1986-11-20-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
/
Second Chis> Mail Regisiraliojr No. 1354,
Nr. 4'm915) 1986 NELJAPÄEVAL, 20. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 20
GANBERRA — Balti Nõukogu
Austraalias selleaastase tegevuse
kõrgpunktiks kujunes järjekordne
Bplti Päev 17, sept. Ganberras. Peeti
laiendatud koosolek baltil keskorganisatsioonide
ja kohalike balti
komiteede esindajate osavõtul.
Teostusid BNA juhtivate liikmete
viisakusvisiidid valitsuse ja vastasrinna
juhtidele, õhtul toimus parlamendi
restoranis, dinee peaministri,
parlamendiliikmete ja balti
esindajate osa-
B N A laiendatud koosolek, mida.
juhatas BNA abiesimees R. Kalamäe,
peeti Canberra Leedu klubi ruumes.
Koosolekust võtsid osa BNA täies
koosseisus, AESL ja Balti nõukogu
Lõuna-Austraalias esindaja H.
Lomp, Läti Liit Austraalias ja Uus.
Meremaal esindaja J. Atrens, Leedu
Ühiskond Austraal-ias esindaja V.
Martišius, ACT Balti Nõukogu esindaja
R.Bergman.Ühepd. Balti Komitee
NSW esindaja T.'Kroll-Simmul,
Viktooria Balti Nõukogu esindaja A.
Laula ja teisi juhtivaid, balti ühiis-kondade
tegelasi.
Arutluste peateemadeks oli ette
nähtud: Menzies'i komisjon ja sellega^
seoses olevad küsimused,. Balti
resolutsioon ja valitsuse sammud selles
suhtes rahvusvahelisel toorumil, •
TšernobõFi katastroof, Austraalia
balti organisatsioonide sihid j4 tegevus
— minevikus, praegu ja tulevikus.
Esimesena ütles koosolekujle tervi-tussõnu
BNA esimees [aak Peedo,
kes ühtlasi informeeris koosolijaid
ettevalmistustöödest Balti Päevaks
ja üldisest päevakavast. BNA tegevusest
ja saavutustest andis ülevaate
aseesimees J." Ritenis. Ta rõhutat, et
on saavutatud koostöö kõigi parlamendis
esindatud parteidega jaselle
tulemuseks on Balti resolutsiooni läbiviimine
Senatis möödunud aastal
ning samasisulise röpolutsiopni loodetav
vastuvõtmine alamkojas. ,
Aruandeid kohalike balti nõukogude/
komiteede poolt esitati Lõuna-
Austraaliast, Viktooriast, N.S.W-st
ja A.C.T.-st. Wendest nähtus, et kõikjal
ön sõlmitud häid šuliteid poliitikutega,
kuid massimeedia tähelepanu
on väga raske saavutada. Kõikjal on
olnud peamiseks ürituseks kuudita-misaastapäeva
tähistamine.
Sõjakurjategude. uurimiskomisjoni
küsimuses leiti, et peame hoidui'na
. juudivastase joone tarvitamisest. Samal
ajal aga peame siiski endi kaitseks
välja astuma ja* kommunistide
julmusi esile tooma ja rõhutama.
Soovitati mõõdukust avalike teadete
avaldamisel. y
Balti resolutsioonist. Töölispartei
poolt esitatud versioonist Ja BNA
poolt sellele esitatud täiendustest
andsid ülevaate J. Ritenis ja BNA
Canberra esindaja A. Auzins.
Pärast lõunavahgaega arutati
Tšernobõli tuumajõujaam^ 1 katastroofi.
Toodi ette, et Ignalinetuuma-jõujaam
Leedus on sama ebakindel,
kuid samal ajal ümbruskonnale ohtlikum,
kuna jahutusveena kasutatava
järve temperatuur tõuseb 28 kraadini.
Tunti muret balti rahvaste tervisliku
seisundi ja arstimite saatmise võimatuse
üle.
. Austraalia balti organisatsioonide
sihtide ja tegevuse kohta avaldati
hulk mõtteid. Rõhutati tihedama
kontakti vajadust ja informatsiooni
vahendamist balti organisatsioonide
vahel. Soovitati kõik teha, et saavutada
massimeedia tähelepanu meie
üritustele.
Päeva jooksul tegid BNA esimees
Jaak Peedo koos aseesimeeste Janis
Ritenise ja Viitas Patasiuse ning sekretäri
Maret Oserigaviisakusvisiite
peaministri abile L. Bowen'iie, vastasrinna
juhile John Howard'ile, rah-vuspartei
juhile lan Sinclair'ile ja
Andrew Peacock'ile. Ka nendel visiitidel
võeti kõne alla Balti resolutsiooni
vastuvõtmise küsimus alamkojas,
meie rahvusgruppide mustamise
probleem ühenduses sõjakurjategijate
otsimisega ja Tšernobõli katastroofi
mõju balti rahvastele.
: Balti päeva kõrgpunktiks kujunes
samal õhtul parlamendi erarestora-nis
toimunud Balti dinee, millest peale
balti delegaatide osa võtsid 26
parlamendi liiget, nende hulgas pea- •
minister R.J.L. Hawke. .
- Oma avasõnas BNA esimees Jaak
Peedo tervitas külalisi ja juhtis tähelepanu
tungivatele balti probleemidele,'
eeskätt surutud olukorrale oku-,
peeritud Balti riikides, inimõiguste
puudumisele ja üldisele venestamisele.
Temale vastas valitsuse nimel
minister C. J. Hurford, kes esile tõstis
baltlaste panust Austraalia ühiskonnas
ja majanduses. Vastasrinna-juhi
esindaja A. Cadman oma sõnavõtus
kirjeldas N. Liidu kui Helsinki kokkuleppele
allakirjutaja kolonistlikku
tegevust Balti riikides, inimõiguste ja
kultuuri jalge alla tallamist ja venestamist.
Ta tuletas meelde, et Andre.w
Peacock omal ajal välisministrina tühistas
Whitlami poolt antud Balti
riikide anastamise tunnustuse, ja et
praegu kõik parteid on selles suhtes
ühisel seisukohal. Ta avaldas tänu
rahvasaadikutele R. Klugman'ile ja
Phillip Ruddock'ile Balti resolutsiooni
alamkojas esitamise eest.
Hilinemisega kohale jõudnud peaminister
R.J.L. Hawke avaldas omas
kõnes tunnustust Balti Nõukogule
asjaliku ja konstruktiivse balti probleemide
esitamise eest.
Ta mainis, et valitsus on inimõiguste
küsimustest Balti riikides N.
Liidu valitsusega otseselt rääkinud,
samuti on Austraalia esindaja Inimõiguste
Komisjonis 1985. ja 1986.
aastal Balti küsimuse üles tõstnud.
Lõpuks hindas ta veelkord baltlaste
panust ühiskonnaelus ja-nehde sihikindlust
oma soovide esitamisel; rõhutades
et nad pole kunagi unustanud
oma kaasmaalasi kodumaal. Ta
andis kinnituse, et mõlemad parteid
teevad kõik, et baltlaste huvide eest
väljas olla.
Peaminister veetis veel üle tunni
vesteldes peamiseh BNA esimehe J.
Peedoga, kuid omavaheline keskustelu
,kestis veel paari tunni võrra
Austraalia peaminister R. J. L. Hawke Balti Päevade banketil Can-berras.
Tema kõrvai Balti Nõukogu Austraalias esimees Jaak Peedo,
kõnetoolis senaator G. Richardson.
Laas Leivat;.
0 0
kauem. RAIVO KALAMÄE
EKN esimees Laas Leivat ütles
oma sõnavõtus Läti Vabariigi aasr
tapäeva vastuvõtul Torontos 14. novembril:
,,Viimase nädala jooksul on juhtunud
kaks hämmastavat asja. Esiteks,
välisministieerium on teatanud,
et nad elustavad neid vaheta-misprogramme
N . Liiduga mis tühistati
1980. aastal kui N. Liit tungis
sisse Afganistani. Teiseks, Ontario
valitsus otsustas deklareerida Ontario
provintsi tuumavabaks tsooniks.
Küllap tulevik näitab milliseid
tagajärgi need kaks otsust toovad,
aga meie võime olla kindlad, et
praegusel momendil N. Liidu juhid
Minskist Vladivostokini patsutavad
üht teist õlgadele hästi läbi
viidud propagandaaktsiooni eest
Me teame, et Ontario valitsuse
deklaratsioon oli mõeldud sümboolse
liigutusena protesteerida
tuumarelvade levikut, kuid meil tuleb
küsida mispärast Ontario deklaratsioonis
ei nõutud samasugust
liigutust N. liidult deklareerida
Balti riike ja Ukrainat tuumavabaks
tsooniks.
Teadusliku- ja kultuurisidemete
elustamine paneb küsima, kas N.
Liit on lõpetanud Afganistani rahva
hävitamise ? Kas-inimõiguste olukord
N. Liidus on paranenud?
Kanada ametnikud on järjest kinnitanud,
et N. Liitu tuleb sundida
Helsingi kokkuleppest kinni pidama.
Kas Ottawas arvatakse, et vahekordade
normaliseerimine OB
2 ^ ^OS
Valguspmdšd — M, LEIPil^
STOCKHOLM — Süüdistu- Dagens N^^heter annab need
sed baltlaste vastu sõjaroima- edasi viieveeijuses raamis, lisades
des, mida varemalt peeti USA süüdistusi ka efestlaste ja leedu-ja
Kanada„probleemiks", on laste vastuJ-Dagens Nyheter
nüüd tabanud Rootsit. Küsimus pealkirjastas,,Rootsi kodanikud
on leidnud suurt tähelepanu 40rndatest aastatest. Baltlasi
see VIIS kuidas N. Liitu saab mõjutada
lepingust kinni pidama? Näh <>
tavasti. Tõenduseks, välisministeir
{oe Glark teatas, et majandusUkudl
sanktsioonid N. Liidu vastu ei ole
efektiivsed. Küll Lõuna-Aafrika
vastu, aga mitte N. Liidu vastu.
Sellinemõtlemisviis on hämmastama
panev. Venestamine, terror,
rahvaste hävitamine jätkub N. Liidus
takistamatult, aga siin otsitakse
ikka vahekordade normaliseen-misl.
Viinis näitasid läti noored tugevat
eeskuju, julgelt ja valjult protesteerides
N. Liidu terrorisüstee-mi
vastu. Me võime seda eeskuju
kindlalt silmade ees hoida võitluses
vaba Läti, Eesti ja Leedu eest.
r. £. MAmmmm
* V. •••• : 1 '-^^ ^ ' ' *
1 p . l - 3 p J.
ma
aa
1©iS ai®i2®8 k®ll 3 p.B<
ajakirjanduses ja paljud häiri"
tud eestlased reageerisid helistades
„Ee8ti Päevalehele".
Leht kirjutab: ,,Kuidas saame
süüdistatakse massimõrvas".
Rootsis olevat 15 „baltlast",
kes neljakümnendatel aastatel
olevat osalenud juutide hävitamises
saksa okupatsiooni ajal.
ennast kaitsta selliste sihilikkus- Nimestik antavat üle Rootsi va-te
vastu, mis tõepoolest on suu- litsusele kas saatkqnna kaudu
natud Rootsis asuvate baltlaste Tel Avivis või siis Washingto-kui
grupi mustamiseks?" oli kü- nis.
simuseks inimeste poolt, kes olid
vapustatud.
Võib vaid konstateerida, et
campaania on teadlikult lansseeritud
meeleolude loomiseks
balti rahvusgruppide vastu Rootsis
juba enne, kui midagi konkreetset
oleks rootsi võimudele
esitatud."
SÜÜDISTUS
JERUUSALEMMAST
Ajaleht „Expressen" oli Jeruusalemmas
intervjueerinud Ef-raimZuroffi,
kes on Viinis paikneva
Simon Wiesenthali sõjaroimarite
küttimiskeskuse sealne
esindaja.
Intervjuu põhjustajaks oli Zu-roffi
väide, et Wiesenthali keskus
on koostamas erilist nimekirja
,,s^jaroimareist" Rootsis.
Ta ei nimeta seejuures roots
OLEVAT HÄVITANUD JUUTE
Zuroff ei ole aga päris kindel,
kui palju nimesid nimestikku
võetakse. Ta oji reageerinud
Stockholmis Poliitvangide Abis-tamiskeskuse
pressikonverentsil
Ants Kippari väljenduse vastu,
kes ütles et N. Liit on katsete
taga mustata baltlasi. Zuroff
leiab et siin olevat ,,tegemist
naljaga". Tema arvates oli Eestis,
Lätis ja Leedus kohalik elanikkond
aktiivselt abistamas
juutide hävitamisel.
Sakslasi aidanud ,,tuhanded
eestlased, lätlased ja leedulased*'
Zuroff ei ole täpsustanud, mida
need tuhanded tegid, ta räägib
julmustest tsiviilelanikkonna,
eeskätt aga juutide vastu. Nad
olevat avalikult täiesti teadlikult
töötanud koos natsistidega juu-lasi,
kes olid SS-i ddades idarin- tide tapmisel. Enamus nendest
del, vaid eeskätt lätlasi, kes sa- baltlastest olevat praegu 70-nda-muti
olid idarindel ja ,,töötasid
koos natsistidega".
Järgnesid uued süüdistused
rootsi telegraafiagentuuri TT
vahendusel Rootsis elavate balti
päritoluga kodanikö vastu,
,,massmõrvades".
tes eluaastates. Zuroff ei ütelnud,
milliseist allikaist ta sellised
andmed on saanud.
Dagens Nyheter annab need
süüdistused edasi,ilma et,,baltlaste"
esindajatega oleks sellel
teemal ühendust võetud.
Ülem saadeti
Tsiiernobõli
Tallinnast
Hiikkamiskomandc)) USA Ülemkohus
arutab leedulase
küsimust
NY (ME) — Ülemkohus otsustas;
läinud nädalal aktsepteerida „sõja-kurjategija"
70 a. vana Juozas Kun-gyse
edasikaebaduse arutusele
võtmist distriktikohtu otsuse vastu
— liiille kohaselt teda ähvardab
deporteerimine N. Liitu. Kungyse
protsess on sisuliselt üsna analoogiline
K. Linnase protsessiga, mis-tõttu
Ülemkohtu seisukoht on paralleelselt
suuresti rakendatav ka
Linnase protsessis.
STOGKHOLM - - Eesti Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abistamiskomitee
teatab oma informatsioonis
ajakirjandusele eestlaste hukkamisest
Tshernobõlis:
Tshernobõli streik lõppes tuhandete
eestlaste osas võimuvahendi-tele
allumisega ja saneerimistööde
jätkamisega. Kuid mitte kõik ei
nõustunud eluohtlikke tööülesandeid
taas alustama. Vaatamata ko^
duvatele „veenmistele" ja ähvardustele
keeldusid 12 töölist seda
tegemast. Uue vastuhaku vältimiseks
ja distsipliini kõvendamiseks
hukati need 12 sundmobiliseeritut
erivalvekomando poolt mahalaskmisega.
Nõukogude dessantväe reservleitnant,
diplomeeritud insener
Gunnar Hagelberg topiti ühel juuli-päeval
vägivaldselt autosse ning
viidi Tallinna sõjakomissariaati,
kus ta sai korralduse koheseks
Tshernobõli sõitmiseks. Kohalejõu-des
allutati talle kümme automaatrelvadega
varustatud sõdurit. Valveteenistuse
venelasest ülemalt sai
Gunnar Hagelberg käsu saneeri-mistööst
keelduvate meeste koheseks
tulistamiseks. Alluvate sõdurite
osas anti talle käsk nende tulistamisest
keeldumisel otseseks mahalaskmiseks.
Gunnar Hagelberg
saadeti augustis raskelt kiiritushai-gena
koju. Ta suri paar
peale kojujõudmist.
EESTI VABAKOGUDUS TOi^ONTOS
562 Jones Ave.
5
Laup., 22. nov. algusega kl. 4 p.l.
bmS JA LAULUS ® Khm: E. SWANTESSON
Teretulemast
Pühapäeval^ 30. novembril kell 3 p.l.
Kavas*
ELMAR JÄRVESOO Floridast^
„Balti Ülikool 40-ne aasta eest"
Dr. VOLDEMAR KIRSS Buffalost
Tallinna Tehnikaülikool 50 aastat"
,,Mälestusi.tudengielust D.P. ajastur <
ARMAS MAISTE - klaver
S^amburgi, PinnebergI ja Tallinna endisi õppejõude ja üliõpilasi
palutakse üles otsida dokumente ja mälestusesemeid näituse
jaoks. Helistada: Dr. E. Aruja 447-8958.
i II Kohv, keskustelu. Kõik on kutsutud! TARTU INSTITUUT
. Sissekäik: Madison A\/,enue — Spadlna jaafn
U LI KOOLI
AKTUS
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 20, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-11-20 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861120 |
Description
| Title | 1986-11-20-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | / Second Chis> Mail Regisiraliojr No. 1354, Nr. 4'm915) 1986 NELJAPÄEVAL, 20. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 20 GANBERRA — Balti Nõukogu Austraalias selleaastase tegevuse kõrgpunktiks kujunes järjekordne Bplti Päev 17, sept. Ganberras. Peeti laiendatud koosolek baltil keskorganisatsioonide ja kohalike balti komiteede esindajate osavõtul. Teostusid BNA juhtivate liikmete viisakusvisiidid valitsuse ja vastasrinna juhtidele, õhtul toimus parlamendi restoranis, dinee peaministri, parlamendiliikmete ja balti esindajate osa- B N A laiendatud koosolek, mida. juhatas BNA abiesimees R. Kalamäe, peeti Canberra Leedu klubi ruumes. Koosolekust võtsid osa BNA täies koosseisus, AESL ja Balti nõukogu Lõuna-Austraalias esindaja H. Lomp, Läti Liit Austraalias ja Uus. Meremaal esindaja J. Atrens, Leedu Ühiskond Austraal-ias esindaja V. Martišius, ACT Balti Nõukogu esindaja R.Bergman.Ühepd. Balti Komitee NSW esindaja T.'Kroll-Simmul, Viktooria Balti Nõukogu esindaja A. Laula ja teisi juhtivaid, balti ühiis-kondade tegelasi. Arutluste peateemadeks oli ette nähtud: Menzies'i komisjon ja sellega^ seoses olevad küsimused,. Balti resolutsioon ja valitsuse sammud selles suhtes rahvusvahelisel toorumil, • TšernobõFi katastroof, Austraalia balti organisatsioonide sihid j4 tegevus — minevikus, praegu ja tulevikus. Esimesena ütles koosolekujle tervi-tussõnu BNA esimees [aak Peedo, kes ühtlasi informeeris koosolijaid ettevalmistustöödest Balti Päevaks ja üldisest päevakavast. BNA tegevusest ja saavutustest andis ülevaate aseesimees J." Ritenis. Ta rõhutat, et on saavutatud koostöö kõigi parlamendis esindatud parteidega jaselle tulemuseks on Balti resolutsiooni läbiviimine Senatis möödunud aastal ning samasisulise röpolutsiopni loodetav vastuvõtmine alamkojas. , Aruandeid kohalike balti nõukogude/ komiteede poolt esitati Lõuna- Austraaliast, Viktooriast, N.S.W-st ja A.C.T.-st. Wendest nähtus, et kõikjal ön sõlmitud häid šuliteid poliitikutega, kuid massimeedia tähelepanu on väga raske saavutada. Kõikjal on olnud peamiseks ürituseks kuudita-misaastapäeva tähistamine. Sõjakurjategude. uurimiskomisjoni küsimuses leiti, et peame hoidui'na . juudivastase joone tarvitamisest. Samal ajal aga peame siiski endi kaitseks välja astuma ja* kommunistide julmusi esile tooma ja rõhutama. Soovitati mõõdukust avalike teadete avaldamisel. y Balti resolutsioonist. Töölispartei poolt esitatud versioonist Ja BNA poolt sellele esitatud täiendustest andsid ülevaate J. Ritenis ja BNA Canberra esindaja A. Auzins. Pärast lõunavahgaega arutati Tšernobõli tuumajõujaam^ 1 katastroofi. Toodi ette, et Ignalinetuuma-jõujaam Leedus on sama ebakindel, kuid samal ajal ümbruskonnale ohtlikum, kuna jahutusveena kasutatava järve temperatuur tõuseb 28 kraadini. Tunti muret balti rahvaste tervisliku seisundi ja arstimite saatmise võimatuse üle. . Austraalia balti organisatsioonide sihtide ja tegevuse kohta avaldati hulk mõtteid. Rõhutati tihedama kontakti vajadust ja informatsiooni vahendamist balti organisatsioonide vahel. Soovitati kõik teha, et saavutada massimeedia tähelepanu meie üritustele. Päeva jooksul tegid BNA esimees Jaak Peedo koos aseesimeeste Janis Ritenise ja Viitas Patasiuse ning sekretäri Maret Oserigaviisakusvisiite peaministri abile L. Bowen'iie, vastasrinna juhile John Howard'ile, rah-vuspartei juhile lan Sinclair'ile ja Andrew Peacock'ile. Ka nendel visiitidel võeti kõne alla Balti resolutsiooni vastuvõtmise küsimus alamkojas, meie rahvusgruppide mustamise probleem ühenduses sõjakurjategijate otsimisega ja Tšernobõli katastroofi mõju balti rahvastele. : Balti päeva kõrgpunktiks kujunes samal õhtul parlamendi erarestora-nis toimunud Balti dinee, millest peale balti delegaatide osa võtsid 26 parlamendi liiget, nende hulgas pea- • minister R.J.L. Hawke. . - Oma avasõnas BNA esimees Jaak Peedo tervitas külalisi ja juhtis tähelepanu tungivatele balti probleemidele,' eeskätt surutud olukorrale oku-, peeritud Balti riikides, inimõiguste puudumisele ja üldisele venestamisele. Temale vastas valitsuse nimel minister C. J. Hurford, kes esile tõstis baltlaste panust Austraalia ühiskonnas ja majanduses. Vastasrinna-juhi esindaja A. Cadman oma sõnavõtus kirjeldas N. Liidu kui Helsinki kokkuleppele allakirjutaja kolonistlikku tegevust Balti riikides, inimõiguste ja kultuuri jalge alla tallamist ja venestamist. Ta tuletas meelde, et Andre.w Peacock omal ajal välisministrina tühistas Whitlami poolt antud Balti riikide anastamise tunnustuse, ja et praegu kõik parteid on selles suhtes ühisel seisukohal. Ta avaldas tänu rahvasaadikutele R. Klugman'ile ja Phillip Ruddock'ile Balti resolutsiooni alamkojas esitamise eest. Hilinemisega kohale jõudnud peaminister R.J.L. Hawke avaldas omas kõnes tunnustust Balti Nõukogule asjaliku ja konstruktiivse balti probleemide esitamise eest. Ta mainis, et valitsus on inimõiguste küsimustest Balti riikides N. Liidu valitsusega otseselt rääkinud, samuti on Austraalia esindaja Inimõiguste Komisjonis 1985. ja 1986. aastal Balti küsimuse üles tõstnud. Lõpuks hindas ta veelkord baltlaste panust ühiskonnaelus ja-nehde sihikindlust oma soovide esitamisel; rõhutades et nad pole kunagi unustanud oma kaasmaalasi kodumaal. Ta andis kinnituse, et mõlemad parteid teevad kõik, et baltlaste huvide eest väljas olla. Peaminister veetis veel üle tunni vesteldes peamiseh BNA esimehe J. Peedoga, kuid omavaheline keskustelu ,kestis veel paari tunni võrra Austraalia peaminister R. J. L. Hawke Balti Päevade banketil Can-berras. Tema kõrvai Balti Nõukogu Austraalias esimees Jaak Peedo, kõnetoolis senaator G. Richardson. Laas Leivat;. 0 0 kauem. RAIVO KALAMÄE EKN esimees Laas Leivat ütles oma sõnavõtus Läti Vabariigi aasr tapäeva vastuvõtul Torontos 14. novembril: ,,Viimase nädala jooksul on juhtunud kaks hämmastavat asja. Esiteks, välisministieerium on teatanud, et nad elustavad neid vaheta-misprogramme N . Liiduga mis tühistati 1980. aastal kui N. Liit tungis sisse Afganistani. Teiseks, Ontario valitsus otsustas deklareerida Ontario provintsi tuumavabaks tsooniks. Küllap tulevik näitab milliseid tagajärgi need kaks otsust toovad, aga meie võime olla kindlad, et praegusel momendil N. Liidu juhid Minskist Vladivostokini patsutavad üht teist õlgadele hästi läbi viidud propagandaaktsiooni eest Me teame, et Ontario valitsuse deklaratsioon oli mõeldud sümboolse liigutusena protesteerida tuumarelvade levikut, kuid meil tuleb küsida mispärast Ontario deklaratsioonis ei nõutud samasugust liigutust N. liidult deklareerida Balti riike ja Ukrainat tuumavabaks tsooniks. Teadusliku- ja kultuurisidemete elustamine paneb küsima, kas N. Liit on lõpetanud Afganistani rahva hävitamise ? Kas-inimõiguste olukord N. Liidus on paranenud? Kanada ametnikud on järjest kinnitanud, et N. Liitu tuleb sundida Helsingi kokkuleppest kinni pidama. Kas Ottawas arvatakse, et vahekordade normaliseerimine OB 2 ^ ^OS Valguspmdšd — M, LEIPil^ STOCKHOLM — Süüdistu- Dagens N^^heter annab need sed baltlaste vastu sõjaroima- edasi viieveeijuses raamis, lisades des, mida varemalt peeti USA süüdistusi ka efestlaste ja leedu-ja Kanada„probleemiks", on laste vastuJ-Dagens Nyheter nüüd tabanud Rootsit. Küsimus pealkirjastas,,Rootsi kodanikud on leidnud suurt tähelepanu 40rndatest aastatest. Baltlasi see VIIS kuidas N. Liitu saab mõjutada lepingust kinni pidama? Näh <> tavasti. Tõenduseks, välisministeir {oe Glark teatas, et majandusUkudl sanktsioonid N. Liidu vastu ei ole efektiivsed. Küll Lõuna-Aafrika vastu, aga mitte N. Liidu vastu. Sellinemõtlemisviis on hämmastama panev. Venestamine, terror, rahvaste hävitamine jätkub N. Liidus takistamatult, aga siin otsitakse ikka vahekordade normaliseen-misl. Viinis näitasid läti noored tugevat eeskuju, julgelt ja valjult protesteerides N. Liidu terrorisüstee-mi vastu. Me võime seda eeskuju kindlalt silmade ees hoida võitluses vaba Läti, Eesti ja Leedu eest. r. £. MAmmmm * V. •••• : 1 '-^^ ^ ' ' * 1 p . l - 3 p J. ma aa 1©iS ai®i2®8 k®ll 3 p.B< ajakirjanduses ja paljud häiri" tud eestlased reageerisid helistades „Ee8ti Päevalehele". Leht kirjutab: ,,Kuidas saame süüdistatakse massimõrvas". Rootsis olevat 15 „baltlast", kes neljakümnendatel aastatel olevat osalenud juutide hävitamises saksa okupatsiooni ajal. ennast kaitsta selliste sihilikkus- Nimestik antavat üle Rootsi va-te vastu, mis tõepoolest on suu- litsusele kas saatkqnna kaudu natud Rootsis asuvate baltlaste Tel Avivis või siis Washingto-kui grupi mustamiseks?" oli kü- nis. simuseks inimeste poolt, kes olid vapustatud. Võib vaid konstateerida, et campaania on teadlikult lansseeritud meeleolude loomiseks balti rahvusgruppide vastu Rootsis juba enne, kui midagi konkreetset oleks rootsi võimudele esitatud." SÜÜDISTUS JERUUSALEMMAST Ajaleht „Expressen" oli Jeruusalemmas intervjueerinud Ef-raimZuroffi, kes on Viinis paikneva Simon Wiesenthali sõjaroimarite küttimiskeskuse sealne esindaja. Intervjuu põhjustajaks oli Zu-roffi väide, et Wiesenthali keskus on koostamas erilist nimekirja ,,s^jaroimareist" Rootsis. Ta ei nimeta seejuures roots OLEVAT HÄVITANUD JUUTE Zuroff ei ole aga päris kindel, kui palju nimesid nimestikku võetakse. Ta oji reageerinud Stockholmis Poliitvangide Abis-tamiskeskuse pressikonverentsil Ants Kippari väljenduse vastu, kes ütles et N. Liit on katsete taga mustata baltlasi. Zuroff leiab et siin olevat ,,tegemist naljaga". Tema arvates oli Eestis, Lätis ja Leedus kohalik elanikkond aktiivselt abistamas juutide hävitamisel. Sakslasi aidanud ,,tuhanded eestlased, lätlased ja leedulased*' Zuroff ei ole täpsustanud, mida need tuhanded tegid, ta räägib julmustest tsiviilelanikkonna, eeskätt aga juutide vastu. Nad olevat avalikult täiesti teadlikult töötanud koos natsistidega juu-lasi, kes olid SS-i ddades idarin- tide tapmisel. Enamus nendest del, vaid eeskätt lätlasi, kes sa- baltlastest olevat praegu 70-nda-muti olid idarindel ja ,,töötasid koos natsistidega". Järgnesid uued süüdistused rootsi telegraafiagentuuri TT vahendusel Rootsis elavate balti päritoluga kodanikö vastu, ,,massmõrvades". tes eluaastates. Zuroff ei ütelnud, milliseist allikaist ta sellised andmed on saanud. Dagens Nyheter annab need süüdistused edasi,ilma et,,baltlaste" esindajatega oleks sellel teemal ühendust võetud. Ülem saadeti Tsiiernobõli Tallinnast Hiikkamiskomandc)) USA Ülemkohus arutab leedulase küsimust NY (ME) — Ülemkohus otsustas; läinud nädalal aktsepteerida „sõja-kurjategija" 70 a. vana Juozas Kun-gyse edasikaebaduse arutusele võtmist distriktikohtu otsuse vastu — liiille kohaselt teda ähvardab deporteerimine N. Liitu. Kungyse protsess on sisuliselt üsna analoogiline K. Linnase protsessiga, mis-tõttu Ülemkohtu seisukoht on paralleelselt suuresti rakendatav ka Linnase protsessis. STOGKHOLM - - Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskomitee teatab oma informatsioonis ajakirjandusele eestlaste hukkamisest Tshernobõlis: Tshernobõli streik lõppes tuhandete eestlaste osas võimuvahendi-tele allumisega ja saneerimistööde jätkamisega. Kuid mitte kõik ei nõustunud eluohtlikke tööülesandeid taas alustama. Vaatamata ko^ duvatele „veenmistele" ja ähvardustele keeldusid 12 töölist seda tegemast. Uue vastuhaku vältimiseks ja distsipliini kõvendamiseks hukati need 12 sundmobiliseeritut erivalvekomando poolt mahalaskmisega. Nõukogude dessantväe reservleitnant, diplomeeritud insener Gunnar Hagelberg topiti ühel juuli-päeval vägivaldselt autosse ning viidi Tallinna sõjakomissariaati, kus ta sai korralduse koheseks Tshernobõli sõitmiseks. Kohalejõu-des allutati talle kümme automaatrelvadega varustatud sõdurit. Valveteenistuse venelasest ülemalt sai Gunnar Hagelberg käsu saneeri-mistööst keelduvate meeste koheseks tulistamiseks. Alluvate sõdurite osas anti talle käsk nende tulistamisest keeldumisel otseseks mahalaskmiseks. Gunnar Hagelberg saadeti augustis raskelt kiiritushai-gena koju. Ta suri paar peale kojujõudmist. EESTI VABAKOGUDUS TOi^ONTOS 562 Jones Ave. 5 Laup., 22. nov. algusega kl. 4 p.l. bmS JA LAULUS ® Khm: E. SWANTESSON Teretulemast Pühapäeval^ 30. novembril kell 3 p.l. Kavas* ELMAR JÄRVESOO Floridast^ „Balti Ülikool 40-ne aasta eest" Dr. VOLDEMAR KIRSS Buffalost Tallinna Tehnikaülikool 50 aastat" ,,Mälestusi.tudengielust D.P. ajastur < ARMAS MAISTE - klaver S^amburgi, PinnebergI ja Tallinna endisi õppejõude ja üliõpilasi palutakse üles otsida dokumente ja mälestusesemeid näituse jaoks. Helistada: Dr. E. Aruja 447-8958. i II Kohv, keskustelu. Kõik on kutsutud! TARTU INSTITUUT . Sissekäik: Madison A\/,enue — Spadlna jaafn U LI KOOLI AKTUS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-20-01
