1982-10-21-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
rv.
• ""-y •' .Ae Qpllection Development Branch
- •: '\.y.'°r !3^5 Wellington StF, Oräer s
TLASTE' AJALEHT PA
Secohd Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 42 (1703) 1982 NEUAPÄEVÄL, 21. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTO^ER 21
^ > < . i^n^iJi^j.^.'!
, V-;;f;::4^:t\;t^
Politsei eriüksus uurib teatäd^sa^
wrpommidest kogu Põhja-Ameerikä
Mlatuses seoses plahvatusega litton
tööstuse ees, mis purustas osa vab-,
irikut ja saatis mitu isikut halglaslse.
Tänavale pargitud kinnises veoautos
pandi lõhkema umbes 500 nke-la
dünamiiti. Litton vahnistab di^
USA Juhltavatele rakettidele.
leaarsõja vastased on koFr{44^ifd
korduvalt protestidemonstratsipone,
kuid eitavad põmmiatakki. See oii
esimene taoline terrorposnm Toron-
Praost Andres Tauli EELK Toronto Peetri koguduse vaimulikuks õnnistamise jumalateenisti selt.
Altaris õp. Juris Calitis, piiskop Karl Raudsepp ja pkost dr. Jaak TauL Mende ees õnnistatav praost
Andres Taul, (Lähemalt lk. 3) . Foto - B. Piirik
-•^Washingtonist teatatakse,- et ÜSA
sõjaministeerium paneb erilise rõhmi
itmaruumi relvade arendamisel®,
^larvet nende arendamiseks kavatsetakse
suuimdadaSgal järgmlsdÜ
aastal 10% võrra. Samal ajal presi-
Reagan tahab suurendada ül-sõjaväe
eelarvet 7% aastas, peale
inflatsiooni arvesse võtmist, et
ma. sõjalisi jõude kuidagi tasakaalustada
N. LUdu omadega.
Christine Scheyer — Brasiilia „Mis^ Estonia" tuli Sao Faulorah°
vaste olümpiaadi Iludusvõistlustel! 113 kandidaadi hulgast viien°
järgmises
'.•0:.
TE. MAMDÜSKIJÜBI
Neljapäeval, 28. oktoobril 1982
kell 8 Eesti Majas
V : HILJA JUKKtJMI loeng
6. ja 7. nov. Eesti
Maalikunstnik
hmn
s
SXQKHOLMUmbes SOOO demonstranti laulsid Tartu Raekoja platsil |a ülikoolihoonele heisati
§ini-!ii|üst-väl^^^ lipp, kirjutab Staffan Teste „Dagens^ Myheteris" seoses kõrgkooli 3S0. aastapäeva
tähistamisega. . . ' !
Eestist saadud andmete põhjal noored lahkusid alles pärast seda kui raekoja pkts piirati
politsei ja sõjaväe poolt ja demonstrante ähvardati massarreteerimlsega.
• . . , • 1 . . . . , 1 - ' • •. . . . • .- . -•
'Kirjutises, mis pealkirjastatud maid läbirääkimisi ka lubati. Upp-
„Gustav II Adolf põhjustab rahutusi sala ülikooli rektor Martin- Holm-
Eesti limias" iitleb rootsi ajakirja-^ dähl jutustab, et rektorid kavatsesid
nik, et demonstratsioonid, venesta- kingina võtta kaasa Gustav II' Adolfi
mise vastu jätkuvad Nõukogude Ees- kuju, aga see ettepanek lü'kati küti
Vabariigis. Seekordne pahameele resti tagasi,
avaldus toimus iiärast Tartu ülikooli Selle asemel seadsid nõukogude
ametlikku 350-aastase juubeli pida- võimud üles samba mälestuseks „isi-mist.
Ametlikult |on ülikooli asuta^. kutele, kes Tartu üliikooU juures-mist
^.16321 tunnustatud alles vii- võitliesid fashismi ja kodanlaste vas-mastel
aastatel. A.1952-peeti veel _tu*', niisiis iseseisvuseajall92(i--40.
Icõoli;,,15()-aastjast juubelit'' ä. 1802 See vihastas rahvasit ja tekitas tugevaid
rahvuslikke tundeid pärast ava^
like pidustuste lõppu.
Kui ametlikud külalised — nende
hulgas rootsi' rektorid — ohd lähku-asutatüd
üliköpli ijärgi.
VAIMUSTUS V. .
Kui nüüd otsustati pühitseda üli»
kool! 35a-äa,stast jilubelit 15-'-17. sep- nud Raekoja platsilt, keeldus u. 5000
lembril, tekitas see eestlastes suurt l^oor^kit; s^^ xfhistas
vahnustust. 'Pidustuste üniber on 61-^^^^^^ V^^^
nud palju mtriige. Üks proMeemi- ; Pühapäeval, 19. septembril oli üks
dest oli Gustav II Adolü sammas, nõukogude punastest lippudest üli-mis
seisis Tartus ülikooli higidüses; katuselt niaha võetud ja asen-
See hävitati nõukogude võimu pook ^atud iseseisvusaegse sini^mist-^al-
-• eestlased lootsid, et nüüd on või- . gegä",
maliik ^animäšt taastada,
Rootslased on olnud huvitatud oie-jutab
Rootsi leht.
yÄRSKEDT;VÄRVITUD': ^
Tartu on värskelt värVitud^^
mast kaas^^ pidustustega. Uppsala ülikooli 350-aasta juubelile. Ülikool
ja Stökholmi ülikooli rektorid aval- sai ka uusi hooneid, näiteks uue aja-dasidšopvi
sõita Tartusse ja võtta joomuuseumi ja kehakul tuuri teadusosa
pkiüstustest; mis pärast pike^^ konna spordikeskuse.
Seoses juubeliga ön restaureerimi-'
.<>el ohiud ka peahoone, mille sisemus
olevat moderniseeritud, keemiateaduskond,
keeleteaduskond, ühiskcair
nateadüste hoone,^ isegi Tõnissoni
vana Postimehe hoone, liiis aastaid
seisis tellingutes/on ülikooli naabruse
tõttu nüüd remondi valmis saanud
(praegu asub selles rajooniaja-
-ieht::>,Edasir').: V:,::;.^;^ " 'v' -
Kogu uuendamine linnas veninud
värvide puudumisel, mis aga lõpu-spurdiks
jõudnud kohiale ja nii olevat
128 hoonet saanud värske välimuse.,
tartus tuntavat nüüd muret, l:ui^
das -sedav juubielišära säilitada. Teatavasti
ei ole toimunud mingit uuen°
damist kogu, Nõukc^ude aja jooksul
jä'karta on, et järgmine uuendamine
toimub mõne järgmise juubeli puhul
Seekord olid aga lähestikiku nii
Mnna 950 kui ülikooli 350^asta juü-
: belid.'. ;• • .V
: pmiNMiijÄ M iM
— Tartu linu oli pealtnäha kui nagis
uesti sündinud, jutustab „Eesti
Kõik teretulnud.
35. ISESEISEV
{KUNSTINÄITUS
i i l
i Avatud laup. ja pühap. kl. 10 h. —
i 1:1. 10 õ. Sissepääs tasuta.
Ontario endine peasninister Joha
Robarts laskis end m
aastaid ja hiljutise ajurabanduse
tõttu halvas jervlslikias olukorras,
John Robarts oli peaminister 1961--
1971, aastani J4 töötas viimaü advokaadina.
Ta oli teist korda abielus.
Mõni aasta tagasi läks vaba^Biwsi
tema 21-äastane poeg. ^
^' RÄ^
VÄ tähistanüseks korraldatakse 12.[ |
novembril 1982 Club Harmonie mu-il
mes, 410 Sherbotime Ave. Torontos,; j
algusega kell 18.00
• PEREKONDOK KOOSVnBIMm 11
: • : • ÕIHTUEINEGA
kõikidele husaaridele, nende sõpra°| |
dele ja küialistele. Palutakse eel<|
registreerida hiljemalt 3. novembriks |
Arvo Leharlle 425-3953 või
Osvald Raidlole 489-7495
I Pääse $17i0 Isikult tasuda kohapäälj |
lesti Snvaliidetoetäv Naisring Torontos
Pühapäeval, 31. oktoobril 1982 kel! 3 pL
Eesti Maja suures saalis. V
Filetite ettetellimine pr. E.- Vooglaid tel. 773-4825
ife^ANTSüKS v , M ORKESTER
Eeskava: OlAFKOPVILlJEMia^V
ÄDVENTCRUm laupäeval, 2^. okto
TORONTO EESTS
S982 kell 11 e.l.
K, 14. nov. s.a. algusega keU 12 päeva
Tartu Gollege'isv 310 Bloor Št. W.
Enn Alfred: Loodus ja loömäd Gälapagose saartel-lÄr Karin
Vagiste: Abstraktsus liikumises ja rütmis ---Kalev-Estienne
võimlejad ^ Maie Liiv: Eesti rahvarõivad (Eesti Kunistilde
Keskuse projekt) ^ Pr. Arvo Alfred: Vaateid kodumaalt.
Esitamiseajad: kell 12.00,14.00.16.00 Tartu Cöllege'! suures
saalis. Tartu C^llegel fuajees esitavad fotosid:jEnn Alfred,
Martin Kabal, Peeter Leyden; Vello Muikma, Jüri Pünno,
Lembitu Ristsoo; Lembit Soots, Karin Vagiste;
Sissepääs tasuta^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 21, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-10-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821021 |
Description
| Title | 1982-10-21-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | rv. • ""-y •' .Ae Qpllection Development Branch - •: '\.y.'°r !3^5 Wellington StF, Oräer s TLASTE' AJALEHT PA Secohd Class Mail Registration No. 1354. Nr. 42 (1703) 1982 NEUAPÄEVÄL, 21. OKTOOBRIL - THURSDAY, OCTO^ER 21 ^ > < . i^n^iJi^j.^.'! , V-;;f;::4^:t\;t^ Politsei eriüksus uurib teatäd^sa^ wrpommidest kogu Põhja-Ameerikä Mlatuses seoses plahvatusega litton tööstuse ees, mis purustas osa vab-, irikut ja saatis mitu isikut halglaslse. Tänavale pargitud kinnises veoautos pandi lõhkema umbes 500 nke-la dünamiiti. Litton vahnistab di^ USA Juhltavatele rakettidele. leaarsõja vastased on koFr{44^ifd korduvalt protestidemonstratsipone, kuid eitavad põmmiatakki. See oii esimene taoline terrorposnm Toron- Praost Andres Tauli EELK Toronto Peetri koguduse vaimulikuks õnnistamise jumalateenisti selt. Altaris õp. Juris Calitis, piiskop Karl Raudsepp ja pkost dr. Jaak TauL Mende ees õnnistatav praost Andres Taul, (Lähemalt lk. 3) . Foto - B. Piirik -•^Washingtonist teatatakse,- et ÜSA sõjaministeerium paneb erilise rõhmi itmaruumi relvade arendamisel®, ^larvet nende arendamiseks kavatsetakse suuimdadaSgal järgmlsdÜ aastal 10% võrra. Samal ajal presi- Reagan tahab suurendada ül-sõjaväe eelarvet 7% aastas, peale inflatsiooni arvesse võtmist, et ma. sõjalisi jõude kuidagi tasakaalustada N. LUdu omadega. Christine Scheyer — Brasiilia „Mis^ Estonia" tuli Sao Faulorah° vaste olümpiaadi Iludusvõistlustel! 113 kandidaadi hulgast viien° järgmises '.•0:. TE. MAMDÜSKIJÜBI Neljapäeval, 28. oktoobril 1982 kell 8 Eesti Majas V : HILJA JUKKtJMI loeng 6. ja 7. nov. Eesti Maalikunstnik hmn s SXQKHOLMUmbes SOOO demonstranti laulsid Tartu Raekoja platsil |a ülikoolihoonele heisati §ini-!ii|üst-väl^^^ lipp, kirjutab Staffan Teste „Dagens^ Myheteris" seoses kõrgkooli 3S0. aastapäeva tähistamisega. . . ' ! Eestist saadud andmete põhjal noored lahkusid alles pärast seda kui raekoja pkts piirati politsei ja sõjaväe poolt ja demonstrante ähvardati massarreteerimlsega. • . . , • 1 . . . . , 1 - ' • •. . . . • .- . -• 'Kirjutises, mis pealkirjastatud maid läbirääkimisi ka lubati. Upp- „Gustav II Adolf põhjustab rahutusi sala ülikooli rektor Martin- Holm- Eesti limias" iitleb rootsi ajakirja-^ dähl jutustab, et rektorid kavatsesid nik, et demonstratsioonid, venesta- kingina võtta kaasa Gustav II' Adolfi mise vastu jätkuvad Nõukogude Ees- kuju, aga see ettepanek lü'kati küti Vabariigis. Seekordne pahameele resti tagasi, avaldus toimus iiärast Tartu ülikooli Selle asemel seadsid nõukogude ametlikku 350-aastase juubeli pida- võimud üles samba mälestuseks „isi-mist. Ametlikult |on ülikooli asuta^. kutele, kes Tartu üliikooU juures-mist ^.16321 tunnustatud alles vii- võitliesid fashismi ja kodanlaste vas-mastel aastatel. A.1952-peeti veel _tu*', niisiis iseseisvuseajall92(i--40. Icõoli;,,15()-aastjast juubelit'' ä. 1802 See vihastas rahvasit ja tekitas tugevaid rahvuslikke tundeid pärast ava^ like pidustuste lõppu. Kui ametlikud külalised — nende hulgas rootsi' rektorid — ohd lähku-asutatüd üliköpli ijärgi. VAIMUSTUS V. . Kui nüüd otsustati pühitseda üli» kool! 35a-äa,stast jilubelit 15-'-17. sep- nud Raekoja platsilt, keeldus u. 5000 lembril, tekitas see eestlastes suurt l^oor^kit; s^^ xfhistas vahnustust. 'Pidustuste üniber on 61-^^^^^^ V^^^ nud palju mtriige. Üks proMeemi- ; Pühapäeval, 19. septembril oli üks dest oli Gustav II Adolü sammas, nõukogude punastest lippudest üli-mis seisis Tartus ülikooli higidüses; katuselt niaha võetud ja asen- See hävitati nõukogude võimu pook ^atud iseseisvusaegse sini^mist-^al- -• eestlased lootsid, et nüüd on või- . gegä", maliik ^animäšt taastada, Rootslased on olnud huvitatud oie-jutab Rootsi leht. yÄRSKEDT;VÄRVITUD': ^ Tartu on värskelt värVitud^^ mast kaas^^ pidustustega. Uppsala ülikooli 350-aasta juubelile. Ülikool ja Stökholmi ülikooli rektorid aval- sai ka uusi hooneid, näiteks uue aja-dasidšopvi sõita Tartusse ja võtta joomuuseumi ja kehakul tuuri teadusosa pkiüstustest; mis pärast pike^^ konna spordikeskuse. Seoses juubeliga ön restaureerimi-' .<>el ohiud ka peahoone, mille sisemus olevat moderniseeritud, keemiateaduskond, keeleteaduskond, ühiskcair nateadüste hoone,^ isegi Tõnissoni vana Postimehe hoone, liiis aastaid seisis tellingutes/on ülikooli naabruse tõttu nüüd remondi valmis saanud (praegu asub selles rajooniaja- -ieht::>,Edasir').: V:,::;.^;^ " 'v' - Kogu uuendamine linnas veninud värvide puudumisel, mis aga lõpu-spurdiks jõudnud kohiale ja nii olevat 128 hoonet saanud värske välimuse., tartus tuntavat nüüd muret, l:ui^ das -sedav juubielišära säilitada. Teatavasti ei ole toimunud mingit uuen° damist kogu, Nõukc^ude aja jooksul jä'karta on, et järgmine uuendamine toimub mõne järgmise juubeli puhul Seekord olid aga lähestikiku nii Mnna 950 kui ülikooli 350^asta juü- : belid.'. ;• • .V : pmiNMiijÄ M iM — Tartu linu oli pealtnäha kui nagis uesti sündinud, jutustab „Eesti Kõik teretulnud. 35. ISESEISEV {KUNSTINÄITUS i i l i Avatud laup. ja pühap. kl. 10 h. — i 1:1. 10 õ. Sissepääs tasuta. Ontario endine peasninister Joha Robarts laskis end m aastaid ja hiljutise ajurabanduse tõttu halvas jervlslikias olukorras, John Robarts oli peaminister 1961-- 1971, aastani J4 töötas viimaü advokaadina. Ta oli teist korda abielus. Mõni aasta tagasi läks vaba^Biwsi tema 21-äastane poeg. ^ ^' RÄ^ VÄ tähistanüseks korraldatakse 12.[ | novembril 1982 Club Harmonie mu-il mes, 410 Sherbotime Ave. Torontos,; j algusega kell 18.00 • PEREKONDOK KOOSVnBIMm 11 : • : • ÕIHTUEINEGA kõikidele husaaridele, nende sõpra°| | dele ja küialistele. Palutakse eel<| registreerida hiljemalt 3. novembriks | Arvo Leharlle 425-3953 või Osvald Raidlole 489-7495 I Pääse $17i0 Isikult tasuda kohapäälj | lesti Snvaliidetoetäv Naisring Torontos Pühapäeval, 31. oktoobril 1982 kel! 3 pL Eesti Maja suures saalis. V Filetite ettetellimine pr. E.- Vooglaid tel. 773-4825 ife^ANTSüKS v , M ORKESTER Eeskava: OlAFKOPVILlJEMia^V ÄDVENTCRUm laupäeval, 2^. okto TORONTO EESTS S982 kell 11 e.l. K, 14. nov. s.a. algusega keU 12 päeva Tartu Gollege'isv 310 Bloor Št. W. Enn Alfred: Loodus ja loömäd Gälapagose saartel-lÄr Karin Vagiste: Abstraktsus liikumises ja rütmis ---Kalev-Estienne võimlejad ^ Maie Liiv: Eesti rahvarõivad (Eesti Kunistilde Keskuse projekt) ^ Pr. Arvo Alfred: Vaateid kodumaalt. Esitamiseajad: kell 12.00,14.00.16.00 Tartu Cöllege'! suures saalis. Tartu C^llegel fuajees esitavad fotosid:jEnn Alfred, Martin Kabal, Peeter Leyden; Vello Muikma, Jüri Pünno, Lembitu Ristsoo; Lembit Soots, Karin Vagiste; Sissepääs tasuta^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-21-01
