Meie Elu = Our life, November 20, 1986

              |47 (1915) i98(S
•
mo
suuresti muil"
[Imas loeti 4^4
Istläsi umbes
msulisi20,9%;
4) hinduiste
>; 6] hiina rah-
Imiste-shaman-iskude"
liikm.
!,2%;9)shinto,
[zoroasteristid)
0,4%
laailmas arva-
Ijardit inimest.
|s 2 8,3% ateiste
ilamlasi20,5%
}te 6,7% hiina:
luute uskude"
1,8%; shinto-,
|l,2% ja huma-
)es 1,0%.
)0 ja 2000 ääs­ilt
aga olla nii-väiksem.
Sel-
|ikku põhjust:
usuvabadus
nagu kom-
5ariikides), tU"
miljonid, on
loidma „vaka
juhul, kiriku-f
me test on pal-kult
on kiriku-jina
oma usku
liteks, Vatika-lia
on maailma
tiik maa elani-tunnistab
ka-bloog,
Pascoal
li tõeliste kato-
Jl0-12%.Neo-'
levivad kõikjal
ka neid, kes
vahest näita- :
?htul ruttavad
10 ju — spiritis-lit
kokku võttes
Istiusk on seni-univeraalse-
|uga kõikidest
läs pinda! See-kiires
korras
harmooniline
Aaelu problee-fbii
mütoloogi-lähitud
lugude
fmine — ning
puliste, ebapii-cs
jäävate dog-laiade
masside
tes on inimese-'
(pole kindlasti
irkuse ülehin-oma
segadu-isemel
etimet-kõndida
vaik-liga...
VELLE
i^entlmine
1-5054
3-5716
! -j
1
- Y
1,-
V -
, i,
il
_
90 Meie Elu" nr. 47 (1915) 1988
Valitsus ei vaata positiivselt
•• •
es ja essorid
Möödunud nädalavahetusel toiv
mus Torontos Kanada keskvalitsu»
se riigisekretäri kutsel ülemaaline
min. rahvusõppetoolide nõu^idami°
ne seoses Ontario Mitmek^ltuu^ili-suse
Ühingu kümneaastase tege°
vusaja tähistamisega. Toimunul
viibis kaheksa kümnest rahvusõp-petooli
professorist, peale selle
kolm juhtivat riigiteenistujat võt­mepositsioonidel
Ottawas. Kokku­tuleku
kaksikeesmärgiks oh või­maldada
professoritel üksteist
kohata ja arutada omavahel prakti­lisi
küsimusi seoses õppetoolide
tegevusega erinevates ülikoolides,
ningseekäudu võimaldada valitsu­sel
lisaks paremini suunata oma
ressursse ja rakendatud programme
paremini hinnata, kõupidamistest
võttis ka osa Eesti õppetooli esin­dajana
professor dr Tõnu Parnjäing.
Rahvusõppetoolide rajamine algas
1977. aastal, mil ungarlased pöör|du-sid
toetuse saamiseks keskvalitsuse
poole. Kui kolme aasta eest esimene
õppetoolide nõupidamine aset leidis
oli neid vaid üksikuid. Nüüd on jui^r-de
tekkinud ukrainlaste ja eestlaste
õppetoolid Torontos ja itaallaste õp-^
petool York'i ülikoolis, kuid neile li­saks
terve rida teisi. Winnipegi loodi
saksa päritoluga usulahu mennonii-tide
õppetool, Nova Sco.tiasse kaks
kelti õppetooli, millest.)iks St. Fran-cis
Xavier ülikoolis hõlmab sisserän-dajaid
Sotimaalt, teine St. Mary üli­koolis
Halifaxis aga iirlasi. Keltij alal
on veel kolmas õppetool Ottawa üli-koolis<''
New Brunswickis tegutseb
samuti kaks õppetooli, üks neist te­geleb
maa päriselanikega, teine
prantsuse päritoluga akaadlastega.
^ ERIilSIEyATEL ALUSTEL
Tegevus algas erisümpoosioniga
reedel,- miUele samal õhtul järgnes
vastuvõtt. Kuid olulisem sisuliselt o l i .
• Parmingu arvates laupäeval toimu­nud
kinnine nõupidamine. Seal esita­tud
aruannetest selgus, et õppetoolid
on rajatud küllaltki erinevatele alus­tele.
Üks tegeleb keele ja kirjanduse-
. ga, teine folklooriga, kolmas ajaioo-ga.
Mõne tähelepanu suundub rah-i
vusgrupi kogemustele Kanadas, tei­sed
on valinud võimaluse pearõhu
asetamiseks päritolumaale! Üks õp­petool
rõhutab õpetamiit, teine uuri­mist.
Samuti on väga erineyad vahe­korrad
rahvusgruppides eri voolude
ja eri arvamiste esinemise tõttu.
Piol Parmingu seletusel näib Eesti­aineline
õppetool olevat kõige sood­samini
korraldatud, mis arvamist ja­gasid
ka ta kolleegid. Eesti õppetooli
juures oli juba alguses erinevuseks
see, et põhikava tpötati ülikoolis en­das.
Samuti, mis puudutab majan­damist;
on eestlastel õnnistuseks, et
põhikapital pärines ühelt institut­sioonilt
(või selle vahendusel) ja mit­te
otse rahvusgrupist ega mõnelt selle
üksikliikmelt. Edasi, Eesti õppetool
on ainuke, kus ei rutatud ülepeakae­la
kohe tööle, teadmata missugused
• sihid ja praktilised kavad peaksid
olema. Lõpuks, Eesti õppetooli loo­mise
juures on arvestatud nii Kanada
eestlaste enda ajalugu kui ka päri­tolumaad.
ROHK SIINSELE OLULE /
Nõupidamisel ilmnes ka, et valit­suse
juures ei vaadata positiivselt
päritolumaa liigsele rõhutamisele.
Ottawas soovitakse näha rõhu ase­tamist
siinsele ajaloole ja elu-olule.
Ent professorid taotlesid üsna ühiselt"
selgitada, et sarnane liigitamine on
võimatu, kuna mitmetest rahvus-
: gruppidest on raske aru saada, kui ei
mõisteta nende olemasolu ja tegevu­se
seost päritolumaaga, kui ei arves­tata
rahvusgrupi osadevahelist läbi­käimist
üle maade ja merede. Lisaks
oli üllatavaks, et Ottawas peetakse
Euroopa päritoluga sisserändajaid
privileegituks Kanada ühiskonnas,
ning et kaalumisel on tulevikus või­maldada
õppeloolide loomist ainult
üussisserändajail6. Samuti kaalutak­se
Ottawas võimalust suunata tulevi­kus
raha nn temaatiliste õppetoolide,
rajamisele^ KanadasisseVännuaja­lugu,
rassivaenuse probleemid jne.
Kuigi prof essoridkatsusid neid as­ju
Ottawa esindajaile selgitada, ei
oleks ebakohane ega tähtsusetu, üt­les
professor Parming eesti ajakirjan­dusele,
et rahvusgruppide poliitilised
esindajad rohkem tähelepanu omis­taks
ühise blokina Kanada mitme-kultuurilisuse
poliitika arengule.
Muidu võib juhtuda Kanadas sama
viga, ta arvas, kui USA-s, kus Eu­roopa
päritoluga gruppe tembeldati
lihtsalt ,;valgeteks", ning riigiressur-sid
suunati nn minoriteetideks kuu­lutatud
rahvustele. Praegu on tao­lised
küsimused aktuaalsed Ottawas
'riigiteenistujate astmel, kus formu­leeritakse
poliitika suundi ja raken-datust,
nagu selgus Ottawa esindaja­te
sõnavõttudest. -
E E S T L A Š E Ö I Ä I D ^ S E E M A L E ''
Nõupidamisel selgus lisaks, et
avalikud raamatukogud Ja riigiarhii­vid
suhtuvad paljju positiivsemalt
rahvusgruppide materjalide kogu­misse
kui minevikus. Nii on Ontario
provintsiarhiiv nüüd valmis vastu
võtma mitmesuguseid hoiuseid, mis
minevikus mõeldav ei oleks olnud.
Ontario Mitmekultuurilisuse ühingu
esimees tähendas, et aastad tagasi
jäid üldiselt vaid kaks^kohalikku rah-vusgruppi
ühistööst eemale — eest­lased
ja juudid. Olevat valitsenud
arvamine, et tuldakse ise toime. Kuid
viimaseil aastail on Ühingu kirjastu­sel
ja käendamisel ilmunud terve rida
teoseid, ka soomlaste ja leedulaste
kohta. Tekkis küsimus, kas eestlased
oleks huvitatud enamast koostööst
tulevikus.
Nõupidamist peeti igati õnnestu­nuks
ja professorite meelest tuleks
neid nüüd, kus on juba kümme pro-fessuuri,
korraldada aastati. Kuuldu­sed
liiguvad Torontos taotlustest
luua veel terve rida rahvüsõppetoole
— poolakate, juutide, slovakkide, ju­goslaavlaste
ja isegi soomlaste-poolt,
kuid see võib osutuda riigipoliitikas
toimuvate ümberhinnangute tõttu
problemaatiliseks.
SUBM1401, 7 BCäng S t Easü. •
1
NELIAPÄEVAL, 20. N O V E M B ^ H T H U R S D A Y , N O V E M B E R 20 3
ä-Ameerika
1988. aasta
liv-:•r^{?e?r^?>.:&^.^^?-!: ^ - - ^ , , . , . -^^^
Masterjte randkarika võitjad. Vasakult
Limit, Victor Kõresaar, Jaan Roos,
Helgi Pedeli Valter Lood ja Karl Trei.
V..Sadul, Art faago, Uno
er Ernesaks, Jaan Lents,
Foto - Erik Liigand
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
üksmeelne peakoosolek
PüSiapäeval, 2. Eiovembril peetud või kustutamist, eriti liikmemaksu
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas mittetasumise korral. Selle punkti
peakoosolekule oli kogunenud 37 täiendamine tõsteti üles sõjameeste
organisatsiooni esindajad ja 8 ük- ringkonna esindaja, Raffi Moks'i
sikliiget Koosoleku avas Sihtasu- poolt. Samuti täiendati toetuste ja
tuse esimees Toomas Metsala, kes laenude andmise aluseid, lisades toe-tervitas.
kokVutulnuid ja palus mä- tussaajate organisatsioonide nimis-lestada
leimiiaseisakuga igavikku tusse, rahvuskultuurilist tegevust
lahkunud juhatuse liiget Felix viljelejate kõrvale, ka ühiskondlikku
Koop'i. Koosolekut jäi juhatama tegevust arendavad organisatsioo-esimees,
kuna koosolijad ei aval- nid.
danud soovi näha sellel kohal ke­dagi
teist Protokollijaks valiti En- VALIMISED
del Aruja, häältelugejaiks Heikki Nii nagu kogu koosoleku käik oli
Paara ja Raffi Moks. Päevakord olnud ladus ja üksmeelne, nii toimu-võeti
vastu täiendusega, lisades sid ka valimised samas vaimus. Esi-
Sihtäsutuse toetuste ja laenude mehe kohale esitati ainsa kandidaa-andmise
aluste kinnitamise. Samu- dina Toomas Metsala, kes valiti akla-ti
muudeti põhikirja muutmine ko- matsiooni korras. Juhatuse kandi-dukorra
(Bylaw) muutmiseks, kuna daatideks kodukorras ettenähtult
Kanada seaduste kohaselt on orga- esitati rahvatantsijate esindajana
nisatsiooni põhikiri (Charter) väga Härnald Toomsalu (endine), skautli-üldsõnaline
ja seda kavatsetud kud-gaidlikud organisatsioonid Leo
0 0
Eesti Masterite Klubi liikmete
traditsiooniline sügiskoosviibimi-ne,
koos perekonnaliikmete ja
spordisõpradega, toimus sel aastal
31. oktoobril Eesti Maja kohvikus.
Korraldajate poolt antud informat­siooni
järgi pühitseti kolmandat
Kanada masterite klubide vahelis°
tel kergejõustiku võistlustel kolma­ndat
aastat järjest võidetud rändka-rika
võitmist ja austati võitjaid.
osa ka meie
muudatused ei puuduta.
Aruanded, millised hõlmasid 1985.
aasta tegevust, olid kätte saadetud ja
neid täiendas mõne sõnaga esimees.
Sihtasutuse töö seisnes ESTO '84
asjaajamiste lõpetamises ja ESTO '88
eeltööde alustamises. Esimees tõstis
esile ka juhatusjiikmed, kes olid and­nud
eelmise aasta jooksul suuremad
panused Sihtasutuse jooksvas töös.
Eriti nimetas ta Livia Holmberg'i ja
Härnald Toomsalu.
Ralph Viksten, Max jenseii ja Agu
Koosviibimise avas klubi esimees
Jaan Lents, kes tänas osavõtjaid ja
võistlejaid nende saavutuste eest
möödunud hooajal. Eriti tõstis esile
Karl Trei'd, Valden SaduPat, Ja^an
Roos'i, Art Jaago't, Uno Limifit ja
Helgi Pederit, kellede saavutused
rohketel võistlustel on olnud märki­misväärsed.
Järgnevalt klubi treener
Arvo Tiidus andis iiksikasjalise üle­vaate
möödunud hooaja tegevusest
ja võistluste saavutustest Ontarios,
Quebecis, New Yorgis, Põhja Caroli­nas,
Floridas ja mujal, kus klubiliik-med
võistlusil on rohkelt kuld-, hõbe­ja
pronksmedaleid võitnud ja maail­marekordeid
saavutanud. Ühtlasi mäs>
kis, et kõige rohkem kaugeid võist­lusreise
on teinud ja kuldmedaleid
võitnud Karl Trei, Valden Sadul, Art
aago ja Uno Limit, keda ta nimetas
klubi kullakaevajateks.
Järgnevalt kirjeldas ta Kanada
masterite klubidevahelist võistluste,
septembril York University Staadi­onil,
millest võttis osa 21 klubi^^O-ne
võistlejaga ja kus Aleksander Erne-saks
saavutas 400 m jooksus uue • J .n i
Kanada • kinniste (closed) võistluste , Majandusaruanne mille oh koos-rekordi
ajaga 1.19,44. Kõneleja esitas tanud Sihtasutuse valisrevident Gun-koosolijaile
selle võistluse võitjaid, "/^ ? f ^ ^ r , «.«''^ kelledele pr. Kalm ja pr. Roos ^ öh^o"*!! "^"fk'' '"'^)
asetasid kaela^nende võidetud meda- ^^^'^^ albUifond$70.252,0aia
id.Lõpuks tutvustas ta dr. Jun Dan- * r or,. nn i^ u * • V
iplM kelle teeneid kehalise kasvatuse "oortefond S3.874,00. Kohustusi oli
lel kelle teei^eid kehalise ^asvatuse ^22.266,00, sellest lõviosa väljamak-alal
Kanadas-oh hinnatud A. Tait • , . , . ,, , r^nrvr!^nA
McKenzie medaliga ja õnnitles teda sudorganisatsioomdeleESTO 84 ar-
Puurits (endine], E K N Ruho Paluoja
(endine), lauljad ja muusikud Herbert
Kasenurm (endine), võimlejad-sport-lased
Valdeko Novek (uus). Kuna
vastaskandidaate ei esitatud, loeti ka
need viis valituks. Kuna juhatus oli
ette nähtud 7-liikmelisena, siis
valiti veel lisaks Livia Holmberg (en­dine)
ja Kaius Meipoom (uus). Revis­jonikomisjon
valiti tagasi endises
koosseisus: Heikki Paara, Jaan Terts
ja Arvo Vahtra. Välisrevidendiks
kinnitati Gunnar Mitt.
Läbirääkimiste all olid veel mõned
küsimused ja selgitavad sõnavõtud,
H. Paara tänas eelmist juhatust suure
töö eest, millega koosolijad ühinesid
aplausiga.
Asjaliku ja üksmeelse koosoleku
lõpetasid juhataja tänusõnad kooso­lijaile.
,
sell& aiimärgi saamise puhul. vel. Seega jäi vaba tegevuskapitali
1 u = to;[;7L i;š;iin, kes ^29.^45.00, l u M e osas oli peami-humoristlikult
kirjeldas omi muljeid
klubidevahelisest võistlusest. Pärast
sõnavõtte toimus loterii, mida korral­das
A. Truuvert. Võitudeks o l i d an­netanud:
V. Lood ja perekond Truu­vert'id
maalid, A. Ernesaks'a pere
meeste kampsuni, Rooneeme Bakery
- t o r d i , Nordic Distributing Co —
kuus soome hõbelusikat, Vikings
Food — purk kohvi, Broadview Deli-catessen
teed ja 2 karpi šokolaadi ja
Pilveti kellasepaäri meeste kellarih­ma.
Klubi pooh oli pudel vahuviina
ja lükmeilt raamatuid ja teisi vähe­maid
asju: Pärast õhtusööki toimus
tants, kus muusika eest hoolitses
Ämi Käärid.
H.R.
Eesti Seltsi sügi
ürituste rohkus oli vist põhjuseks,
et Toronto Eesti SeUsi Sügispidu lau­päeval,
15. nov. ei olnud eriti psa-võturohke,
kuid oli siiski tujukülla­ne.
Peo avas T.E. Seltsi esimees Jaan
Eesti Invaliide
Toetav Naisring
• tänab
seks sissetulekuks raha paigutuse
kasum, millele lisandusid liikme­maksud,
andes kogusumma
^13.242,00. Kulude osas olid esirin­nas
toetused teistele eesti kultuurior­ganisatsioonidele
$14050,00, ESTO
'84 väljamaksud $8.275,00 ja asjaaja-inine
^5.291,00, millele lisandus val­lasvara
kustutamine, andes kokku
kulusid $29.706,00. ESTO '84 mäles-tasalbümi
müügi aruande esitas suu­sõnaliselt
Herbert Kasenurm, Müü­dud
kuni peakoosolekuni 1164 ek­semplari,
kingitud 122 eksemplari.
Postil on kaduma läinud mõned raa­matud
mis on tulnud asendada. Laos
on veel 1205 eksemplari. Revisjoni­komisjoni
protokolli, milles avaldati
tunnustust laekurile Härnald Toom-salu'le
põhjaliku töö eest, luges ette
Jaan Terts. Kõik aruanded kinnitati
ühel häälel.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiitiiiiiniiiiiiiniiiiiis
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele jsi
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Silitkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
lillllliillillllllllltlillllilliliiliillllllltllillllUlltlillllilillllliillH
Terts. Soovides kõigile head pidu- kuks paljude esemetega aitasid. Back
tuju, astuB ta koos abikaasaga esi- toFrontmoeäri, Estiquemoeäri, Ele-mese
paarina tantsupõrandale ava­valsiks
V. Gustavsoni orkestri saatel.
Eeskavalise osa täitis Ritmika
„10HKEM NÄHTAVAKS"
Tegevuskava hõlmas eelmise aas­ta
tegevuse jätkamist, kuid pannes
rohkearvulist moenäituse külasta- rohkem rõhku organisatsiooni „näh-jaid.
Täname äride esindajaid, kes ^^^^^^ tegemisele" nii meil rahvus-meid
moenäituse heaks kordamine- g^^p^g ^^1 ka Kanada valitsusasutus­te
juures: Toetada ESTO '88 Kanada
., , Komitee tööd ESTO'88 propageeri-ganceen
pius moeäri,Marileena las- misel ja alustada ettevalmistustööde-ga
Põhja-Ameerika Eesti Päevade
Lugupidamine ja tänu Irene Loos- läbiviimiseks 19'8aaasta kevadel. Ee-eliitgrupp,
koosseisus: Triina ja Rita berg'ile ja Asta Ballstadfile. Suurim ^^^^^^ Qg^g ette nähtud sissetule-
Läte, Kati Sepp, Silvi Matsoo, Nora tänu asendamatule Elva Palo'le, tea- ^^^^ $g.650.00 ja kulusid $4000,00,
Luks ja Marianne Wong. Grupi tree- d.ustajale Maiki Andre Lupp'ile, la- j^^^gg toetusteks $5.650,00.
neriks ja kavakoostajaks oli Annely vadekoraator Leena Kimsto'le nägu- Kodukorra muudatused võeti vas-
Riga. Tütarlapsed esitasid vabakava, sa lavapildi eest. Tänu abilistele, esitatud kujul. Täiendati ainult
kava lintidega ja pallidega, saades Helga Silla, Edda Loo, Silvia Kaukü- punkti, mis hõlmab liikme lahkumist
teenitult tugeva ja tunnustava apl- la, Hans Türk, Adolf Paulus, Henri .—: „ — _
ausi. ' Toots, Raffi Moks, Rein Laanep,
Ritmika on tegutsenud juba seitse BernhardPajuäär. Eriti täname väsi-, ] ^ j g | | g Q | | VÕttlS OIIlBks
aastat. Klubis on üle neljasaja võim- matuid modelle ja naisringi liikmeid. 0
leja, neist ca 25% eestlased. Klubi
pakub võimlemisrõõmu nii nelja-aas-tastele
kui ka täiskasvanutele, nii
algajatele kui ka edasijõudnutele.
Mai kuus on iga-aastane kevadesine-mine
Seneca College'is.
Rikkalik einelaud naissektsiooni
esinaise Eva Prii juhtimisel hoolitses,
et kõhu tühjus pidutuju rikkuda ei
saaks. Otto Pajur baarimehena jagas
virgalt jooke.
z > m
- K
Viini ausamba
5,kõrvetaja'' juhti
tähelepanu Balti
riikidele
Austria pressiagentuur andis järg­mise
teate rootsi-lätlase Gunaro
PavulsM kohta:
Austria politsei arreteeris ühe
Lätis sündinud Rootsi kodaniku
ühe Nõukogude Liid^u ausamba
vandaliseerimise pärast Gunars
Pavuis, 59 aastat vana, on sündinud
Riias, Lätis, kuid tema kodukohta
Rootsis ei ole teada. ^
Politsei teatas, et Pavuis on tun­nistanud
ennast süüdi, seletades et
ta soovis oma aktsiooniga osutada
tähelepanu N. Liidu poolt okupee­ritud
Balti riikidele. Pavuis oH
bensiiniga proovinud ausammast,
mis tunnustab N. Liidu abi Austria
vabastamisel Teise maailmasõja
ajal, põlema panna.
Juhtum toimus pärast Helsingi
järelkonverentsi avamist Hof-burg'i
lossis Viini all-linnas.
Politsei ütles, et mitu pangetäit
bensiini oli pandud ausamba juur­de
ja siis põlema süüdatud. Au­sammas
asub all-linnas Schwar-senbergM
platsiL Tuletõrje jõudis
aegsasti kohale ja kustutas tule.
USA president Ronald Reagan Ausammas pääses ilma suurema
esines tv-s ameerika rahvale ja võt- kahjuta. Ausamba tagaküljele oli
tis omaks, et USA on pidanud sa- ^in^Jatud „Thi8 is just the begin-kjasi
läbirääkimisi Iraani tegelas-tega
ja saladuse katte all saatnud Po^»^^®» * f ^^s, et Pavulse vastis
Iraanile väikese saadetise kaitseks «istetud süüdistus ausamba
kasutatavaid relvi. Ühenduses hävitamise katses mille eest karis-
USA-Iraani salajaste kontaktidega *»fs võib olla kuni kaks aastat van-külastas
Iraani Ameerika endine S^stust.
julgeoleku küsimuste nõunik Ro- Ausammas kujutab loosungit
bert McFarlane. kandvat Punaarmee sõdurit. Aust-
E^elvademüügi
Iraanile
Värskedlihatooted, pardid, haned, kalkunid, suitsu-vorstid,-
singid, -lihad, kondiitri- ja pagarisaadused,
jõulustollenid, piparkoogid, importeeritud
jõülu- ja muud shokolaadid ja
maiustused ja palju muud.
i T T r * ' T f - ' ' * * f rf.t.TiM«rti-.r>
Toronto Eesti Seltsi Sügispeol hoolH^^sid einelaua eest Astra Rein,
Valve Jaagul, Hilja Härm ja Eva Pni («naissektsiooni esinaine). Ta^a
T.E. Seltsi esimees laan TerfSo ..Foto, - 0. Haamer'
Kontakti võimiste peaeesmär­giks
oii diplomaatiliste üneduste
taastamine, mis olid täielikult kat­kenud
alates shahhi kukutamisest
1979. aastal. Nende kontaktide
„kaa8produktik8'' olnud mõnede
ameerika pantvangide vabanemi­ne
Liibanonis. Ameerika kongressi
demokraatide ringkonnad on endi­selt
väga kriitilised president Rea­gani
poolt teostatud saladiplomaa-tia
pärast ja süüdistavad Reaganit
sellekohaste seaduste rikki^mises.
Välisminister Shultz on Iraanile
ria seaduste järgi kõikide Teise
maailmasõja liitlaste ausambad 01
riigi kaitse alL
ses asunud eitavale seisukohale ja
teatanud, et seniste operatsiooni­dega
on Iraanile antud märku USA
hoiakust vahekorra kohta Iraaniga
ja edaspidist relvademüüki ei
peaks toimuma. Samal ajal on sel­gunud,
et ka Kanada on 1985. aastal
müünud Iraanile helikopterite osi
H P T ' V