Meie Elu = Our life, February 28, 1985

              \
NELIAPÄEVÄL,;28. VEEBRUARIL - THURSDÄY, FEBRUARY 2® Elu" nr. 9 (1826) 1988
•BD
. Ottomar Laamann
85-äasfene '
Ottomar Laamann on väil
Krimmi eesti asunilde, kes siin pa­guluses
veel alles on; Ta on sündi­nud
Eesti asunduses Samrukis,Krim-mis
26. veebruaril 1900. Peale kodu­küla'algkooli
lõpetas ta segasel vene
revolutsiooni ajil 1919.a. Eupatoria
.<roonu gümnaasiumi ja hiljem õppis
Lcodumaal Tartui Ülikoolis õigustea­dust.
;1 •
Eesti Vabariigi ajai töötas ta hulk
, aastaid Põllutööministeeriumis
Maakorralduse Peakomisjoni sekre­tärina
ja viimati Katastri ja Maakor­ralduse
Osakonna sekretärina. Vaba-'
riigi Valitsus on tema teeneid hinna­nud
Valgetähe aumärgiga.
Peale ametiaialise tegevuse on Ot­tomar
Laamann ka ajakirjanduse alal
kaastööd teinud, avaldades agropo-liitilisi
^artikleid ajalehes „Vaba
Maa", ajakirjades „Ag-ronoom''n" jp.
Konjunktuur". Üle kümne aasta i l ­mus
tema sulest stalistilisi ülevaateid
maaomandite liikumisest ja hinda­dest
„Eesti statistika kuukirjas". Ot­tomar
Laainann oli ka liikmeks
Asundustegevuse ^dendamise Selt­sis
või Klubis, missal tegutseda ai­nult
mõned aastad.(
Paguluses oli oltomar Laamann
mõned aastad Saksamaal põgenike­laagrites,
selle järpl üle kolme aasta
šotimaal laagri kantseleis ja'mets­konnas,
metsastamise töödel. Kana­das
ei saanud ta^vanaduše tõttu nluud
töödjkui paar suve eestlastest maa­mõõtjate
juures abitöölisena ning sel­le
järel pensionile minekuniCalgarys-kopsuhaigete
sanatoorimis köögi­töölisena;
Selle kõi(val OÜ ta 25 aas­tat
Calgary Eesti Seltsi esimeheks,
Kanadas on Ottomar Laamann kaas­tööd
teinud ajalehele„Meie Elu'' ja
ajakirjale ,,,Varrak'. Pikemad seeria-ülevaated
tema sujest ilmusid Eesti
asundusist Venemaal ajakirjas
„MeieTee" aastatel 1978, 1979 ja
1980 ning Eesti asundusist Kanadas
1971.a. 1981.aastal avaldas Ottomar
Laamann oma kulu ja kirjadega teose
..Mälestused Krimmist".
Sõprade, tuttavate ja ,,Meie Elu"
pere parimad soovid juubilarile.
S
TöÖPAKmMlSEd
Vajatakse
KONTom-ASvaETiysKBcy
masinakirja, @esti ja inglise kee­le
oskusega. IKirjad ^Meie Elu"
talitusele ^üContoriametnik" v5õ
tel. 486-0951.
• ' •I
.,MEIE ELU'V
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
kommerss
märtsil käll 7.30 õhtuil
TARTU CpLLEGES
Aastapäeva Bal8
märtsil kell 6.30 õhtuQ
WESTISy HOTELÜS
•, # •» « • • • • '•
DStreericüa oma konvencüi
eestseisusel®.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiit!niiiiei»iiiiiiui!niiiiii93
KUHU MINNA?
EI -
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
BAITIC PEACE AMD FREEDGM CRUISE
^^SpSpi|ii|ipiiiil?ii?i^ ,
„Esto Villa" elanikke päikest nautimas. Hoone katusel päikeseküte,
mis soojendab supelbasseini. A l l •— osa hooneid vaadatuna tänava
^ Kanada eestlaste kodu Lõuna-Floridas
Florida lõuna-ida rannikule on
paljud Kanada eestlased soetanud
omale „talvekodud", veetes seal
oma mõnenädalased puhkused või,
juba pensioni ikka jõudnult^terved
talved. Nii on ka valminud Atlandi
rannikul BocaRatonis Fort Lauder-daleMst
20 miili põhja poole eest­laste
kondomiinium reamaja „Villa
Esto", kuhu on 13 Kanada eestlaste
perekonda leidnud omale talvepe°
Ijap., 28. veebr. Aiandusklubi
loeng Aedviljade toiteväärtus"
Eesti Majas algusega kl. 7.30 õ.
©Reedel, 8. märtsil l|[ainiada/eest-laste
sõprusõhtu Eesti Majas algu­sega
kl. 8 õ.
® Laup., 9. märtsil TERR„Kungla"
esituses „Rätsepa juhani seiklu­sed"
Minkler auditooriumis algu­sega
kl. 7 õ.
® Pühap., 10. märtsil k^elpillikvaF"
teti õhtu Baptisti kirikus algusega
kl..6 õ.'- 1 .
@ Pühap., iO. märtsil loeng „Föde-raalvalitsuse
sotsiaalpoliitika"
Tartu College'is algusega kl. l p .
©Pühap., 10. märtsil rahvakoos­olek
Eesti Majas algusega kl. 3 p.
® Laup., 16. märtsir Segakoori LõV
bus laupäevaõhtiia Eesti Majas algu­sega
kl. 7 6.
©Reedel, 10.-12. mail Kalevak
150. aastapäeva tähistamine.
® -Pühap., 19. mail «Kalurineiu"
Eesti Rahvusteatri esituses Ryerso°,
ni teatris.
}]||iiiSiHlllliliillHlilili9i!ltlllllMilll)!lM^^^^^
Kuna oleme oma talvised puhku­sed
juba mitmed aastad veetud Flori­da
Atlandi ranniku lõunaosas, siis
oliifie väga huvitatud „Villa Esto"
valmimisest Boca-Ratonis. Käisimegi
seda vaatamas mõned aastad tagasi,
kui remont oli alles pooleli ja ümbrus
võrdlemisi; metsik, eelmise omaniku
poolt lohakile jäetuna. Kuid tollal
olid juba plaanid valmis õue kaunis­tuseks,
milleks oliküllalt rohelist ala
jäetud. Samuti oli.juttu saunast ja
seltskonnaruumist ja ujula jaoks oli
just au-k tehtud. Oli ka juba julgeid
eestlasi Kanadast, keda ei hirmuta­nud
see segadus ja kes julgesid c ma­le
korterid ära osta, ise kibe-kiiresti
tööd tehes,-igaüks oma meele ja taht­mise
järgi.
Nüüdne „Villa Esto" sai alguse
sõjaväebarrakkidest, mis ehitati Tei­se
maailmasõja ajal Ameerika lennu­väe
kooli jaoks. Siis ei olnud Böca
Raton tuntud veel suvituskohana,
vaid lennuväe baasina. Peale sõda
ehitati need barakid kõik ümber kor-terimajadeks,
mis aastate jooksul on
uute omanikke poolt muudetud mood­saiks
kondomiinium-korteresiks , osa
ka koolimajadeks. Toronto eestlane
Mart Tarum ostis ..Villa Estoks" ühe
sellise korterimaja ja muytis selle
kondo-korteriks, mille omanikud on
nüüd kõik Kanada eestlased, välja­arvatud
üks ungarlanna.
Nüüd, kus veedame oma talve­puhkuse
juba teist talve y i l l a Estos','
on siin kõik täieljkult muutunud. Ta­haksin
kirjutada sellest väikesest
eesti külast Floridas, mille asutami­sest
Mart Tarumjuba aastaid unistas
ja miille ta ka lõpuks on täideViinud,
ehkki küll läbi paljude raskuste ja
mitmete vastulöökidega.
VILLA ESTO
Kui Spanish R|ver Blvd'iit keerata
3da N.W. Streeti sisse, siis võite vars­ti
näha kahte lopsakat palmi, mille
tagant ilmub nähtavale postkast
„VillaEsto" nimesildiga. Valge stuc-cpehitus
veidi tänavast eemal, kuju­tab
iseenesest „ H " tähte, keskmine
-osa kõrgem, tiivad madalamad. Nii
põhja-, kui ka lõunatiibade eest vii­vad
sirged, valatud kõnniteed taga-õule
ja ujula juurde. Lõunatiiva tee-äärist
palistavad jõudsalt kasvavad
lehtpuud, banyanid, mis annava(?
varju kuuma päikese eest. Igal oma­nikul
on ka väike eesäed, nagu ta­valiselt
reamajadel ja nendes näeb
mitmesuguseid madalamaid palmi-liike,
hibiskuseid, liiliaid ja katu­seid.
Krundi lõuna- ja põhjapiiri lä­hedale
on istutatud mitmed apelsini,
sidroni ja grapefruifi puud, kust juba
nüüd igaüks midagi maitsta saab.
Nii siis alustamegi oma tutyusta-misteekonnaga
lõunatiivast, kus esi­mese
omanikuna kohtame Torontost
dr. August Maed abikaasa Leidaga,
kes veedavad terve talve siin ja nau­divad
,.Villa Esto" mõnusid, eriti
sauna ja ujulat. Samas tiivas pn veel
teisigi Torontolasi: A i l i Siidra, pere­kond
Komid ja Leida Karin.
Proua Siidra, kes on loonud omale
kauni, maitsekalt sisustatud kodu,
veedab alati külmemad talvekuud
siin. Arthur ja Endla Komil ei ole
võimalik tervet tänavust talve siin
veeta, kuid proua Komi jõuab siiski
tütardega paaril korral talve jooksul'
siia sõita, et oma Florida kodus en­nast
päikesest .lasta pruunistada.
Endla Komi on palju töötunde and­nud
,,Villa Esto" ilustamiseks juba
algusest peale ja kindlasti leiavad
tema nobedad käed veel palju tööd
selle ümber. Proua Karin veedab ka
suurema osa talvest siin, rõõmusta­des
villa elanikke oma hõrgutavate
küpsiste ja maasikakookidega, maa­sikad
ise nopitud lähedalolevast ta­lust.
Leida Karini elutoa aknast oh
imeilus vaade välja läbi tumepunaste
hibiskusõite sinisele ujulale ja üle
selle asetsevale õieiluslillepeenrale.
Siia, lõunatiiba, torontolaste vahele
on teinud omale kena kodu ka Ülo ja
jetta Ojamaad Montrealist. Nende
korteris veedamegi oma tänavuse
puhkuse.
Proua.Karini ukse eest möödudes
läbime värava ja olemegi ujula ää­res.
Siin võime näha „päevakoeri"
palava päikese käes tähtsaid päeva-süridmusi
arutamas. Samuti on uju­las
näha ujujaid, nagu proua Mae ja
ka niisama suplejaid, nagu mina.
91
Ujula põhjapoolses otsas on ehr-tis
pesuruumi, sauna ja „lustiruu-miga".
Viimane on „Villa Esto" ela­nike
kogunemiskoht igasugusteks
kokkusaamisteks, kus eriti popu­laarsed
on saabumis- ja lahkumisõh-tud.
Asjaosalised kutsuvad kokku
kõik külarahva ja ühiselt pühitsetak­se
siis kas äsjasaabunute rõõmu Või
lahkujate kurbust. Kohvi, suupisted
ja joogid on muidugi kutsuja poolt.
Neil kokkutulekuil on mitmedki lu­gulaulud
ja vemmalvärsid „Villa Es-tost"
päevavalgust näinud ja ajaluk­ku
pandud. Kõikide ühisel korraldu­sel
saatsime siin mööda ka eelmise
jõuluõhtu, kus jõululaule laulsime 28
craadi G soojuses ujula ääres, sõime
Floridas valmistatud verivorste, seap­raadi
hapukapsastega ja Torontost
toodud rukkileiba ja piparkooke. Sa­muti
korraldati ühise perega uueaas­ta
vastuvõtt, kus perenaiste käed olid
valmistanud suupisted ja meespere
hoolitses shampuse eest. Kesköö
tunnil kõlas hümn kodumaale ja hea­de
õnnesoovidega võeti uusaasta .
vastu. Ujula ääres, täiskuu ja tähis­taeva
all, sooja öö rüppes, tantsiti ja
lauldi kuni hommikutundideni.
Keskmine osa ehitusest võtab oma
alla kolm korterit, omanikud kõik
Torontost. Albert ja Agnes Martenid,
kes paljude aastate jooksul on eest­lasi
varustanud Northrand toidusaa-dustega,
veedavad oma talved nüüd
„Villa Estos", olles tagasi tõmbunud
äritegevusest. Tänavu talvel sai ka
suure tähelepanu osaliseks nende 4'
küüne tütretütar Tiina, kes vanava­nemate
tal vekodus koos oma ema ja
isaga mõne nädala veetis. Perekond
Juhan Johansonid, kes veel töö tõttu
ei saa siin olla tervet talve,on teinud
oma kodu ka "lastele ja lastelastele,
keda võib siin näha paar «- kolm
korda talve jooksul.
. Nüüd olemegi jõudnud perekond
Tarumite juurde, kes olid selle kauni
eestlaste kodu mõte algatajad ja läbi­viijad.
Arhitektist tütar Kai,kes on
olnud suureks abiks ,,Villa Esto"
plaanitsemisel ja rajamisel, veedab
oma talvepuhkuse tänavu koos vane­matega
nende maitsekalt sisustatud
kodus, kust vastu hoovab Florida
päikest ja valgust, aga kus ka Mus-koka
kaunid metsad ja järved on
kaasa toodud kaugelt Ontariost,
jäädvustatuna Alice Tarumi värvi-pintsliga
mitmetel maalidel, mis
nende kodu siin kaunistavad. Kunsti­meele
on kindlasti pärinud nad mõ­lemad
Alice Tarumi isalt, eesti kunt-nikult
Eduard Poolandilt.
Kõigil neil kolmel omanikul viivad
lahtilükatavad uksed välja Villa sise­õue,
kus lopsakalt kasvavad kaktu­sed,.
palmid ja muud troopilised põõ­sad..
EESTI P E L VALITSEB
Nüüd läbime värava Villa põhja­poolsesse
tiiba, kus esimese omani-,
kuna on ungarlanna Edith Szasz Sut-tonist,
Ontariost. Ta lubab lähemal
ajal eesti'keele ära õppida, et aru
saada, mis ta ümber räägitakse, sest
eesti keel on siin külas peakeel. Ott
Jürison, piiuviljafarmi omanik St.
Catherinesist, Ontariost, jätab oma
puud kõik talveund magama ja tuleb
ise talveks „Villa Estosse", kus teda
võib näha kas aiatöödel või bridzhi ja
koroona mängulaua taga. Veel on
samas tiivas Suttpnist Regina ja En­del
Jukk, kes ka oma hallikassi kaasa
on toonud ja kes ennast väga täht­sana
tunneb, olles;, Villa Esto" ainus
koduloom.
Härra Jukk on üks selle küla puu-seppadest,
kelle kätetööd võib mit­meski
korteris näha ilusate köögi­kappide
näol. Toronto elanikest leia­me
siin veel Lilly ja Ants Orupõllud
ja Minna ja Alex Linnamäed. Oru­põllud
on suurendanud oma kodu
õuepoole, väljaehitatud katusega
elutoa akna ja ukse kohal, mille ää­rest
ripuvad lopsakad asparaagused
ja mitmed muud potililled. Patiot
ümbritsevad palmi ja hibiskuse põõ­sad.
Selles ilusas „õuetoas" veedab
pererahvais tihti õhtutunde naabrite­ga
ja nende kodu uks on alati kutsu­valt
lahti möödaminejatele. Minna ja
Alex Linnamäed toovad oma siiatu­lekuga
palju elevust, sest siis läheb
kindlasti lahti bridzhimäng. Peagu
igal õhtul,kas sus lustimajas või Lin-namäede
hubases kodus käib „jutu­kas"
bridzhimäng, eriti agarad siin
Minna Linnamäe ja Endla Komi.
Härra Linnamäele meeldib hoopiski
enam laulmine ja luuletuste ette=
kandmine, mida terve „Villa Esto"
pere lustiruumis mitmelgi korral on
saanud kuulda.
Nii olemegi oma ringkäiguga jõud­nud
„ Villa Esto" esimehe Elmar Tal-lermo
koduni, mis on kõige lääne-poolsemas
otsas põhjatiivas. Härra
Tallermo on Vancouverist ja ta sõidab
7-8 päeva autoga, et siia ilusasse
Boca Ratoni jõuda. Aga kuna ta on ka
Virumaa mees, siis ei ole see mitte nii
imestamapanev, sest on tuntud ju
lause: „Viru voriei värise." Teda võib
varahommikuti aäha lehitsemas
,,-Villa Estot" ümbritsevail lillepeen.-
rail ja on ka usaldatud saunamees,
kes kaks korda nädalas meile sauna
kütab.
Sedapuhku olemegi lõpule jõud­nud
omaringkäiguga, kus sõbralikud
kaasmaalased on meid lahkelt vastu
võtnud ja oma kodudesse kutsunud.
Selle'eest neile suur tänu ja peatset
jällenägemist „ Villa Estos!"
ELNALIBE
Tribuiiali ja laevasõi
Balti riikide küsimus
maailma tulipunkti
STOKHOLM — Sel suvel koguneb Põhjalasse suurel arvul eesti,
läti ja leedu päritoluga noori, võtmaks osa rahvusvahelise kõlapin­naga
üritustest ühe intensiivse nädala vältel, 25.—31. juulini. Kopen-haagenis
toimub Balti Tribunal, Stokholmist väljub Balti Vabadusrist-lemine
üüritud laevaga, Põhjala pealinnades korraldatakse demonst-ratsioonirongkäikusid,
ning kolme intensiivse päeva vältel korral­datakse
Stokholmis üritiisterohke Balti noorte rahvuslik hing kultuui»
riline manifestatsioon.
Eesti, läti ja leedu päritoluga noo­red
kõikjalt vabast maailmast taha­vad
üritustega järjekordselt maailma
tulipunkti asetada Balti riikide saa­tuse,
nõudes vabadust ja enesemää-'
ramisõigust oma. anastatud kodu­maale,
ning inimõiguste ja põhivaba-duste
respekteerimist Helsingi kok­kuleppe
kohaselt.
BALTI TRIBUNAL
Intensiivne nädal algab Kopen-haagenis
Bahi Tribunaliga, eesti, läti
ja leedu rahvaste praeguse olukorra
selgitamiseks maailma avalikkuse
ees. Tribunalile kutsutakse rohkeid
tunnistajaid, nende seas värskeid
ärahüppajaid, teadlasist nõukogude
uurijaid, rahvusvaheliselt tunnusta­tud
poliitikuid, inimõiguste eest võit­lejaid
jne.
Tribunali küsitlejaskond koosneb
rahvusvahelistest prominentsetest
isikutest, moodustades tribunali van-demeestekogu.
Nõukogude Liitu süüdistatakse
Eesti, Läti ja Leedu vägivaldses sõja­lises
okupeerimises, rahvastiku
koosseisu muutmises küüditamiste­ga
ja võõraste tahtliku sisseasustami-sega,
venestamises Balti riikide hari­dus-
ja kultuurisüsteemis, inimõigus­te
ja põhivabaduste rikkumises, sõja­liste
baaside loomises Balti territoo­riumile,
kolme Balti rahva noorte
mobiliseerimises ja võõrsile teenima
viimises (Kuuba, Vietnam, Afganis­tan),
ning olukordade loomises, mis
on Balti rahvastelt röövinud nende
suveräänse staatuse.
Balti Tribunali korraldajaiks on
Eesti, Läti ja Leedu ülemaailmsed
keskorganisatsioonid.
VABADUSRISTLEMINE
Järgmine suurüritus — ^Baltic Pea-ce
and Freedom Cruise avatakse 25!
juulil Kopenhaagenis, seoses Balti
Tribunaliga. ' Vabadusristlemise
programmi raames korraldatakse
Kopenhaageni südalinnas Balti rii­kide
vabadust nõudev demonstrat­sioon.
Toimub ka pressikonverentse
ja ettekandeid. .
Noored viiakse siis öö jooksul ron­gidega
Stokholmi, kus samuti toimub
rida üritusi, kuni ristluslaev õhtu­poolikul
siirdub Läänemerele. Ree­dese
päeva jooksul viiakse ka läbi
Ülemaailmne Eesti Noorte Kongress.
. Balti Vabadusristlemine viib osa­võtjaid
Balti riikide rannikut mööda
Helsingisse. Laeva pardal toimub ri­da
manifestatsioone, loenguid jä se­minare
mitmel alal, ning ka rohkelt
kultuurilisi üritusi. Balti Peace and
Freedom Cruise raames toimub ka
Ülemaailnise Balti Noorte Föderat­siooni
(World Federation of Baltic
Youth) asutamine, tagamaks üks­meelset
koostööd Balti riikide rah­vuslike
sihtide saavutamiseks ning
kultuuripärandi alalhoidmiseks,
i Helsingis toimub demostratsiooni-rongl^
äik, meenutamaks Helsingi
konverentsi 10,. aastapäeva. Laeval
toimub ka ettekandeid ja prepsi vas­tuvõtt.
Seatakse siis suund jälle Stokhol-rni
poole, kuhu saabutakse 29. juuli
hommikul.
ÜRITUSI STOKHOLMIS
Stokholmis jätkub kolm intensiiv­sel
ja üritusterohket päeva. Südalin­nas
korraldatakse meeleavaldusi.
Rahvusvaheline PEN-klubi korral­dab
kirjandusliku kava. Jakobi kiri­kus
toimub ökumeeniline jumalatee­nistus.
Rahvusvaheliselt tunnusta­tud
teadlaste osavõtul toimub kahe
päeva vältel Baltic Future Seminar.
Viidakse läbi rahvatantsu, -laulu ja
-muusika . esinemisi. Loodetavasti
saab teoks solistikontsert Kälpi Lare-teiga.
Vangistatud Balti vabadusvõit­lejate
heaks on kavas korraldada Ga-la-
õhtu, kus esinevad balti soost ar­tistid
koos esinejatega Rootsi ja rah­vusvaheliselt
estraadilt. On' muidugi
avatud Salakõrts ning kavas ka tant­supidu
noortele. Neil päevil on Stok­holmis
Balti küsimusi tutvustavaid
näitusi, ning loodetavasti mahub te­gevuskavadesse
ka mõni spordiüri­tus.
^
Juba märtsikuu lõpuks nõutakse
registreerimist, koos registreerimis­maksuga
800;- krooni. Kohtade arv
laeval on piiratud. Kehtib põhimõte;
„kes ees — see mees", sest ülemere-mäadelt
on oodata rohkesti noori.
Olenevalt laevakajutite standardist,
on osavõtumaks Vabadusristlemi-sest;
kategooria III 300 US$, kate­gooria
II 350 US$ ning kategooria I
375 US$.
I^egistreerimist võite aga teostada
juba nüüd, tasudes registreerimis­maksu
Baltic Peace and Freedom
Cruise pangaarvele: PK Bankenkon-to
nr. 3001 21 39149.
Informatsioonitrükiseid levitatak­se
Eesti, Läti ja Leedu keskuste kau­du
üle maailma, või võib neid tellida
aadressil; Baltic Peace and Freedom
Cri 'se, Estonian Committee, Box
72ia, 103 89 Stockholm.
Iga uus „MEIE ELU" tellija ai^ab kaasa sisukamale
ajalehele,
il