Meie Elu = Our life, August 16, 1984

              NELJAPÄEVAL,M.ÄUGUSTII' - THURSDÄY, ÄUGUST16 „Meie Elu" nr. 33 (1798) 198^
• 3 3
Kauged külalised «Ehatares" ja „Eesti Kodus". Esmapäeval feussiga tulnud külalised puhkekodu sildi ess. Paremal - kolmapäevase bussi f shvas ärasõidu eel. Foto - Elna Kungla
„Ehatare" jffl,|:®3ti Kodu" suure-arvülihe
külastamine algas rohkem
kui nädal enne Esto '84 algust ja
lõppes poolteist nädalat peale pi­dustusi.
Külalisi käis kõigilt mand­reilt,
kõigist; maadest, lcu|s eestlasi
elab. Kõik tahtsid näha seda imet,
mida eestlased korda saatnud To­rontos.
Kõik tahtsid naha väikest
sesti küla „E8tovillet" Toronto mil^
|pnitelinnas,millestnii palju kirju-fiatud
ajalehtede veegudel.
Vaatamata Esto '84 rikkalikule
päevakavale, sajad inimesed leidsid
aega ja teed, et imetleda,„Ehatare" —
„Eesti Kodu" ehituste ilu ja nautida
kahe kodu külalisrahkust. Kunagi ilupõösastega imestusest seisatuma
varem pole „Ehatare" ja ..Eesti Ko- külalised.
KAS M A J A V A J A B V Ä R V I M I S T?
PETERS PAINTERi
OCvaiiteetne sisemiiiie ja välimine värvimin®.
Eesti ettevõte 9 Tel. 767-6464
du" nii palju külalisi võõrustanud,
kui sellel suurel ülemaailmsel eest­laste
pidustustel Torontos.
Kaugelt saabunuid külalisi tervita­sid
..Ehatare" ja „Eesti Kodu" õue­del
meie sirii-must-valged juubelili-pud.
Hardumuses silitasid kauged küla­lised
Austraaliast, Argentiinast ja
Uus-Meremaalt valgeid eesti kasetü-v.
Ehatare" ehitus oma puhtuses,
valguses ja maitseka sisustusega tun-
' dušid neile nii kodusena ja armsana.
Eesti Päevade ajal, esmaspäeval ja
kolmapäeval, kaks suurt bussi tõid
üle 80 välisniaisetkülalist „Ehatares-se"
ja Eesti Kodusse", et näidata jä
tutvustada, mida Eesti Äbistamisko-vesid
„Eesti Kodu" õuel, mis kinki- mitee Kanadas ehitanud. EAK hoo-nud
ja istutanud Aleksander Haa- litses tasuta bussisõidu, kohvi ja suu-vaniit
„Eesti Kodu" kaunistuseks.
Õuel pani lillede värviküllasus koos
eeskujulikult korras hoitud muru ja
I. augustil lõpetas Seedrioruias-tesuvekodu
selleks aastaks tegevu­se.
Veel samm^us suvekodu pere
langenute mälestussamba ette,
seistes vaikses leinaseisakus, kui
kaks väikest kasvandikku asetasid
sambale lillekimbu. Enne, kui lan-^
getati lipuväljakul lipp, ütles Seed-rioru
juhatuse nimel tänusõnad
Valter Tera, alustades president
Konstatin Pätsi sõnadega „)Kui ei
ole eesti lapsi, ei olä ka eesti rah­vast".
Tänutähelcs tentud tubli töö
(Best kinkis ta jukatuse poolt suve­kodu
juhatajale, Kadri Romanile
heliplaadi ja Seedrioru mälestusal-bümi.
Samuti said kingiks mäles-tusalbumid
kasvatajad, ujümisõpe-ja
kus suvekodu juhataja K. Roman
pidas' hommikupalvuse, lugedes
pistete eest. Kõigile külastajatele
tundus külastusaeg liiga lühikesena.
Karin Norvell Rootsist arvas, et
..Ehatare"> ja „Eesti Kodu" on väga
kena koht.: Kõik on maitsekalt ja ees-
, kujulikult korras hoitud. Aastates
olevatele kaasmaalastele on see ilu­sam
koht oma elu eha-aastate veet-
. mišeks. ' .
. Sidney Jaani koguduse esinaine,
Linda Maaslepp, ütles et Austraa­lias,
Tillsmeres, on ilus eestlaste puh-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiifiiniRm^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Bi-oad-
Pensionärid
esimehel külas
Toronto Eesti Pensionäride Klubi
Marie Underi luuiet
prantsuse avangard­teatris
STOICHOLM (EPL) - Aialoolise,
imposantse Vincennes'i lossi müüri­de
vahel kuuldi esmakordselt eesti
laulu ja luulet. Vincennes on kesk­aegne
kindlus Pariisi lähedal ja prant­suse
kuningate muistne residents, sa­lapäraste
Mikudega. treppidega ja
arvutute saalidega. Ühes nendest,
suure vanaaegse kaminaga, esitatak­se
näidend,,Aheldatud sajand maail­ma
serva^", milles mängib kandvat
0S& eestlanna Ene Rämmeld".
Ta on läbi viinud, et näidend al­gabki
eestikeelse deklamatsiooniga.
Pühalifailt kõlavad ilusas meloodi­lises
keeles Marie Underi luuletuse
sõnad:
Õnn qi tule nagu oodanud ma ja
lootnud, üle öö,
ta on aastate hool ja valude t ö ö . . .
Nii tuleb ka kunstnikul Pariisis
näha palju vaeva ja tööd enne,kui
tuleb edu. Edasi kostab näidendis
melanhoolselt: „Kui ma olin väikse­kene",
mis sümboliseerib igaühe lap­sepõlve
mälestusi, pärinegu ta mis
riigist tahes. Näidendi lõpus- laulab
Ene Rämmeld üksinda „Mustlaseks
ma olen sündinud (võiks öelda eest­laseks],
kodutuna ringi hulgun nüüd
.. .kui vaid vabana saaks olla ma". Ja
see on tähendusrikas igale surve alt
pääsenud pagulasele.
Näidend kuulub nn. ^Theatre
d'avant-garde juurde ja tugineb pea­miselt
August Strindberg'i näidendi­le
„Unenäomäng", kuid kasutatakse
ka teiste autorite tekste nagu Samuel
Beckett, Antonin Artaud, Marie Un-der
jt.
Ene Rämmeld tegutses 1969-70
nperenaised" käsitööringi juhatuse Eestis avangard-teatri la^fastustega
liikmed,külastasid kolmapäeval, 8. koos Jaan Toomingaga ja Evald Her-augüstil,
klubi esimees Friida Terts'i makülaga^ Nüüd Ene Rämmeld jät­ta
suvilas Georgia lahe ääres Owen kab oma tegevust maal, kus võib end
Soundi läheduses. Sõit toimus muga- vabalt väljendada.
Piiblist ..õpetussõnadest": .fleldus 1"^*" "«.«"""^ «".^ "^«f
ja tõde ärgu jätku sind mahal Seo ^e.e kodu^on nn ilus. mi puhas.m
need enesele ümber kaela, kirjuta « ' ' « V f ! ! ' ' ^ ^ ^^
need oma südamelauale, siis leiad "maikodule.kuidmissnnnäeme,8i
armu ja heakskiitu Jumala ja ini- ole võrreldav.
iiiiimiiiiifiiniiiminmiiniiiiiinHinm^^^
BOM AIR APPLIÄNCE SERVICE
PARANDAMI
külmutuskappe Ja pmte — igat Mk!
^ 31 aastat tööpraktikat ^
Tel. 533.9334 - Peter
kekodü, kuid mis siin on, pole keegi ^{^9^sf^^^^.^s^^^.^^#^f^^«v0^s^^
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2116 va Grey Couch'i bussiga, mis lahe- Näitlejaid on seitse — mitmesu-dalt
mahutas üle neljakümne sõitja, gustest rahvustest, kes mängivad
Pisut üle kolmetunnilist sõitu jõuti mitmesuguseid osi kolmes üksteisele
sihtkohta, kus Friida Terts koos abi- järgnevas sketshis, kus igaüks võib
kaasa Jakobiga külalistele tere tule- end väljendada oma fantaasia koha-'
mast ütlesid. Pererahvas kostitas kü- selt.
lalisi kohvi ning kohvikõrvasega ja i
meste silmis."
Esimesel nädalal valmistati kibe­dalt
ette maskeraadiks. Valmistati
ilusate joonistustega kaunistatud
kutsed, mis viidi isiklikult kohale
kõigile seedriorulastele. Samuti
plaanitseti ja valmistati kostüüme.
Eriti silJnapaistvad olid laupäeva õh­tusel
maskeraadil seitse väikest in­diaanlast.
Need olid väikelapsed
Helve Hess, Leila Hess, Talvi Hess,
taja ja kogu laagri suur abimees ^Lisa Rebane, Vilja Roman, Mihkel
Raimond Vist. Kõlas laul4Hoia,Ju- Shaer ja joelTombak. Oma tubli kas-mal.
Eestit" ja sini-must-valge lipp
langetati suVeikoäu lõpetamiseks.
Peamajas andsid K. Römkn ja,uju-misõpetaja
Merike Lainevool üle ker­gejõustiku-
ja ujumisvõistluste diplo­mid.
Suvekodu juhataja tänas abis-täjajd
„seedriorulasi" Raimond Visfi
a Karl Tera ja köögi daame Hilda
Härm'i ja Karin Jurmahn'i, kinkides
neile laagris v,almistatud mälestus­esemed.
Kõige suurematele vaeva-nägijatele
— hea toidu tegijatele oli
Valter Tera õhutusel Suur aplaus
kõigi poolt ja Seedrioru poolt pere­naisele
H^ilda Härm'iie heliplaat ja
Seedrioru album ja ta abile Karin
JurmannMle album. Sõn^ võttis veel
suvekodu juhataja, loeti üheskoos
söögipalve ja asuti lõpulõunale.
KAKS NÄDALAT TEGEVUST
Kuigi suvekodu kastis ainult kaks
nädalat — on ju sel suvel olnud kõigil'
tegevust rohkesti — jõudis hästivali­tud
kaader selle lühikese kja jooksul
küllaltki palju korda viia. ,
Igal päeval oli laulutund, tenti iga­sugust
käsjtööd, millest peaks maini­ma
tüdrukute poolt valmistatud eesti
linikuid ja mudilaste tehtud sini-must-
valgeid, kaelakeesid. Samuti
poiste valmistatud püüpõletistega
kaunistatud esemeid ja paberimas-sist
valmistatud linde. Veel valmis­tati
küünlaid lõikeilustustega ja sidu-mis-
värvimise tehnikais rätte.
Käidi matkal Blondi juures, kuulsa
Eldra kuristik^u-juures, kalaretkel ja
paadisõidul Grand Riveril. Palju lõbu
. tõi Sadie HawkirisT päev, samuti
öine luuremäng, kuigi õjitune tugev
vihmasadu ja udu oli muutnud pime­da
metsa veidi hirmutavaks. Kasvan­dike
Päeval valisid lapsed oma seast
vataja. Mallis Saun'a ja abijngrid
Müsfi juhatusel olid nad kõik val­mistanud
oma kostüümid ise pruuni­dest
paberikottidest, kaunistades
need. väga ilusalt värviliste motiivi­dega.
Peale yiledät päevategevust
ootas kõiki ees kaks korda nädalas
kuum saun ujulas karastamisega.
EESTI I M E , - --^^^^
Gaston O. Randvee Gonnetictist,.
skautmaster ja USA eesti koolide
keskuse juhataja ütles, et nägemine
on kõike tõendanud, mida kujilnud
või lugenud. See on eesti ime, mis siin
püstitatud meie auväärsetes aastates
olevatele poegadele ja tütardöle
eesti vanemadele ja vanaisadele. Ma
ei osanud ette kujutada, et „Ehatare"
yõib olla nii ilus ja asuda nii ilusas
kohas. See äärmine puhtus, valgus,
millele ei oska võrdlust leida, peaks
igale seeniorile olema unistuste täi­tumine.
Tahaks ainult küsida, fcuidas
Toronto eestlaskond on jõudnud nii
kaugele? Teie olete olnud ilusaks
eeskujuks kõigile eestlaste keskuste­le
igal mandril. Isegi nime valik on
õnnestunud. „Ehatare" miljöö, an­nab
siia asunutele uut elujõudu. Tun-nen,
nagu hingaks eesti õhku ja elaks
vabal kodumaal.
Soovite firmamärki
oma kuulutusse?
on see tasuta.
muu joodavaga. Erilist kiitust pälvi­sid
Jakobi suitsutatud heeringad, mil­lede
tagavarad tundusid olevat am­mutamatud.
Soe ilm ja lahe vesi meelitas uju­jaid
veest karastust otsima. Nauditi
sooja suvepäeva eemal linna tolmust
ja kärast.
Peagi oli laual hapukapsa-supp,
millele järgnes tee või kohvi väga
rikkalikus valikus suupistetega. Sel­gus
ka, et Jakob Terts õli vahetanud
eelmisel päeval oma vahuseaüsta
numbrit, mida allakriipsutades õpe­taja
E. Pähn ladusakeeleliselt esile
tõi ja kõikide külaliste nimel sünni­päevalast
õnnitles. Poolesajaline
külaliste pere laulis „Ta elagu!"
Tunnid kadusid lennates. Asuti jäl­le
mugavasse õhu jahutusega bussi,
et jõuda tagasi Torontosse. Sõidu kus toimuks vastavad aktsioonid tri-monotoonsuse
peletamiseks tehti bunali toetuseks. Laev siis rqisiks
ühislaulu, mida aitas saata jõudu- Balti maade ranna piiride läheduses
mööda hüulepill. Peagi peatus buss Helsingisse. Sealt läheks reis edasi
Eesti Maja ees,kus lahkuti, Stokholmi. Stokholmis on kavas
kaasa võttes mälestused meeldivast massdemonstratsioon ja tahvuskul-päevast.
tuuri ettekanne Skansen*i vabaõhu-
O.H. muusiumis.
Balti rahu ja vabaduse
laevareis
ülemaailmne Balti Noorte Kong­ress
kavatseb 1985.a. suvel korralda­da
Läänemerel „Rahu ja Vabaduse"
laevareisi. Reis toimuks samaaeg­selt
kui Kopenhaagenis toimuv „Bal-ti
tribunal". Tribunal on korraldatud
Ülemaailmse Balti Konverentsi
poolt. Tribunali peetakse Taani par­lamendis
ja siht on avalikkuse ette
tuua N. Liidukuriteod balti rahvaste
vastu. Üheks kohtunikuks on nõuso­leku
andnud USA suursaadik Majs
M. Kampelman. \
Laevareis algaks Kopenhaagenis,
TRUST
f;i»i«i<.i!«»i( J ( .1(1.1(11 i i i M i i i»
SPORDIVÕISTLUSED
Spordivõistlustel osutusid parima­teks
sportlasteks John Kadai — suu­red
poisid, Alan Rebane - väikesed gasi jõudsid ja „Ehatares" lõunatasid
poisid, Triina Ellerbusch - suured J^QOS elanikkonnaga, siis lahingute
SV8UUA 3 magamistoaga maja
Kui nädal peale Esto 't vigastatud (backsplits) Don Mni8'is, pöhja-sõjamehed
Ameerika ringreisih ta-
Toetasid EKN tegevust
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
pool Lawrence Ave. ja Donway rahvuslikku tegevust toetasid oma
East. Hästi planeeritud aed. majandusliku panusega alljärgne
tüdrukud ja Garol Paar — väikesed
tüdrukud.
Ujutamisetunde andis ujumis-õpetäja
ja vetelpäästja Torontost,
Merike Lainevool, kelle vilunud käe
Asub oru kaldal. Vaikne tänav.
0 « * « 0 0 0 0
tules ja haavade valust karastatud
sangarid andsid parema tunnustuse
Albert Pruuli sõnadega Heidelber- \, . ,
gist:„Sooviksin, et eesti vigastatud Soovitakse osta Simcoe jarve
sõjameestele oleks sama lõuna ser- vseäärne suvila või ehituskrunt,
all ujumine näis kujunevat lemmiks- veeritud iga päev. On tunne, nagu
pordiks. . . oleksin külla tulnud oma kallile ema-l
a S Ä Ä S ^ B Önni^^SJ^j^ ^d^sku Kõi- Umtor 752-3111, kodus 488- Hiieb, Jaan Hion, Helmut Höövel,
iapseaja KanenaaaiajooKsuianasiQ gevagevam seda ideaalide kaunist Q|2g ehk (705) 426-9155
koduP'- • • '
ELNA
VICTOR LIBE
vad kaasmaalased:
V. Aaasa, Arnold Altosaar, B. Al-vet,
Elmar Ani, Aado Annus, Jaan
Arenberg, Hans J. Arus, Lydia Aru-vald.
Mari Aser.
Ene Elken, V. L. Ernesaks.
Maie Gray.
Ida Hansmann, K. Helenurm, R.
neist kümme ära Punase Risti eksa­mid.
Need olid: Tanya Ottas, Karl
Rebane, Jason Pügi, Toomas Rebane,
Mark Noad, Johanna Blackwell, Ai-mee
Ellerbusch, Jeremy Styzka, -/yian
Rebane, Margus Pügi. Parimad tule­mused
ujumisvõistlustel saavutasid
9—10 aasta vanuseklassis poistest
Aarne Rungi — saades I koha 4xipo
teateujumine vabalt 2:55:80, I koha
25 yd. vabalt 0:25:20, I koht 25 yd;
rinnuli 0:30:00 ja Mark Paar: Lkoht
4x100 teateujumine vabalt 2:55:80,1
koht 150 yd vabalt 0:56:10, Ikoht 25
yd liblikas 0:31:50 11-12 vanuse­klassist
poistest Erik Rungi: 1 koht
teateujumine vabalt 2:55:8,1 koht 25
yd rinnuli 0:32:8, Ikoht 25 yd liblikas
0:36:90. Parim ujuja tüdrukutest oli
Tina Stuzka 11-12 vanuse klassis,
saavutades esimesed kohad kolmel
alal: 1-25 yd vabalt 0:22:1, 1-25 yd
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGANM
GhevOIds Limited
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9.
Müük ja rentimine
Äris 291-5054 -
Kodus, 423-5716
uue juhi, kelleks sai Peeter Paas., selili 0:24:2,1-25 yd rinnuli 28:5.
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951 .
466-1502
Valmistati ise päevakava ja viidi see
läbi menukalt. Spordipäev ujumises ja
kergejõustikus andis häid tagajärgi ja
Ühismängude Päev, koos veemängu-de
ja õhtuse lõputäntsuga valmistas
kõigile palju lõbu. Pühapäeva hom­mikul
kogunes suvekodu pere mäles­tussamba
väljakule, kus kasvandi­kud
asetasid mälestussambale lilled
Suvekodu juhataja. Kadri Roman,
endine Seedrioru kasvajidik, võitis
oma noorusliku energia ja sõbraliku
naeratusega kõigi südamed ja heas
koostöös suvekodu kaadriga, taga­sid
lastele ilusa laagriaja. Nagu ta
soovis avamispäeval, palju päikese-paisteMsi
päevi ka neid oli rohkes-
FLOWEflS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündiriusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
TOLLAŠEPÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, MAHA ja
FUUNIKERDUSE alal
V Kõneldakse eesü, läti ja inglise'keelt. ' .
Avatud suvekuudel: nädalapäevil 8.30-5 p.m., laup. 8.30-3 p.m.
Pikkadel nädalalõppudel ka laupäeval suletud
August Hütt.
P. Ilves, Raivo ja Maie Ilves, Mat-hei
Isberg.
E. ja W. Jaaku, J. Jakobson, Lilly ja
Elmar Jakobson, M. Jensen, Bern-hard
Jostman, Enri Jõgar, Lembit Jä­nes,
Herbert ja Meida Jürgman, Alf­red
ja Siia Jürma, Jüri ja Ella Jürnas.
Arnold Kaert, Asta Kaigas, A. Kal­lasmaa,
Peeter Kallaste, dr. Toomas
Kalm, Erik Kalmet, Kristjan ja Aino
Kangro, Fritz Karnask, Hilda Kar-niol,
S. Kask, A. ja I. Kass, Karin
Kattai. 0. Kivioja, J. Klaas, Ferdi-nand
Koger, L. Kolk, Jaan ja lvi Kont,
K. Koplus, Aleks ja Anette Koppel,
Karl Koppel, Olga Kraav, Hilda
Kuhlberg, Eduard ja Hilda Kuutma^
V. Kõresaar, Maria Kägu, pr. ja hr. E.
Käärman.
Linda Laaguš-Silm, Sergius Lää­niste,
L. Laar, Max Laende, Õ. V.
Laikve, Paul Lepmets, Erik Liigand,
L. Liigvald, Aira Lill, A. Lind, E.
Lindaja, Tiiu ja Aksel Loorpere,
Evald Lootus, Aleksander Luik, H.
Luks, M. ja M. Lupp, Ants ja Helly
Lübek.
E. Maidla. T. Marley, Karl Martin,
0. Meidla, W. Meisterman, Endel
Meil, August Mellikow, A. Mets,
Toomas Metsala, H. Muru, Viive
Musta, pr. ja hr. E. J. Mägi, Raimond
Mägi.
Ivar Nippak, Hendrik Nuume.
K. Oidla, Karl ja Vilja Ollino, Geor­ge
Orgusaar.
R. Pahapill, Elmar Pajo, R. Pajo,
Gneomar Pajus, Taimo Pallandi, Ar­vo
Pallop, Henny ja Kalli Parn, Leida
Peepre, Harold Peterson, Meinhard
Pihlak, E. Piiberand, Elmo Piil, R.
Piir, Ülo Pikkov, A. Pille, Imbi Plin-te,
A. ja L. Ploom, Oskar Poid, 0.
Poltov, V. Poola, Karl Pormeister,
Mary Ptants, K. Priidik, Uno ja Luise
Põld, A. Pärna, Ants Pärtelpoeg.
Else Rabadik, Boris Rahe, A. Ra-jaste.
Arved Rannik, A. ja H. Ratas,
Theodor Ratnik, Helmi Raudkivi, A.
Raudsepp, Veronica Raudsepp, Lei­da
Raudvee, M. Reigam, Ernst Rei-ma,
H. Rist, Oskar Ristmäe, 0. Roos.
Kaljo Saarna, Külli Saartok, Karl
Salurand, Olga Sepp, Lydia ja Viktor
Sild, G. Silm, Aleksei Simisker, A.
Soots, Jaan Soots, A. Steinberg, Julia
Stern, U. Suits, Agnes Susi, Linda
Sutt, S. Suurmann, Elli ja Evald
Soerd, J. Säägi.
Harald Tamm, J. Tanner, 0. Taran­di,
Helmi A. Tedder, M. Teder, Mar­tin
Tiisler, Voldemar Tilk, Teodor ja
Charlotte Tondi, A. Tork, OlevTräss,
pr. A. ja pr. W. Tschishevsky, Hel­mut
ja Linda Tubro, Leonhard Tuul.
Karl Vahtra, Gustav Vaino, N. Val­ge,
H.Vallner, Endel Vanaselja, J. js
S. Vanaselja, Jakob Vares, M. Veel,
Oskar Viia, Karl Vilu, Erna Visman,
Alvine Vähi, Evald Wallaste, dr. Ma­ret
Wilo.
Õ. Õunapuu, Alfred Üleoja.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
tänab kõiki toetajaid. Toetuste lae­kumine
jätkub.
„Meie Elu" nr. 33 (1798) 1984
•
Eesti Arhiiv A u l
ligi 9000 teadu
Väljaspool Eestit ilmunud eni
Käesolev ülevaade hõlmab Eesti
Arhiivi Austraalias (EAA) tegevust
1983. l^alendriaastal, mis oli arhiivi
Icolmeicünine teiseks tegevusaas-taies.
EAA loodi Austraalia Eesti Seltsi­de
Liidu poolt 1952.a. selleks, et ko­guda
kõik väljaspool Eestit alates
1944.a. ilmunud eestikeelne kirjava­ra.
Ajajooksul arhiivi ülesandeid ja
kogumisala laiendati ja praegu kuu­luvad
arhiivi kogumisalasse kõik
väljaspool Eestit ilmunud eestikeel­sed
ja muukeelsed eestiainelised trü­kised,
kõik eestlaste kirjutatud trüki­sed
.ükskõik millisel teemal ja milli­ses
paljundustehnikas ning igasugu­sed
eestlaste elu ja tegevust käsitle­vad
materjalid. .
Seega kuuluvad arhiivi kogumis­alasse
raamatud, broSüürid, teadusli­kud
tööd ja kirjutised, ajalehed, aja­kirjad,
organisatsioonide ringkirjad,
aruanded, üleiskutsed, lendlehed,
eestlaste ürituste kavalehed, kutsed
ja pääsmed, fotod, helisalvestused,
dokumendid, käsikirjad, eraisikute
kirjavahetus, organisatsioonide ar­hiivmaterjalid
jne. Kogumisele kuu­luvad
ka kõik enne 1944.a. Eestis
ilmunud raamatud, b^ošüürid, aja­lehtede
ja ajakirjade numbrid, vanad
dokumendid ja muud.
EAA asub Sydney eeslinnas,Lld-combe'is,
eriti selleks ehitatud tule-,
niiskus- ja valguskindlas kivihoones,
postiaadressiga; Estonian Archives,
-c/ö Dr. H. Salasoo, 2 Water St., Lid-combe,
NSW 2141, Australia
^2 KEELES
Kalendriaasta jooksul sai arhüv
juurde hulga väärtuslikku kirjavara
a muid arhivaale paljudelt ideelistelt
rahvuskaaslastelt nii Austraaliast
kui ka teistelt mandritelt ja Kodu-
Eestist. Paljud eesti kirjastused,
autorid ja väljaandjad eelmiste aasta- *
.te eeskujul saatsid arhiivile tasuta
pma väljaandeid: aja^lehU. ajJ^ktriu ja
" raähiatüid.'
Trükiseid leidus arhiivis aasia lõ*
pul 42 keeles, nimelt peale eestikeel­sete
veel eestlaste kirjutatud või ees­tiainelisi
kirjutisi sisaldavaid trüki­seid
afrikaani, alamsaksa, araabia,,
birma, esperanto, heebrea, hiina, his­paania,
hollandi, inglise, islandi,
itaalia, jaapani, korea, kreeka, kro­aadi,
ladina, leedu, liivi, läti, marathl,
norra, portugali, prantsuse, rootsi,
rumeenia, saksa, serbia, sloveeni,
soome, süüria, taani, telugu, tšehhi,
türgi, ukraina, usbeki, vadja, poola,
ungari ja vene keeles.
Arhivaar Hugo Salasoo (dr.
pharm. Tartu 1932) tegutseb arhivaa­rina
auametiliselt alates 1953. aas­tast.
Arhiivi kirjavahetus ka sel aas­tal
oli rohke ja sellele kulus arhivaari
ajast suurem osa. Aasta jooksul saa­tis
arhivaar välja' üle 500 kirja ja
saadetise, saades sama aja jooksul
üle 700 kirja ja saadetise, lisaks veel
üle 600 saadetise, mis tõld eesti- ja
muukeelse perioodika numbreid.,
31. dets. 1983 oli suuremate trükis­te
ja eesti autorite teaduslike tööde
koguarv arhiivis 16692, nelöt eesti­keelseid
5248 (722 000 lehekülge),,
muukeelseid 11444 (660 000 lk.). Aas­ta
jooksul saadi juurde neist 756,
millest 60 tuli osta, ülejäänud 696
saadi tasuta. Väljaspool Eestit aastail
1945-1983 ilmunud enam kui' 2400
eestikeelsest raamatust oli aasta lõ­pul
arhiivis ligi 98%. Enne 1944.a.
ilmunud eestikeelseid raamatuid oli
1679, neist möödunud sajandil ja va­rem
ilmunuid 101.
TEADUSLIKUD TÖÖD
Eesti autorite teaduslikke töid oli
aasta lõpul kokki/8909 tööd 700-lt
eesti autorilt väljaspool Eestit. Viie­kümne
ja enam tööga olid esindatud
järgmised praegu tegutsevad autorid:
Johannes Piiper (Lääne-Saksamaa)
380 tööd, Arthur Võõbus (USA) 244,
Felix Oinas (USA) 212, Jüri Kaude
(USA) 194, IndrekMartinson (Rootsi)
181, Rein Silberberg (USA) 173, Mart
Männik (USA) 162, Ernst öplk (Põh-ja-
Iirimaa) 151, Vello Helk (taani)
127, Matti Anniko (Rootsi) 116, Jaan
Pühvel (USA) 111. Heldur Meema
(Kanada) 102. Elmar Järvesoo (USA)
94, Rein Taagepera (USA) 88< Ilse
Lehiste (USA) 87, Einar Hinhov
(USA) 86, Hans Kauri (Norra) 85.
Henn Kütt (USA) 79, Peep Algvere
(Rootsi) 75, Gustav Ränk (Rootsi) 75,
Arnold Kivimäe (Rootsi) 74, Lauri
Vaska (USA) 73, Alo Raun (USA) 72,
Teodor Künnapas (Rootsi) 70, Ilmar
Arens (Rootsi) 65, Johannes Lepik-öaar
(Rootsi) 81, HerbertOalu (Rootsi)
Tõni
helõ
lend]
000.
saja
ümi
eesti
aasti
mui
aastI
kirji
üle
võtt!
Iint(
isikj
mäl
500
ooni
mat
telel
hu^
KUI
koi
disi
koi
mä|
teh
lik(
tit
vai
koi
nu
• Al
K(
liul
tall
tl
ja
trei
ja
: .J
rh
koi
arli
leiJ
• mil
sh
OI
väi
tuj
me
eni
rai
ni
tiki
ajt
vai
vi{
sol
mi