Meie Elu = Our life, March 5, 1981

              (1620) 198!
RII
tdtsi aasta-iapäeva!,
5.
ISüomi Ee&-
I koosoleku-
[emüük
lion Mairis
irts Assoc.
[õusmis-pü-le
küpsiste
orgariisee=
Sault Ste.
\e kohaselt
korralda-liikule
eest"
linärtsil -=
12. aprillil
raostkonnä
jistal^ Sault
(oosolek lõ"
penistusega
ite ja saa-ildab
tänu
korralda-jeriiinise
,ja
nš Alviine
Isid Aliide
Põldmaa
jsti käsitöö
liikmeid,
tte osakon-ejal
maaii-moGv
;ögu"
1
ihtul
. Haamer
noorel
uusikavõist"
noored: Lin-klaveri
duo
poht soolo-
Iduetiklassis
ioht 'klaveri
3. koht ka-
1-a., S.vkoht
lad on Talvi
klaveri soo-
'raig Potsep
jloklassis. 8-
lalass 2.
issis. Tõnu
sooloklassis
- ,3. 'koht
kastele.
fi-J
h-1
• 14
•J
i
• r^; ;
r.
il.
5'-
„Meie Elu" nr. 9
„See päev on meile aruandmise
päevaks. Aruandmiseks, kas kanna­me
endis edasi oma vaimu. Ja aru­andmiseks/
kas kanname, on^a süda­mes
edasi vabaduse tuld..
Nende sõnadega avas Montreal!
Eesti Seltsi esimees Richard Leitham
24. veebruari tähtpäeva märkiniise
kokkutuleku Montrealis, la kosutav
oli kogeda, et see kokkutulek l^inni-tas
nieie südameid mitmeti
wenvamai viisi!,:
„Läbi aegade on tung vabaduse^ jä°
reie meis vankumatult lõkker püsi­nud
ja aastasadu läbi on uued põlv­konnad
alati seda tuld edasi kannud,
taas ajalugu 'kutsub iiieid ja taas
meie tulevik kuulub meie noorusele.
Meie vanemate põlvkondade kohu­seks
on veelkordselt mqif niaa tule­vikku
meie noorele põlvkonnale upal-duslikult
edasi ulatada. Kuid me ei
saa seda kunagi mitte teha sundimi­se
ega nõudmisega, vaid ainult sii­ra
hoole ja usaldusega üheskoos;ar-miastuse
ja meie endi eeskujuga. Meil
on võimalik teha seda meie kodude
kaudu ning meie noorteorganisat­sioonide,
täienduskoolide ; j a kogu­duste
kaudu. Teeme seda! Ja ärgem
väsige! Eesti auks —• alati valmis!"
Need Valdeko Sirgo kaasakutsu-vad
sõnad selle kokkutuleku aktuse­kõnes
leidsid samas kõige veenvamat
koos- ja vastukaja meie noorte osa
läbi sellel kokkutulekul. Skautide ja
gaidide auyäärikusliputseremoonias,
samuti nende tõotusest tulvil esihe-^
mine 'kõnekoofina, Ain Yause süga­valt
kaasaelatud deklamatsioon, Ing­rid
Tärki viimistletud muusikaette-kanne
samuti kui Ülle Leithami tea-dustused,
Heile Leithami vääriikas
lõppsõna ning Karl Raudsepa veen­vus
segakoori juhina -kinnitasid ilme­kalt,
et meie noorus on vastuvõtlik
temale osutatud hoolitsusele ja ar-
Mohtreaii kõige intensiivseinaiks or­ganisatsiooniks
on edasi Montreali
Eesti Pensiönände Klubi oma pide­vate
kokkutulekutega iga reede õhtu-ipoolikul.
Enamikku nendest kokku­tulekutest
sisustavad loengud ja vest­lused
populaarsetel teemadel ning
mitmesugused kursused, näiteks
prantsuse keele kursus Ella Arusoo
juhatusel ning varrastel kudumise
õppegrupp Hilja Luiki juhtimisel.
Klubi kokkutulekud leiavad aset
Montreali Jaani koguduse seltskond­likes
ruumes, mis on avatud klubi
kokkutuleku päevadel kella 3-st pä­rast
lõunat 'kuni kella 10-ni õhtul.
On avatud lugemislaud eesti ajaleh­tedega
Rootsist, USA-št ja Kanadast
ning saadaval on kohv ja küpsised
vabatahtliku tasu eest. Üheks piduli­kumaks
kokkutulekuks on „Kella 5
tee" ja
mail
Vahepeal m. kavandatud Montreali
eesti noorte ühine suusapäev Lätte­mäel
laupäeval, 21. märtsil. Erakord­ne
soo j uselaine veebruarikuu teisel
poolel aga näis sulatavat lume nii­võrd,
et see üritus langeb nüüd pa­ratamatult
küsimusmärgi kategoo­riasse,
• Aldo Lattii —'; omaaegne: Eesti
Lloydi peainspektor kodumaa päevU,
on hoolitsenud oma kaasmaalaste
'kindlustustärviduste eest ka maa­pakku
saabudes ja on teinud seda
nüüd juba kolmkümmend aastat
Montrealis, esindades kahte üldtun-
East Yorki Sümfooniaorkester ja SegakoorEstonia" esitavad Roman^T^^ võeti
Foto — 0. Haamer
Reedel, 2Ö. veebruaril oli muusiksi'
sõpradel võimalus East Yorki Süm-foniaorkestri
kontserdil klassikute
Beethoveni, Bachi, Rossiiü j ji.e. kõr-tud
Kanada kindlustuskompaniid,, ^al kuulda kä eesti muusikat — R.
mastusele ning siiras oma rahvusli- ixiigest?'
Kohates Aldo Lattikut viimati, meie
jutuajamine jäi peatuma sellele te­ma
erialale.
,;N'äib, et sa jätkad oma kindlus-tustööd
hoolimata pensioniikka jõud-kus
päritolus. See oli valdav mulje
sellest soojast pidulikust kokkutule-
•kust.: . , •
Sissejuhatatuna iippudetervitusest,
aktus liitus ühiseks Kknada hümniks.
Montreali Jaani koguduse õpetaja
Heino Laaneots pühendas südamliku
palve Eestile ja MoritreaH Eesti Võit­lejate
Ühingu esimees ning skäudi-juht
Endel Ruberg lausus sooja jä-relhüüde
Eesti vabaduse eest lange­nutele.
Montreali Eesti Segakoor
,,0o jah — inimeste tarvidus kind­lustuste
vastu ei ole vähenenud ja
ma leian rahuldust oma klientkonna
eest hoolitsemisest. Eriti, kus teata­vad
olukorrad nõuavad pidevat ini­meste
informeerimist mitmesuguste
muudatuste suhtes." .
.Näiteks..." "
„Näiteks mu kohustuseks on juh­tida
kindlustusvõtjate tähelepanu
praegu eriti asjaolule, et varguse
risk on viimaste aastate jooksul tõus-
Karh Raudsepa juhatusel liitus selle^ nud vähemalt kümnekordselt võrrel-le
Abeli „Pälve langenute mälestami­seks"
ettekandmisega. Montreali ees­li
noorte kõneköor esitas Lydia Koi­dula
„Puhtad pihud" . ning Ain Vaus
Bernard Kangro ^Hiiglased laula-
. vad". Valdeko Sirgo aktusekõnele
järgnesid tervitused meie saatuse-
'kaaslastelt lätlastelt, leedulastelt ja
.ukrainlastelt samuti kui vennasrah­va
soomlaste poolt. Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas nimel tervitas nõu­kogu
Montreali liige Peeter Möldre.
Ingrid Tärk esitas klaveril Ri^dolf
Tobiase „Sonatiini" ning Montreali
segakoor Karl Raudsepa juhatusel
Xandi ,,Ilutegija'' ning. Kunileidi „Mu
isamaa on minu arm". Helle Leitha­mi
lõppsõnale järgnes ühine Eesti
hümn.
Kohvi ja maitsvad sujupisted hoid­sid
aktusekülalised üheskoos hilise­ma
tünnini. Aktusekõiieleja Valdeko
Sirgo oli siin otsitud vestlusl^aasla-ne.
Kogesime, et ta sooritab igal tei­sel
nädalalõpul üle kähesaja-mülise
autosõidu, et oma kahte tütart,tuua
Montreali
des tuleriisikoga ja kindlustusvõt­jad
peavad sellest asjaolust olema
teadlikud vallasvara kindlustamisel.
Samuti on kindlustusvõtjatel tarvi­lik
teadlik olla, et suvemajad on sis­semurdmiste
tõttu üha enam lange­nud
halva riisiko kategooriasse ja
kindlustusseltsid on ettevaatlikud su-verhajade
hindamise tõstmisega, vas­tuoksa
linna elumajade hindamisega,
mis leiab aasta-aastalt ümberhinda­mist.
Samuti on inimestel vajahk
teada taskt^varguste suurenemist jä
sellekohase kindlustuse peale mõt­lemist."
• . / - • .
: ^' • HENN ARVO :
Toi - ,4vamäng" ja kantaat — «Su­rn
suudad".
„Avamäng" esitati kava esimes©
osa viimase numbrina C. Poole'! ju­hatusel.
See muusikapala toetub va­nale
rahvaviisile ning helilooja oni
kasutanud sümfooniaorkestri põhja­tud
värvide rikkust, andes pillide eri­rühmadele
igale midagi ütelda. Eriti
peaks välja tõstma metsasarvede
sekstetti Ja tehniliselt eriti nõudlik­ku
kadentsi soolotsellole, esitatuna
väga efektselt AlanStellingsI poolt.
Kava teine pool algas R. Toi juha­tusel
T. Vettiku „Noktüm'iga"
9i3gakoor ,,Estonia" poolt laulduna.
Koor näitas selle nõudliku helitöö et­tekandel
head toonipuhtust, paend-llkkust
ja häältevärvi sulavust.
Kantaat „Sina suudad" solistideks
olid Avo Kittask ja Andres Raudsepp
sobides hästi tämbrilt. Orkestri mär­gatav
arvuline ülekaal nõudis koorilt
nü ütelda „Vilimase väljapanekut",
et mitte „varju" jääda kui see vahel
^iemeelikult kippus esile kerkhna.
f Idiselt reageeris orkester R. Toi
taktikepile väga paenduvalt ja tähe-lepanevalt,
mis eriti hinnatav, kui
arvestada, et enne esinemist oli ai­nult
üks proov. Peale mõne üksiku
koosneb orkester asjaarmastajatest,
nende hulgas kehakas arv noori, nii
mehi kui naisi, neist mitmed kaas­maalased.
Kontserdiga astuti esimene samm
eesti muusOca tutvustamisel Kanada August Jurs ja sellele järgnevalt
Kontsertbüroo kolmas see-riakontsert
pakkus seni meie kont-eesti
täienduskooli Ver- serditegevuses vähe harrastatud eks-ühiskonnas.
Kahtlemata kuulub sel­le
eest tänu dr. Roman Toi'Ie, kelle
õlgadel lasus enamik kontserdi kor­raldamise
töökoormast ning kes pi­devalt
on olnud eesti muusika tut-
O.H.
montist- Bur.lingtoni lahedalt, kus
asub nende alaline kodu. \ Valdeko
Sirgo töötab seal inseneri erialal.
Omakorda leidis 24. veebruari täht­päev
pidulikku märkimist Montrea­li
Jaani koguduses jumalateenistuse
ja sellele järgnenud kobsviibimisega
koguduse seltskondlikus saalis. Ko­guduse
nõukogu esimees Peeter.
Möldre tervitas kokkutulnuid, õpeta­ja
Laaneots lausus palvuse ja Võit­lejate
Ühingu esimees Endel Ruberg
esines aktusekõnega. Sõjainvaliidide
toetamiseks korraldatud korjandus
toi kokku 480 dollarit.
Montreali Eesti Jaani Koguduse 32.
aastapäeva pidulikule jumalateenis­tusele
järgnenud koosjviibimisel oli
soojaks silmapilguks Montrealis häs­ti
tuntud laulu- ja muusikasõbra
Edith Tõniseni kingituse üleandmine
kogudusele uue klaveri näoli Edith
Tomsen sai soojade tänusõnade osa­liseks
koguduse esilnehe Pqeter
Möldre poolt ning Montreali Eesti
Segakoor Karl Raudsepa juhatusel
laulis „Tänulaulu". Koosviibijate pal­vel
Edith Tomsen laulis Linda Oderi
'klaverisaatel ,,Taani koraali".- Uuele
klaverile kinnitati plaat pühenduse­ga
annetajalt.
perimentaalset muusikat, Külalis-kunstnik,
pianist Michael Nyman
Inglismaalt, esitas oma eksperimen­taalseid
helitöid klaverile.
Eksperimentaal eeldab, et soorita­takse
ühendusi millede lõppresultaa­did
on timdmatud või ettenähtama-tut
värvide rikkust, andes pillide eri-ei
tuntagi huvi või vastutust lõppre-sultaadi
eest, vaid kunstilise tegevu­se
sisuks ja motiiviks on samane t©°
gevus ise.
Teisal ollakse täpselt selgusel, mi­da
soovitakse saavutada, ainult, et
eesmärgi saavutamise menetlus tu-sed
@lum&Jad@3 või ettevdl@t@i.
m 762-9190 ® Uc. Eim
Antud juhul tekkis tunne, et küla-
Msesinejal endal ei olnud päris selge,
mis suunas tema eksperimenteerimi­ne
sihib.
Kahes klaveripalast, mida Michael
Myman ise esitas — esimene pii duett
klaveri ja neljakordselt samade akor­dide
helilindistatud süsteemi vahel.
Äkordiliselt ei otshiud Nyman
„ameerikat". Tema pala „1—-100" ku­junes
duettiks originaalse nUig heli­lindistatud
klaveri vahel. Akordide
üksteisele järgnevuse tempo oli sihi­likult
juhuslikuks organiseeritud.
Selle meetodiga saavutas Nyman rea
huvitavalt värskeid ja sundimatuid
kõlakombinatsioone Ja üllatavaid
Järgnevus!.
Teine pala, väga ambitsioosse tMt-liga
,A neat SIice of Masterpiece"
Järgnes ilma pausita esimesele. See
pala kujunes kolmveerandtunnili-seks
anmiukuuldud ,ypop"-muusikai
rütmide korrutamiseks forte fortis-simd^.
Üksikud vaiksemad ,Jhinge-tõmbamise"
episoodid enam ei suut­nud
vähendada lorte-monotoonsuse
läbi tekkivat peavalu.
Keegi inglane olevat kuskil ütel-
®t .Jsunstina on
magi vaibuv loomise protsess. Kas
see protsess kontserdi mõttes on ise
lavalise väärtusega, jäägu siinkohal
arutamata.
Eksperimenteerimine on edu pan­diks
igas distsiplihiis, Kas seda tin­gimata
on vajalik sooritada vaate­aknal,
kus süvenemise võhnalused
loojal endal on väiksemad kui oma
stuudio rahus Ja vaikuses — jäägu
Järgnevate eksperimentaalsete kont­sertide,
andjate mõistuse ja -kuulaja­te
reageerimise hooleks.
Pianistina tutvustas Michael Ny­man
ennast varjundlvõimelise löögi­ga
kunstnikuna. Tema teise pala for-tissimo
maraton pälvib kasvõi füü­silise
vastupidavuse valgenes, veiel
erilist mainimist.
, Kavalehelt selgus, ©t Michael Ny­man
on Inglismaal otsitud Ja tegev
helilooja. Meeleldi oleks soovinud te­da
kohata eksperimendi sundvisketa
Pühapäeval, 22. veebruaril, oli Hamiltoni eesti organlsatsioo-ühiselt
korraldatud aktusele kogunenud üle ootuste ar­vukas
osavõtjaskond, nende hulgas ka hulgaliselt kutsutud välis­te
Poola rahvas — parem olla sur­nud,
kuid mitte kunagi punane!
Meie maad on anastanud ja rünna­nud
küll poolakas, leedulane, rootsla­ne,
taanlane ja venelane. Neist kõige
julmem ja hirmsam on olnud venela­ne.
Professor J: Uluots'a uurimuste
järele on vene hordid 40 korda tul­nud
üle Peipsi järve, põletades, taip-pes,
röövides ja küüditades. Praegu­ne
okupatsioon on venelastele 41.
kord vägivalla toojana meie maale
tulla. 40 korda varem on meie rahvas
nende all kannatanud, vaesestunud
ja arvult kokku sulanud, aga ta on
alati end sirgu ajanud, maha raputa­nud
vene ikke ja olnud jälle vaba.
MUlise loogikaga peaks siis praegune
4L okupatsioon püsima jääma? See
kaob samuti nagu 40 korda varem,
aga meil on vaja vastupidada ja tu­gevad
olla, sest esimesed koidukiired
juba lõhestavad pimedust meie ko­dumaal.
Pärast aktusekõnet esitas vendur-skaut
Andres Tamm klaveril kaks
Mozarfi helitööd. Igaaastase stipen-diaadi
tegi teatavaks H.E.S. esimees
Oläv^ Sepp ning selleks osutus Heidi
Plinte, kes õpib praegu Torontos
Queen's ülikoolis muusikat.
TERVITUSED : ^
Tervituseks sai esimesena sõna fö-deraalparlamendi
liige dr. Stan Hu-decki
(liberaal). Kuna ta on ise poo­la
päritoluga, siis oli tal )ka hea aru­saamine
ja ülevaade meie olukorrast.
Ta kiitis eestlasi ja nende vabadus-armastust,
ning tõi näiteid eesti pä­ritoluga
varasematest asukatest, ni­metades
eriti admiral Pitka't ja tema
järele nimetatud kohti nihg paiku.
Hamiltoni uus linnapea, William Po-wel,
on endine terasetööstuse tööli­ne,
ning temaga on koos töötanud nii
mitmedki kohalikud -eestlased. Ta
viibis kohal koos abikaasaga jä jäid
kohale kogu aktuseks ja sellele järg­nenud
kohvilauaks. Linnapea tõi ter­vitusi
ja häid soove linna ja selle
elanikkonna esindajana. Ta mainis, et
tal ön hea.meel tundma õppida eest­lasi
kui rahvast, kes elab olevikus,
kuid ei ole unustanud oma minevik­ku.
Kui meie ei mäleta möödunut,
siis pole me võimelised end kaitsma
ka tuleviku ohtude eest...
Poolakate esindaja oma pikemas
tervituses tõi ette häiteid ja parellee-le
Poola ja meie kodumaa olukor­rast.
Oma sõnavõtu lõpus ta mainiSp
et juhtugu Poolaga mis tahes, ka Ve­nemaa
ei tule sellest seiklusest välja
sama näoga kui ta seda alustas. Veel
tervitasid lätlaste ja ukrainlaste
esindajad, ning viimane tervitus oli
Hamiltoni Ida-Eurck>pa Rahvaste Fö­deratsiooni
esindajalt.
Kirjalikud tervitused olid saabu­nud
Londoni, Ottawa ja St. Cathari-nes'i
Eesti Seltsidelt, millised luges
ette aktusel teadustajana tegutsenud
Katrin Tali.
Kontsertosas Hamiltoni Eesti Selt-
. Pärast lippude defileed, „Kotka"
lipkonna skautide ja rahvariides nei­dude
poolt, ning pärast 0'Canada't,
avas aktuse Hamiltoni Eesti Seltsi
esimees Olav Sepp, kes on sündinud
ja kasvanud Hamiltonis ning olnud
tegev kõigis kohalikes noorteorgani­satsioonides.
Oma avasõnas.ütles esi­mees
muu seas: ,;Eestlased on tähis­tanud
oma vabariigi sündi 63 aastaf,
neist viimased 37 paguluses. On esi­tatud
-küsimus, kui kaua peame seda
veel niimoodi tegema? Vastus sellele
on lihtne. Kas või tuhat aastat, kuni
meie kodumaa võib jällegi vabade
rahvaste perre kuuluda ja eestlane
võib seda päeva tähistada oma vabal,
i§ade inaal. Meie kohuseks on teha
s%eks meile endile, meie lastele ja
lastelastele, et see vabadus, mida me
siin maal naudime, on rikkus, mida
tuleb hoida ja kail;, c?-, iest kui see
kord käest ära lasta, on seda väga
raske tagasi saada, nagu näitab meie
kodumaa saatus. Nii kaua kui elab
,Eesti Vabariigi Aastapäeva vaim,
i:'i;b ka vabaduse vaiiüii ja eesti
vaim." ;
; Järgmiseks kutsus esimees ette sõ­javeteranid
Maria Pulsfi, Karl Ran­na
ja August Sumberg'i, ning II
maailmasõja veteranide esindajana
Ädär Woode, kellMele kinnitati rin-lilleõis.
Langenute mälestamiseks võttis sõ-trio
Hilda Sepp, Valve Tali ja Aino
Tera esitasid hingastatult „Tuhan-ded
jäljetud hauad", Olaf Kopvil-lem'i
klaverisaatel.
eesreas. . Piiskop Karl Raudsepp esines si­suka
ja faktidele rajatud kõnega, mis
leidis elavat vastkaja kuulajaskon­nas.
Oma kõne algul mainis piiskop,
et kui" me täna pühitseme oma Eesti
Vabariigi 63 aastapäeva, siis sellest
on ainult 22 aastat iseseisvat Eesti
Vabariiki. Peale selle on olnud 4 aas­tat
vahelduvat okupatsiooni Vene ja
Saksa diktaatorite poolt, ning viima­sed
37 aastat verist Nõukogude Vene
terrorit. Edasi leidis kõneleja, et kui­gi
mi kodumaal kui ka siin pagulu­ses
on paljud löönud lootusetusest
käega, on noor haritlaskond ja kooli­noored
hakanud meie kodumaa ja
rahva eluõiguse ning iseseisvuse eest
võitlema. Ja seda just meie okupee­ritud
isade maal. Järgnevalt tõi ta
' • :: ' ' - : " • ; näiteid ja nimesid neist sündmusist
ja isikuist, ikes on välja astunud meie
teadust, aga teadusena vähe kunstr,
Eksperimenteerimhie on mitte ku- '^n'u"dJ" r^a^s k,fe iid^ i^s^ik^li,k"k"e' kJa^ngn^^a^tu^s i^, k"u/n^i
elu kaotuseni. Need vabadusvõitle­jad
on endale võtnud ; juhtlauseks
meie president K. Päts'i viimse soo­vi,
kes. Nõukogude Liidu vanglast sa­laja
väljatoodud kirjaga oma rahvale
läkitab: „Püüdke jõuda suurele ees-niärgile,
et vabaks jääksid meie ko­dud
meie vabal kodumaal." Kuigi
praegusel ajal paistab olevat peaae­gu
võimatu saavutada midagi diplo- si Segakoor 0. Kopvilleim'i juhatusel
inaatilisel teel, veel vähem aga fron-divõitlejate
kaudu, on see uUs jõud,
nooruse näol meie kodumaal, astu-rnas
samme oma isamaale vabaduse
nõudmisel, vaatamata sellele, .et nad
seda tehes võivad maksta kõige kal­limat
hinda, andes oma elu. Seejuu­res
tuletab kõneleja meelde omaaeg­se
Kanada peamihistri Lester B.
PearsonT ütelust„parem olla puna­ne
kui surnud", millele aga annavad
esitas kaks laulu, ,pauliku lapse­põli"
— Miina Härma ja „Laur kodu­maast"
— Evald Aav..
Sisukale aktusele ütles lõppsõna
H.E.S. al?iesimees Hanno Bohl, mille­le
järgnes ühiselt lauldud Eesti
Hümn.
Pärast aktust veedeti aega kohvi­tassi
juures mõtteid vahetades. Koh­vilaua
eest olid hoolitsenud Hamüto-ni
eesti organisatsioonide daamid ja
hoopis teistsuguse vastuse meie noo- g^^tuse saal oli dekoreeritud õie
rus kodumaal ühes teiste Balti rah- ^ Regina Toomsalu poolt,
vaste noortega, niiig nüüd Ungari ja ^ ^ ^ •
Tshehhoslovakkia kõrval ka heröili- ' .
Hamiltoni linnapea W. Powell
tervitamas.
Esimene Eesti Evangeeliumi Lute-riusu
Kogudus Hamiltonis tähistas
Vabariigi aastapäeva jumalateenistu­sega
teisipäeva õhtul, 24. veebruaril.
Teenis õpetaja Nõmmik ja laulude­ga,
„Püha põline ja üllas" — Juhan
Aavik ja„Kauger' — Herman Känd,
kaunistas jumalateenistust H.JE.S.
Spgakoor 0. Kopvillemi juhtimisel.
Orelil teenis Eva Rammo. Teenistuse
lõpul tõi tervitusi ja kõneles päeva
ja selle pühitsemise tähtsusest au-peakonsul
Ilmar Heinsoo. Konsul lu­ges
ühtlasi ette katke ühest hiljuti
kodumaalt saabunud kirjast, milles
üks eesti noor avaldab oma julget ja
kindlat hoiakut Eestile vabaduse
nõudmisel, olles nõus selle ülima si­hi
saavutamiseks ka oma elu ohver­dama.
Pärast jumalateenistust oli kirik­las
korraldatud õpetaja Nõmmiku al­gatusel
vastuvõtt Hamiltoni organi­satsioonide
esindajatele ja teistele
prominentsematele seltskonnatege-lastele.
Koosviibimisest võttis osa ka
aupeakonsul Ilmar Heinsoo.
Huvitavad loengud
ja haruldased filmid
soome-ugri
sümpoosionil
Kolme päeva kestel Toronto üli­kooli
ruumes toimuval soonie-ugri
mütoloogia sümpoosionil peetakse
loenguid ja näidatakse etnograafilisi
filme. Sümpoosioni korraldatakse
20. —22. märtsini Eesti Kirjanduse
Sõprade poolt koostöös Columbia
ülikooliga.
Reedel, 20. märtsil näidatakse kl.
7.30 õ. Medical Science Building'us
Lennard Meri filmid „Linnutee tuu­led"
ja „Veelinnu rahvas", mille ing­liskeelne
tekst tehtud Soomes. Laup.,
21. märtsil on loengud Hart House'is,
kus esinevad Indiana ülikooli prof.
F. Oinas, Helsingi ülikooli prof. OIM
Alho, ^dr. Michael Branch Inglis­maalt,
York ülikooli prof. Peter Such
jä dr. Roman Toi.
Pühapäeval, 22. märtsil näidatakse
Tartu College'is soomlaste üht vani­mat
etnograafilist filmi „Travelling
in the Arctic", mis tehtud 1917. a,
maadeuurija Sakari Pälsi poolt ja fil­mi
soome laplastest.
Nagu korraldajad märgivad on hu­vi
sümpoosioni vastu suur.
\