1982-10-21-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Johannes Künnapus
o. a
„See ori n i i . , ."
Need Johannes Künnapuu lausutud
sõnad on meelde jäänud ühisest
koolipõlvest. Koolivend oli ikka asjalik,
'kaaluva sõnaga. Kui tekkiski
kaksipidi arvamisi, ei las'kuiiud ta
vaidlusse ega enese peale surumisse.
Oma asjaliku argumenteeritu kirini-tusöks
lisas vaid veenva ,/See on nii,
jah, see on nii." Need sõnad iseloomustavad!
ütlejatr^feš 20. oktoobril
seisatab oma käidud raja 80-ndal
teetulbal. Suure tööinnuga, igas olu^
korras tasakaalukas, kontrolliga, jä-relmõtleja,
kaaluva sõnaga, sõbralik
ja lahke nõuandja— omadused, mis
harva ühesisiikus võivad esile tulla.
Sellisena on ta suuresti respekteerii-tud.
^ JjK. on sündinud VMigamaal, Kui-gatsi'vallas,
põlistalus 20. oikt. 1902.
laastal. Saades alghariduse Priipahi
alg- ja Valga linnakoolis, astub i
maailmasõja aastail, Tartu Kommertsgümnaasiumi
ning selle lõpetamisel
ülikooli majandusteadust
õppima.
Paar aastat ülikoolis, et edasi jätkata,
tuli leida mingi itöökoht. Selleks
sai Eesti Panga Tartu osakond.
Mõnesugune tagapõhi kommerts-
1 gümnaasiumist ja alustatud õpingud
ülikoolis; muidugi ka noore ametnik
ku isiklikud omadused, olid eeliseks,
et panga juhataja teda pühendas igakülgse
praktilise pangategevusse,
lastes läbi teha kõik panga põhialad.
Seejärele määrati panga nooremaks,:
prokuristiks. Üha suurenenud ülesanded
ja ikoormatuse tõttu lükkus
üliikoolitöö edasi ning alles 1932. a.
omandab sealt ma j andusteadlase
diplomi. See tähendas ka jumalaga-
" jättu Tartuga.
Ta kutsutakse Eesti Panga peakontorisse
Tallinna, kus varsti edutati
'krediidi-informatsiooni osakon-
. na juhatajaks. Ülesanded dlid laialdased
ja kokkupuuted tihedad suuTü
tööstuste-kaubandüse ja pangandu-
.sega (Põhja Puupappi vabrik. Puhk
• i& Pojad, Scheeh Parik jt.) nende
välisvaluuta tehingud ja 'kohustuste
^ kontroll. E. Pank soodustas igati
noort kaastöölist, nähes tema« üht
kaalukamat jõudu panganduse alal
Panga ülesandel teostuvad õppeüles-
, anded Soome, Rootsi ja Taani tutvumiseks
oma eriala küsimustega
nende maade riigipankades:, samuti
lisal^s ühes; suuremas erapangas igal
eri maal.
Vene okupatsiooni ajal 1940/41
määrati 'Eesti Panga järglase Gos-bank
teenistusse. Panga evalkueeri-misest
ipääses enese varjamisega.
Järgneva Saksa okupatsiooni ajal'
J.|C, jätlcas tööd esialgu elustatud
Eesti Pangas ninig siis muudetud Ge-
-mei^nschaftsbank Estland'is kuni
põgenemiseni 'Rootsi, septembris
.Ude mu''M.^ (1703) 1982
liiiiiiiiuiiiiuiaiuuiiuiMiiiiiiiaiium
Pciul Juttus
AUTOSÕITJAmE
H. Rooneem laiendas oma äri. Pagariäiri, kaupim ja kohvik ulatub müüd üle hoone aliamise kormui'
se. Ali Foto — B;
1 *
30 aastat
Rooneeme pagariäris 484 Queen St.
West on toimunud suured muudatused.
Ettevõte m laictnddtud terve
Uuel asukohamaal Rootsis läks
töölerkarusloomade farmi', eelistades"
seda, kuna Eestis 30-ndate lõpuaastail
oli koos teistega asutanud samalaadse
(hõbe- ja sinirebased, nirgid)
farn}!, mille esimese aasta toodang
jäi sinna-paiika. Küllalt tutvunud
Rootsi farmiga, sai ajekis startida ja
minna kodumaal algatatud suunas.
Esialgu mõtte ja olukorra selgumiseni
iasus tööle Stokholmi' riigivõlgade
kontori, siis ühe vabriku raamatupidajaks
kuni 1947 ning siit juba,
1947—50 karusloomade farm
' Kesk-Rootsis, alul osanilku-juhataja-na
ja viimased kaks aastat ainuomanikuna.
Kanadasse asumise eel 1951.
a. müüs farmi.
Kanadas teenib jällegi elatist raamatupidajana
kuni 1964. a-nii Kuid
põlistalust kaasavõetud eesti talupoja
visadus ja individualism on siingi
jcaasas, et püüdeida iseseisvusele,
asutades koos teistega pildiraamimi-se
tööstuse Multiframe Ltd, mis kujunes
suuretevõtteks, kus toimis Juhatuse
esimehena ja asjaajajana
enam kui .kümme aastat. Ettevõte
on paljudele kaasmaalastele Olnud
teenistuskohaks.
Üheks tähelepandavamaks ja laialdast
eesti ühiskonda haaravalcs tegevuseks
kahtlemata on olnud J.K-1
ühe aktiivse ja kaasatõmbava isiksusena
Eesti Ühispanga asutamine
1952.] a.^ See on midagi taolist, mida
kodumaal möödunud sajandi lõpul
1 ühistegeline liikumine ja oma raha-,
asutused eestlaste majandusse ja
omandi tõusu 'kindlamale jalule aitasid.
Kultuuri arengule, haridusele ja
iseteadvusele aluse tähelennuks rajasid.
• •
a
Ruumi sisenedes paistavad vasaM
parimad välismaised sdkolaadid Ja
muud maiustused. Paremal kondiit-risaadüsed
nin>g lihasaaduste rivi.
Edasi on hommUku- ja kesiklõunaldne
lett. Valitseb iseteenindamise süsteem.
Puhveti konsultandiks on Arno
Rooneem, kassas Vaido Rooneem ja
teises Maie Järve. P^aha liigub.
. A^esteldes Hugo Rooneemega kuu^
len, et Talllinnas, Liivalaia tänaval oli
ta isal leivaäri ja perekonna kolm
poissi pidid 'kaasa aitama. iSealt algas
edukas töö ja armastus oma elukutse-
vastu. Nüüd on oma äri kolmkümmend
aastat. Tänavu on seega
juubeliaasta.
— Kui palju on praegu teenistujaid
ja kas •kvalifitseeritud.' tööjõudu
on külläldaseit saada?
— ¥aadaike, ei ole! 'Nüüd' on Euroopast
immigratsioon vähenenud ja
sellega seoses on vähenenud ka õppinud
pagaritööliste arv. Noored ei
hooli enam pingutavast tööst.
• Abiifcaasa lisab, et töölisi^ olevait
praegu 24 ja töö käib (kahes vahetU;
ses.
— Mis on teie spetsialiteet?
— Igas pagariäris on tavaliselt alati
midagi mida rahvas armastab ja
mille läbimüük on suur. Eks peenleib
ja „bran muffm" (sepikujahust
Eesti Ühinspank. Torontos^ asja-ajaja-
direiktorina J. iKünnapuu > koos
mitmete heade juhtidega on olnud
oma kogemuste, oskuse, innu ja tööpanusega
selle meie rahaasutuse
mootoriks. Panlk oma alustelt, os-
'kusli'kult ja üksmeeles juhituna on
triivinud õnnelilkult läbi inflatsiooni,
. 'kõikuvate igapäev muutuvate
protsendimäärade virr-^varri karide.
^Kõige J.K. loendatud linnultennu-lise
tegevuse kõrval majandus- ja
pangamehena, on oma 'kõrgesse ikka
jõudnud juubilar koos abikaasa
Ägnesega olnud "kultuuri ja ilu harrastajad
ja toetajad — teater, kontserdid,
näitused jm. rahvu&lfkud üri^
tused on ikka eelistatud, mugavas
kodus kenake feunstiikogui... Oma
akadeemihse organisatsioonis Eesti
Üliõpilaste Seiltsis 60-mne aasta kestel
on juubilar annud oma hinnatava
panuse kultuuripüüdlüste alal
'kuuhides fondide ajaloo ja kirjastus
komisjonidesse. Ka reisimees. Alles
mööd. suvel Pühale maale ja nädala»
päevad Kreeka saarestükus Vaheme^
re lõpus.
Juiabeili puhul aga palju ilusaid
aastaid! Paljude, paljude siiras käepigistus
tublile töömehdte ja sõbrale:-
-^Sce m. nii!" •
E. ANTIK
paoerivormis' pruun 'kukikel, milJefe
on õimu sisserlivitud).'Neid kulckleid
peab iga päev 100—150 tosinat valmistama
Annab neid voiipida!
— Kas iulevükuplaanics on uusi.
ideid?
— Ega muud ole 'kui ootame pM-silimi
uut Iküpsistemasinat Lääne-
Sa'ksamaalt. Peab ka tasapisi hakkama
Wiesbadeni reisu peale mõtlema.
Tahame nimelt pagarisaaduste kuulsast
näitusest osa võtta.
Ja siis tuleb suurem uudis — Hugo
Rooneem on jõudnud kuldsetesse
aastatesse ja annab äri üle oma pojale
Vidö Rooneemele, kes ori B.Sc.
ja sai keeniiainseneniiks. Teine poeg
Raivo Rooneem tegu-tseb juristina Albertas.
Rooneemed on nii kaugel, et põle
vaja enam nii palju töötada kui senini.
Uus generatsioon on end juba
tööstusesse sisse lülitanud kuid nad
jäävad esiallgu noortele abiks.
— Mis häid või halbu mälestusi on
jäänud ärist?
Bks pisiikesi äpardusi juhtu iga
päev, ütleb peremees. Jätsime tortide
kojuviimisegii ära, sest oli nurinad,
et tordid läksid teel nässu. Rõõmuks
oM aga see, et Toronto linnavalitsus
lammutas vanad hooned ja
tegi meie maja^^a pankimisplatsi.
'See oli suur õmi sest äritegevus tõusis."
. '
Rooneemeä ei ole tööst väsinud.
Nad on rahul. Rahul on ka tarbijad,
s,est üks eesti toidulaud ei ole täielik
ilma e^ti leiva ja muude pagari-
.saadusteta. See on nagu iseenesest
mõistetav. Rooneeme äri edu kindlates
kätes tagab, et meil poJe puudust
eesti leivast.
CHICAGO — Seitse Inimest suri
tsüanlidimürgitusse kui mä võtsid
(Valuvaigistavaid ;J'ylenor' kapsleid.
Folitsei seletas; et ilma arsti retseptita
rohujkaüplusest ostetav arstim
oli segatud siiiihäppemürgiga. ,,TyIe-nol"
võeti ära müügilt jä tuhanded
vabatahtlikud Jagavad Hmias hoiata^-
vat informatsiooni.
Ametivõimud teatavad, et Kanadas
müügil olev >JV^enöl" on valmistatud
siin. Sellele vaatamata on
selle tugeva valuvaigistaja müük Kanadas
vähenenud.
^,Tyl^pli" valmistajate Ja kahe ro-jhukaüpluse
vastu esitati Juba esime»
sae kahjutasunõudmine 13 miljomi
dollari suuruses. ^
Auto*maailmas on uus aasta alanud.
Uhiuued 1983 aasta nsadelid^-
ravad showruumlde hdedate tulede
valguses Ja ootavad ostjaid. Auto^
tööstused loodavad Ja usuvad, et eelseisev
aasta kujuna ii^e majanduselus
pöörde aastaks. SeHe aasta m«^
toks on: ,i]Lets tuni it around" Ja
hakkame' madalseisust ülespool^
liikuma. Nõrgad viited Õigustavad
seda optimJsmL Inflatstoon on aeglustunud,
protsmt langenu4,
börsitegevus elavnenud jä cm vaja
vaid tõuget, mis paneJks tattija säsr
silükatud oste tegema.
Autotööstust peetakse SöHtel mandril
majanduselu baromeetrites. M
tööstussektoris teenivat omale ülespidamise
iga kaheksas perekond —
kes aut(Wabrifcutes töötades; kes
nendel osasid valtmistadeš, ^es neid
niüüesr parandades, sõidulkc^ast^^
des jne. jne. Meride hulka p^lesüT^
tatud maanteede diitaijad, iiende
korraspidajad jä neid ikes maanteede
kasutaijäid teenendayad
1982. kstal cdi see baromeeter madalseisus
ja samas olukorras ka meie
majanduselu. Laigus algas juba
1978. a. ja sealt Ä e s <m a i ^
automüük läinud näiteiks Kanadas
1 miljonilt sõidi^utolt 750.000-118
aastas, ^mai perioodi toimus ka
autode iüniberkuijundamine ökonoomsemaks
ja väiksemaiks, et võis-tdda
üha tõusvate bensiinihindade-ga.
pmbeitujundämise periood on
nüüd lõpiil ja I983v muddiaastal on
tarbijal kchäWkü kolme suure autto-tööstuse
miiiigilkpihtades suur valliik
omale sobiva sõidulki leidaniseks.
Uue auto ostjale ori meeldivaks üllatuseks,
et hinnad on püsinud enamvähem
1982. a. taseimeli. Vähe oh
muudatusi ka välimuses, mehhaanii^
lises kompositsioonis jä mudelite
reastuses. Chrysler on 'lisanud saiis-tde
mudelitele rai. Massi jä D<Ki-ge
600, BMStegeliikuIt on vaid pikendatud
esiratta fVeogä Pi'ymoüth «Reliant"
ja Dodge „Aries''. Uudiseid on
siiski loota 11983. a. jooksul'. Ford loodab
turule lasta oniä esimesed esi-ratta-
veoga autod: Ford „Tempo" ja
Mereury „Topaz". Uus välimus antakse
'ka ,,T^underbirdiile". Generai
Motors teeb suuri muudatusi Öfiev-rölet
„Corvettele" ja turustab täiesti
uue käheistmeHse Pontiäc sportauto.
1982 mudelaastal on jSlfe võimalik
osta lahttseid autosid {conivertiblfe),
kergeveo-autosid, mis töötavad pro-paine
gaasiga ja väikeautosid viie-käiguüse
standard käigukastiga^ '
FARiEMiwi EHITATUD: ':
Autotööstused väidävadi et nende
1983. a. mudelid on paremkii jehita-.
tud ja ökceoomsemad M kunagi
wem ja lisaks seMde on nende
konstruktsioon tugevam! ja pakub
sõitjale rohkem kaitset auitoõnnetu-se
puhul. Yiitaasele.väitele annab
toetiist USA valitsuse juures töötava
Automobiile Safety Counsü''i möödunud
suvel tehtud uuiriimised ja
katsetused. Vastavalt sellele osutusid
enamlus importeeritud väikeautosid
simšes soidutingimustes, .autosõitjale
Jkõige hädäöMkuimateks,
Benšiml tarviduse osas on viimastel
aastatel tehtud suuri edlusamihe ja
rieed autosõitjad, kes sõidavad uuemate
aüto(iega teaiväd seda omast
käest. Selles osas iriarsib esiieas Saksa
VW „Rabbit" Üesel, 'kuid otse
karinul on G^riei^ü ' M o ^ «Aca-diän"
ja ,;Chevettf'. Vilimaseid on
nüüd võimalik oštia 'ka diiselmooto*
1983. mudök^#seisab autotööstustel
ees suur ülesanne veenda meie
oma tarbijat, et ikphallkudi vabrikud,
kus töötavad .meie oma isad, onud,
vennad, naabrid jne., on võimelised
ehitama mdie, sobivaid sõidukeid.
K^unagi varem pole see olnud riü oliir
line, kui praeguse Imajanduslilku olur
korra Juures. Peaks see kas või osa-liseltM
õnnestuma leiaksid paljud
töömehed tee tagasi oma tööp&iküde
UJUS REÖISTREERIMISVIIS ,
1. detsembril 1982 alustatakse Ontarios
uue mootorsõidukite registreerimise
süsteemi rakendamisega.
Vastavalt uuele; süsteema antakse
mootorsõidukite registreerimise
numbrid välja sõiduM omanikule ja
mitte sõidukile. Peaks riumibriipläadi
omanik sõiduki müüma VG prügimäele
viima, saab ta samu plaate kasutada
järgmisel sõidulkil' mis ta
omab. Flaadi ülekandmisest peab
Teedeministeeriumide teatama 7 päeva
jooksülv Rüi senihi olenes numbri
hind mootori tsiliridrite arvust ja
mootori tugevusest, siis määrab uue
süsteemi kohaselt hifrma sõiduki
liik. Näiteks õn sõiduautode plaadi
hiimäks $48. —aastas ehk S4.— kuus.
Plaadimaks tuteb tasuda omaniku:
sünnipäeval ja ministeeriium saadab!
selleks vastava meeletuletuse 45
päeva eime süjmipäeya. lx»>d£)takse,
et uus süsteairi; kui see on täiesti! rakendatud;
teenindab rahvast paremini,
kaotab igahaastased pikad' sabad
registreerimisbüropdie uste taga jä
muudab mootorsõidukite registreerimise
täpsemaks. Alates 1983. a. siii-vest
ei uüendata numbrilpllaate nendel
sõidukiomanifcküdel, kes pole tasunud
oma parkimiise trahve. Täpsemat
informatsioonil annavad mootorsõidukite
regi&treerimisibiürood'.
üdva-eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHtiiiSiiit)
^ Meljap., 21. okt. Salme Ekbaumi
sünnipäev Tartu College^isäigiisega
kl. Wo^-:--w-::
ic Reedel, 22. okt, ,4lSisas'^ Eesti Blaa
jas algüs^a M. 7 õ.
i( Laup.^ 23. okt^ muusikaline vaimta-lik
teenistus Christuskirches, m
Broadview Ave. algusega kl. 11 h.
i( Laup., 23. okt. ,JülIapidu" Eesti
EHA TAR'MET TOOMBER& ^
STOKHOLM mt) - Norra saat-kond
Stokhol'mi& on asunud välja jagama
sõjamedaleid nendele meremeestele,
'keS' elavad Rootsis ja teenisid
ajavahemikus aprillist 1940 kuni
detsembrmi 1945 laevadel niill^
seid kaisutas Norra eksaWalHsus
Imdonis transportide korraldami^
seks nn. Notra^laevastiku näol. *
Norra vabadussõjast osavõtüine-dah
saajate hulgas Rootsi&t on ka
eesti meremees Johan Tammgien
dmud 908 Vormsis ja sohis sõja
ajal liitlaste poolel merd. jäädes pärast
sõda elama New Yoiiki. Kui aga
selgus, et ta vend. Anders ja teised
perekonnaUikmed on Eestist Pnotsi
'~mt t r ^^^^^
aas ai m ja jai elama Johannes
^ Pühap., 24. okt Toronto Eesti Baptisti
kogudus ,,Kodusaai!^htu" algusega
.kl.. 60.-'
^ Meljap, 28. okt. Hilja Jukkuml
loeng ,,Eõrvitsad, piprad ja aedviljade
säilitamine" Eesti Majas algusega
kl. tõ.
Reedel, 29. okt. AK korraldusel
^Rasvaste kivi jä rulli tants" Tartu
Collegeis algusega kl. 8 6.
^ Pühap, 31. Okt. Invaliide Toetava
NaisHngi nK»enäUiisEesÜ Majas algusega
kl. 3 p.
^ Laup., 6. nov. Eesti Skaudisõpra-de
Seltsi Kotkajärve ball Eesti Majas
algusega kl. 7J0 õ.
^ Laup., 6. ja 7. nov. Joann SaaimMt'11
töbde näitus Eesti Majas.
^ Reedel, 12. nov. Ratsarügemendl
65. aastapäeva tähistamine Club Har»
monie ruumes, 410 Sherboume Ave.
algusega kl. 6 õ.
if Pühap., 14. nov. Fotogrupp 82 esitab
valguspHte ja fotosid Tartu €ol-lege'is
algusega M, 12 p.
^ Laup.; 20 Jiöv. Toronto Eeštl öai-gitsejate
ja Jahimeeste Seltsi 25. a.
juubelipidu Eesti Majas algusega M.
^ Laup., 27. nov. esitab Eesti Rah-vusteater
Leaslde High Schoolls Eu-gene
Ö'NelUr komöödia ,;(M, noo-rus!"
algusega kl,i7õ.
^ Reedel, 31; dets. MÜeaasta-vaslu-võtu
ball Eesti Majas.
17. septembril peeti Vancouveri
Eesti Kodus „Eestd Kultuuri Ühing
Kanadas" avaloeng.
Kuna ettepanek Simon Fraseri ülikoolile
eestialäliste kursuste alustamiseks
oli ülikooli poolt yaštu võetud,
andis ühingu asepresident
bit Pütsep sellest mforniatsiooni.
President Juta Kitching andis ülevaate
oma suvisest viibimisest Indiana
ülikoolis Bloomingtonis, kus ta
professoritelt Alo Raunalt' ja Felix
Oinäselt kui oma endistelt juhendajatelt
sai olulisi nõuapdeid kursuste
korraldamiseks.
Laurence Kitchingu raport möödunud
siivel töimimud AABS'i (As-sociatiön
for the Advancement ot
Baltic Studies) 8. konverentsist Min-neapolises
näitas ülemaailmse eesti
ja balti õpetlaskonna väga pooldavat
suhtumist meie ettevõttesse.
Peale vaheaega kcfiivitassi juures
esitas Hilja Hansson S^iifordi üli>-
kooli Hoover Instituudi raamatukogus
töötava Hilja Kuke referaadi
„Tartu Ülikooli raamatukogu 3 sajandi
vältöl". Hilja Kukk d i selle
AABS'! ikonverentsil ette kandnud ja
prof. Kitchingule edasi andnud kasutamiseks.
Eestikeelses tõlkes' ettekannet
jälgisid kuulajad' huviga.
Eestis toimuv plaanikindel venestamine
ja meie ajaloo iimberkirjia-tamine
sovjeti soovide: kohaselt
avaldab oma mõju ka välismaai-mas.
Nõukogude Venest saadetav
kirjandus ülistab praegust olukorda
ja laidab vabariigi aega. Kahjuks väheneb
järjest meie iseseisvusaega
tundev eestlaskond, misp^|:ast oh
ülunält tähtis otsemaid tööle asuda,
et säilitada jäänemaarlmalie õigeid
andmeid meie ajaloost ja kultuurist.
VAIPADJB ja MÖÖBLI KEEMILINE
PUHASTUS, samuti ak^de pesemine.
„Scotch stalnguard" hinna sees.
Söögituba, e l ^ a ja koridor $59.95.
Pensionäride korteritele hlnna-alan<>
dus. Peeter Valing — tel. 6904961.
am
ta
Tuhvlialune taat tuleb tohtri juurest
jä kuulutab naisele:
„Arst sooidtas^ mulle kõrgus^iku-õliku
ja palju lükumist."
,;See on suurepärane. Roni kohe
pööningule ja riputa pesu kuivania."
,/Kakskümmend viis aastat sain
ma oma ämmaga suurepäraselt lä-bi'V
kiidab Kustas Kuulipriits,
,,Sii§ tüli ta meile fcülb."
Kaubažigent tahab talumehele autot
kaela määrida. Ta seletab: :
,,See näeks aga naljakas välja kui
teie rätsutaksite lehma sel jas,. linna."
,,Aga see oleks veelgi naljakam kui
katsuksin autot lüpsta."
Iga uus MMEIE ELU" ttni|8 ällteb
fo ilsukimale ^lalohdtt.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 21, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-10-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821021 |
Description
| Title | 1982-10-21-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Johannes Künnapus
o. a
„See ori n i i . , ."
Need Johannes Künnapuu lausutud
sõnad on meelde jäänud ühisest
koolipõlvest. Koolivend oli ikka asjalik,
'kaaluva sõnaga. Kui tekkiski
kaksipidi arvamisi, ei las'kuiiud ta
vaidlusse ega enese peale surumisse.
Oma asjaliku argumenteeritu kirini-tusöks
lisas vaid veenva ,/See on nii,
jah, see on nii." Need sõnad iseloomustavad!
ütlejatr^feš 20. oktoobril
seisatab oma käidud raja 80-ndal
teetulbal. Suure tööinnuga, igas olu^
korras tasakaalukas, kontrolliga, jä-relmõtleja,
kaaluva sõnaga, sõbralik
ja lahke nõuandja— omadused, mis
harva ühesisiikus võivad esile tulla.
Sellisena on ta suuresti respekteerii-tud.
^ JjK. on sündinud VMigamaal, Kui-gatsi'vallas,
põlistalus 20. oikt. 1902.
laastal. Saades alghariduse Priipahi
alg- ja Valga linnakoolis, astub i
maailmasõja aastail, Tartu Kommertsgümnaasiumi
ning selle lõpetamisel
ülikooli majandusteadust
õppima.
Paar aastat ülikoolis, et edasi jätkata,
tuli leida mingi itöökoht. Selleks
sai Eesti Panga Tartu osakond.
Mõnesugune tagapõhi kommerts-
1 gümnaasiumist ja alustatud õpingud
ülikoolis; muidugi ka noore ametnik
ku isiklikud omadused, olid eeliseks,
et panga juhataja teda pühendas igakülgse
praktilise pangategevusse,
lastes läbi teha kõik panga põhialad.
Seejärele määrati panga nooremaks,:
prokuristiks. Üha suurenenud ülesanded
ja ikoormatuse tõttu lükkus
üliikoolitöö edasi ning alles 1932. a.
omandab sealt ma j andusteadlase
diplomi. See tähendas ka jumalaga-
" jättu Tartuga.
Ta kutsutakse Eesti Panga peakontorisse
Tallinna, kus varsti edutati
'krediidi-informatsiooni osakon-
. na juhatajaks. Ülesanded dlid laialdased
ja kokkupuuted tihedad suuTü
tööstuste-kaubandüse ja pangandu-
.sega (Põhja Puupappi vabrik. Puhk
• i& Pojad, Scheeh Parik jt.) nende
välisvaluuta tehingud ja 'kohustuste
^ kontroll. E. Pank soodustas igati
noort kaastöölist, nähes tema« üht
kaalukamat jõudu panganduse alal
Panga ülesandel teostuvad õppeüles-
, anded Soome, Rootsi ja Taani tutvumiseks
oma eriala küsimustega
nende maade riigipankades:, samuti
lisal^s ühes; suuremas erapangas igal
eri maal.
Vene okupatsiooni ajal 1940/41
määrati 'Eesti Panga järglase Gos-bank
teenistusse. Panga evalkueeri-misest
ipääses enese varjamisega.
Järgneva Saksa okupatsiooni ajal'
J.|C, jätlcas tööd esialgu elustatud
Eesti Pangas ninig siis muudetud Ge-
-mei^nschaftsbank Estland'is kuni
põgenemiseni 'Rootsi, septembris
.Ude mu''M.^ (1703) 1982
liiiiiiiiuiiiiuiaiuuiiuiMiiiiiiiaiium
Pciul Juttus
AUTOSÕITJAmE
H. Rooneem laiendas oma äri. Pagariäiri, kaupim ja kohvik ulatub müüd üle hoone aliamise kormui'
se. Ali Foto — B;
1 *
30 aastat
Rooneeme pagariäris 484 Queen St.
West on toimunud suured muudatused.
Ettevõte m laictnddtud terve
Uuel asukohamaal Rootsis läks
töölerkarusloomade farmi', eelistades"
seda, kuna Eestis 30-ndate lõpuaastail
oli koos teistega asutanud samalaadse
(hõbe- ja sinirebased, nirgid)
farn}!, mille esimese aasta toodang
jäi sinna-paiika. Küllalt tutvunud
Rootsi farmiga, sai ajekis startida ja
minna kodumaal algatatud suunas.
Esialgu mõtte ja olukorra selgumiseni
iasus tööle Stokholmi' riigivõlgade
kontori, siis ühe vabriku raamatupidajaks
kuni 1947 ning siit juba,
1947—50 karusloomade farm
' Kesk-Rootsis, alul osanilku-juhataja-na
ja viimased kaks aastat ainuomanikuna.
Kanadasse asumise eel 1951.
a. müüs farmi.
Kanadas teenib jällegi elatist raamatupidajana
kuni 1964. a-nii Kuid
põlistalust kaasavõetud eesti talupoja
visadus ja individualism on siingi
jcaasas, et püüdeida iseseisvusele,
asutades koos teistega pildiraamimi-se
tööstuse Multiframe Ltd, mis kujunes
suuretevõtteks, kus toimis Juhatuse
esimehena ja asjaajajana
enam kui .kümme aastat. Ettevõte
on paljudele kaasmaalastele Olnud
teenistuskohaks.
Üheks tähelepandavamaks ja laialdast
eesti ühiskonda haaravalcs tegevuseks
kahtlemata on olnud J.K-1
ühe aktiivse ja kaasatõmbava isiksusena
Eesti Ühispanga asutamine
1952.] a.^ See on midagi taolist, mida
kodumaal möödunud sajandi lõpul
1 ühistegeline liikumine ja oma raha-,
asutused eestlaste majandusse ja
omandi tõusu 'kindlamale jalule aitasid.
Kultuuri arengule, haridusele ja
iseteadvusele aluse tähelennuks rajasid.
• •
a
Ruumi sisenedes paistavad vasaM
parimad välismaised sdkolaadid Ja
muud maiustused. Paremal kondiit-risaadüsed
nin>g lihasaaduste rivi.
Edasi on hommUku- ja kesiklõunaldne
lett. Valitseb iseteenindamise süsteem.
Puhveti konsultandiks on Arno
Rooneem, kassas Vaido Rooneem ja
teises Maie Järve. P^aha liigub.
. A^esteldes Hugo Rooneemega kuu^
len, et Talllinnas, Liivalaia tänaval oli
ta isal leivaäri ja perekonna kolm
poissi pidid 'kaasa aitama. iSealt algas
edukas töö ja armastus oma elukutse-
vastu. Nüüd on oma äri kolmkümmend
aastat. Tänavu on seega
juubeliaasta.
— Kui palju on praegu teenistujaid
ja kas •kvalifitseeritud.' tööjõudu
on külläldaseit saada?
— ¥aadaike, ei ole! 'Nüüd' on Euroopast
immigratsioon vähenenud ja
sellega seoses on vähenenud ka õppinud
pagaritööliste arv. Noored ei
hooli enam pingutavast tööst.
• Abiifcaasa lisab, et töölisi^ olevait
praegu 24 ja töö käib (kahes vahetU;
ses.
— Mis on teie spetsialiteet?
— Igas pagariäris on tavaliselt alati
midagi mida rahvas armastab ja
mille läbimüük on suur. Eks peenleib
ja „bran muffm" (sepikujahust
Eesti Ühinspank. Torontos^ asja-ajaja-
direiktorina J. iKünnapuu > koos
mitmete heade juhtidega on olnud
oma kogemuste, oskuse, innu ja tööpanusega
selle meie rahaasutuse
mootoriks. Panlk oma alustelt, os-
'kusli'kult ja üksmeeles juhituna on
triivinud õnnelilkult läbi inflatsiooni,
. 'kõikuvate igapäev muutuvate
protsendimäärade virr-^varri karide.
^Kõige J.K. loendatud linnultennu-lise
tegevuse kõrval majandus- ja
pangamehena, on oma 'kõrgesse ikka
jõudnud juubilar koos abikaasa
Ägnesega olnud "kultuuri ja ilu harrastajad
ja toetajad — teater, kontserdid,
näitused jm. rahvu&lfkud üri^
tused on ikka eelistatud, mugavas
kodus kenake feunstiikogui... Oma
akadeemihse organisatsioonis Eesti
Üliõpilaste Seiltsis 60-mne aasta kestel
on juubilar annud oma hinnatava
panuse kultuuripüüdlüste alal
'kuuhides fondide ajaloo ja kirjastus
komisjonidesse. Ka reisimees. Alles
mööd. suvel Pühale maale ja nädala»
päevad Kreeka saarestükus Vaheme^
re lõpus.
Juiabeili puhul aga palju ilusaid
aastaid! Paljude, paljude siiras käepigistus
tublile töömehdte ja sõbrale:-
-^Sce m. nii!" •
E. ANTIK
paoerivormis' pruun 'kukikel, milJefe
on õimu sisserlivitud).'Neid kulckleid
peab iga päev 100—150 tosinat valmistama
Annab neid voiipida!
— Kas iulevükuplaanics on uusi.
ideid?
— Ega muud ole 'kui ootame pM-silimi
uut Iküpsistemasinat Lääne-
Sa'ksamaalt. Peab ka tasapisi hakkama
Wiesbadeni reisu peale mõtlema.
Tahame nimelt pagarisaaduste kuulsast
näitusest osa võtta.
Ja siis tuleb suurem uudis — Hugo
Rooneem on jõudnud kuldsetesse
aastatesse ja annab äri üle oma pojale
Vidö Rooneemele, kes ori B.Sc.
ja sai keeniiainseneniiks. Teine poeg
Raivo Rooneem tegu-tseb juristina Albertas.
Rooneemed on nii kaugel, et põle
vaja enam nii palju töötada kui senini.
Uus generatsioon on end juba
tööstusesse sisse lülitanud kuid nad
jäävad esiallgu noortele abiks.
— Mis häid või halbu mälestusi on
jäänud ärist?
Bks pisiikesi äpardusi juhtu iga
päev, ütleb peremees. Jätsime tortide
kojuviimisegii ära, sest oli nurinad,
et tordid läksid teel nässu. Rõõmuks
oM aga see, et Toronto linnavalitsus
lammutas vanad hooned ja
tegi meie maja^^a pankimisplatsi.
'See oli suur õmi sest äritegevus tõusis."
. '
Rooneemeä ei ole tööst väsinud.
Nad on rahul. Rahul on ka tarbijad,
s,est üks eesti toidulaud ei ole täielik
ilma e^ti leiva ja muude pagari-
.saadusteta. See on nagu iseenesest
mõistetav. Rooneeme äri edu kindlates
kätes tagab, et meil poJe puudust
eesti leivast.
CHICAGO — Seitse Inimest suri
tsüanlidimürgitusse kui mä võtsid
(Valuvaigistavaid ;J'ylenor' kapsleid.
Folitsei seletas; et ilma arsti retseptita
rohujkaüplusest ostetav arstim
oli segatud siiiihäppemürgiga. ,,TyIe-nol"
võeti ära müügilt jä tuhanded
vabatahtlikud Jagavad Hmias hoiata^-
vat informatsiooni.
Ametivõimud teatavad, et Kanadas
müügil olev >JV^enöl" on valmistatud
siin. Sellele vaatamata on
selle tugeva valuvaigistaja müük Kanadas
vähenenud.
^,Tyl^pli" valmistajate Ja kahe ro-jhukaüpluse
vastu esitati Juba esime»
sae kahjutasunõudmine 13 miljomi
dollari suuruses. ^
Auto*maailmas on uus aasta alanud.
Uhiuued 1983 aasta nsadelid^-
ravad showruumlde hdedate tulede
valguses Ja ootavad ostjaid. Auto^
tööstused loodavad Ja usuvad, et eelseisev
aasta kujuna ii^e majanduselus
pöörde aastaks. SeHe aasta m«^
toks on: ,i]Lets tuni it around" Ja
hakkame' madalseisust ülespool^
liikuma. Nõrgad viited Õigustavad
seda optimJsmL Inflatstoon on aeglustunud,
protsmt langenu4,
börsitegevus elavnenud jä cm vaja
vaid tõuget, mis paneJks tattija säsr
silükatud oste tegema.
Autotööstust peetakse SöHtel mandril
majanduselu baromeetrites. M
tööstussektoris teenivat omale ülespidamise
iga kaheksas perekond —
kes aut(Wabrifcutes töötades; kes
nendel osasid valtmistadeš, ^es neid
niüüesr parandades, sõidulkc^ast^^
des jne. jne. Meride hulka p^lesüT^
tatud maanteede diitaijad, iiende
korraspidajad jä neid ikes maanteede
kasutaijäid teenendayad
1982. kstal cdi see baromeeter madalseisus
ja samas olukorras ka meie
majanduselu. Laigus algas juba
1978. a. ja sealt Ä e s |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-21-08
