Meie Elu = Our life, October 21, 1982

              1- .: 1
0 MEUAPÄEVAL; 21. OKTOOBML - » T S M S M Y , OCfOBEE 21 ,^eie Elu" nr. 42 (1703) 1982
Peeter Kiviloo-- kaiidideeirib Toronto koolivalitsuss©
Caks eestlast
kahdideerivad
Toronto kool
Eelseisvatel kogukonnavalinüstel
kandideerivad dsmakordselt Toron­to
koolivalitsusse ka kaks eestlast.
Wai^d 10 kooli „trustee" kohale kan­dideerib
Peter Kivüoo ja Ward2.es
Toomas Õunapuu.
Peter Kfviloo on sotsioloog kes te­gelenud
perekonnaküsimustega ja
Toomas õunapuu advokaat ja pro­kurör.
Hildce Joasalu annetas $18,000 dr. Võõbus®
laboreiamaty kaheksanda ¥al
VANCOUVER („Meie Elu" kaastööliselt) Tartia Ülikooli ava­mise
350. aastapäeva tähistati Eesti Seltsi korraldusel „Four Sea-gans
'hotellis piduliku aktusega. Kõnelejaks oli dr. Artur Võõbus
Chicagost. Kut.sutud külaliste hulgas viibis Briti Columbia hari­dusminister
William Vander Zalm, Simon Fraseri ülikooli litera-;
tjuuri, keelte ja lingvistika osakonna juhataja dr, Neville lincolri,
soome ühiskonna esindaja Irja Lindal ja latiühiskonna esindaja
Apollo Fantalejev. teadustajaks oli dr. Maldus Marits.
Hotelli ikoosolekusaali oli paiguta- hendatud täieliikult Tartu ülicoolile
tud Kanada ja Eesti lilppudfe sekita ja seda on talle vöimaldanud üks
,ka nelija akadeemilise organisatsioo- „noobel eesti daam meie keskel, prl
ni lipud. Ühes nurgas oli üles seatud Hildia Joasalu", kelle suur annetus,
neli maali Tartu hoonetest — üli- (SIS.OOO) tuli õigel ajal appi. „Eesti
kool, Vanemuine", Inglisiild' ja Too- pojad ja tütred on 'kirjutanud ilusa
me varemed. Ligi 200 osavõtjatest lehekülje, mida hävitavad võimud
olid paljud pidulikult rõivastatud — praegusel kodumaal ei saa ära püh-härfad
õhtuülikomias, daamid pik- ikida.- i
kades kleitides ja üksikud rahvarö^ TERVITUSEID)
vais. -• •• . .•' - •• . • •
Järgnes B.C. hariduismimiistri teirvi-
SUUR ANMETO tus eestlastele. Ta ütles, et talle on
Aktus avati 0'Ganada; laulmisega. Tartu ülikooli juubeli pühitsemine
Pärast aukülaliste tutvustamist üt- väga sümboolne.- Ta on. näinud uh­tes
pikema avasõna Esimeste Lääne- keid inimesi, kes on palju kannata-ranniku
Eesti Päevade organiseerija nud mitmete okupatsioonide all, aga
Eduard Kalkuih. Ta tutvustas ülikoo- jäävad ülekõige siiski eestlasteks. Ta
li asutamist inglise keeles, kuid olljr on uhike B:C. eestlastele, ikes on tead­use
poliitrlise ülevaate andis kah- likud et raske tööga saab üle raskus-juks
eesti keelest Järgmisena lauldi itest ja „raske tööga saame üle ka
audeamuse esitnest ja neljandat sai- praegustest rasketest aegadest. Saa­mi,
i me üle, nagu ka eestlased saavad üle
4ndi raskustest."
'Simon Eraseri esüidaja dr. Neville
incohi enda tervitustes ütles et on
ülim aeg õpetada ka kanadialasteie
eesti kulituuri. Ta nimetas ka Van-
Aktusekõne dr. Võõbuselt oli ing-liskeebe.
Ta andis pildi ülikooli ava­mise
momendist. 350 aastat tagasi,
kui kiirikute kellad helisesid ja rong­käik
hakkas liikuma kindralkuberne-ri
lossi juurest ülikooli hoone'suu- ^ouveri eestlaste suurt annetust nii
nes. Ülikooli asukohaks oli endine ^^^^^ '^^'i '^^ raamatute näol, ning
jesuiitidfe kolleegium 'Püha Maarja avaldas lootust, et praegune taga
kiriku juures. Rongkäigus, eesotsas sihoidlik lühiajaline programm kord
Toomas Õunapuu - koolitrastil Johan Skyttega, olid kuulsad tegela- areneb pikemaajaliseks õppetooliks. ^ ^ « ,, ülaltoodud niidi allkiriaea (tõlkes)' Jälle-kandidaat
' ^ed ja linnaisad, kuid n^nde hulgas hargnes vaiksemõõtmelme kont- .Toronto Sun avaldas ülaltoodud pUdi allkir aga tolKe^ j . Jaiie
kui vaesed,-sakslased ja mitte-safe. kord . Klaveril esitas WoValdm ^onwelth Game'ide pidustustel ette kandsid. Kolmeline grupp ^T^ZJ^^ ^^TZZ S -^-des ee.ivKj.ve ja said suure edu osaliseks Brisbanes koos -
nistlikus vaimus .,kõikidde' inimes- Pühendatud Tartu ülik<öoli avamisele ninganna Elizabethi vastuvõtuga,
tele päikese ai". i 1. 12. 1919. Lõppsõna lausus dr. Juta
Edasi tutvustas kõneleja kõrge
Kitching, kes väga pK pageeris kak-sikkeelsuse
tulevikku, , mis mõnede
kvalifikatsiooniga professoreid ..ja^ arvates selle juubeli {uhul oli eba-kuulsaid
õpetlasi, kes tegijdTaitu sobiv. SoMidne aktus Eesti
hariduskesikuseks kogu Põhja-iEuroo- hümniga,
pa ulatuses, kus oli tollal ainiilt kolm ,
ülikooli. Erilise vaimustusega kõne- " ' , ,
'les ta Tartu ülikooli' taasavamisit 1. XEIME SUUR ANNETUS
VÕIMLEJAD lESTI VÄRVIDEGA
AUSTRAALIAS SPORDIPIDUSTUSTEL
Kalev-Estienne eliitvõimlejad Anne Kungla, Linda Makk ja Hell
12. 1919 eestlaste poolt ISOO külalise u^,, . i . . r - u O, der k- -an- .dxsi^d rinnal Eesti Vabariigi vwacppjp..i sini-must-vvaul.ggevttev värvi-osavõtul
Skytte vaim oli taas ärga Joasalu annetus dt. Voobuse dega „Commonwelth Games" spordivõistlustel Brisbanes, Aust
nud, aga ülikooli struktuur oli täies- s ^ ^ t f ä r T t S V^^'^^ raalias. Pidustuste folkloori festivalil nad esindasid Ontariot ja
4i erinev. Drastilised muutused leid- lask^nna^^^Sreaktsio^^ esinesid eestlastena, mida teatati kõikide esineäniste algul. Lisaks
?id aset nii, õpötamfee kui ka uuri­ametlikule
tutvustamisele, leidis midagi lisada julge Heli Oder
mise alal. Osakonnad saavutasid
peaaegu imesid.
tllistades Tartu ülikool saavutusi
eesti rahva elus, teatas ta, et tema
ajaloolise raamatu 8. köide on pu­seks.
järgnes tuntud Yancouveri seltškon-
,nategelane Boris Tesnov samasuure Eesti ja eestlaste kohta. Kuninganna kõnetas kolme'eestlannat
. annetussummaga .9. köite trükkimi- kes ütlesid, et esindavad Ontariot, on Kalev Estienne võimlejad.
kellede vanemad on eestlased.
Esmaspäeval, 11.-oktoobril saabu- döks oli eesti kede oskus, ütles Eve-"
sid nad tagasi koju. Vesteldes Anne ; lyn Koqp.
Kungiaga selgus, et reis õnnestus üli-
V.J.
Põhjata Tütarde
ipkond alustas um
tegevusaastcs
mait. Keegi ei jäänud kusagilt maha,
ei hilinenud ega midagi ei läinud va­lesti
esinemistd. Esineti iiks kuni
viis korda paeyas edWevate prog-rammidega
mis sobisid kohate või
ajale. Anne ütlesy et lennukil, esine-
Esmaspäeval, -11. oktoobril peeti misele minnes, tulles või vaf^a aega
Royal Beachi lähedal asuvas United Brisbane linnas veetes, nad alati
Jumalateenistus
imeoe järve ääre^
Anne Kungla, Hdi Oder ja Linda
Makk palusid edasi anda siirama tä­nu
Evdyn Koop'ile selle meeldejää­va
ja .meeldiva esin^usreisi korral­damist
eest. Nende tänu kuulub kõi­gile,
kes majanduslikult kaasa aita­sid
.sdlele reisile. . •
Muide neljapäeval, 14. oktoobril il-
Neüjatoäöjvall 7. okrtjbobril a^igasiJ ^'^^}^^^ eestikedne jumalateenistus, kandsid uhkuse tundega eesti värvi- mus Toronto Sun'is nende pilt. To-millest
võttis osa 23 palvdist.
Näitus sel reedel lesti Majai
Teenis Jakobi ko.gud'use õpetaja
mag. Tõnis Nõmmik, organistina toi­mis
,Ed. Wehn ja solistiks oli sopran
Gertrud Welin.
Kiriku altar oli kaunistatud sügis-dega
kaunistatud T-säiike, mis nii
suurepäraselt sobisid sealsele kliima­le.
ronto Sun sept. kuu levik oli 248,689.
©Ina
Vastuvõtt oli ilus ja südamlik ja
täiesti kooskõlas spoidipidustuste
mõttega — sõbralikud võistlused,
me uue tegevusaastaga. Uus li|^kön-najuht
ngdr. Silvia Biik-Terts terv:i-tas
kõiki ja tänas meie endist litp-kbhnäjuht
ngdr. Margot Nortmaad
selle suUre töo eest mida ta. on nii
suure armastusega teinud 10 aastat.
Sel reedel ja laupäeval näitab Pee- didele jõuludekoratsioonid, National Margofile anti^üle liWi ja^ Silvia loo- iibega nihg kirik^"oir rahvaste suur perekondlik kohtumi-ter
Sepp omi töid Eesti Majas. Esma-" Gallery of Canada 100 aasta juubeli tis, et tema koos uue juhtkoguga jt).„g ^^^^ rahvuslippudega ne. Isegi kuninganna tundus tava-kordselt
võib näha pishnaalinguid,' lööklause ja karikatuurid ning Na- -teeb sama head tööd kuu tegi Mar- ö«ptaiaoH omaiutlusealu^ek^ va ^'^^ itiimesena, aega võttes iga au-mis-
mahuvad taskusse. Peeter Sepp tional Arts Centre'i Ottawas reklaa- got. Järgmiseks anti vaja auhinnad ^nud K t i T d a 1^^^ ^'^^^^^ ^^^^va sportlase või esinejaga
ei ole kunstisõpradele' tundmatu ni-1 mi levitamise skulptuurid.. Varem Ja märke tüdrukutde kes ei olnud , ^ ' rääkimiseks. Eestlannad valiti au-mi.
Juba aastaid ön ta üllatanud, levitas kuhsti rahva hulka, kui töö- kohal edmise aasta Jüripäeya paraa- Armulaud oü kaetud 124e palveli- valvesse, mis lõppes piduliku ohtu-oma
loominguga, mille kohta ta üt-' tas Ontario Arts CouncU'i ja Public dil. Meie auvanem gdr. Hilja Kuut- sde. Pärast jumalateenistust siirduti söögiga koos kuningannaga,
leb ise: need maalid on nagu tund- Works Canada juures. Nüüd otsib ^ ,
" ' " " ' eesotsas prd. Jukki ja Hõbedaga Reedene päev kujunes pikaks ja
olid katnud kohvilaua. väsitavaks. Algas kell ohommikul
vaatenurgast konda teenida. Võtsime vastu uusi gaide ja vanem- lõputseremoonia harjutustega, kolm
Ta ütleb, et tänu eestlusele on õp- gaide. Uusi hdlakesi on 7. Siis tut- ^^^^^^ koguduse esimees E. Jukk päevast esinemist ja 2 õhtul. Laupäe-
Justkui^ lennukist alla vaadates, pinud rchkem. kiiremini ja laiemalt, vustas Silvia uut juhtkogu. Upkon- tänas organisti, solisti, perenaisi ja va pärastlõunal toimus lõputsere- ^enei oicjcs ann^r^^n. i , . . .mmP
mikroskoobist läbi piiludes või uut junnen, et eestlased on hingdt vä- - nas on eriti palju noori sel aastal, kõiki Ices on oma abistavat katt pak- moonia koos piduliku si semarsiga. 5..^ s u L ^ ^ nH^^!trv.nt?Hpar^!
planeeti avastades maailmaruumis. sa loovad inimesed, ja et meil on eri- Uus maleva juht mgdi^, Anne-Mai kunud.'Lõpuks teatas ta, et järgmine õhtul peeti suur sportlast ja kutsu- teine vaVe^PtnWiT .M^^^
Peeter Sepa ema" õppis Laikma Ti palju maailmale õpetada paljudel Kaunismaa võttis sõna ja mainis, et jumalateenistus toimub samas ko- tud aukülaliste pidu, ipillest mde vci.ge ^tiu ruu arroieeruvau
ateljees Tallinnas ja tegi moodsat aladel. Johannes Aavik tõi esile äär- Põhjala Tütarde lipkond' on head has laupäeval, 20. nov. keli 3 p.l., mis esindajad osa võtsid oma <;esti värvi-teatrit
Homikteatris. 'Nii et kodus ^istevõi^^^^ 60 aas- tööd teinud Tema astuS'alles 12 aas- P" dega. -
on ta i lapsest peale joonistanud ja tat tagasi. Valter Rand ütleb, et eest- tat tagasi meie ridadesse hellakeste otsustati kokku tulla ka perekond Brisbane on ilus puhas linn Väea
värvinud Stokholmis kais pois.^^^^^^ lus on globaalne, dünaamiline ja abijuhina ja nuud voeti teda-vastu Rein Hõbeda tallu mardx^äeyal, 10. palju L ohelik
« ^ ^ ^ ^ ^ ^ loov. Ma ise usun et meil on juhtiv " l ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ novembrilmilie kava teMoni ted ^ü^s, seal on ilus k : « ^ ^
arhnektuuri ja kujundamist kunsü roll mängida maailmas eetilise, ja gia Jaab pusima ^ teatavaks tehakse. Kokkutulek on heb jaheda^ks päeval tõusis tempera-korval
Esimest koMa esines maali- koostöö põhimõtete levitami- ; La^l^mie lõpuks Põhjala Tütarde ^lõbldud vana eesti rahvuspüha mee- tuur +30C võrrohLm
dega Toronto eestlastele 24 aastat ta- sel. Tõde ja Õigus kõigile maailma hpkonna • laulu millega lõpetasime nutamis^ks ia elustamiseks i i - ^ ^ vai ronKem. nesiiannaa
1983. a. avakoonduse. nui^ j
matud maastikud, mida näeme esi- loovat koostööd globaalsete eestlas- palJu jõudu uueks tegevusaastaks,
mest korda võ5il,a's valguses ja uuest; tcga, et oma leiba, rahvast ja inim- Ta tänas ka Margotit suure töö'esst.
KELLEL ON
ANNETADA
Pariisi L'Homme muuseumiile järg­mised
Eesti rahvarõivaste esemed:
Tartumaa Rõngu linane särk: Rõngu
sinine kampsun ja seelik on neil ole­mas.
Samuti on Prantsusmaa ülal ni­metatud
muuseumis kolm Setu sär­ki.
Kellel, oleks annetada üks'sinine
varru^katega. Need on tühjalt rippu­vad
ebakitsad varrukad mis teevad
valge Setu rahvarõiva .omapäraseks
maailam rahvarõivaste peres.
gasi.
Uue aasta algul kavatseb teha suu­rema
ülevaate-näitfljse Torontos, mil­lest
kujundab väiksema rändnäituse,
mis saab liikuda eestlaste keskustes­se
üle maailma.i Ja 1984 kavatseb ak-iüvselt
kaasa lüüa Esto programmis.
Vahepeal kjOrraldab oma ateljees
avalikke minikursusi ja töökodasid.
Tfa töötab kujundajana mitmel alal.
On kujundanud raalide . kestasid,
räitusi,'raamatuid, plakateid, ehitu­ks!,
mööblit, sisustusi ja korraldab
uute ideede levitamise programme.
Hiljuti tegi WH Smith raamalu pco-rahvastele!"
M.T. J. S-gi
ei jõudnud ära imestada austraallaste
külalislahkust.. Igal sammul, igal
ALYIN ELECTRONICS
Murdvarguse ja tulekahju
häireseadeldiste sissepaneko
Tasuta hindamimie
T«I. 261-7698
OVER 50 YEÄRS OF GMSALES AND SERVICE
Müük ja reiatimhie
Äris 291-5054
ChevOIds Limited Kodus 423-5716
5000 Sheppard AveJE., Scarborough, Ont. MIS 4L9'
' LHcmme muuseumi juhataja^ tna-dame
Fontaines'iga on kontakt loo­dud
ja tema lahket vastutulekut
peaksime kasutama. Kas mõni. käsi­tööringi
liige on millegiga nõus kaa-pool
pakuti abi. Särgä ja treening T^T^L ^'Tt\n)fi°^Tt
m olev „Canada" oli'„agu võt- ^Z^Z ' "
meks, ükskõik, kuhu nad ei läinud. - ^
rupi koosseisus 10. olid esindajad Samuti oleks vaja mõni fantaasia-
Manitobast ja Saskatchewanist li^ küllane seina- või kattevaip, mis kõ-saks
kolmele Ontario esindajale. nelcks meie kaugest minevikust jd
Küsimusele, kuidas tüdrukud I l s T ^ f i f T f - t r ' ^ . ' ™ " ' *
ttuunmdi-ss1ie dl, esned1lag suts ,s eel\tl- i•s nela dJr a hcvh,ad-s tjeu h1k-k1oe hdJ- P"^L"dlpnoc^iZmr^,e;.* ^ .Vv. oAi' s. oba-lku' i''r'Ji*a e a;" .^ , ÜT-ld isel7t 1K/ anadj\a t j•a eesitlals i• esi•n dJadJe s. Koik oieK,vs^ isAoroMvr^it^a«vJ, e\tr -^v. aibad.., oleks room- ,k ol,fn7 . on k, auaaegsedj KVa l1e v EstXien- iiiel 'K23o9i o9n5i8d7ig a. Võtta ühendus tele-võimlejad
rahvusvaheliste kogemus- ' j
tega. Valiku . tegemisel üheks nõu- EHA JARMET TOOMBERG