpic i jus."
y^Ütl^me siis nõnda: üks poiss
pigistas teise kõri ja teine kar-
5
5
D
5
5
B a
Sellega meie jutt lõppes. Rah- 3I
Veidi aeg hiljem tuli teine vas- vahulk hakkas pikkamööda pet- •
e tu ja küsis:
,;Kwdäs läheb?'
tunult laiali vajuma. Üks üsna
sõjakas näitas meile rusikat ja
„Tänan küsimast, eile läks pigistas läbi hamniaste: ,
,,Verfluchte Ausländerl"
Ka meie tegime sääred. Oleks
veel", ütlesin.
y;Ma tahtsin teada, mis sul ka
s
õ
õ
a
võinud kergesti pinna peale saa-
„Linnas on soome banaanid da.
kai hulgal lugejakirju ja^ Eesti oku- ; T^Moorast (oda 8158)
. , V . . . . . ^ . . . i^^Y <10-võistlus 7830)
19. K. Külv (ketas 61.62)
20. T.Turb (10 000 m 28.40,5)
patsiooni selgitavat kaastööd inglise­keelses
aj akirj anduses.
Eesti põgenike saabumisega
samaale ja sealt Inglismaale oli En
dd Aruja, ikohalike olude tundjana, Nais^^^^
väsimatuks; nõuandjaks uustulnu-l^. E. Külvand'(7-võistlus
kaile. Samuti on tema olnud arvuka'-
te eesti organisatsioonide asutaja,
juhatusliige ja esimees Londonis;
Londoni Eesti Seltsi juhatüsliige ja IS. R. Kadarik (oda 56.
esimees aastatel 1946-^1952^ Londoni . ^ ^ ^ . , i o o * « i • v * i i 'fEceessttii M» ajiaa aalglgaatat^iaa ijaa sseellllee eessiimine^eess j^l^e^e^d^u^laj^s^te^l^ .o^h 23 ja lät2la0s-nteel h1u7 lgtua-s.
mitmeid aastaid, LondomLuten Ko- ^
guduse üks asutajaid. Inglismaa ^Inglane Sebastian Coe (25 a.)
Eestlaste Ühingu üks asutajaid ja • jooksis juunikuus Itaalias maailma-abiesimees
mõnda aega;
Juubilar .emigreerus koos
14. E. Kubi (ketas 64.(
15. H. Parts (ketas 63.70)
18. V. Minina (kuul 18.03)
I
5
Air Canada nõuab vanadust tõen­davat
'kaarti pensionäridele antava iToiioiioiiQiiQiioiiaiiotraiiaiiQiioiiQiiDiiiiiBiiBiiBirBiiaiiDiioiiQiiiHiBiiDiiBiiaiiiBi^
hinnaalanduse saamiseks lennupile­tite
ostmisel.
Pensionäridele, kes saavad riiklik-u
pensioni ja lisaipensioni, on testa­mendi
tegemine tasuta. Ühendusse
t|Uleb astuda — Ontario Legal Aid
pan, 145 King St. W, Toronto, Ont.
Pensionäridele on võimaldatud ka
tasuta eriteenindusi mille saa­miseks
tuleb pöörduda Comniunity
Informatsiooni Centerl poole, tel.
KIVI
on-rekordi
8(K) meetris — 1 min. 41,72
sek. Esimese 400 m vaheaeg oli 49,69
naga Kanadasse 1962. aasta' sügisel sek. (!), ligi üks sekund kiirem kui
ja asus tööle Ontario Research tema^rekordaeg (1.42,33) eebnise aas-erk
Foundation'1 uurimis-keskusesse To- ta juulis Norras, ,
rontos, kus teenistuskoht teda ees
ootas. Alates 1965. aastast töötas En- ^
del Aruja füüsika professorina
Ryerson Folytechnieal Institüte juu-res
kuni pensionile minekuni 1976. a.p
olles vahepeal 1974—1975. a. külaliS"
professoriks American üniversity of
Beirut'! juures Liibanonis jä 1975—
1976. a.Jcülalisprofessorks Üniversity
of Nairob'i juures Keenias. Juubilaril
koos abilcaasaga ol^
mail^jal kui^sealvaht^^
ja Tahu. Lisale oma paljudele rem- ^ sõprusmaa-dele
viifeis E. Aruia 19/9. a. koos abi- ..RU,],,.-^ .x^tr-- .° _ _ __
1 J- c „ . võistluses Soome tOOllSSPOrtlaSte • mmimma
kaasaga Ganadian Executive Service TUfiga ounktideea^—f —""""
Overseas tööülesandel Kairos, Egi^^ ^^^^^^ kaks soomlast sS
"jSbilar<onaktHvse!t tegev o l n^
eesti organisatsioonides Torontos. S^^^
Naised nõuavad võimatut: nende
vanus tuleb unustada, aga sünnipäev
meeles
Kui keegi arvab oma sihi saavuta­nud
olevat, siis on ta väga madala
Naistel pole kunagi kiire. Nad va­javad
50 aastat, et # aastat vanaks
kõigist kandidaatidest kõige rohkem
hääli. Hiljem oli ta palju kordi vali­miste
peakomitee esimeek, tunnustus
ta täpsusele, korrektsusele ja usal­datavusele.
Paljude eestlaste upalda-tav
juriidiline nõuandja ja asjaajaja,
tihti tasule üldse mitte mõeldeski.
A.K-ga pole kaotatud mitte ainult
rahvusliku meelega südames ja tõe
ja õigus^ eest võitlev eestlane, vaid
ka unustamatu isiksus ja eeskuju.
Nagu paljud järelhüüdedkij seda
tõendasid, temas kehastus eeikuju
töökusest, hoolsusest, täpsusest ja vi­sadusest.
Kõik kes teda tundsid on
jäänud selle tunnistajaiks. Tema iga
sõna või lubadus oli kui kaljusse
raiutud. Tema oma isiksusega tões­tas,
et ainult teadmistest on vähe,
teadmiste õieti j a õigel viisil ja ko­hal
rakendamine on mis on tähtis ja
seda ei saa ilma enesedistsipliinita.
Sellist täpsust ja ka kõige keerulise­matele
olukordadele lahenduse leid­mist
võib saavutada ainult pikaajali­se
hoolika ja visa ettevalmistuse,
mitmekülgse silmaringi ja vankuma­tu
tõe otsimise läbi. Sellisena isiksu­sena
elab A.K. edasi meie keskel —
otse legend oma eeskujuga, kõigiJe.
Leinavad abikaasa, tütred, sugula-sed,
' :koolivennad; ,• spjakaaslased,.
Alates 1972. a. on T ^ li^th;;;;^ ^J^^m 7'^'^
sekretär kuhu ta viiinaseil aasiail Ä^^^^^^^V T"^^^ iääfiitult oma aia on kulutanud sille ^^'^ ^^"^ nimedega. Võitjad
jäägitul oma aja on kulutanud, se^le oUd:. Hem Põlluste, Anatoli Bolsa-asutise
too organiseerimiseks raahia'- . ^ ^ . , ^ . Jöoisa
ttuuKkooeguu jiaa aarrmi^iivvii lk aattaallooggiisseeeenrimmiisseejl, ^j^^. j ^—^ ^ ^G^ ornVakeollvo, Akaavoat.a Ij adA nVmiia^-
korraldades oenguid ja hankides ku- , ^ A ^ ^ O . • n v n 7*'''^'^-
laliskõnelejaid. : • M. Arras ja 0. Kullerkan.
Akadeemiliselt kuulub Endel Aruja
korp! RotaHasse. Juubilari'ja tema
PÖIOKREAD: 1. Agar seltskonnate- ivasti puhuma (tuule kohta), 26. Nai-gelane
Torontos, 5. Kübaramust, 9. senimi, 27. Kolm sama volkaali,.28.
Arseeni keemiline märfc, 11. Mitte Jõgi Prantsusmaal, 31. Linn Tsheh-alla,
12. Mõõduüksus, 13. Ilmakaar, hoslovakkias, 34. Linn Rumeenias,
14. Viisakus, 15. Magus sai, 17. Ämb- 36. Ameerika timtumaid leidureid,
likulaadne mürgine loom, 19, Jõgi 38. Riik Euroopas, 39. Pealinn Aafri-
ItaaHas, 20.. Eesti Vabadussõja san- kas, 40. Tugipunkt, 42. Kõrbe&aar, 43.
gär, 21. Linna Venemaal, 23. Mäestik Väljanägemine (näost), 44. Ruumi-
Siberis, 26. Õppeaine täienduskoolis, kas, 45. 'Legendaarne Kartaago raja-
Murdvaras annab oma väiksele po- 29. ^"^^sõna,^^ 3^^ filmi- ja ja kuninganna, 47. Matemaatikas
diiva, 32.^ M^hentnii, 33. Jõgi Balka- kasutatav lühend,
nii, 35. Kesk, 37. L^eva osa, 39. Kuju
"kreeka mütoloogias, 41. Juhtijad, 46.
jaie nahatäie ja küsib:
,;Kas tead ka, mille eest see oli?
pyKäisin moosipurgi kallal." LAHENDUS
Eestlaste ja venelaste esmemised klaasile:
ätkusid samas kohas, Kaisaniemi
K > . M r » ! ^ ..«.L^v. ^ TL ....1
„Jama! See pole: mingi süütegu. Talupoegade ülestõusust osavõtja
Äga sa saatanahing jätsid näpujäljed Lõuna-Prantsusmaal XVIII saj. al-gul,
48. Aastaaeg, 49. Purje^rõhtpuu, '^j5|Y «5^ 'moN 'uosipg -9^ 'ts^l
abikaasa Henny eestimeelsest kodust >aba9 õhus,
on võrsunud kaks tublit eesti noort. I^!'!^!!^^^ Silt ühel ajalehekioskil Genfis:
Poeg Margus on lõpetanud Royal Mi- J.^!};';^ ,Alaailm pole muutunud halve-litary
College Kiiigstonis, Ont. ja tee- - ^^^^^y;,^^ Ainult teadeta edastamine on
^ punktid^^^^^^
SonnyBroman Rootsist sarjas 57
kooli Montrealis magistri kraadiga ^^^^^P^^^^ sarjas pani
/ p „ c ; « ^ . o A ^ ^ ; « : o * . A wnakov selih ka soome Esa
nib Kanada Lennuväes kaptenina.
Tütar Epp on lõpetanud McGilli Üli-
50. Mehenimi, 5L Mitte võõrad, 52. -j^g 'BA^J^SQ '\i 'loq '2Z'^'ä *LZ '^^3
Arseeni keemiline märk, 53. Ruumi- '93 '^UTBUUOX "g^ '«^l 'fZ '^^Y 'tZ
lende teostav asutus USA-s, 54. Roo- '\^^^i'zz 'sjuuj '2\ '>IBBX '91 'sp^i
ma keiser.
PÜSTREAD: 1. Mehe hüüdnimi, 2.
Fagun, 3. Sisalikuline loõm, 4. Poo^ ' W Z '«inf 1 'Cm^JSOd
-£I oi^S '01 '6 'm '8
-JTH 'oiifv "9 'Aisn-^ -g 'BU^si ' f o>i,
(Business Administr.). o • 1
kearvulised sõbrad, kaasvennad ja
: ^ kaastöölised ning soovidad SuHe^ ja R^äciäälüsärj^
Sinu perekonnale onne ja edu toos
saar Aadria meres, 5. Mitte vastav,
6. Mehenimi, 7. Hobuse moodi häälit-
„Äga Juhanes", imestas naaber., sema, 8. Jaapani saar, 9. Jeemeni
„Ise abielus ja õmbled oma mantli- pealinn, 10. Agar kirjandüstegdane
•o-^^N >S 'VSVN
mng.ettevõtmistes.. , • ' : •
Kolehmainen oli selili ajaga
Raskekaälusarjas (ICO kg) oli
; paremaks ,,Kalevi" Olavi Kul­lerkan,
kes punktidega 4 ^ 351
Markku Virtase Soomest, •
'EÜS- pere, akadeemilised tuttavad,
kaasjürištid; lugematud sõbrad — ja
Toronto eesti ühiskond; Ants, meie
kõigi viimane sõna Stiile o n ^ t ä n a -
':• me!. Mälestus .Sinust elab veel väga • .. ' ^" ..
mmm
le nööpi ette." ^
„Ega see minu mantel pole "
,;Kelle siis?^' . •
„Minu naise oma."
Politseinik peatab autosõitja.
„Teie sõitsite üle 100 km tunnis",
noomib ta.
vasta tõele, härra komissar.
Sõitsin 60-ne, võibolla koguni 40-ne-ga.
Võimalik, et sõitsin koguni 20-
hega."
,,Stoppr ütleb politseinik. „Veel
üks sõna ja saate karistuse vales ko­has
parkimise pärast" ^
Torontos, 13. Hollandi maalikunstnik -^UBJ^ •££ ' o ^ 'i£ 'J^BAON 'oe 'os^ '6Z
eelmisel sajandU, 16. Masti pikisuu- 'p95{;Bmg '93 'IBJJV 'iZ '^^Jfl '13 '^l
•Il 'sy -6 'm^^H'•? ']2of 'l :aV3OT0J
nas toetav tross, 18. Kuninga poeg,
22. Hele moodustis Päikese pinnal,
23. Haava jälg, 24. Naisenimi, 25. Kõ-saaas
E. SOOSÄAI^, CA,
Accöuhtant
,55 üniversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Tel.862-7115
XOBZ