Meie Elu = Our life, February 14, 1985

              NELJAPÄEVAL, 14.VEEBKUARIL - THURSDAY, FEBRUARY M ,,Meie Elu" nr. 7 (1824) 198S
Rudolf Kuut
Vana-^ana-vanaisa Rudolf: Kuut
saab 11. märtsil kaheksakümne viie
aastaseks, soovimel talle jaksu jälgi- .
maks „küidas maailm areneb või ta­gurpidi
veereb"!
10—12 ^a. tagasi Kuut alustas süs.
temaatiselt tervisyõimlemisega. On
seeläbi püsinud väilimuselt noor ja
värske vaimult. Ei pea ennast va­naks,
et vanadekodius elama peaks.
Kuufi läbi kaotame lavatähe" ja
viiuldaja. ^Asjaarmastaja näitlejana
oli K-1 nimi kodukandis; sõrmed viiu­li
kaelal liiguvad veelgi, kuigi ta ise
ennast küla moosekandiks nimetab.
19-aastasestKuut'ist sai Võru po­litseijaoskonnas
a. .1919 vanem-mi-litsionääri
abiline. Aastase teenistu­se
järele miilitšaülem Huik attestee-ris
Kuuti: ,,Heade püütega ja ausa-;
meelne.ning Kuut määrati vanemmi-iitsionääriks
Haanja valda.
Alates a. 1925 nõuti ametnikelt
kutseoskust. Amitiiikele, kes enne
seda teenisid, korraldati lühiajalised
kursused kohtadel — uustulnukitel
tuli JDolitseikooli minna, selle järele
katsed jne. Kutsetunnistuse jagamise
juures komisjoni esimees, Politsei­kooli
direktor Eduard Mets, attestee-ris
Kuufi: „Selle mehe ees tuleb müts
maha võtta."
Nii sai Kuüfist E.V.konstaabel
Tartus,Lassa ja Sangaste vallas kuni
ametkonna kõlbmatuks tunnistami­seni
bolševike poolt 28.8.40.
Saksa okupatsiocjni ajal 1941-44
jäi Kuut oma. kutse juurde,teenides
Tartus ja MustveW jaoskonnas.
Taandumisel Mustveest 1944 a..
Kuut jõudis üle KupŠsaare saksa
lae vai',, Peter Wesseril" Saksamaale
ja aastase lepingu alusel Hydro jõu­jaama
ehitustööle Nipigoni, Kana­das
1948.a. Lühemat aega metsatööl
Quebecis, ta asus Torontosse, töö­tades
15 a. Ryersonlnstituudi juui^es
koristajana.
Kuufi elu on rajatud temr esiva­nemate
ja vanemate Jaanson-Kuth'i
ehitatud alušmüüt-ile Haanja vallas.
Kaasaegsetel pole põhjust teda mÖ-^
nitada tegevusetuses (Luuka 14:28-
30).-; •
KUSTI TUSTI
Töögrupp „
LSiL
ja ii Vasakult - F.ArMvald, A.. Vahtra, A .
Foto — S. Preem
Näitused
(Algus
ühiskoosolek järgmise Esto asuko­hamaa
juba valitud juhatusega,, kes
oleksid saanud oma huvidekohasest
üritusest osa võtta, sealt õppida, või
leiduvaid puudusi tulevikus mitte
korrata. Nad saaksid ettevalmistus­tega
koheselt alata, mis teeks muidu-javad
> I 0
Ihk. 3]
gi nende näituste töö kergemaks, mil­listel
eksponaadid ülemaaümselt
kokku korjama peab. Kahjuks, ei
olnud kõikide näituste korraldavaid
inimesi kohal, mil juhul oleks ehk
rohkem kõlapinda olnud.
E.R.
Kanada välismioister
Kanada välisminister Joe Clark
selgitas Kanada välispoliitilisi
probleeme Torontos neljapäejval,
7. veebr. Rahvusviahelise kauban­duse
koverentsil. Välisministril se­letuse
kohaselt on Kanada välis­kaubandus
probleemetekita|(/ates
raskustes. Viimastel aastatel on Ka­nada
väliskaubandus langenud,
võrreldes teiste tööstuslike riikide­ga,
neljandalt kohalt kaheksanda­le
kohale. Väliskaubanduse edas­pidise
arendamise ja väljavaadete
kohta välisminister lubas koostada
ja esitada parlamendis nn. „Rohe-lise
paberi" lähemal ajal. Välismi­nistril
seisab ees sõit N. Liitu lä­hemal
ajal, seoses Kanada välis­kaubanduse
elustamise võimaluste
amisega. '
m
16. ja 17. veebruaril
dr. R. Pahapil
23. ja 24. veebruaril
* I 0 0' t 0 J2l-'7777
!r. A. Rebane . . . . . . . . 461-6383
Tsensuur on üks hea asi. Iga raamat
leiab vähemalt ühe tähelepaneliku luge­ja.
Iga pangarööv Inglismaal tõendab, et
Inglise naelal veel teatud, väärtus on.
Kogunud NIHITS
8B
Omandage korter uues eesti mugavas, kvaliteedilises ja kätte­saadavas
korterimajas. Hinnad $90,200-96,800. Suurused:
1020-T075 irj. Huvi korterite vastu on suur muumaalaste poolt.
Etkorterimaja jääks ainult eestlastele, ärge viivitage, ostke nüüd.
HelistadalGuidoE.Laikve,arhitekt,.444-6405 ehk444-2897.
Poola preestri
mõrvarid pääsesid
surmaotusest '
Poola politseinikud, kes mõrva­sid
preestri Jerzy Popieluszko, pää­sesid
surmaotsusest. Kohus mõis­tis
kaks julgeolekupolitsei-ohvitse-ri
25-aästaks, ühe 15-aastaks ja ühe
14-aastaks vanglasse.
lOSillilllllllllllllllillllllllllllilllllllllllllllinillllllllllliiliiil^
KUHU MINNA?
© Laup., 16. veebr. Meeskoori E.V.
aastapäeva tähistamise koosviibi­mine
Eesti Majas algusega kl.7 õ.
® Pühap., 17. veebr. Baptisti kogu­duses
Peeter Hahslepa lauluõhtu
algusega kl. 6 õ.
© Reedel, 22. veebr. Eesti Vabarii-gi
67. aastapäeva vastuvõtt EKN
korraldusel Eesti Majas algusega
kl. 7 õ.
© Reedel,22. veebr. Eesti lipu heis»
kamine Raekoja ees kk 11 h.
©Laup., 23. veebr. Eesti Vabako-guduse
Tunnistuste-õhtu kirikus,
562 Jones Ave. algusega k l . 5.30 õ.
© Pühap., 24. veebr. Küünlavalge-demonstratsioon
Raekoja ees EesH
lipu juures algusega kl. 6 o.
©Pühap., 24. veebr. Eesti Vaba­riigi
67. aastapäeva kontsert-aktus
Toronto Ülikooli aulas algusega k l .
3 p.l.
> Laup, 9. märtsil TERR„Kungla"
esituses Rätsepa fuhani seiklu­sed"
Minkler auditooriumis algu­sega
kl. 7 õ.
@ Pühap., 10. märtsil rahvakoos­olek
Eesti Majas algusega kl. 3 p.
© Laup., 16. märtsil Segakoori Lõ­bus
laupäevaõhtu Eesti Majas algu­sega
k l . 7 õ.
T
Vi
V
KRISTA:
Sofa & Chair S710
TOCHOOSE
FROMIN
GOODCHOICg
OFC0L0RS
FRIDAYS i2-B . . .SATURDAYS 10-.^
2160 HWV, 7 CONCORD LWIT 4§
TEL 669-4760
MARINA
Sofa & Chair S1755
Loveseat$925
ijaht Kanadas
õjakurjategijate jälitamiseks
moodust! erikomision
Möödunud nädalatel aktivisee­ris
juudi ühiskond Kanadas oma
jahti arvatavatele sõjakurjategija­tele,
pärast seda kui teatavaks sai,
et Josef Mengele, tuntud kui „Sur-maingel"
taotles 1969.a. Argentii­nas
viisat Kanadasse asumiseks.
Sellest oli küllalt, et siin vallanda-natsijaht.
PALJU NEID ON?
Arvud on erinevad, vastavalt selle-lö,
kes neid on koostanud ja Kanada
valitsusele esitanud. 8. nov. 1984 üks
.grupp juute andis üle Kanada koh-
Uuminister Elmer MacKaylememo-
'randumi teatega, et Kanadas varjab
end umbesSOOO arvatavat natsi-sõja-kurjategijat
ja sakslastega koostööta-jat
ehk kollaboraatorit prantsuse,
hollandi, belgia, taani, leedu, eesti,
ungari, jugoslaavia ja rumeenija rah­vusest,
kes arvatavasti mõrvasid või
aitasid mõrvata süütuid inimesi.
Sol Littman, kes oli üks selle me­morandumi
esitajatest ning „natsi-
-küti" Simdn; Wiesenthali esindaja
Kanadas, nõudis, et Kanada valitsus
võtaks vastutusele siin end varjavad
sõjakurjategij^ad, mõistaks nende üle
kohut või saadaks nad niaalt välja
kohtumõistm seks seal, kus nad oma
kuritöö sooritasid.
NIMEKIRJAS 28 UKRAINA
OHVITSERI
Sol Littmani sõjakurjategijate ni­mekirjale
lisandus veebruari esimes­tel
päevadel Simon Wiesenthali sõ­jakurjategijate
nimestik, milles oli
toodud 28 Ukraina ohvitseri nimed,
kes elavad Kanadas ja sõja ajal olid
saksa SS(eliitkaitse) üksuste koos­seisus
valvuriteks „surmalaagrites*'
Ida-Euroopas. Wiesenthal on nõud­nud
nende vastutusele võtmist ja Ka­nada
valitsus ei olla üldse vastanud
Wiesenthali kirjale.
. Sol Littmani seletuse kohaselt on.
Kanadas raskusi sõjakurjategijate
vastutusele võtmisega, sest siin puu­dub
kohtuministeeriumi juures selli­ne
eriline uurimiskomitee, nagu
moodustati USA-s president Jimmy
Carterikorraldusel 1979.a. USA-s on
selle uurimiskomisjoni poolt vaada­tud
läbi umbes 300 sõjakurjategija
süüteod ja 30 isiku kohta on lange­tatud
otsus maalt välja saatmiseks,
põhjusel, et nemad ei andnud õigeid
andmeid oma tegevuse kohta immig-reegumisel
USA-sse.
MOODUSTATI KOMISJON
Juutide surve Kanada valitsusele
kujunes selliseks, et õigusminister.
John Grosbiel tuli moodustada eriline"
komisjon sõjakurjategijate jäilitami-seks,
nende süütegude selgitamiseks
ja kohtulikule vastutusele võtmi­seks.
Kui õigusminister selle komis­joni
moodustamise 4. veeb. parla­mendis
teatavaks tegi, sai ta toetuse
ka mõlemalt oppositsiooniparteilt.
Rahvaesindajate toetus sõjakurjate­gijate
jälitainiseks oli üldine.
Komisjon sõjakurjategijate jäilita-miseks,
nende süütegude selgitami­seks
ning kohtu alla andmiseks pn
oma tegevuses täiesti iseseisev. Ko­misjoni
esimeheks õigusminister ni­metas
Quebeci Ülemkohtu peakoh-tuniku
Jules Deschenes'i. Ülesan­deks
on selgitada, kas mõned sõja­kurjategijad
on kunagi immigreeru-nud
või salaja tulnud Kanadasse, kas
nad elavad veel Kanadas ja kas on
alust nende kohtulikule vastutusele
võtmiseks Kanadas või maal, kus
nad oma kuritöö teostasid. Õigusmi­nister
avaldas arvamist, et Kanadas
võivad olla mõned üksikud sõjakur­jategijad,
kui küsimus aeti nii täht­saks,
et erikomisjon tuli moodustada.
Oma tegevuse ja ettepanekute kohta
komisjon peab esitama rapordi ühe
aasta jooksul.
Kanada juudid on avaldanud erilist
headmeelt erikomisjoni moodusta­mise
üle. Nende kongressi liige Ka­nadas
ning B'nai Brith asepresident-
Frank Dimant on ütelnud, et kui meie
teeme oma töö hästi, siis võime imes­tada
kui palju natse elab Kanadas.
RCMP.poolt antud informatsiooni
kohaselt on nendel uurimine umbes
250 võimaliku sõjakurjategija kohta
Kanadas.
KOMISJON OOTAB JUHTNÖÖRE
Õigusministri poolt moodustatud
erkomisjoni esimees Jules Deschenes
on järelpärimiste peale teatanud, iet
• tema ootab Kanada valitsuselt juhen­deid,
millistes piirides temal on õigus
hakata sõjakurjategijaid jälgima. Õi­gusministri
seletuse kohaselt on ko­misjonil
tegevuseks täieline vabadus
ja õigus esitada ka parandus-ettepa-nekuid
valitsusele vastavate seadus­te
muutmiseks, kui praegused seadu­sed
ei ole küllaldased sõjakurjategi­jate
vastutusele võtmiseks Kanadas
süütegude eest, mis sooritati väljas­pool
Kanadat, rohkem kui 40 aasta
tagasi, Selle juures on tõstatatud
küsimus, mis motiividel on võimalik
kedagi süüdistada ja tema üle kohut
mõista nüüd, kui 40 aastat tagasi
vastavat seadust ei eksisteerinud.Ka-nada
parlamendiliikmetele see ei
näinud olevat probleemiks, ainult
uusdemokraatide partei liige Svend
Robinson ei olnud nõus mingi taga­siulatuva
seaduse kehtestamisega
sõjakurjategijate jäilitamisel ja koh­tulikule
vastutusele võtmisel.
A.N.
Saksa
Liidupäevaliige käis
Afganistanis
Uniooniparteisse kuuluv liidupäe­valiige
dr. Jürgen Todenhöfer, kes
juba varem Afganistanis olnud, sai
Nõukogude invasiooni 5. aastapäeva
eel Afganistani vabadusvõitlejatelt
kutse Afganistani külastamiseks. Dr.
Todenhöfer sõitis koos vabadusvõit­lejatega
üle 100 km kaugele Afganis­tani
territooriumile, kus nad langesid
punaarmee tule alla. Võitluses, mille
tunnistajaks oli sakslane, said kolm
puna^rmeelast ja üks vabadusvõitle­ja
surma. Todenhöferil oli kaasas
filmitüm, kes filmis kogu reisi ning
see edastati saksa telvisioonis.
Todenhöfe häbimärgistas N. Liitu,
kes sooritab Afganistanis rahvamõr-ya.
põletatud maa taktikat ja vigastab
alatul kombel lapsi, kellele heidetak­se
alla miine, mis moondatud kas
kellaks, kuulpliiatsiks või liblikaks.
Ta külastas Pakistanis üht laatsaret-ti,
kus ravitakse haavatud vabadus­võitlejaid
ja miinidest või pommirün­nakutest
vigastatud lapsi. Läänerii-kideljB
heitis Todenhöfer ette üks­kõiksust
ja argust.et ei juleta toetada
seda ainulaadselt vaprat rahvast, kes
juba 5 aastat pidanud primitiivsete
relvadega võitlust ülekaaluka suur^
võimu vastu.
Nõukogude meediumid reageeri­sid
Tbdenhöferi reisile äärmise viha-ga
ja'loetlesid rea.karistusi. mida see
julge poliitik nende arvates teeninud.
' -kk
Tervishoidlikke ääremärkmeid
Bioloogiline meditsiini
ja refleksoloogia
Eelmisiss artiklis rääkisime droo­gidest
ja viisidest ning vahendi­test,
millega kogu ühiskonda sea­duslikul
teel neisse sõna tõsises
mõttes uputatakse. Kogu selles tea­duste
ning seaduste väänamise
virrvarris ei ole meie olukord siiski
lootusetu. Igale reaktsioonile on
vastureaktsiooni, igale survele te­kib
vastusurve.
Kogu rahvast ei ole võimalik iga­vesti
ninapidi vedada ja seda tõesta­vad
mitmed uued voolud, mis paral­leelselt
droogide massproduktsiooni­ga
on esile kerkinud. Vaadakem kas­või
tervishoidlikke toidukauplusi. Kas
mäletate, milline oli olukord u. 20
aastat tagasi? Terve Toronto linna
peale oli üksainus selline kaup­lus,
see asus Yorkville'is ja selle pea­misteks
külastajateks olid hippied.
Nüüd ön raske Torontos tänavanur-ka
leida, kus ühtegi misugust kaup­lust
ei oleks. Huvi orgaanilise toidu,
loomulike vitamiinide ja tervishoid­liku
kirjanduse vastu on võtnud nii­sugused
mõõtmed, et sellest on kuju­nemas
uus suurkaubandus ja on aeg
hoiatada inimesi, et nad ka neisse
poodidesse ummisjalu ei tormaks ega
kaupa valimata ostaks. Kõik ei ole
veel tervislik, mis vastavat silti kan­nab.
Üha rohkem ja rohkem ininvesi
on asunud otsima tõelist tervist ija
võltsimata tõde. See tõeotsimine |)n
ajanud oma juured ka meditsiini väi­da
ning leidub arste, kes on löönud
käega konventsionaalsusele, keslei
hooli tagakiusamisest, mõnitamis|st
ja pilkamisest, kes riskivad oma kar­jääriga
ja usaldavad oma südametun­nistust
enam kui kivistunud dogmaa­tilist
teadust. Pead bn tõstmas n.n.
bioloogiline meditsiin, mille kardi-
'naalseks erinevuseks tänapäeva
standardist on, et arsti huviobjektiks
on patsient ja mitte haigus, mida ta
põeb. Nüsugune arst lähtub seisuko­hast,
et üht haigust tõesti ravida suu­dab
ainult inimkeha ise ja seepärast
on tema esimene ja ülim eesmärk
püüda inimese organismi tugeva­maks
teha, et see haigusest jagu
saaks. Niisuguseid arste oleks kind-lasti.
rohkem, kui me neid oma hoia­kuga
toetaksime. Kui me oma pere-konnaarstilt
nõuaksime tõelist ter­vist
ja mitte tervise aseainet, siis
muutuks nende hoiak, ma olen selles
kindel. Meie eneste roll on selles küsi­muses
suurem ja olulisem kui me ise
taipame. Demokraatlikul korral on
oma suured miinused, kuid.elu on
meid õpetanud seda korda armasta­ma,
diktatuuridest on meile villand.
Ärgem 5iis jätkem ka kasutamata de­mokraatia
plusse.
Jutt on läinud ajaliselt niikaugele,
et olen tahes-tahtmata sunnitud puu­dutama
ka oma eriala — refleksoloo-giat.
Lugejaid kindlasti huvitab, mil­lisel
moel minu elukutse siia tõelise
tervise otsimise skeemi kuulub. Liht­salt
ja lühidalt väljendatuna — see on
üks vahendeid inimese organismi tu­gevamaks
teha. See äratab keha või­med
end ise ravida. Põhjalik ja süste­maatiline
jalgade massaazh ergutab
kõiki me elundeid ja näärmeid. Hai­gele
organismile on sellest palju ka­su,
kuid see on ka suurepärane pre-ventiivvahend
tervele. Haiguse välti-<
mine on alati palju lihtsam kui selle
ravimine. Kahjuks taipame seda ha­rilikult
liiga hilja.
On õigustatult küsitud, miks mas­seerib
refleksoloog just jalgu. Närvi-otste
juurde peaks ju pääsema ka
teiste kehaosade kaudu. Pääsebki ja
peab tunnistama, et õige mitmes ke­haosas
on kõikide.'elundite närvid
esindatud, nagu näiteks kätes, kõ­hus,
näos, kõrvades, keeles jne. Ome~
Ida-Euroopa
lenn^iliinid
spioneerivad Norras
OSLO — Norra valitsus otsustas
sulgeda Ida-Euroopa lennuliinide­le
kaks oma lennuvälja, õhuspio-naashi
vältimiseks. Valitsusel olla
andmeid, et mõned Ida-Euroopa
riikide lennuliinid kasutavad
elektroonilisi seadmeid NATO
õhukaitse tundelike aparaatide te­gevuse
jälgimiseks.
01 MEIE ELU" ESINDAJA
MÖMTREAUS
KARL UTSAL
5875 Cavendish Blvd. Apt. 80t
Montreal, P.Q. H4W 2X9
Tel. (514) 488-6228
•••••••••••••••
01 MEIE ELU" ESINDAJA
THUNDERBAYS
EDUARD KASK
289 Wolseley St., Thunder
Ont. P7A 3G8
Tel. (807) 345-6031
„,MEIE ELU" talitus võtab
vastu ajakiri
tellimisi.
ti on jalad mitmel põhjusel eelista­tud.
Kõigepealt ehk seepärast, et
gravitatsiooni mõjul koguneb jalga­desse
suuremal hulgal happejääke
(sageli kivistunud kristallidena) kui
kusagile mujale. Need on jalgades ker­gesti
tuntavad ning sedakaudu on
ravi kõige mugavam ja ohutum.. Kuna
jalad on suure osa ajast jalatsite van­gistuses,
siis on reflekspunktid seal
tundlikumad kui kuskil mujal; Ja lõ­puks
— jalgade puudutusega kaasub
teatav intiimsus, mille osatähtsust ei
maksa alahinnata. Heitkem korraks
pilk tagasi piibellikku aega. Külalise
jalgade pesemine lahke võõrustaja
poolt oli tollal sama endastmõistetav
kui tänapäeval küsimus: „Mis marki
sa kõige meelsamini jood?"
ERIK PURIE