1986-11-20-02 |
Previous | 2 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ " - ' ^ . . f i . . . . . . " •»•« ( - Il „Meie Elu" nr. 47 (1915) 198(S 99 6$ 99 E" - Est©mian Weekly Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N2R6. \: , Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane, ja S. Veidenbaum. Toimetaja New YorgisB. Parming,473 LuhmannDr., NewMilford, N.J.USA. TeL (201] 262-0773. „MeieElu" väljaandjaks on Eesti Kirjastas Kanadas. Asut. A. Weileri algatusell950. „Meie Elu" toimetus.ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951. ,,MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm! - 5 p.L, teisip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 h m . - 1 p.l. ,,MEIE E L U " teüimishinnad: Kanadas l a . 143.00,6 k. ^24.00, 3 k.415.00. ® USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00. # Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. § Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3' k. $7.00. USA-ssel a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa ülemeremaadesse: r^. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50. '. : . ÜKSIKNUMBER —7H KUULUTUSHINNAD: 1 toil ühel veerul - esiküljel 1 tekstis $5.00.. Võib-olla just see küsimiis mõlgub John Turneri meeles pärast MarkLalonde'i aktsioonii liberaalide praeguse liideri vastu. Seda ajal, mil Turner peab valmistuma oma erakonna juhtiva kogu kokkutuleku vastu käesoleva kuu lõpul Liberaalide sisemised lahkhelid ei ol-nud senini silmapaistvad. Nad on seda nüüd. Paremini kui keegi muu mõistab Turner nüüd, et see vana kamp Trudeau ümber valitsuses ei ole Turnerile unustanud viimase omaaegset lahkumist valitsusest. Tol korral isoleeris Turner end valitsevast kambakraatiast ja kindlustas end oma advokaadibüroos Bay tänaval Torontos. Neid liberaale, kes tundsid rahulolematust valitsuse ftolleaja poliitikaga ja hoiakuga, p i d i olema küllalt palju. Jlma selleta ei oleks Tur^ierit valitud hiljem liberaalide l i i d e r i k S i; Võib-olla vähem valitsuse poliitika kui just hoiakoli see, mis valmistas teed hilisemateks valimisteks konservatiivide enneolematule enamusele praeguses parlamendis. Liberaalid näitasid igal sammul, et ainult nemad on need, kellel on õigus^ Kanadat valitseda ja Juhtida permanentsuse alusel. Valijaskond arvas aga teisiti, sest valitsuse poliitika tulemused ei olnud kaugeltki vajätuvõetavad. Mark Lalonde Trudeau valitsuses oli üks neid osavaid m^hi, keda Trudeau avalikkuse ette saatis valitsuse poliitikat ja seisukohti esindama. Ta tegi seda kogu oma intelligentsiga ja sageli arrogantsusega, nagu ta tegi seda ka nüüd Turneri vastu välja astudes. Mis iganes ta rääkis nüüd uue liidri valiku küsimuse vajadusest, oli see endine Lalonde, kes Trudeau mõtete ja aktsioonide eost tulle>läks. Ta küll ei pretendeeri oma sõnade järgi liberaalide juhi kohale, kuid tema teine aktiivne kolleeg Jean Ghre-tien ja võib-olla ka Pierre Trudeau on endiselt taga|põhjal. Nii on selge, et Lalonde võitleb vana kambakraatia nimel Turneri kui praeguse juhi vastu. Nii püsib vana poliitiline kamp, kes on võitlusse kutsutud liberaalide teise poole vastu eesotsas Tts^neriga. Kusagil tagapõhjal vilksatab varjudes ka endine peaminister, kes poliitikast taganes omal tahtel ja võib-oila ka poliitiliste instinktide ajeL On selge, et oma kokkutulekul selle kuu lõpul pole teisiti võimalik, et liberaalide partei esineb kahes leeris ja ei moodusta enam poliitilist tervikut. Nüüd kerkibki küsimias, et küsimuses ei ole ainult Turner ja partei liider, Küsimuses on terve partei teguvõime poliitilise jõuna. Küsimuses on uued valimised paari aasta pärast ja valimiste tulemused. Kuidas loodavad liberaalid välimisi võita nagu Lalonde näha tahab. Partei on juba nüüd majanduslikult pankroteerunud. Lalondi aktsioon viib partei ka ideoloogilise ja tilise pankroti äärele. On selge, et Lalonde ömj Turnerile ei ole ainult hüüdja hääl kõrbes. Tema toetajtiskortnas on need, kellest Turner on kahe aasta jooksul mööda läinud ja kes olid harjunud olema võimu juures ja lähedal. Ainult senat on täis libe° raale, kes on sinna pandud Tru» deau poolt. Lalonde ise ütleb, et ta on rääkinud paljude liberaalidega, kes on kriitilised Turneri suhtes. Nii arvatakse, et konventsioonide delegaatide (3000) hulgas on üks kolmandik, kes tema mõtteid toetavad. Paljud teised on esialgu tundmata kujud. Kuid nii on 2/3 tundmata kujud, ka Turnerile. Nii on Lalonde Turnerile oma obaduse juba andnud, kes astub praeguse liidrina osaliselt tundmata kogu ette, kellele Ja peab rääkima ja oma ideoloogia ja aktsioonikavad esile tooma. Sellises olukorras astub Turner ainult iseenda isikus 3000 ette, peab esitama oma erakonna- ja riigipoliitika ja peab selles suuremast osast vaimselt üle olema, et poolehoidu võita. Kuid päevakorda tuleb otseselt mitte Turneri küsimus, vaid juhi kaalumise küsimus. Kui Turneril on konverentsil vajalik enamus, siis lõpetatakse see küsimus kohe ja sealsamas. Kui see nii toimub, siis võib turner jälle kergemalt ingeta ja Brutust mitte karte. ' „Suomen Kuvalehti", mille artikleid peetakse üldiselt usaldusvää^ seiks ja erapooletuiks, avaldas oma augustikuu numbris ülaloleva peal° kirjaga artikli Eestis soome keeles ilmunud okupeeritud Eesti ajaloo kohta. Artikli autor Timo Anttilg kirjutis andis mõista, et ajaloo võlt° simine on muutnud ainult oma vormi, kuid valed on siiski samad. ,.Tallinnas on ilmunud soomekeelse Eesti ajaloo uus kordustrükk. Võrreldes varasemate väljaannetega sisaldab see mõningaid parandusi ja täpsustusi. Sellest hoolimata on aga teose sisu väga tendentslik ja ideoloogiliselt varjundatud. Sotsialistlik ajaloo käsitlus erineb tunduvalt lääne omast. Teose ilmseks sihiks pn kinnitada, kui hästi on lood praeguses Eestis-võrreldes varasemate aastatega. Eesti iseseisvuse ajast räägitakse lühidalt peatükis, mille pealkirjalcs on ..Rahvuslik-kodanliku ikke all". Seevastu liitumine N. Liiduga kannab pealkirja „Voim rahvale". Teoses ,,Eesti nõukogude sotsia. listliku vabariigi ajalugu" ei räägita teiste maade või rahvusvahelise, poliitika sündmusist. Soomest pole raamatus peaaegu ühtki märget ja needki harvad on enamasti negatiivsed. Näiteks lahinguistl919.aastalEestis kirjutatakse järgmist: ,.Valge terrori elluviijatena torkasid eriti silma soome palgasõdurid, kelle hulgas oli rohkesti kriminaalset elementi. Seetõttu esines ka marodeerimisi ja röövimisi." uba teose 1979.a. ilmunud väljaandes võrreldi Eesti majanduslikku arengut Soome omaga. Uues trükis on rahvamajanduse kasvuarvusid muudetud. Vanas teoses öeldi ju, et Eesti majandus kasvas pärast sõda 10% aastas, uues raamatus aga esitatakse kasvuprotsendina seitset. Soo-, me rahvamajanduse kasvuprotsenti esitatakse üha väiksemana. Vanas kirjutati, kuidas Soome majandus t.õusis 4-7% aastas ja uues trükis väidetakse, et see jäi alla nelja. Teisi statistilisi andmeid on teoses samuti asendatud uutega. Näiteks väideti vanas, et haiglakohti olevat Eestis kolm korda rohkem kui aastal 1940. Uue trükise järgi aga haigl|i-kohtade suurenemine olnud siiski vaid ainult peaaegu kahekordne^ Teose eelmistes väljaannetes on kirjeldatud Eesti siirdumist sotsialismile probleemideta sündmusena. Uuemas versioonis mööndakse siiski, et probleeme on olnud. Põllumajanduse kollektiviseerimisest räägitakse' näiteks järgmiselt: Kollektiviseerimise laiendamisel võeti suurmajapidajailt maa ja need saadeti välja riigi ida imaa-aladele. Kahjuks sattus väljasaadetute hulka ka töötava maarahva esindajaid, kes polnud sõdinud nõukc^ude võimu vastu. Pärast kolhoosijcorra tugevnemist Ja banditismi lõpetamist anti väljasaadetuile võimalus oma endistele asukohtadele tagasi tulla." Teose põllumajandust puudutav osa sisaldab ka teisi ümberhinnanguid.' Varem rõhutati Eesti põllumajanduse ja tööstuse sidemeid teiste nõukogude vabariikide arenguga, mida Eesti jälgis. Nüüd tuuakse asjad esile vastupidises valguses: ..Põllumajanduse raamides on tööviljakus kaks korda suurem kui keskmine tase N. Liidus... Eesti põllumajandustöötajad olid uutlaadi majapidamise — põllumajanduslik-tööstusliku ühingute asutamisel teerajajad N. Liidus." Eesti liitumisest N. Liitu räägitakse teoses kirevusega. Selle järgi oli N. Liit 1939. aastal ainukeseks suurriigiks, mis tundis muret naabruses asuvate Baltimaade üle. Revolutsiooni-teele mindi,kui,,töötav rahvas tüdines ootamast seda, et Eesti kodanlased saaksid aru sellest õigustatud huvist.",! , Teoses väidetakse, et revolutsioon võib õnnestuda ka väikse jõuga, kui oskuslikud inimesed seda teostavad. Raamatu kohaselt kuulus 1940. aasta algupoolel Eestimaa Kommunistlikku Parteisse vaid natuke üle 130 liikme, kel õnnestus inimesi revolutsiooni kaasa tõmmata. Selle koht^ öeldakse teoses: ..Kommunistliku partei Tallinna aktivistide üleskutsel tuli 20. juuli hilisõhtuks tööliste võimlemissaali kokku tuhatkond esindajat tööstusettevõtteist ja teistest töökohtadest. Tööliste esindajad nõudsid kodanliku valitsuse kukutamist. Koosoleku lõpul lauldi Inter-natsionaali... 21. juuni õhtul kell 22.15 teatas raadio uue valitsuse moodustamisest." ; . Raamatu järgi tähendas Eesti liitumine N. Liiduga demokraatia lisandumist ja heaolu paranemist iseseisvusega võrreldes. Ühinemise tagajärjel tõusid palgad 30-40%, kõik said tasuta tervishoiu ning rajati näiteks orkestreid. _ ,.Eesti NSV ajaloo soomekeelne väljaanne võib-olla jääb unikaalseks koguja harulduseks. Soomes pole ;S^da meie teada saada ja ega ka Tallinnas pole seda palju, kuna trüki-arv on ainult 1200". lõpetab soome ajakiri oma kriitilise artikli. J.M. , OLEME KOLINUD ; • Uus aadress? ; VÄLJAMÜÜK KÕIK KANGASRIIDED. 40%-50% hinnaalandusega TEL: (416)'920'973? 1065 STEELES AVE NORTH YORK ONT M2R 289 Avatud 7 päeva nädalas ©Ülelinna kohaleviimine . 1 RelJihsrS ASSütidlöÖ Yöur Host TrawI Agency (1986) Ud EESTLASE REISIBÜROO ANDERSOm CJ.C President V^oocisiüe Square Mall. 157lSandhurst CirclQ (McCowan & Finch) Scarborough.Önono.CaneöaMIV 1V2 Avatud nädala sees 9 30-9-30 4Wm.2im laupäeval 9:30-5:30 V INDIVIDUAAL' JA GRUPIREISID ÜLE MAAILMA . . . „ „ . . , . . „ , . , . ,.,,v.|l, , J „ , , , a | , , , , | | , , l M . ^ ^ • . l ^ ^ l l ^ l l l l ^ ^ l ; ^ • ^ m l l 1 • ' ^ L ^ ^ l L ^ ^ • • ^ • ^ N ' J ] J l l^ ,,MEIE ELU" TALITUS Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada TELÜMISKUPONG: Palun saatke minule ;,MEIE ELÜ" kuuks. Tellimisraha siinjuures . . . .. (Tshekiga, panga, rahakcsardiga, posti rahakaardiga). Nimi: . . . . . . . . . _ . . , . . .. Postiaadress: . . . . . . . .. Kuupäev . . . . . . . . . . . . Y » 0 f 0 • 0 e 0 (Allkiri) TORONTO EESTI ÜHISPANK Broadview Ave., Torontrf, Ontario. M4K 2R6 Ühesiduses on jõiad isiklekud Saenud alates 11,00 465-4659 avatud G&masp.-reede 10:00-3: Teiisip. j a nõljap. õhtuti $:30-8:90 Tl lESTI ÜHISPANGA I, kollel on CUCARD rahakaart võivad sooritada IRAHA VÄUAVÕTTEiO ARVELE SISSEKANDEID mis E ÜHISPANGA kontoris Egiinton Ave. E. Torontos, tel. 486-1533 as Fistusk võidab ¥Õi k a o t a b pinda? •9 3. Et leida vastust sellele küsimusele, käsitlesin oma eelmistes kirju» tistes ristiusu tänapäevast üld-olu-korda. Selles avalduvaid nii jaatavaid, kui ka eitavaid eeldusi maailma uskude tandril. Praegu teadaolevail andmeil on kristlus killustunud umbes 20 tuhandesse erigruppi, kelledel pole küllaldasi teadmisi ristiusu tagapõhjast ja kujunemis- või arenemisprotsessist, ning kellede poolt naatsareti Jeesuse õpetus ja sõnad sageli on väärmõistetud ja-tõlgen° Ajalugu näitab, et umbes 300 a. pärast judaismi ühe väikese dissident sekti juhi ristisurma, õpetus mis, vähehaaval kohandatud mitte-juutide-le, organiseerituna oli levinenud üle kreeka-rooma kultuuriga alade, sai domineerivaks usuks riigis, ja seadis eesmärgiks maailma usulise vallutamise (Rooma riigi poliitiliste huvide soodustusel). Kui kaugel oleme sellest sihist praegu? Kas võidame pinda, või kaotame? Kas kasvame, või kängume? Milline näiteks pn olnud areng 20- da sajandi jooksul? Milline oli risti-usuliste protsentuaalne seis maailma rahvastikus, võrreldes teiste uskudega, aastal 1900? Ja milline võiks see olla sajandi lõpul? Veel 5-6 aasta eest oli nendele küsimustele vastamine samahästi kui võimatu. Kuid nüüd, tänu inglasest misjonärile ja kiriku-statistika teadlasele, dr. David Bar-rettlle ja ta 14 aastat kestnud uurimustöö tulemusena (koos sadade spetsialistidest abidegajr ilmunud 1010 leheküljelise teosele, „World Christian Encyclopedia", on meil olemas üsna kasulik alus, kuigi hilisemate andmete alusel veidi optimistlik ja mitte päris erapooletu..Olles siit-sealt (teistest allikatest) nopitud mõningate arvudega sajandi viimase osa üldpilti veidi korrigeerinud, tooksin siin väikse ja väga kokkuvõtliku võrdluspildi, et püüda anda vastust eeltoodud küsimustele. Aastal 1900 loeti maailmas olevat 1,6 miljardit elanikku. Neist olid: 1) kristlasi 34,4%; 2) hiina rähvausulisi (konfutsianismi ja taoismi segu 23,5%; 3) hinduiste 12,5%; 4) islam-lasil2,4%; 5) budiste 7,8%; 6) animis-te- shamaniste 7,3%; 7) shinto, sikh, parsi ja bahai-usulisi 0,8%; 8) juudi-usulisi 0,8%; 9)„Uute uskude" (teosoofia, spiritism j.t.) liikmeid 0,4%; 10) ateiste & mitteusulisi 0,2%. Aastaks 1980 oli piU suuresti muutunud. Elanikke maailmas loeti 4,4 miljardit. Neist kristlasi umbes 30,5% 2) ateiste & mitteusulisi 20,9%; 3) islamlasi 16,9%; 4) hinduistq 13,5%; 5) budiste 7,0%; 6) hiina rähvausulisi 5;5%; 7} animište-shaman-iste 2,4%; 8) „uute uskude" liikm. (peamiselt spiritislid) 2,2%; 9) shinto, sikh, parsi-usulisi (zoroasteristid) 1,0%; 10) juudiusulisi 0,4% Aastal 2000 saab maailmas arvatavasti olema 6,3 miljardit inimest. Neist ristiusulisi umbes 28,3% ateiste & mitteusulisi 21,6% islamlasi 20,5% hinduiste 13,7% budiste 6,7% hiina rähvausulisi 3,% ,, uute uskude" liikm. 2,2%; animiste 1,8%; shinto-, parsi ja juudiusulisi 1,2% ja huma-nist- universaliste umbes 1,0%. Ristiusuliste arv 1980 ja 2000 aastate osas võib tegelikult aga olla niihästi suurem kui ka väiksem. Selleks on kaks võimalikku põhjust: Maades, kus puudub usuvabadus (võika lihtsalt, saljiivus — nagu kommunistlike rezhiimidega riikides), tuhanded, pigem öeldud miljonid, on sunnitud endi usku hoidma ,,vaka all", saladuses. Ja teisel juhul, kirikute ametlikud arvud liikmetest on palju suuremad, kui tõeliküH on kiriku-toetajaid ja veendunuina oma usku ,,praktiseerivaid". Näiteks, Vatikani andmete järgi Brasiilia on maailma suurim rooma-katoliiklik maa elani^ kest). Tegelikult, nagu tunnistab katoliku preester ja sotsioloog, Pascoal Lacroix: „Meie maal tõeliste katoliiklaste arv ei ulata üle 10-12%. Neo-paganism ja spiritism levivad kõikjal väga kiirelt. Palju on ka neid, kes pühapäeva hommikul vahest näitavad end missal, kuid õhtul ruttavad endi vaimsesse päris-koju — spiritis-tide kirikuisse!" <i 0 OI Nagu kõike eeltoodut kokku võttes võime näha, et kuigi ristiusk on senini jäänud .suurimaks, univeraalse-maks ja suurima mõjuga kõikidest uskudest, on ta kaotamas pinda! Seepärast, mida kristlus' kiires korras vajaks, on theismi harmooniline ühendamine tänapäevaelu probleemide kogemustega, piibli mütoloogiliste ja sümbolitesse mähitud lugude intelligentne tõlgendamine — ning kõige rohkem — keeruliste, ebapii-bellike ja arusaamatuks jäävate dogmade korrigeerimine, laiade masside valgustuseks. Jumal, kes on inimesele andnud mõistuse, pole kindlasti tahtnud, et see oma tarkuse ülehindamises hakkaks Teda oma segadu-des defineerima, selle asemel et imetluses ja alandlikkuses kõndida vaikselt Suure Müsteeriumiga... VELLE OVER 50 YEARS OF CM SALES AND SERVICE PAUL JÜTTÜS Müük ja rentimine Chev OIds Limited Kodus 5000 Sheppard Ave. E. Scarborough, Ont. MIS 4L9 „Meie Elu" nr. 47 ( Tulevik MUS-Vali pär Ottaw Möödunud nädal mus Torontos Kana se riigisekretäri ku nn. rahvusõppetool ne seoses Ontario suse Ühingu küm vusaja tähistamis viibis kaheksa kün petooli professori kolm juhtivat riigi mepositsioonidel tuleku kaksikcesm maldada profess kohata ja arutada 0 lisi küsimusi t seos tegevusega erineva ning sceknudu võii sel lisaks paremin ressursse ja rakend paremini hinnata, võttis ka osa kesti dajana professor d RahvusõppetooHd 1977. aastal, mil un sid toetuse saamise poole. Kui kolme aa õppetoolide nõupidi oli neid vaid üksikiii dc tekkinud ukrainl õppetoolid Toronto: petool York'i ülikoo saks terve rida teisi, saksa päritoluga usi tide õppetool, Novv kelti õppetooli, mil)( cis Xavier ülikoolis 1 dajaid Sotimaalt, toi koolis Halifaxis a^a on veel kolmas õpp( koulis. New Bruns samuti kaks õppeto geleb maa pärise prantsuse päritolugj ERINEVATEL ALU Tegevus algas e reedel, mlUele sam vastuvõtt. Kuid olul Parmingu arvates nud kinnine nõupidf tud aruannetest selg on rajatud küllaltki tele. Üks tegeleb ke( ga, teine folklooriga ga. Mõne tähelepal vusgrupi kogenuislt šed on yalinud või asetamiseks päritol petool rõhutab õpeti mist. Samuti on väg korrad rahvusgrupp ja eri arvamiste esir Prof. Parmingu se' aineline õppetool oi samini korraldatud, gasid ka ta kolleegi juures oli juba algi see, et põhikava töö das. Samuti, mis p damist.on eestlaste põhikapital pärine, sioonilt (või selle va te otse rahvusgrupis üksikliikmelt. Edas on ainuke, kus ei ru la kohe tööle, teadi sihid ja praktilised olema. Lõpuks, Ees mise juures on arves TÕNIS LAA firmas BEL EN on ühinenu
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 20, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-11-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E861120 |
Description
Title | 1986-11-20-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | I ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ " - ' ^ . . f i . . . . . . " •»•« ( - Il „Meie Elu" nr. 47 (1915) 198(S 99 6$ 99 E" - Est©mian Weekly Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N2R6. \: , Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane, ja S. Veidenbaum. Toimetaja New YorgisB. Parming,473 LuhmannDr., NewMilford, N.J.USA. TeL (201] 262-0773. „MeieElu" väljaandjaks on Eesti Kirjastas Kanadas. Asut. A. Weileri algatusell950. „Meie Elu" toimetus.ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951. ,,MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm! - 5 p.L, teisip. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 h m . - 1 p.l. ,,MEIE E L U " teüimishinnad: Kanadas l a . 143.00,6 k. ^24.00, 3 k.415.00. ® USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00. # Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. § Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3' k. $7.00. USA-ssel a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa ülemeremaadesse: r^. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50. '. : . ÜKSIKNUMBER —7H KUULUTUSHINNAD: 1 toil ühel veerul - esiküljel 1 tekstis $5.00.. Võib-olla just see küsimiis mõlgub John Turneri meeles pärast MarkLalonde'i aktsioonii liberaalide praeguse liideri vastu. Seda ajal, mil Turner peab valmistuma oma erakonna juhtiva kogu kokkutuleku vastu käesoleva kuu lõpul Liberaalide sisemised lahkhelid ei ol-nud senini silmapaistvad. Nad on seda nüüd. Paremini kui keegi muu mõistab Turner nüüd, et see vana kamp Trudeau ümber valitsuses ei ole Turnerile unustanud viimase omaaegset lahkumist valitsusest. Tol korral isoleeris Turner end valitsevast kambakraatiast ja kindlustas end oma advokaadibüroos Bay tänaval Torontos. Neid liberaale, kes tundsid rahulolematust valitsuse ftolleaja poliitikaga ja hoiakuga, p i d i olema küllalt palju. Jlma selleta ei oleks Tur^ierit valitud hiljem liberaalide l i i d e r i k S i; Võib-olla vähem valitsuse poliitika kui just hoiakoli see, mis valmistas teed hilisemateks valimisteks konservatiivide enneolematule enamusele praeguses parlamendis. Liberaalid näitasid igal sammul, et ainult nemad on need, kellel on õigus^ Kanadat valitseda ja Juhtida permanentsuse alusel. Valijaskond arvas aga teisiti, sest valitsuse poliitika tulemused ei olnud kaugeltki vajätuvõetavad. Mark Lalonde Trudeau valitsuses oli üks neid osavaid m^hi, keda Trudeau avalikkuse ette saatis valitsuse poliitikat ja seisukohti esindama. Ta tegi seda kogu oma intelligentsiga ja sageli arrogantsusega, nagu ta tegi seda ka nüüd Turneri vastu välja astudes. Mis iganes ta rääkis nüüd uue liidri valiku küsimuse vajadusest, oli see endine Lalonde, kes Trudeau mõtete ja aktsioonide eost tulle>läks. Ta küll ei pretendeeri oma sõnade järgi liberaalide juhi kohale, kuid tema teine aktiivne kolleeg Jean Ghre-tien ja võib-olla ka Pierre Trudeau on endiselt taga|põhjal. Nii on selge, et Lalonde võitleb vana kambakraatia nimel Turneri kui praeguse juhi vastu. Nii püsib vana poliitiline kamp, kes on võitlusse kutsutud liberaalide teise poole vastu eesotsas Tts^neriga. Kusagil tagapõhjal vilksatab varjudes ka endine peaminister, kes poliitikast taganes omal tahtel ja võib-oila ka poliitiliste instinktide ajeL On selge, et oma kokkutulekul selle kuu lõpul pole teisiti võimalik, et liberaalide partei esineb kahes leeris ja ei moodusta enam poliitilist tervikut. Nüüd kerkibki küsimias, et küsimuses ei ole ainult Turner ja partei liider, Küsimuses on terve partei teguvõime poliitilise jõuna. Küsimuses on uued valimised paari aasta pärast ja valimiste tulemused. Kuidas loodavad liberaalid välimisi võita nagu Lalonde näha tahab. Partei on juba nüüd majanduslikult pankroteerunud. Lalondi aktsioon viib partei ka ideoloogilise ja tilise pankroti äärele. On selge, et Lalonde ömj Turnerile ei ole ainult hüüdja hääl kõrbes. Tema toetajtiskortnas on need, kellest Turner on kahe aasta jooksul mööda läinud ja kes olid harjunud olema võimu juures ja lähedal. Ainult senat on täis libe° raale, kes on sinna pandud Tru» deau poolt. Lalonde ise ütleb, et ta on rääkinud paljude liberaalidega, kes on kriitilised Turneri suhtes. Nii arvatakse, et konventsioonide delegaatide (3000) hulgas on üks kolmandik, kes tema mõtteid toetavad. Paljud teised on esialgu tundmata kujud. Kuid nii on 2/3 tundmata kujud, ka Turnerile. Nii on Lalonde Turnerile oma obaduse juba andnud, kes astub praeguse liidrina osaliselt tundmata kogu ette, kellele Ja peab rääkima ja oma ideoloogia ja aktsioonikavad esile tooma. Sellises olukorras astub Turner ainult iseenda isikus 3000 ette, peab esitama oma erakonna- ja riigipoliitika ja peab selles suuremast osast vaimselt üle olema, et poolehoidu võita. Kuid päevakorda tuleb otseselt mitte Turneri küsimus, vaid juhi kaalumise küsimus. Kui Turneril on konverentsil vajalik enamus, siis lõpetatakse see küsimus kohe ja sealsamas. Kui see nii toimub, siis võib turner jälle kergemalt ingeta ja Brutust mitte karte. ' „Suomen Kuvalehti", mille artikleid peetakse üldiselt usaldusvää^ seiks ja erapooletuiks, avaldas oma augustikuu numbris ülaloleva peal° kirjaga artikli Eestis soome keeles ilmunud okupeeritud Eesti ajaloo kohta. Artikli autor Timo Anttilg kirjutis andis mõista, et ajaloo võlt° simine on muutnud ainult oma vormi, kuid valed on siiski samad. ,.Tallinnas on ilmunud soomekeelse Eesti ajaloo uus kordustrükk. Võrreldes varasemate väljaannetega sisaldab see mõningaid parandusi ja täpsustusi. Sellest hoolimata on aga teose sisu väga tendentslik ja ideoloogiliselt varjundatud. Sotsialistlik ajaloo käsitlus erineb tunduvalt lääne omast. Teose ilmseks sihiks pn kinnitada, kui hästi on lood praeguses Eestis-võrreldes varasemate aastatega. Eesti iseseisvuse ajast räägitakse lühidalt peatükis, mille pealkirjalcs on ..Rahvuslik-kodanliku ikke all". Seevastu liitumine N. Liiduga kannab pealkirja „Voim rahvale". Teoses ,,Eesti nõukogude sotsia. listliku vabariigi ajalugu" ei räägita teiste maade või rahvusvahelise, poliitika sündmusist. Soomest pole raamatus peaaegu ühtki märget ja needki harvad on enamasti negatiivsed. Näiteks lahinguistl919.aastalEestis kirjutatakse järgmist: ,.Valge terrori elluviijatena torkasid eriti silma soome palgasõdurid, kelle hulgas oli rohkesti kriminaalset elementi. Seetõttu esines ka marodeerimisi ja röövimisi." uba teose 1979.a. ilmunud väljaandes võrreldi Eesti majanduslikku arengut Soome omaga. Uues trükis on rahvamajanduse kasvuarvusid muudetud. Vanas teoses öeldi ju, et Eesti majandus kasvas pärast sõda 10% aastas, uues raamatus aga esitatakse kasvuprotsendina seitset. Soo-, me rahvamajanduse kasvuprotsenti esitatakse üha väiksemana. Vanas kirjutati, kuidas Soome majandus t.õusis 4-7% aastas ja uues trükis väidetakse, et see jäi alla nelja. Teisi statistilisi andmeid on teoses samuti asendatud uutega. Näiteks väideti vanas, et haiglakohti olevat Eestis kolm korda rohkem kui aastal 1940. Uue trükise järgi aga haigl|i-kohtade suurenemine olnud siiski vaid ainult peaaegu kahekordne^ Teose eelmistes väljaannetes on kirjeldatud Eesti siirdumist sotsialismile probleemideta sündmusena. Uuemas versioonis mööndakse siiski, et probleeme on olnud. Põllumajanduse kollektiviseerimisest räägitakse' näiteks järgmiselt: Kollektiviseerimise laiendamisel võeti suurmajapidajailt maa ja need saadeti välja riigi ida imaa-aladele. Kahjuks sattus väljasaadetute hulka ka töötava maarahva esindajaid, kes polnud sõdinud nõukc^ude võimu vastu. Pärast kolhoosijcorra tugevnemist Ja banditismi lõpetamist anti väljasaadetuile võimalus oma endistele asukohtadele tagasi tulla." Teose põllumajandust puudutav osa sisaldab ka teisi ümberhinnanguid.' Varem rõhutati Eesti põllumajanduse ja tööstuse sidemeid teiste nõukogude vabariikide arenguga, mida Eesti jälgis. Nüüd tuuakse asjad esile vastupidises valguses: ..Põllumajanduse raamides on tööviljakus kaks korda suurem kui keskmine tase N. Liidus... Eesti põllumajandustöötajad olid uutlaadi majapidamise — põllumajanduslik-tööstusliku ühingute asutamisel teerajajad N. Liidus." Eesti liitumisest N. Liitu räägitakse teoses kirevusega. Selle järgi oli N. Liit 1939. aastal ainukeseks suurriigiks, mis tundis muret naabruses asuvate Baltimaade üle. Revolutsiooni-teele mindi,kui,,töötav rahvas tüdines ootamast seda, et Eesti kodanlased saaksid aru sellest õigustatud huvist.",! , Teoses väidetakse, et revolutsioon võib õnnestuda ka väikse jõuga, kui oskuslikud inimesed seda teostavad. Raamatu kohaselt kuulus 1940. aasta algupoolel Eestimaa Kommunistlikku Parteisse vaid natuke üle 130 liikme, kel õnnestus inimesi revolutsiooni kaasa tõmmata. Selle koht^ öeldakse teoses: ..Kommunistliku partei Tallinna aktivistide üleskutsel tuli 20. juuli hilisõhtuks tööliste võimlemissaali kokku tuhatkond esindajat tööstusettevõtteist ja teistest töökohtadest. Tööliste esindajad nõudsid kodanliku valitsuse kukutamist. Koosoleku lõpul lauldi Inter-natsionaali... 21. juuni õhtul kell 22.15 teatas raadio uue valitsuse moodustamisest." ; . Raamatu järgi tähendas Eesti liitumine N. Liiduga demokraatia lisandumist ja heaolu paranemist iseseisvusega võrreldes. Ühinemise tagajärjel tõusid palgad 30-40%, kõik said tasuta tervishoiu ning rajati näiteks orkestreid. _ ,.Eesti NSV ajaloo soomekeelne väljaanne võib-olla jääb unikaalseks koguja harulduseks. Soomes pole ;S^da meie teada saada ja ega ka Tallinnas pole seda palju, kuna trüki-arv on ainult 1200". lõpetab soome ajakiri oma kriitilise artikli. J.M. , OLEME KOLINUD ; • Uus aadress? ; VÄLJAMÜÜK KÕIK KANGASRIIDED. 40%-50% hinnaalandusega TEL: (416)'920'973? 1065 STEELES AVE NORTH YORK ONT M2R 289 Avatud 7 päeva nädalas ©Ülelinna kohaleviimine . 1 RelJihsrS ASSütidlöÖ Yöur Host TrawI Agency (1986) Ud EESTLASE REISIBÜROO ANDERSOm CJ.C President V^oocisiüe Square Mall. 157lSandhurst CirclQ (McCowan & Finch) Scarborough.Önono.CaneöaMIV 1V2 Avatud nädala sees 9 30-9-30 4Wm.2im laupäeval 9:30-5:30 V INDIVIDUAAL' JA GRUPIREISID ÜLE MAAILMA . . . „ „ . . , . . „ , . , . ,.,,v.|l, , J „ , , , a | , , , , | | , , l M . ^ ^ • . l ^ ^ l l ^ l l l l ^ ^ l ; ^ • ^ m l l 1 • ' ^ L ^ ^ l L ^ ^ • • ^ • ^ N ' J ] J l l^ ,,MEIE ELU" TALITUS Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada TELÜMISKUPONG: Palun saatke minule ;,MEIE ELÜ" kuuks. Tellimisraha siinjuures . . . .. (Tshekiga, panga, rahakcsardiga, posti rahakaardiga). Nimi: . . . . . . . . . _ . . , . . .. Postiaadress: . . . . . . . .. Kuupäev . . . . . . . . . . . . Y » 0 f 0 • 0 e 0 (Allkiri) TORONTO EESTI ÜHISPANK Broadview Ave., Torontrf, Ontario. M4K 2R6 Ühesiduses on jõiad isiklekud Saenud alates 11,00 465-4659 avatud G&masp.-reede 10:00-3: Teiisip. j a nõljap. õhtuti $:30-8:90 Tl lESTI ÜHISPANGA I, kollel on CUCARD rahakaart võivad sooritada IRAHA VÄUAVÕTTEiO ARVELE SISSEKANDEID mis E ÜHISPANGA kontoris Egiinton Ave. E. Torontos, tel. 486-1533 as Fistusk võidab ¥Õi k a o t a b pinda? •9 3. Et leida vastust sellele küsimusele, käsitlesin oma eelmistes kirju» tistes ristiusu tänapäevast üld-olu-korda. Selles avalduvaid nii jaatavaid, kui ka eitavaid eeldusi maailma uskude tandril. Praegu teadaolevail andmeil on kristlus killustunud umbes 20 tuhandesse erigruppi, kelledel pole küllaldasi teadmisi ristiusu tagapõhjast ja kujunemis- või arenemisprotsessist, ning kellede poolt naatsareti Jeesuse õpetus ja sõnad sageli on väärmõistetud ja-tõlgen° Ajalugu näitab, et umbes 300 a. pärast judaismi ühe väikese dissident sekti juhi ristisurma, õpetus mis, vähehaaval kohandatud mitte-juutide-le, organiseerituna oli levinenud üle kreeka-rooma kultuuriga alade, sai domineerivaks usuks riigis, ja seadis eesmärgiks maailma usulise vallutamise (Rooma riigi poliitiliste huvide soodustusel). Kui kaugel oleme sellest sihist praegu? Kas võidame pinda, või kaotame? Kas kasvame, või kängume? Milline näiteks pn olnud areng 20- da sajandi jooksul? Milline oli risti-usuliste protsentuaalne seis maailma rahvastikus, võrreldes teiste uskudega, aastal 1900? Ja milline võiks see olla sajandi lõpul? Veel 5-6 aasta eest oli nendele küsimustele vastamine samahästi kui võimatu. Kuid nüüd, tänu inglasest misjonärile ja kiriku-statistika teadlasele, dr. David Bar-rettlle ja ta 14 aastat kestnud uurimustöö tulemusena (koos sadade spetsialistidest abidegajr ilmunud 1010 leheküljelise teosele, „World Christian Encyclopedia", on meil olemas üsna kasulik alus, kuigi hilisemate andmete alusel veidi optimistlik ja mitte päris erapooletu..Olles siit-sealt (teistest allikatest) nopitud mõningate arvudega sajandi viimase osa üldpilti veidi korrigeerinud, tooksin siin väikse ja väga kokkuvõtliku võrdluspildi, et püüda anda vastust eeltoodud küsimustele. Aastal 1900 loeti maailmas olevat 1,6 miljardit elanikku. Neist olid: 1) kristlasi 34,4%; 2) hiina rähvausulisi (konfutsianismi ja taoismi segu 23,5%; 3) hinduiste 12,5%; 4) islam-lasil2,4%; 5) budiste 7,8%; 6) animis-te- shamaniste 7,3%; 7) shinto, sikh, parsi ja bahai-usulisi 0,8%; 8) juudi-usulisi 0,8%; 9)„Uute uskude" (teosoofia, spiritism j.t.) liikmeid 0,4%; 10) ateiste & mitteusulisi 0,2%. Aastaks 1980 oli piU suuresti muutunud. Elanikke maailmas loeti 4,4 miljardit. Neist kristlasi umbes 30,5% 2) ateiste & mitteusulisi 20,9%; 3) islamlasi 16,9%; 4) hinduistq 13,5%; 5) budiste 7,0%; 6) hiina rähvausulisi 5;5%; 7} animište-shaman-iste 2,4%; 8) „uute uskude" liikm. (peamiselt spiritislid) 2,2%; 9) shinto, sikh, parsi-usulisi (zoroasteristid) 1,0%; 10) juudiusulisi 0,4% Aastal 2000 saab maailmas arvatavasti olema 6,3 miljardit inimest. Neist ristiusulisi umbes 28,3% ateiste & mitteusulisi 21,6% islamlasi 20,5% hinduiste 13,7% budiste 6,7% hiina rähvausulisi 3,% ,, uute uskude" liikm. 2,2%; animiste 1,8%; shinto-, parsi ja juudiusulisi 1,2% ja huma-nist- universaliste umbes 1,0%. Ristiusuliste arv 1980 ja 2000 aastate osas võib tegelikult aga olla niihästi suurem kui ka väiksem. Selleks on kaks võimalikku põhjust: Maades, kus puudub usuvabadus (võika lihtsalt, saljiivus — nagu kommunistlike rezhiimidega riikides), tuhanded, pigem öeldud miljonid, on sunnitud endi usku hoidma ,,vaka all", saladuses. Ja teisel juhul, kirikute ametlikud arvud liikmetest on palju suuremad, kui tõeliküH on kiriku-toetajaid ja veendunuina oma usku ,,praktiseerivaid". Näiteks, Vatikani andmete järgi Brasiilia on maailma suurim rooma-katoliiklik maa elani^ kest). Tegelikult, nagu tunnistab katoliku preester ja sotsioloog, Pascoal Lacroix: „Meie maal tõeliste katoliiklaste arv ei ulata üle 10-12%. Neo-paganism ja spiritism levivad kõikjal väga kiirelt. Palju on ka neid, kes pühapäeva hommikul vahest näitavad end missal, kuid õhtul ruttavad endi vaimsesse päris-koju — spiritis-tide kirikuisse!" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-20-02