Meie Elu = Our life, November 20, 1986

              f.
1915) 198S
„Meie Elifl" Eir. 47
.o|.
W
,00
.00
,50
.00
.50
ioo
.50
.00-
.00
.00
.00
;00
.50
.00
.00
.00
:00
.00
}.00
4 ioo
3.00
5 ;00
3.00
7:00
D.OO
3.00
.2.00
0.00
5.00
0;00
0.00
5,00
0.25
0.Õ0
5,00
4.00
7.50
5,00
2,00
5.OÖ:
4.00
5.00
0.00
5.00
6,00
4.80
5,00
5.50:
4.00
,2.95
8.00
5,00
8.5.0
2,00
2.00
0.00
7.95 \
•9.4b;,
5.00^
'0.00'
5.00
5.00
loo :
2.50
0,25
5:00
0:00
;7 00
5.00
13.00
6.00
16.00
5.50
17.50
18:00
5,50
,. !I
nutago .
posti .
THURSDAY, NOVEMBER 20
"1 sümpoosion (2]
d ariisaamad inimõiguste
• • 0
I 4 ^
.0
Norman Reintamm
22. novembril toimub Massöy
Häiris suur pidulik Torolito Pops
Orchestra avakontsert. Selle värs­kelt
Torontos asutatud uuesümfoo-niaorkestri
dirigendiks on kutsu­tud
eestlane^ noor ja kanada muu-sikaringkondades
hästi tuntud he-likunstnik/
dirigeni Norman Eein-tamm.
Orkestri põhilisemateks eesmärki­deks
gn, nagu seda üteldi piaulikul
orkestri avamisel Toronto linnava-litsusBs:
täita sümfooniliselt mitmekülgset
Toronto linna mosaiiki; ^
teha sümfoonilisele muusikale uk­sed
avaramaks soodsamate piletihin­dadega;
^
.luua ja l ^ a kava, mis üllataks
kaugele ümbritseva ühiskonT^a mait­sesse
kujuneda torontolaste poolt t;äieli-kult
toetatavaks orkestriks?
anda kunstnikele lisa 'fooruni
oma talendi tutvustamiseks;
ja lõpuks,ehitada Ica Torontqsse
seni, puudunud tradit sioön.
Orkestri tutvustamise kokkutule­kul
ütles orkestri patroon, linnapea
Art Eggleton:,,Toronto Pops lisab
suuresti sära meie linnale ja Toronto
kunstilise tegevuse ajaloole." ,
HToronto Pops Orchestra" oli Be-randol
Music Ltd. presidendi Ralph
,Cruikshanki idee. Ta kutsus| juba
mais 1985 Norman Reintamme selle
orkestri dirigendiks ja muusikadirek­toriks.
J
Norman Reintamme juhituna saab
Massey Hall omale jälle permanent­se
orkestri, mille tegevus tohiks ula­tuda
Toronto ühiskonna kõige laie­matesse
kihtidesse.
V
l.
Toronto Pops Orchestra dirigenti,
Norman Reintamme tutvustades üt­les
orkestri esimees: „Reintamm on
eestlane, kes on sündinud Kanadas."
Ta on õppinud muusikat Toronto,
McMasteri ülikoolides. Õppides Ing­lismaal
— RoyalCollege of Music —
oli tema õpetajate hulgas maailma­kuulus
Norman delMar, Christopher
Adey ja koorimuusika suurkuju S i r ,
David Willcocks.
Royal Gollege of Music õpilasena •
.võitis Norman Reintamm kaks hin­natavat
muusikavõistlust: Theodore
Stier'i auhinna dirigeerimise alal-ja
Cobbet-Hurlestone'i auhinna uudis-loomingu
interpreteerina. .
Norman Reintamm on juba juhata­nud
nimekaid orkestreid nii Kanadas
kui Euroopas ja oli dirigendina tegev
Londonis ,,Young London Ballet
Company" juures.
Kõige selle.kõrval on Reintamm
kujunenud hinnatavaks solistiks nii
klaveri- kui orelikunstnikuna. Eesti
ühiskond mäletab teda kindlasti ka'
siin Torontos, Peetri kirikus an­tud
.'9relikohtserdi ja Esto 88 ajal
Vana-Andrese kirikus antud oreli­kontserdi
kaudu.
Norman Reintamm on neid noori
eesti helikunstnikke, kes on uhked
oma päritolule ning ikka' ja jälle tee­vad
rõõmu eesti rahvale^ ning head
eesti nimele.
Norman Reintamme juhatatud pi­dulik
Toronto Pops Orchestra — 55-
liikmelises koosseisus — toimub
Massey Hallis 22. novembril, kell 8
õhtul ^
Parimaks tunnustuseks noorele
eestlasele tema saavutuste eest oleks
meie ühiskonna tüse osavõtt sellest
Toronto linna muusika-ajaloolisest
sündmusest.
Tänavu sai Eesti Vabariigi Tartu
Ülikool 68-aastaseks, Balti ülikool 40-
aastaseks ja Tallinna Tehnikaülikool
viiekümneseks. Balti ülikool, vahel
tuntud ka Pinnebergi ja Hamburgi
kohanimede järele, tegutses lühike­se
eaga, kuid küllaltki suure tähtsu­sega.
Lahingute lõppedes leidus Sak­samaal
palju eri rahvusest ülikoolide
õppejõude ja üliõpilasi kelle koolis­käimise
sõda katkestas,,või kes olid
küpsed ülikooli astumiseks. Kõigil
neil oli ette näha mitme-aastane oo­tamine
D.P. (Displaced Persons)
laagrites seni, kui suurvõimud ja
praktilised võimalused lubavad olu­korda
lahendada. See oleks paljudele
vaimu roostetamine.
Sel ajal tuli kellelgi idee laagrites
toimuvate loengute asemel, või kõr­val,
qrganiseerida kursuseid, mis
kuidagi tõotaks ülikooli tasemel õp­petööd
ning tulemuste hindamist va­litsevate
instantside poolt. .
Tulemuseks oli üks omapärane et­tevõte,
mida me tunneme Balti Üli­kooli
nime all. Võõral pinnal oli~ja
on ehk praegugi — ülikoole, äga
ikkagi ühe keele või rahvuse jaoks
(nagu poolakate oma Londonis), aga
kas qn ka teisi kolme' nii erineva
rahva ja keele omi nagu eesti, läti ja
leedu? Eks me kuule seda 30. novem­bril.
Nimelt, seekordseTartu ülikooli
aastapäeva aktusekõne teemaks on
Balti ülikooli asutamise40. aastapäe­va
meenutamine. Ülevaate annab
üks selle asutajaid ja õppejõude, pro­fessor
Elmar Järvesoo.
Torontos on teada üsna mitu B.Ü.
õpilast. Ootame nende osavõttu, kui
ka seda, et nad tooksid näitusel esita­miseks
mälestusesemeidi kirjavara
ja dokumente. Ja võib-olla esitaksid
omapoolseid meenutusi.
käesolevale aastalelangeb ka T a l ­linna
Tehnikaülikooli asutamise vii­ekümnes
aastapäev. Dr. Voldemar
Kirss Buffalost meenutab lühidalt
selle, Tallinna Tehnikumi ja Tartu
Ülikooli, inseneriteaduskonna
(1936/37) järeltulijat ja praeguse Tal­linna
Polütehnilise Instituudi eelkäi­jat.
Ka ,,tallinlasi" palutakse oma
mälestused välja tuua. Armas Mais­te,
kes hiljuti Torontosse asus, on
lubanud muusikaga peoliste meele­olu
tõsta.
E. ARUJA
Eelmises numbris tõime ära ük^
^öate8. novembrilTorontoülikoo-lis
AABS-i ja Eesti õppetooli ühis-korrald^
sel aset leidnud sümpoo­sioni
hommikupoolsest kavast, mis
käsitles Põhjala piirkonna ja Balti
ruumi sõjalis-strateegilisi julgeole­ku
küsimusi, jätkame käesolevalt
ülevaadet ürituse pealelõunalisest
osast, mis puudutas inimõiguste
küsimusi anastatud Baltikumis.
Toronto ülikooli professor emeri-tus,
dr. Gordon Skilling, tuntumaid
Ida-Euroopa ja Nõukogude Liidu eri­teadlasi
Põhja-Ameerikas»ei saanud
haigestumise- tõttu isiklikult süm­poosionist
osa võtta. Ta sissejuhata­va
sõnavõtu esitas ta endine õpilane,
dr. Juris Dreifelds, kes praegu on
poliitteaduste professoriks Brock
ülikoolis. Dr. Skilling, nagu selgus,
on isiklikult osa võtnud mitmetest
Helsingi kokkuleppega seoses oleva­test
nõupidamistest ja konverentsi­dest
vaatlejana, ning ta avaldatud
tÖödTšehhoslovakkias tegutseva ini­mõiguste
järelvalve rühmituse ,,Har-ta-
77" kohta on tuntu ülemaailmselt.
'HELSINGI KOKKULEPE .
Skillingu hinnangul on olnud Hel-
•singi kokkuleppel suur tähtsus, sest
vaatamata puudujääkidele on ta või­maldanud
rahvusvahelise tähelepa­nu
suunamist enneolematul määral
inimõiguste küsimustele, ja seda just
Ida-Euroopas ja Nõukogude Liidus.
Helsingi kokkuleppe tagajärjel tek­kisid
ka neil alul kohalikest inimõi-guslasist
nn. valvegrupid, mis on do-kumenteeririud
inimõiguste rikku­misi
ja oma tegevusega aidanud ära­tada
ja ülal hoida tähelepanu Lääne-riiges.
Lisaks on nüüd juba üle küm­ne
aasta olnud inimõiguste rikkumi­sed
kõneaineks riigimeeste kohtumi-sil
ja rahvusvahelisil nõupidamisil.
Vaatamata kestvast rõhumisest ida­maadel
on siiski saanud inimõiguste
küsimusest tegur, mis mõjutab rah­vusvahelisi
suhteid, mille alusel hin­natakse
valitsusi, ütles Dreifelds,
kokku võttes professor Skillingu
vaateid.
Sellele järgnes paar tundi kestnud
laudkonnavestlus professor dr. Olev
Trassi juhendamisel. Alan Bowker,
kes on Kanada Välisministeeriumis
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Kon­verentsi
(s.t. Helsingi kokkuleppe
asjaajamise peakoordineerijaks
võttis kokku suundade arengu Hel­singist
tänapäevani.
Kokkuleppe allakirjutamisele
1975. aastal järgnes kaks järelkonVe-rentsi
Belgradis ja Madridis, kuid
kolmandas voorus tükeldati nõupi­damine
erisektoritesse. Bowkeri
meelest aitas see teatud määral rii-
' kide esindajail süveneda üksikasjali­kumalt
eri küsimustesse. Kuid nagu
kuulajaskonna küsimusist hiljem
selgus, on see aidanud ka Nõuko­gude
Liidul asetada enam rõhku nen­dele
küsimusile, mis teda otsesemalt
Suurepärane ost jahedateks talveöödeks.
Hind alates $89.00
Udusulgede ja sulgede segu
Heakvaliteediline puuvillane
katteriie
sulgede liikumine takistatud
hmnaalandus 10%-30%
UUDISTOOTED! Saksamaa täis-villased
anti-reumatismi tekid,
padjad, n^adratsikatted.
lEIE TÖÖTLEME UMBEB TEIE VAS^U SULGTEKKEf
huvitavad ja neid muutasõltumatuks
ta oma rikkumistest inimõiguste
sektoris. Viimases voorus toimus
inimõiguste konverents Ottawas,
inimsuhtlemiste ja kultuyriküsimus-te
konverents Budapestis ja sõjalis-julgeoleku
alaline konverents Stock­holmis.
Nüüd siis lõpuks „kokkuvõt-te
nõupidamine" Viinis.
ERINEVAD ARUSAAMko
Ka Bower pidas Helsingi kokku­leppe
mõju rahvusvahelistele suhete­le
positiivseks, olgugi et sammud ses
suunas tihti on pisitillukesed. Pro­fessor
Dreifeldsi sõnavõtus oli täht­samaks
tähelepanekuks, et inimõi­guste
asjus on erinevad arusaamised
Läänes ja Idas, ning peale selle ki­puvad
siinsed vaatlejad ja riigimehed
rääkima inimõigustest ainuüksi ük­sikisiku
kodanikuõiguste pinnal;
kuid baltlasi,huvilav küsimus asub
rahvusgruppide pinnal, kus on olu­listeks
venestumise, sovjetiseerimise
ja üldkultuurilised aspektid inimõi-gustest.
Prof. dr. Romas Vastokas Trent
ülikoolist oli mitmeti kriitilisim
vaatleja laudkonnas, tõstatades kü­simuse,
et kuidas saame Nõukogude
Liitu üleüldse usaldada, kui ta nii­võrd
järjekindlalt rikub rahvusvahe­lisi
käitumistavu ja oma lubadusigi.
Tema hinnangul kasutab Nõukogu­de
Liit ära propagandaliselt igat või­malust
mustata ka neid Läänes, kui
" ka tema anastushalduses olevail
alul, kes häält tõstavad inimõiguste
rikkumisest. Taotlus siduda sellega
käimasolevat nn. sõjakurjategijate
küsimust näitas, kuivõrd erinevad
baltlaste tõlgendused on riigimeeste
omadest Läänes, mida kinnitas veel
enamgi sõnavõttude toon auditooriu­mist
laudkonnavestlusele järgnevas
keskustelus.
Ent see, nagu üks osaleja ütles, pole
sugugi tähtsusetu, kui arvesse võtta,
et Helsingi kokkuleppe tagajärjel on
inimõiguste ja julgeoleku küsimused
tähtsaks rahvusvaheliste suhete alu­seks
saanud baltlasi arvestamatagi.
4544 Dufferin St. (lõuna pool Finch'i) . ..
2311 Bloor St. W. (Windermere)
1884 Kennedy Rd. (Ellesmere) . . . . . . . . .
1615 Dundäs St. E. (Whitby Mall, Whitby)
.665-8855
. 763-7326
. 297-0359
. 57T-1933
Pedagoogide koosviibimine
Eesti keele õpetaja
koht vakantne
Indiana Ülikool Bloomingtonis
vajab alates sügissemestrist 1987 üli­õpilast
(,,graduate student"), kes on
võimeline õpetama eesti keelt assis­tendina
(,,associate instructor"). Sel­le
koha täitjal on umbes seitse tundi
õppetööd nädalas. Õpperaha-stipen-.
dium katab valdav^a osa (umbes 95%)
õppemaksust.
Asjast huvitatuid palutakse kirju­tada
järgmisel] aadressil: Prof. Gus­tav
Bayerle, Ghairman, Ural.ic and
Altaic Studies, Goodbody Hall, In­diana
University, Bloomington, Ind.
47405.
MÕTTESÄHVATUSI
SYDNEYS 29.dets J986
ESTONIAN STAMP EXHIBITION IN SYDNEY
• •
Sulu 1202, 181- ÜnDVQirsSfty Ave., lomnlo, Ontano, MSH 3M7
Tel.864-0099
, Ont.J^4K1
(416)466-1951
6) 466-1502
8.30-5.00 p.ll. l'
>iKttPO<rn><XE0MM!3M»<ilI><>4ZZ><0^0
Austraalias
Käesoleva aasta lõpupäevil toimu­vad
Sydneys 13. Eesti Päevad Aust­raalias.
Päevade raames korraldab
Sydney Eesti Margiring Sydney Ees­ti
Majas 29. detsembril marginäituse,
kus välja pannakse Eesti Vabariigi
postmarke, näiteid Eesti postiajaloo
materiaalsest osast ja muud põnevat.
Marginäituse puhul annab Margi­ring
välja mälestusümbriku, millel
kujutatud X in Resti Päevade märk.
Olude sunnil on ümbrike trükiarv
kahjuks väga piiratud. Ümbrikke on
võimalik tellida aadressil: Mr. A.
Kangro, 24 Alpha Road, Willoughby,
NSW 2068, Australia.
Puhaste ümbrike hinnaks on aust­raalia
vääringus 30 cehti. Austraalia
36-cendise „America's Cüp" erimär­giga
ja ametliku postitejmipliga varus­tatud
ümbriku hind on üks dollar.
Saatekulu kuni kolm ümbrikku ühes
saateümbrikus on üks dollar, neli
kuni kümme ümbrikku ühes saate-ümbrikus
on poolteist dollarit. Tasu
saatmisel tšekina see kirjutada ainult
austraalia vääringus. Väiksemaid
summasid võib saata rahatähena ta­valise
kirjaga.
Varem Sydneys välja antud mäles-tusümbrikke
on tavalise ümbriku
sees korduvalt saadetud ka Eestisse
sealseile filatelistidele ja on seal ka
kätte saadud ja tänuga vastu võetud.
EesM Majas toimus 9. novembril
Toronto õpetajate ja lasteaia kas­vatajate
koosviibimine kohvilaua­ga.
Varakult saabusid kohale Õpe­tajate
Ühingu juhatuse liikmed, et
jeada korda kohvilauad ja klassi­tuba
oodatud saabujatele. Ilmusid
pedagoogid, ligemale 30, kuid
need, keda eriti oodati olid noored
lasteaia kasvatajad. Nendest oli
kohal vaid kaks. Seekordsed ette­kanded
olid ju peamiselt määratud
eesti noortele, kelledest võrsuvad
JJ
Kohvilauda istudes palus ühingu
esimees, Helgi Nippak, Helgi Lees^
inenti alustada oma referaadiga.
Gümnaasiumi õpetaja, viie lapse
ema, jagas oma muljeid õpetamisest
kanada koolis. Ta ütles muuhulgas:
...Kanada õpilaste kodune elu ei ole
kooskõlas korraliku õppimisega.
Lastest ilmneb, et nad peavad õppi-n^
a programmi pärast, mitte et nad
ise oleksid motiveeritud. Nendel ei
ole arusaamist, mis on tähtis ja mis
n^itte. Õppimise põhialus on korda-niine,
kuid noored ütlevad, et nad
vihkavad kordamist. Probleemiks
manada koolides on veel see, et mada­lama
tasemega lapsed on samas klas­sis
nendega, kes on enam arusaajad
ja edasijõudnud."
Keele õpetamistehnikast kõnel­des,
ütles referent, et häid tulemusi
}annäb kõrvaklappidega helilindi
kuulamine.
Pr. Leesmendi sisuka metoodilise
kõne tekst saadetakse Õp. Ühingu
poolt õp. ajakirja „Bülletään" toime­tusse
Stockholmi.
^elgi Nippak tänas Helgi Lees-
Tnenti päevakohase kõne eest. Järg-hulk
sõnavõtte ja küsimusi koos-
^libijate poolt. Helgi Nippak arvas,
8t N. Yorgi koolides on miinuseks
asjaolu, et lapsi klassi ,,istuma" ei
jäeta. Endla Kannel tähendas, et dist­sipliini
langus koolides ilmnes eriti
pärast seda, kui umbes 15 aastat
tagasi oli loosungiks: „Ei ole halbu
õpilasi, vaid õpetajad on halvad!"
Sõnavõtjaid oli arvukalt.
Järgnes Hella Leivati kõne. Ta lu-.
ges ette Herman Rajamaa kirja, milles
ta palub kaasabi,,Bülletääni" toime­tamisel.
H. Leivat meenutas aegu ja aastaid,
millal ta algas õpetamisega koolis.
Ta toonitas, et tänapäeva eesti kooli
õpetajal seisab ees suurem töö kui
ärakamisaegsel koolmeistril. Pea­rõhk
noorematel õpetajatel, ja kasva­tajatel
tuleb seada selliselt, et lapsest
sirguks teadlik ja,,täisvereline" eest­lane.
Selline tubli eestlane, kes rää­gib
ladusalt meie ainulaadset ema­keelt,
kes loeb eesti ajalehti, käib
eesti kirikus ja kõigiti viib edasi eest­lust.
Meie ,,maa sool" ei tohiks muu­tuda
tuimaks, vaid peaks isikliku
eeskujuga näitama tahet eestluse säi­litamisel.
Meie kolmanda põlvkonna vana­vanemad
on heaks eeskujuks noore­matele.
Need tublid vanemad inime­sed
armastavad tõsiselt oma igipõlist
maad ja rahvast, nad on kindlad eest-
, luse alustalad. Nende inimeste elu­tarkus
seisab kõrgemal mitmest
muust tarkusest. Võtke vastu nende
rahvuslikult mõtlevatelt vanavane­matelt
mõtteid ja sooje tundeid noor­tele!
Eesti kool ja eesti noorus on osa
meist ja vanavanemaist...
Juteldes kohvilauas lendas aeg kii­relt.
Mõned koosviibijaist siirdusid
teistele eestlaste üritustele. Lahku­jad
tänasid õpetliku ja huvitava koos­viibimise
eest ning juhatuse hooleks
jäi taas,,koosviibimise jäljed" kustu­tada.
.
HELLA LEIVAT
Naised annavad rohkem raha välja
kui mees teenib, et naabrid usuksid,
ot mees teenib rohkem kui tema välja
annab.
Inimene on lõpmatult komplitsee­ritud
masin. Ta võib muuta kõige
peenema veini lihtsaks jhuvedeli-
<uks.
Itaallane on võidusõidumasin flir­dis,
aga kires pole ta mingi seeria­auto.
Nägu on aju vaateaken. Igatahes
koosneb enamik väljapanekutest
imitatsioonidest.
CD -
Satiir on väljavaatetu katse tõeli­sust
ületada.
Striptease'i tantsijanna on daam,
kellel magadejs rohkem riiet seljas
kui .,töö" juures.
Kogunud NIHITS
Meeldiv üllatus sugulastele
ja sõpradele on teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht,,Meie Elu"Jõulunumbris.
Võite kasutada oma illutratsioo-"
ne,, • sõnastust või oma loodud
poeeme.