1981-03-05-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,^eie Elu" nr. 9 (1620) 1981
mm |«4|'f^|»/il.^,')tHIJ>4l.llli'.TIMfaBS
IHIIilWUIl
'•• •^•••••^ISMilp
2. veebruaril lahkus elavate
Montrealis, aiandusarhitelct Eerik
Lepp, kes sündis 1903. a. Tallinna fc
naaednikü Hans Lepp'a pojana.
1923. a. lõpetas Tallinna Reaalkooli
ja siirdus ülikooli õpin
risse Debreceni ja Budšlpesti, kus tema
Kuningliku Ungari Ülikooli
Aianduse ja Põllumajanduse fakulteetide
lõpueksamid sooritas 1929. a.
Kodumaale tagasitulnud saavutas
õpetajakutse ja oli aianduse erialade
õpetajaks Talinna Pedagoogiumis ja
Kodumajanduskoolis
Paralledselt teostas^' haljasalade
parkide ja aedade kavandamist oma
vaHtsuste, töösiulike asutuste ja eramajadele
oma enda projekteerimis
bürob kaudu. Esines Ringhäälingus
käsitades aiandusega seoses olevaid
küsimusi ja oli ajakirja „Aed"-i kauaaegne
kaastööline. ; i
Põgeniku teekond viis Eerik Lepp'a
üle Saksamaa 1947. aV Inglismaale,.
kus Newcastle upon-Tyne's Dur|iam'i
Ülikooli King's College'steöst;js uurimusi
maastiku säilitamise, tööstuslikust
mõjust ümbruskonnale ja viljakuse
tõstmises.
1954. a. saabus ta Kanadase, tegutsedes
alguses Ottawas Central Hou-sing
and Mortgage maastiku (Land-scape)
inspektorina ja 1955.^ a. kuni
puhkepaigale siirdumiseni 1972. a.
Montreali Linna aiandusarhitektina.
Kutsumuse kaudu oli lahkunu ilu-
Ipoja, mida tema peale oma otsese
elukutse harrastas ; ka vabal ajal
maalikunstis. Tema loodud tööd kajastavad
tihedat ja sooja sidet looduse
ja inimese vahel.
Leinama on jäänud abikaasa j^a iii-tar
perega. Ja ka Välis-Eesti Kotpl
Wäinla; liikmeskond. (Kustumatu ori
meile mälestus Sinust, armas Eerik,
Puhka rähusf .
. EklLOTH!;:
INIMENE ELAB KAUEM,
SURM TULEB ÄKKI
Lähemas üilevikus pikeneb, Inüneä- peagu täielikult. Siis ei aita enam
te eluiga^ aga nende surm tuleb äk- treenimine ega jöghurti söömine.
ki. Eluiga pikeneb keskmiselt u. 8S
aastani võrdlemisi hea tervise ]uU-rm,
Vananemissurma eel ei käi pikaajalisi
haigusi. James Fries, kes töötab
Stanfor^ ülikooli juurc^/väidab:
— Valged naised elavad praegu kõige
kauem, ainult veel 7 aastat puudub
võimalikust 85-st aastast. Kolm
aastat neist seitsmest olenevad ebanormaalsetest
surmajuhtumitest.
— On kindlaks tehtud, et meditsiiniliste
ja sotsiaalsete vahenditega
saab, inimese eluiga pikendada. 95%
sureksid sel puhul vanuses 77—93
aastat. Nn. ebanormaalsete surmajuhtumite
tõttu jääks tegelik eluiga
siiski teoreetiliselt võimalikust lühemaks.
61. aastapMeva 'tählstami
dr.Jaak Taul (end. EV, Tartu Ülikooli õppejõud), mag. Salme (võttis osa ülikooli avami-
;,Hemiy
Mester.(võttis osa Ülikooli avamisest), William
i0
@
politsei poele, et alustada juurdlu&t
kas kunstnik Rudolf L^valtsS abikaasa
langes mõrva ohvdks Ja
jaleidjate" gaidli|ykonnal tolmus
pidulik Vabariigi Aastapäeva
tõotuseandmise koondus 21. veebruaril
Peetri kirikus, millele jäi^nes
kes samal ajal vestis Mengeli jÄres lipkonna üksuste vaheline lauluvõist-oma
suvepuhkust. Kui mõlemad lus. •
jõudsid Hdgi juurde kaebas viima- Pidulik osa algas kirikus lipkonna
ne. et sotsiaalametnik J. Bennett juhi ngd^. Rita Valter'i tervitusega
käib tema äraolekul vargil, ära ole- vanematele ja lipkonnale. õpetaja 0.
yat võetud pesu, raha ja muid pisi- Puhm'i palvuse järele tervitas lipkon-
• Helgi Lepvalt leiti 26. jüuli']
oma kodus USA Maine osariigis
South-Paris'is luumurrete ja naha-äluste
verevalangutega. Ta lamas
voodi äärel peaga öölaiia sahtlis.
Hamilkar Mengeli informatsiooni
Järgi tegi laiba ülevaatuse dr. H. Richard
Bean ja lahkamise patoloog dr.
E. S. Sodhi, kes surma põhjusena
leidsid verevalangu ajju pea vigas-luse
tagajärjel. Dr. Bean oletab, et
surma põhjuse'ks võib olla kas Õnnetus
või mõrv. Viimast oletust jagab
Lepvaltside arst dr. J. Eshlemän ja
mõrva võimalust ei eita ka kohtuarst
(medical examiner) dr. Ronald P.
asju.
omas
võtme.
Ta palus
väjiisukseleuue
it,
ja Kohjus sõitsid uuesti Soüth-Paris'i
selgus, et ostetud lukk ei sobinud välisukse
luikupessa. Mengel lübäs vahetada
luku sobiva vastu.
25. juuli õhtul tundis Helgi end
na vanem gdr. Ene Rünge, meenutades,
kuidas vaba Eesti noored uhkusega
osa võtsid Vabariigi Aastapäeva
paraadist, kuigi oli külm ja varbad
külmetasid.
Piduliku koonduse kõne pidas 12 a.
gaid Riina Kindlam ilusas ja puhtas
eesti keeles. Riina ütles oma kõnes:
„Kui sa püüad ühe metslooma, hundi
või rebasekutsika ja paned ta kõige
suuremasse ja ilusamasse puuri ja
söödad talle kõige paremat toitu, ta
Fries väidab, et kroonilisi haigusi
on võimalik edasi lükata ja et palju
vanaduse sümptoome on võimalik
vähemalt mitu aastat leevendada nii-sugusel
määral, et inimesed neid eriti
ei märkagi igapäevases elus:
— Prognoosid näitavad, et väga
vanade inimeste arv ei tõuse ja et
see aeg, mil inimesed enam ei suuda
enda eest hoolitseda, ei pikene. Kroo;
nilised haigused jäävad lühemaks
perioodiks inimese elus ja selletõttu
pole meditsiinilisi põhjuseid inimesi
pikemat aega ravida kui siiani.
Fries peab tõenäolikuiks, et inimene
ise suudab mõjutada oma eluiga.
Robert Butlef, kes juhatab USA
vananemisinstituuti, usub, et Friesi
tulemused pole küllalt optimistlikud,
vaid väidab ise, et peaks olema võimalik
eluiga veel kümne aasta võrra
pikendada. Friesi tähelepanekud ja
järeldused polegi nii äärmuslikud,
kui esialgu võiks uskuda.
JOGHURT EI AITA: ; '
, Fries on edasi leidnud, et inimese
.kehal on hiiglasuured reservid. Organid
suudavad töötada umbes neli kuni
kümme korda nii palju kui nende
tööd bn vaja üleelamiseks. 3{klast
eluaastast peale hakkavad keha reservid
kahanema. Niisiis puuduvad
päris vanadel inimestel reservid
Kõige vanem inimene siiani sai
114-aastaseks. Ta oli jaapanlane.
Maailma pressis ilmub tihti andmeid
väga vanade inimeste kohta, ^eed on
enamasti suured liialdused. Peagu
eranditult tulevad need andmed piirkondadest,
mis on arengust maha
jäänud ja kus tegelikult pole võimalik
vanust kindlaks määrata. Inimesed
ise väidavad, et nad on teatud
vanaduses, aga neid andmeid pole
võimalik kontrollida.
Miks faaväd inimesed tänapäeval
vanemal s?
— Oluline on muidugi haiguste ravimine,
iitleb Fries. Tuberkuloos, po-liod,
kopsupõletik ja mitmed teised
taolised haigused olid sajandi algu- .
,ses umbes 50 korda harilikumad kui
tänapäeval.
SUITSETADA VÄHEM
Viimasel ajal on vähem inimesi
surnud südameatakkidesse. Täpselt
miks, on raske öelda. An'atakse, et
parem toit ping rohkem treeningut
on tähtsad tegurid. Tulevikus am-takse,
et vähktõved vähenevad kui
inimesed vähem suitsetavad.
Uurijad ar\'avad, et inimese bioloogiline
eluiga aeglaselt kasvab. Saja
aasta peale kasvab eluiga umbes
ühe kuu võrra.
Keha on võimalik korras hoida kehalise
treeninguga. Mälu ja psüühilist
tervist on võimalik alal hoida teiste
abinõudega — treeninguga sellel alal.
vasti ja helistas dr. Eshlemanile. Ko- ikka tahab olla vaba, kuigi ta vaba-halejõudnud
doktor tegi närvide ra- «Jüses ehk hoopis vaesemalt elaks,
hustamiseks süsti Mctor lahkus Eesti gaididel on üks.siht: Aidata
PEIER MARTIN.: • ' - • 1
lõpetas 1980. a. kevadel Toronto Ülikooli
Faculty of Education B.Ed.
kraadiga ja sügisel Yorki ÜlikooU
Faculty of Graduate Studies Master
of Ärts, MA. kraadiga ajaloo alal.
Sündinud 25. juunil 1955. a.,ke^-
hariduse saanud Lindsay Collegiate
and Vocational Instituudis; ja lõpetanud
Trenti Ülikooli PeterborougMs
ajaloo ja matemaatika hbnors km^
sused B.A. kraadiga.
Töötab praegu
tusseltsis.
MMiititiiiinniniintiuniiininiiiiiiuiitnM
0
Neljap., 5. märtšU EesÜ Majas
Pensionäride Klubi pärastlõima
.?i
Pärast kunstnik Rudolf Lepvaltsi
surma 1. juunil, kolis tema abikaasa
Paris Hüli tuliüüde linnamajja
kus sai kolmetoalise korteri, mille
inuretses sotsiaalametnik Jaque Bennett.
Kolimise perioodil külastasid teda
New Yorgist Leili Pärn ja Heinrich
Jalakas, kes korrastasid korteri. Nad
pakkisid välja surnud kunstniku Rudolf
Lepvaltsi õlimaalid, millede arv
ulatus üle viiekümne. Kolimine Paris
Him toimus* augustikuu alul 1978.
' 1979 aasta kevadtalvel ja varasuvel
helistas Helgi Lepvalts Maine ajakir-janik-
kirjanik Hamilkar Mengelile
abi saamiseks. Ta soovis, et
tööks temale
ja toiduaineid
Juulikuu algul helistas ta taas
Templi ja palus, et Mengel otsekohe
sõidaks tema juurde. (Templi —
South Parisi vahemaa on imibes 60
miili). Seda Mengd ka tegi. Ta võttis
ka kaasa Rudolf Lepvaltsi sõbra van-deadvokaat-
insener Juhaii Kohjuse,
Helgi korterist umbes keU 9 õhtul. ;;
26. juuli hommikul märkasid maja-inimesed,
et korteri välisuks oli lah-
-ti.'- ^ .
Kohale tiilnud sotsiaalametnik
Bennett leidis Helgi lavalisi surnult
ja teatas politseile. v
State Maine kriminaalpolitsei andmeil
sõitis samal päeval auto maja
juurde ning sellest väljunud inime-oma
kodumaad vabastada. Meie teeme
seda niimoodi, et räägime, loeme
ja kirjutame eesti keelt, teame Ees-
,tit ja ta ajalugu, kirjandust ja lihtsalt
oleme tublid eestlased. Nii meie,
gaidid, aitame meie kodumaad Ees-
:tit."' ••• •
Helläkeste lubaduse andsid juhti-
Maisseltst Juhatus on alusta-mud
lõdcääni suvekodu korraldamise
eeltöödega, mis hõlmab personali
delengdr. Ingrid Kütt'ile ja ngdr. ist, kui ka hoonete Ja ümbni-
Rita Valterile Kristiina ja Linda Iso- korraldamist.
, . , tammH kes käivad koondustel 85 VT.^^^^^^^^^
sed sisenesid Helgi Lepvaltsi ko% riiiili kauguselt Drumbost Gaidide wkodu alustab tänavu tegevust 12.
nšse. Nad kandsid va^^ laadisid ^^j^^^^^^j^^ ^^^^^ Ene Lüdig kestab kmü 22. augustini. . . .
autosse koik väärtusliku. ngdr. Rita Valter. Tõotuse andsid: Suvekodu juhatajateks on pedagoo- ^^8/8^. J,^ amethku postitemphga.
EESTI MARGINÄITUS
AUSTRAALIAS
Sydney Eesti Margiring korraldas
1978. a. lõpul X Austraalia Eesti Päevade
puhul marginäitüse, mis leidis
palju külastajaid.
Käesoleval aastal korraldab Margiring
eesti; marginäitüse pühapäeval,
31. mail Sydney Eesti Maja mõlemas
saalis, kus on väljapanekuid Eesti
markidest ja Eesti postiajaloost, lisaks
ka Eesti Vabariigi rahasid ja
vähenial määral teiste maade margi-kogusid.
Mar^ginäituse puhul annab Margiring
viälja nägusa mälestusümbriku,
kahjuks väga piiratud arvul. Ümbrikke
on võimalik tellida juba aprüli-kuust
alates aadressil: Sydney Eesti
Margiring, P.O. Box 147, Darling-hurst,
NSW, 2010, Austraiia, hinnaga
ä 30 c Austraalia vääringus, millele
postiga tellides lisandub saatekulu.
Näituse päeval varustatakse ümbrikud
näituse eritempliga, mille eest ei
ole lisamaksu. Väike osa ümbrikke
varustatakse Austraalia 22 c post-
Nii on kadunud üle viiekümne Ru- Lisa Kaid, Riina Kindlam, Pia Kori,
dolf Lepvaltsi õlimaali. Ühe pildi hin- ^ngri<I Kängsepp, Rita Lees ja Mari-naks
on juba |300(M0{K). Kadunud na Van der Veen.
on ka väärtuslikud fotoalbumid, kir- ^"sa Soots deklameeris oma luul^
javahetus, raamatud, haruldane päe- tuse ,^Kiisu".
vik, ehted (kuld, hõbe), kasukad, te- Peale tseremoonia kirikus, kogune-levisioon,
raadio, diplomid jne.
Tsekiraamatu kättesaamisel selgus,
et pangast oli välja võetud J60Ö.
Selle väljavõtjaks oli Jv Bennett.
Need inimesed pidiid olema teadlikud
väärtuslikest õlimaalidest ja
ja muust varast. Neü oli ka korteri
välisukse-võti.
Maine krimlnaalpplitsei toimetab
lust
ti alla saali, kus oli kaetud kena kohvilaud
ngdr. Ellen Kütfi jä ngdr. Ilme
Paari poolt. Kohvi joodud, algas
gidMaido Musta Ja Jaan Veenpere.
Mõned aastad tagasi jniördus T.E.
MaisseltsI Juhatus eesti ettevõtete Ja
organisatsioonide ning üksikisikute
poole palvega majandusliku aibi saamiseks.
Palvesse suhtuti rahuldavalt
ja annetatud toetused katsid väikeste
laste tarele tehtud uue katuse kulud,
kontoriruumi remondi Ja vajsi-
Nende ümbrike müügihnnaks on 60
c.
^ Laup.,' % n^rfsll TERR „Kungla"
esitab , jCodumets Ja kauged rannad"
Seneca College'! aulas algusega M.
7õ.
^ Pühap., 8. märtsU Kaljo Raidi
litööde vaimulik kontsert
tion Hall'is, algusega k l 4 L
-jžr Laup./14.märtsil
bus laupäeva õhtu" Ešstt
gusega kl. 7 õ.
illr Pühap., 15. n^ärtsil prof,
Hutri tööde näitus Eest Majas
sega kL 3 p.l.
% Pühap., 15. märtsil virulaste
kutulek Tartu €oll^ge'is algusega
^ Laup., 21. märtsUka.Iamees|te
vadpidu Eesti Majas ijilgusega k l f õ.
# Esmasp., 23. märtsil prof. ^ein
Taagepera loeng Tartu €ollege'iš a!°
psega kl. 8
^ Reedel 27. ja laup; 28. märtsil Cos-mopolitan
Opera esitab G. YeM
„Falstaff"^ Toronto Ülikooli MacMil-lan
teatris algusega k l 8 õ/
Sir Laup., 2i. märtsil Toronto Eesti
Seltsi kevadpidu Eesti Majas algusega
k l 7 õ.
^ Pühap., 29. märtsil kontsert-juma-
- iateenistus Hamiltonis algusega k l
•4 õ.' ; / •
TÜf 'Laup. 4 aprilMl :E^^
teater esitab komöödia „Tõrge8 tütar"
Leaside Highschooi'is, 20© Manna
Rd. algusega kl. 7 õ.
Toronto Eesti õngitsejate ja
himeeste Seltsi esimene kalapüügi
võistlus sellel aastal toimus Simcoe
järve jääl Royal Beachls 14. veebr.
Võistluse tegi eriti põnevaks see, hi
igal võistlusest osavõtjal oli õnne nii
Andrese Kogudusel on saanud
tavaks meenutada ja pühitseda
Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikult
mõndagi kala jääaugust välja tõm- oma koguduse ringis jumalateenistu
mata. Suurima kala püüdjaks osutus se, kontsert-aktuse ja
E. Martinson 7 naela ja 8 untsilise ga.
haugiga, seega Er Martinson kaitses
Kaljo Laanemetsa malestusrandau-hinda
1981 aastal. Teisele kohale tuli
A. Lukk 3 naela ja 8 untsi siig, kolmandaks
jE. Harilaid 3 naela ja 4
untsi siig.- :' •
lauluvõistlus auvanema Meeli-Ann parandusetööd suvekodu ho©=
Tanner'i rändauhinnale. Kohtunikku- saete korraldamisel MeU on aga veel
deks olid gdr. Ene Runge, ngdr. Erna Fslju hädavaJaUkke töid teha: kah®«
le tarele on vaja uusi katuseid, re«
monti vajab söögisaal Ja perenaiste
toad, seltskondlik ruum vajab lõpetamist.
Sielleks, et kõiki neid töid
läbi viia puuduvad meil majanduslikud
võimalused.
Käesolevaga pöördume uuesti eesti
ühiskonna poole palvega majandusliku
abi saamiseks. Palun ärge suhtuge
sellesse abipalvesse ükskõikselt, vaid
andke oma panus kohe. Iga annetus
on meile vajalik ettenähtud töö(
bivUmiseks!
Kui soovite oma annetust tulumaksust
vabastada, siis palume
tshekk kirjutada National Estonian
Foundation of Canada nimele Ja saata
see Eesti Sihtkapital Kanadas Juhatusele,
Kui aga tulumaksust vabastus
tõendit ei soovita, siis palume
tshekk kirjutada Estonian Women's
Soeiety of Toronto Ine. nimele Ja
Tigane ja ngdr. Anne Liis Tüll.
üksus pidi laulma ühe isamaalise,
ühe gaidliku ja ühe laulu omal valikul.
Arvesse võeti: Sõnad selged,
hääldamine, elavus ettekandmisel,
instrumentaalne saade või mitmehäälne
laul.
Peale „ägedat" võislust tulid esimesele
kohale vanemgaidid 318 punktiga.
Gaidid ja hellakesed olid tasavägised,
saavutades 283 punkti. Varem
on hellakesed võitnud kahel korral
ja gaidid samuti. .
Oli väärikas Eesti Vabaduspäeva
pühitsemine.
" LIPKOND '
mändide varju..
(Eesti gaidide ja skautide laulud
suurlaagritest.) — Hind ä $3.75
pluss Ont. müüghnaks 7% Ja pos-tellides
saatekulu k 87 c. plaadilt.
ise keltsi'.'üritusena 'korraS°
datakse teine kalapüügi võistlus sellel
aastal Simcoe järve jääl Rbyal
Beach'is laupäeval, 14. märtsil. Võistlus
toimub East York Trophies poolt
väljapandud rändkarikale ja seltsi
pooit väljapandud auhindadele.
Võistluseks kobeda kell 7.30 hpm^
mikul Virginia Beach'is järve jääl
asuval parkimise platsil. Lähemal im
formatsiooni võistluse korra kohta
antakse kogunemise kohal. Pärast
võistlust palutakse koguneda Royal
i suvila juurde.
„ ' .. Rootsi Eestlaste Eshiduse auhhi-
E..V. aa^apaeva peeti: „akomisJoii koosseisus Mai Raud,
koguduses laupaevai 2 . veebmaril,- Kristiina Kauri, Arvi Moor,' Ei^in
rohke osaycHu^. Jutlustas op. A. patsep ja Arvo Mägi otsustas 1981. a.
Taul teemal Paabeli vangipolm^ si- Uuuriauhtai määrata kunst»
dudes seda meiegi saatusega. Teenistust
kaunistas koguduse segakoor A.
Kiviku juhatusel, lauldes J. Sibeliuse
„Finlandiast'• palvelaulu ja J, Aav-ku
„Hoia Jumal Eestit" ning langenute
mälestamisel ja saateks kodu-
' maale;. „Šu • üle Jumal - valvaku". •
Järgneval, koguduse naisringi poolt
korraldatud kohvUauas koguduse
suures saalis kuulati Hans Kivi päe-'
vakohast sisukat aktusekõnet. Muusikalise
osa täitis meie parimaid pianiste
Tiina Mitt, , esitades A. Kapi
„Sügis", K. Raidi «Capriccfe" ja p/
Chopini „Pplonaise". Leerinoored esitasid
deklamatsioone ja nw andekas
sopran Evi Valge esitas hu\l
Toronto Eesti Maisselts Ink
c/o Heljo Novek
SO Oid Khigston Rd. Apt.
^rborough, Ont. MIE 4Yi
T.Eo JUHATUS
©Mis on teie maja väärtus?
©Helistage meile! Meie anname teile tänase turuhinna.
© Meie müüme MLS kaudu või eksklusiivselt. •
E I N O P Ä R N S A L U '
Real Estate Broker
REAL ESTATE LTD., fteolfOR
1014 Queen St. E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont. M2M 2T9
— 21 a. kogemiisi kinnisvarade vahendamisel —
F. JOINÄS
>,KALEVlPOEG
KÜTKEIS"
Ja muid esseid rahvaluulest, müto-loogiasl
Ja kirjandusest. — Hind
inM (bros.), postiga tellides saa°
iekulu $1.00 raamatult.
Ibnus mfiUgUe
A1«IDRES KÜNG
„A DREAM OF
FREEDOM"
Four decades of national survivd
versus Russian imperialism in Es>
tonia, Latvia and Uthuania 1940—>
1980. — Hhid $19.40, postiga tellides
pluss saatekidu $1.00
..MEIE ELU" talltusM
9S8 Broadview Ave. Toronto. Ontl»
M4K2R$
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 5, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-03-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810305 |
Description
| Title | 1981-03-05-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,^eie Elu" nr. 9 (1620) 1981 mm |«4|'f^|»/il.^,')tHIJ>4l.llli'.TIMfaBS IHIIilWUIl '•• •^•••••^ISMilp 2. veebruaril lahkus elavate Montrealis, aiandusarhitelct Eerik Lepp, kes sündis 1903. a. Tallinna fc naaednikü Hans Lepp'a pojana. 1923. a. lõpetas Tallinna Reaalkooli ja siirdus ülikooli õpin risse Debreceni ja Budšlpesti, kus tema Kuningliku Ungari Ülikooli Aianduse ja Põllumajanduse fakulteetide lõpueksamid sooritas 1929. a. Kodumaale tagasitulnud saavutas õpetajakutse ja oli aianduse erialade õpetajaks Talinna Pedagoogiumis ja Kodumajanduskoolis Paralledselt teostas^' haljasalade parkide ja aedade kavandamist oma vaHtsuste, töösiulike asutuste ja eramajadele oma enda projekteerimis bürob kaudu. Esines Ringhäälingus käsitades aiandusega seoses olevaid küsimusi ja oli ajakirja „Aed"-i kauaaegne kaastööline. ; i Põgeniku teekond viis Eerik Lepp'a üle Saksamaa 1947. aV Inglismaale,. kus Newcastle upon-Tyne's Dur|iam'i Ülikooli King's College'steöst;js uurimusi maastiku säilitamise, tööstuslikust mõjust ümbruskonnale ja viljakuse tõstmises. 1954. a. saabus ta Kanadase, tegutsedes alguses Ottawas Central Hou-sing and Mortgage maastiku (Land-scape) inspektorina ja 1955.^ a. kuni puhkepaigale siirdumiseni 1972. a. Montreali Linna aiandusarhitektina. Kutsumuse kaudu oli lahkunu ilu- Ipoja, mida tema peale oma otsese elukutse harrastas ; ka vabal ajal maalikunstis. Tema loodud tööd kajastavad tihedat ja sooja sidet looduse ja inimese vahel. Leinama on jäänud abikaasa j^a iii-tar perega. Ja ka Välis-Eesti Kotpl Wäinla; liikmeskond. (Kustumatu ori meile mälestus Sinust, armas Eerik, Puhka rähusf . . EklLOTH!;: INIMENE ELAB KAUEM, SURM TULEB ÄKKI Lähemas üilevikus pikeneb, Inüneä- peagu täielikult. Siis ei aita enam te eluiga^ aga nende surm tuleb äk- treenimine ega jöghurti söömine. ki. Eluiga pikeneb keskmiselt u. 8S aastani võrdlemisi hea tervise ]uU-rm, Vananemissurma eel ei käi pikaajalisi haigusi. James Fries, kes töötab Stanfor^ ülikooli juurc^/väidab: — Valged naised elavad praegu kõige kauem, ainult veel 7 aastat puudub võimalikust 85-st aastast. Kolm aastat neist seitsmest olenevad ebanormaalsetest surmajuhtumitest. — On kindlaks tehtud, et meditsiiniliste ja sotsiaalsete vahenditega saab, inimese eluiga pikendada. 95% sureksid sel puhul vanuses 77—93 aastat. Nn. ebanormaalsete surmajuhtumite tõttu jääks tegelik eluiga siiski teoreetiliselt võimalikust lühemaks. 61. aastapMeva 'tählstami dr.Jaak Taul (end. EV, Tartu Ülikooli õppejõud), mag. Salme (võttis osa ülikooli avami- ;,Hemiy Mester.(võttis osa Ülikooli avamisest), William i0 @ politsei poele, et alustada juurdlu&t kas kunstnik Rudolf L^valtsS abikaasa langes mõrva ohvdks Ja jaleidjate" gaidli|ykonnal tolmus pidulik Vabariigi Aastapäeva tõotuseandmise koondus 21. veebruaril Peetri kirikus, millele jäi^nes kes samal ajal vestis Mengeli jÄres lipkonna üksuste vaheline lauluvõist-oma suvepuhkust. Kui mõlemad lus. • jõudsid Hdgi juurde kaebas viima- Pidulik osa algas kirikus lipkonna ne. et sotsiaalametnik J. Bennett juhi ngd^. Rita Valter'i tervitusega käib tema äraolekul vargil, ära ole- vanematele ja lipkonnale. õpetaja 0. yat võetud pesu, raha ja muid pisi- Puhm'i palvuse järele tervitas lipkon- • Helgi Lepvalt leiti 26. jüuli'] oma kodus USA Maine osariigis South-Paris'is luumurrete ja naha-äluste verevalangutega. Ta lamas voodi äärel peaga öölaiia sahtlis. Hamilkar Mengeli informatsiooni Järgi tegi laiba ülevaatuse dr. H. Richard Bean ja lahkamise patoloog dr. E. S. Sodhi, kes surma põhjusena leidsid verevalangu ajju pea vigas-luse tagajärjel. Dr. Bean oletab, et surma põhjuse'ks võib olla kas Õnnetus või mõrv. Viimast oletust jagab Lepvaltside arst dr. J. Eshlemän ja mõrva võimalust ei eita ka kohtuarst (medical examiner) dr. Ronald P. asju. omas võtme. Ta palus väjiisukseleuue it, ja Kohjus sõitsid uuesti Soüth-Paris'i selgus, et ostetud lukk ei sobinud välisukse luikupessa. Mengel lübäs vahetada luku sobiva vastu. 25. juuli õhtul tundis Helgi end na vanem gdr. Ene Rünge, meenutades, kuidas vaba Eesti noored uhkusega osa võtsid Vabariigi Aastapäeva paraadist, kuigi oli külm ja varbad külmetasid. Piduliku koonduse kõne pidas 12 a. gaid Riina Kindlam ilusas ja puhtas eesti keeles. Riina ütles oma kõnes: „Kui sa püüad ühe metslooma, hundi või rebasekutsika ja paned ta kõige suuremasse ja ilusamasse puuri ja söödad talle kõige paremat toitu, ta Fries väidab, et kroonilisi haigusi on võimalik edasi lükata ja et palju vanaduse sümptoome on võimalik vähemalt mitu aastat leevendada nii-sugusel määral, et inimesed neid eriti ei märkagi igapäevases elus: — Prognoosid näitavad, et väga vanade inimeste arv ei tõuse ja et see aeg, mil inimesed enam ei suuda enda eest hoolitseda, ei pikene. Kroo; nilised haigused jäävad lühemaks perioodiks inimese elus ja selletõttu pole meditsiinilisi põhjuseid inimesi pikemat aega ravida kui siiani. Fries peab tõenäolikuiks, et inimene ise suudab mõjutada oma eluiga. Robert Butlef, kes juhatab USA vananemisinstituuti, usub, et Friesi tulemused pole küllalt optimistlikud, vaid väidab ise, et peaks olema võimalik eluiga veel kümne aasta võrra pikendada. Friesi tähelepanekud ja järeldused polegi nii äärmuslikud, kui esialgu võiks uskuda. JOGHURT EI AITA: ; ' , Fries on edasi leidnud, et inimese .kehal on hiiglasuured reservid. Organid suudavad töötada umbes neli kuni kümme korda nii palju kui nende tööd bn vaja üleelamiseks. 3{klast eluaastast peale hakkavad keha reservid kahanema. Niisiis puuduvad päris vanadel inimestel reservid Kõige vanem inimene siiani sai 114-aastaseks. Ta oli jaapanlane. Maailma pressis ilmub tihti andmeid väga vanade inimeste kohta, ^eed on enamasti suured liialdused. Peagu eranditult tulevad need andmed piirkondadest, mis on arengust maha jäänud ja kus tegelikult pole võimalik vanust kindlaks määrata. Inimesed ise väidavad, et nad on teatud vanaduses, aga neid andmeid pole võimalik kontrollida. Miks faaväd inimesed tänapäeval vanemal s? — Oluline on muidugi haiguste ravimine, iitleb Fries. Tuberkuloos, po-liod, kopsupõletik ja mitmed teised taolised haigused olid sajandi algu- . ,ses umbes 50 korda harilikumad kui tänapäeval. SUITSETADA VÄHEM Viimasel ajal on vähem inimesi surnud südameatakkidesse. Täpselt miks, on raske öelda. An'atakse, et parem toit ping rohkem treeningut on tähtsad tegurid. Tulevikus am-takse, et vähktõved vähenevad kui inimesed vähem suitsetavad. Uurijad ar\'avad, et inimese bioloogiline eluiga aeglaselt kasvab. Saja aasta peale kasvab eluiga umbes ühe kuu võrra. Keha on võimalik korras hoida kehalise treeninguga. Mälu ja psüühilist tervist on võimalik alal hoida teiste abinõudega — treeninguga sellel alal. vasti ja helistas dr. Eshlemanile. Ko- ikka tahab olla vaba, kuigi ta vaba-halejõudnud doktor tegi närvide ra- «Jüses ehk hoopis vaesemalt elaks, hustamiseks süsti Mctor lahkus Eesti gaididel on üks.siht: Aidata PEIER MARTIN.: • ' - • 1 lõpetas 1980. a. kevadel Toronto Ülikooli Faculty of Education B.Ed. kraadiga ja sügisel Yorki ÜlikooU Faculty of Graduate Studies Master of Ärts, MA. kraadiga ajaloo alal. Sündinud 25. juunil 1955. a.,ke^- hariduse saanud Lindsay Collegiate and Vocational Instituudis; ja lõpetanud Trenti Ülikooli PeterborougMs ajaloo ja matemaatika hbnors km^ sused B.A. kraadiga. Töötab praegu tusseltsis. MMiititiiiinniniintiuniiininiiiiiiuiitnM 0 Neljap., 5. märtšU EesÜ Majas Pensionäride Klubi pärastlõima .?i Pärast kunstnik Rudolf Lepvaltsi surma 1. juunil, kolis tema abikaasa Paris Hüli tuliüüde linnamajja kus sai kolmetoalise korteri, mille inuretses sotsiaalametnik Jaque Bennett. Kolimise perioodil külastasid teda New Yorgist Leili Pärn ja Heinrich Jalakas, kes korrastasid korteri. Nad pakkisid välja surnud kunstniku Rudolf Lepvaltsi õlimaalid, millede arv ulatus üle viiekümne. Kolimine Paris Him toimus* augustikuu alul 1978. ' 1979 aasta kevadtalvel ja varasuvel helistas Helgi Lepvalts Maine ajakir-janik- kirjanik Hamilkar Mengelile abi saamiseks. Ta soovis, et tööks temale ja toiduaineid Juulikuu algul helistas ta taas Templi ja palus, et Mengel otsekohe sõidaks tema juurde. (Templi — South Parisi vahemaa on imibes 60 miili). Seda Mengd ka tegi. Ta võttis ka kaasa Rudolf Lepvaltsi sõbra van-deadvokaat- insener Juhaii Kohjuse, Helgi korterist umbes keU 9 õhtul. ;; 26. juuli hommikul märkasid maja-inimesed, et korteri välisuks oli lah- -ti.'- ^ . Kohale tiilnud sotsiaalametnik Bennett leidis Helgi lavalisi surnult ja teatas politseile. v State Maine kriminaalpolitsei andmeil sõitis samal päeval auto maja juurde ning sellest väljunud inime-oma kodumaad vabastada. Meie teeme seda niimoodi, et räägime, loeme ja kirjutame eesti keelt, teame Ees- ,tit ja ta ajalugu, kirjandust ja lihtsalt oleme tublid eestlased. Nii meie, gaidid, aitame meie kodumaad Ees- :tit."' ••• • Helläkeste lubaduse andsid juhti- Maisseltst Juhatus on alusta-mud lõdcääni suvekodu korraldamise eeltöödega, mis hõlmab personali delengdr. Ingrid Kütt'ile ja ngdr. ist, kui ka hoonete Ja ümbni- Rita Valterile Kristiina ja Linda Iso- korraldamist. , . , tammH kes käivad koondustel 85 VT.^^^^^^^^^ sed sisenesid Helgi Lepvaltsi ko% riiiili kauguselt Drumbost Gaidide wkodu alustab tänavu tegevust 12. nšse. Nad kandsid va^^ laadisid ^^j^^^^^^j^^ ^^^^^ Ene Lüdig kestab kmü 22. augustini. . . . autosse koik väärtusliku. ngdr. Rita Valter. Tõotuse andsid: Suvekodu juhatajateks on pedagoo- ^^8/8^. J,^ amethku postitemphga. EESTI MARGINÄITUS AUSTRAALIAS Sydney Eesti Margiring korraldas 1978. a. lõpul X Austraalia Eesti Päevade puhul marginäitüse, mis leidis palju külastajaid. Käesoleval aastal korraldab Margiring eesti; marginäitüse pühapäeval, 31. mail Sydney Eesti Maja mõlemas saalis, kus on väljapanekuid Eesti markidest ja Eesti postiajaloost, lisaks ka Eesti Vabariigi rahasid ja vähenial määral teiste maade margi-kogusid. Mar^ginäituse puhul annab Margiring viälja nägusa mälestusümbriku, kahjuks väga piiratud arvul. Ümbrikke on võimalik tellida juba aprüli-kuust alates aadressil: Sydney Eesti Margiring, P.O. Box 147, Darling-hurst, NSW, 2010, Austraiia, hinnaga ä 30 c Austraalia vääringus, millele postiga tellides lisandub saatekulu. Näituse päeval varustatakse ümbrikud näituse eritempliga, mille eest ei ole lisamaksu. Väike osa ümbrikke varustatakse Austraalia 22 c post- Nii on kadunud üle viiekümne Ru- Lisa Kaid, Riina Kindlam, Pia Kori, dolf Lepvaltsi õlimaali. Ühe pildi hin- ^ngri,KALEVlPOEG KÜTKEIS" Ja muid esseid rahvaluulest, müto-loogiasl Ja kirjandusest. — Hind inM (bros.), postiga tellides saa° iekulu $1.00 raamatult. Ibnus mfiUgUe A1«IDRES KÜNG „A DREAM OF FREEDOM" Four decades of national survivd versus Russian imperialism in Es> tonia, Latvia and Uthuania 1940—> 1980. — Hhid $19.40, postiga tellides pluss saatekidu $1.00 ..MEIE ELU" talltusM 9S8 Broadview Ave. Toronto. Ontl» M4K2R$ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-05-10
