1985-09-05-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
! /
s
i tl
S^cond Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 36 (1853) 1985 NELJAPÄEVAL, 5. SEPTEMBRIL, - THURSDAY, SEPTEMBER 5 XXXVI aastakäik
osa»
EKN esimees: 99
ii
Fraegukäsgias olevale Eestlaste
me E K N esimehe Laas Leivati
väid probleeme. Esitatud küsi
— Missuguäte-sooyidega läheb
EKN endise koosseisu juhatus vastu
EKN uue, 12. ko9ssfeisu valimisteie?
— Kuna loogiliselt võttes võib oletada,
et E K N 12. koosseis toob kaasa
järsult noorema ja uuendatud valitud
iikmeskonna, siis vana juhatus ootab
ka muudatusi EKN.tegevuses —
mitte EKN põhimõttelistes eesmärkides,
vaid taktikalistes, suundades.
VÄRSKET ENTUSIASMI
Meie loodame,^ et uus koosseis annab
meie vabadusvõitlüslikule tegevusele
värsket entusiasmi ja energilist
kaasabi, mis, on vaja. välisaktsi-oonide
edukaks läbiviimiseks. E KN
ei oie, mitte., ainuJtvKanada eestlaste.
parlament ja täisajaline sekretariaat,
yaid onka eestlaste keskne operatiiv-ühik
meie ühiskonna keele ja kultuuri
säilitamisel ning Eestile vabaduse
taotlustel. Sellepärast ooxäb E K N põnevusega
uue koosseisu liikmeilt ennastsalgavaid
kohustusi, mis reakti-viseerivad
meie tegeyust jigas sekto-ris.
• .
— Kas EKN senise juhatuse poolt
on mingisuguseid tegevussuunalisi
soovitusi uude koosseisu kandideerijatele?
— Oleme kogenud, et isiklikud
suhted ja kontaktid Kanada poliitikutega,
valitsuste ametnikega ja ajakirjandusega
annavad kiiremaid ja
efektiivsemalt positiivseid tulemusi.
EKN uue koosseisu liikmete primaarseks
ülesandeks oleks säilitada
tihe ühendus ja koostöö oma ringkonna
parlamendiliikmega ja teiste
juhtivate isikutega, kes võtaksid
omaks meie seisukohti levitada kõikidel
võimalikkudel foorumitel.
Kuna uuei koosseisul võib olla
geograafiliselt' ulatuslikum esindus-pindala.
(Halifaxist Vancouverini),
siis võib arvata^ et meie eestlaskonna
kohalikud soovid ja taotlused on mõ-juvamah
kajastatud EKN ühisel foorumil
ja et kohalike efcsti rahvusgruppide
välimine, ja sisemine tegevus
viiakse koostöö vaimus läbi senisest
intensiivsemalt. \\.
. VÕITLUSRINDE LÕHESTAMINE
EKN möödi^nud tegevuse kohta on
ühes siinses e^t.i lehes hiljuti avaldatud
EKN suhtes kriitiline kommentaar,
nagu oleks EKN korraldanud
möödunud sügisel Nõukogude Eesti
kultuurigrupi esinemiste puhul,,klaperjahti"
neile Vancouveri eestlastele,
kes nõukogude kultuurigrupi
koos politrukkidega soojalt vastu
võtsid ja nagu oleks sellega avaldatud
vaenulikkust kodumaa eestlaste
vastu. Mis on teil kommentaar selle
kohta?
EKN ja [Kanada organiseeritud
eestlaskond ön al^ti kõikide võimalustega
avaldanud solidaarsust ja
toetanud üksmeelset võitlusrinnet
meie kodumaal ikestatud rahvaga.
Suhete • pidamine aga lametlikkude
Nõukogude Eesti funktsionääridega
oii ühendudes suurte riskidega. K\ina
Kanada koos teiste lääneriikidega ei
Kanadas (EKN) uue koosseisu valiMlsie pühulpöördusi-
, et lähemalt selgitada mõningaid valimistega ü h e n d u s e s üleskerki-salme
Laas Leivatilt alljärgnevad vastused:
haliste probleem]de lahendamisele.
kiti '
73 aastat tagasi hukkunud reisi-c
«va „Titamc'u" vrakk leiti At-andr
ookeani põhjast 800 km kaugusel
Newfoundlandist umbes 3,2
km sügavuselt. ^Titanic" põrkus
in. aprilli varahommikul 1912 jäämäega
teel Inglismaalt USA-sse ja
vajus põhja. Pardal oli 2.224 meeskonnaliiget
ja reisijat, neist 1.513
hukkus.
Arvatakse,et laevas oli varandusi
250 miljoni dollari väärtuses.
Laeva leidis prantslaste ja ameeriklaste
otsimismeeskond. On ar-
Loodame,etEKNuuskoLeistoob ^^"^Isi, etvrakkeitõsteta^m^^^^
kaasa Kanada eestlaste kõige pare- ^^^^ ajaloohseks paigaks km
.LAAS LEIVAT
tunnusta mitte Balti riikide illegaalset
annekteerimist, siis ei saa meie
mitte vastu võtta Moskya poolt saadetud
esindajaid, Sellega kaotaksime
valitsuse silmis usutavuse ja komp-romiteeriksime
oma vabadusnõu-lust.
Nõukogude Liidu ja okupeeritud
Eesti propagandaorganid püüavad
alati isoleerida meid meie kodumaa
rahvast ja lõhestada meie ühist
võitlusrinnet, aga nende jäme sõiinu-retoorika
ei mõjuta ühtegi iseteadlikku
eestlast. V
Vancouveri sündmuste puhul, ei
ole EKN kunagipidanud„klaperjah-ti"
ühegi eestlas e arvel, vaid koos
Vancouveri ja teiste eesti organisatsioonidega
leidnud mõistliku ja realistliku
taktika, kuidas reageerida ja
käituda tulevikus Nõukogude Liidu
poolt ametlikult saadetud tegelaste
suhtes.
MAJANDUSLIK TOETUS
— EKN vabadusvõitluslikuks ja
muuks tegevuseks on organisatsioonil
vaja tugevat majanduslikku alust.
Nii nõudsid näit. hiljutised Kopen-haageni-
Helsingi-Stockholmi aktsioonid
suuremaid kulutusi. Kas Kanada
eestlaskond ei peaks E K N kui
rahvuslikku võitlusorganisatsiooni
rohkem majanduslikult toetama?
— Viimase paari aasta jooksul oleme
koos teiste eesti ja ida-euroopa
keskorganisatsioonidega olnud seotud
suuremate välisürituste ja aktsioonidega,
näiteks Ottawa Inimõiguste
Konverents, Kopenhaageni Tribunal
ja Vabadusristlemine Läänemerel,
mis esmakordselt on olnud seotud
väga suurte rahaliste kuludega.
Oleks palju kindlam ja efektiivsem
majanduslikke kohustusi varakult
täita aktsioonide suhtes nii, et
energiat ja aega saaks rohkem pühendada
aktsioonidele, aga mitte ra-ma
tahte toetada m.ajanduslikult
meie ühist vabadusvõitlust ja rahvuspoliitilist
tegevust, ja aruasaamise, et
suuri tähelepanuväärseid aktsioone
saab edukalt läbi viia ainult tõhusa
majandusliku baasiga.
VÕTKE OSA VALIMISTEST'. -
— Ja mis oleks E K N valimiste ajal
tähtsamaks sooviks Kanada eestlastele?
— E K N praeguse kooseisu esimehena
soovin tungivalt, et Kanada
eestlaskond väga aktiivselt võtaks
osa EKN uue koosseisu valimistest.
Rohkearvuline valimistest osavõtt
annab meid ründavale ja meile kui
pagulaseestlasile kadu kuulutavaile
okupatsioonivõimudele ikestatud
kodumaal kõige selgema vastuse, et
Kanada eestlaskond jätkab vankumatult
võitlust oma kodumaa vabaduse
taastamiseks ja eesti rahvuskultuuri
säilitamiseks Kanadas ja et
kõik okupeeritud kodumaa võimumeeste
jutud eesti pagulaskonna
hääbumisest on nende tuulest võetud
soovunelmaks.
ühishaud.
„MEIE ELU"
, lugejad, ärge unustage^ oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
Austraalia parlamendi ülemkoja
(senatis) võeti 28. veebr. s.a. vastu
resolutsioon, millega mõistetak-ajal
enne ülalmainitud resolutsiooni
vastuvõtmist, et praegune valitsuspartei
teatavate osadega selleit ei
se hukka inimõiguste rikkumist nõustunud. Resolutsioon võeti siiski
Baltiv riikides N. Liidu poolt ja senatis vastuhäälteta muutmatul ku-milles
nõutakse, et Austraalia valit- jul vastu. Vastava täiendava selgitustööga
loodab Balti Nõukogu, et sama
resolutsioon ka alamkojas muutmatul
kujul kõigi erakondade teotusel
vastu võetakse.
sus oma eitavat
N. Liidu esindajatele
ja rahvusvahelise! foprumil.
Nimetatud resolutsioon oli Balti
Nõukojgu Austraalias (The Baltic
Council of Australia) algatuse ja intensiivse
selgitustöö tulemus.
Resolutsiooni ettepanek on juba liberaalide
rahvasaadiku P.M. Rud-dock'i
poolt 22. mail, s.a. esitatud ja
tuleb arutamisele kevadistungil jär-
Balti Nõukogusse saadab iga balti jekorra kättejõudmisel. Tähelepanu
rahvuse keskorganisatsioon Aust- väärib, et alamkoja liige dri.R. Klug-raalias
kolm esindajat, kusjuures man (Lab.) esitas 23. inail, s.a. alam-presideerimine
vaheldub rotatsiooni kojas arutamiseks peaaegu samasi-korras
iga kahe aasta järgi. Nõukogu sulise resolutsiooni, mille viimases
peamiseks ülesandeks on Austraalia loigus muuseas mainitakse, et:„N.
balti ühiskondade esindamine ja balti liidu valitsuse all on Balti riikides
küsimuste selgitamine . Austraalia toimunud ja toimumas tõestatud vä-föderaalvalitsuse
juures. Nõukogu givaldseid inimõiguste rikkumisi",
tegevust juhib käesoleval aastal noor Rõhutatakse, et N. Liit on alla kirju-eesti
advokaat Jaak Peedo. Abiesi- tanud mitmetele rahvusvahelistele
meheks on Raivo Kalamäe ja sekre- lepingutele inimõiguste kaitsmiseks,
tariks Maret Oser. Lätipoolseks ase- kuid pole ise neist kinni pidanud,
esimeheks on Janis Ritens ja leedulaste
poolt V. Patasius. Senatis vastuvõetud resolutsioonil
Kuigi möödunud aastal Canberras i^ba olnud positiivseid tagajärgi,
toimunud Balti dineel, millest võtsid Peaminister nõuandja rahvusvahelis-osa
22 senaatorit ja rahvasaadikut küsimustes, John Bowan, teatas
ning 25 balti ühiskondade esindajat, ^^^\] Nõukogu sekretärile, et Aust-peaministri
esindaja minister Kim ^^^^^^ valitsuse esindaja on 8. märtsil
Beazley meie probleemidesse väga s.a. Liitunud Rahvaste inimõiguste
pooldavalt suhtus, ilmnes vaidluste (jäj-g. 3)
Soldatovi
memorandum
valikkusele Kodu- ja
Eestis
Eesti Demokraatliku Liikumise
ridade puhtuse ja eduka
võitluse nimel Eesti Vabadusliikumise
üldistes huvides,
olen sunnitud Eesti iseseisvust
taotlevale avalikkusele teatama
tõsiasju,milliseid poliitilistel
kaalutlustel polnud varem
võimalik avaldada.
l.M.KimENDI JUHTUM. I
Ma süüdistan M . Kiirendit, endist
EDL liiget, selles,et ta pärast
oma arreteerimist, 13.12.74 kuni
22.08.75, andis ammendavaid
tunnistusi KGB uurimisosakonnale
Tallinnas minu ja mu mõttekaaslaste
vastu, ning andis
KGB-le välja kaks temale usaldatud
EDL salaarhiivi. Seejuures
näitas ta KGB ohvitseridele salaarhiivi
Nr. 2 asukoha, mis oli
Tallinna Soojuselektrijaama territooriumil,
peale seda kui oli
viibinud pikemat aega eeluurimise
all. Pärast 8-kuulist tunnistuste
andmist KGB uurijatele,
mille abil KGB operatiivüksustel
õnnestus purustada oluline osa
EDL liikmesvõrgust ja tehnilisest
baasist, loobus 22. augustil
oma tunnistustest ja jäi selle
juurde ka kohtus. Selle eest määras
kohus talle mitte| tingimisi,
nagu oli tal KGB-ga kokkulepitud,
vaid reaalse karistuse.
Ma süüdistan M . Ki: rendit, endist
EDL liiget, selles, et Permi
vangilaagris olles, s^iavutas ta
vangilaagri juhtkonnt ga ja selle
taga oleva salapolitse ga kokkuleppe,
loobus vangil;lagri sise-võitlusest
ning omas selletõttu
privileege, milliseid suurem osa
vange ei omanud. !
Ma süüdistan M . Kiirendit, endist
EDL liiget, selles, et peale
minu väljaviskaniist Eestilt
alustas ta, salapolitsei soovil,
laialdast laimukampaaniat minu
vastu, püüdes nõrgendada minu
poliitilist mõju ja paralüseerida
minu ühiskondlikku tegevust
Läänes. Ka alustas ta tegevust
EDL ürituse mahategemisel. Kasutades
pidevat ja takistamatut
telefoniühendust A. Kippariga,
mida KGB igati võimaldas, andis
ta viimasele laimavaid andmeid,
mille kohaselt mul polevat midagi
ühist EDL-ga. Kuid KGB viskas
mind Eestist välja just minu
juhtiva osa pärast EDL-is, mille
KGB-1 õnnestus kindlaks teha
peamiselt Kiirendi enda ja Vara-to
tunnistuste kaudu. Ta väitis
Kipparile, et ma olevat Eestist
välja saanud mingisuguse ebaausa
sobingu läbi nõukogude salapolitseiga.
Tegelikult võeti mu
abikaasalt ja mult ülemnõukogu
. presiidiumi otsusega ära nõukogude
kodakondsus ning vastu
meie .mõlema tahtmist saadeti
meid maalt välja, andes kuus
päeva aega kaduda NSVL terri-
; tooriumilt. Ka pole ma oma iseloomult
suuteline sõlmima
ükskõik mis tahes kokkuleppeid
nõukogude võimu esindajatega,
niida on korduvalt teinud
Kiirend, 1941. aasta hävituspataljonlase
poeg. Ka on väitnud ta
Kipparile, kooskõlas nõukogude
propaganda kinnitustega, et
mingit vabadusliikumist, kaasa
arvatud EDL, Eestis ei eksisteerivat.
Õigem oleks öelda, et Kiirendit
ennast ei eksisteeri EDL-is.
Olen vaikides oodanud mitu
a.^stat, et Kiirend oma kuritegelikke
samme ausa avaliku ülestunnistusega
või eneseohverda-va
teoga ära lunastaks. Kuid asjatult.
M. Kiirend, endise EDL
varjunimega „Jeesus", otsustas
jääda reetjaks ja tal õnnestus
isegi abilisi värvata.
Kui üks EDL alg-asutaja ja
toetudes sellest tulenevale moraalsele
õigusele^loen ma M. Kiirendit,
sünd. 1938. aastal Tallinnas,
jäädavalt välja heidetuks
EDL ridadest.
Sergei Soldatpv kõnelemas.
M. Kiirend läheb EDL ajalukku
kui reetur, lurjus ja nõukogude
salapolitsei tööriist, kel õnnestus
pugeda EDL ridadesse tänu minu
enda ja juhtivale mõttekaaslaste
ebapiisavale valvsusele. Olen
kindel, et ya|badustarmastav üld- .
sus Kodu- ja Välis-Eestis teeb
sellest õige järelduse.
2. EDL OLUKORD EESTIS
On täiesti valed nõukogude
propaganda ja KGB desinfor-matsiodniteehistuse,
nende käsilaste
ja ülejooksikute väited, et
Eestis ei eksisteeri enam mingit
Eesti Demokraatliku Liikumist, ,
EDL. Pärast kohtuprotsessi
ENSV Ülemkohtus Tallinnas,
oktoobris 1975, arreteeritud EDL
liikmete üle, on EDL mittekind-lakstehtud
liikmed läinud sügavale
põranda alla^ saades valusa
õppetunni ^ . Kiirendi ja A. Va-rato
tunnistuste läbi.
Peamiselt M. Kiirendi ja A.
Varanto tunnistuste tõttu õnnestus
KGÖ-l kindlaks teha umbes
1/4 EDL liikmeskonnast, konfiskeerida
kolm salaarhiivi, neljas
konfiskeeriti ühe ausa inimese
lohakuse tõttu , ning anda tõsise
löögi EDL tehnilisele baasile.
Sest saadik eksisteerib EDL nähtamatu,
kuid omavahel tihedalt
ühendatud vennaskonnana, hõlmates
põhiliselt haritlasi. Tallinna
kohtuprotsessist saadud õppetunni
tagajärjel, pideva nuhkimise
ja julma tagakiusamise
oludes on EDL liikmed sunnitud
end veelgi hoolikamalt varjartia.
See varjatud poliitiline jõud i l mutab
end aktiivse poliitilise
jõuna siis} kui selleks tuleb sobiv
ajalooline moment. Pole mingit
mõtet tulle paisata ustavaid,
ausaid ja teovõimelisi Eesti demokraate
mõnele avalikule kirjale
allkirja andmise, väikesearvulise
deponstratsiooni korraldamise
või Läänes tuntuks saamise
pärast. Ka ei tohiks Eesti demokraatide
saatus enam sõltuda
ühe või teise vahelejäänud reeturi
või ülejooksiku ülestunnistustest
KGB-le. Avaliku tegevuse
ülesande Eestis on suuteline
edukalt täitma seal eksisteeriv
inimõigüstealane ning usuline
liikumine.
Olen kindlalt veendunud,. et
puhastades end nõrkadest ja
kõhklevatest inimestest, ülejooksikutest
ja reeturitest, rikastades
end vaimselt ja moraalselt, kogudes
jõudu'ja arendades välismaailma
poolt nähtamatut tegevust,
ütleJD EDL oma kaaluka
sõna Eesti parema tuleviku ku-jundambel,
selleks sobival ajaloolisel'silmapilgul.
Olen täiesti kindel, et edukalt
säilinud ja oma aadetele ustavaks
jäänud EDL liikmeskond
saab olema seemneks, rnillest
aegade möödudes kasvab välja
tulevane Eesti Demokraatlik
Partei!
München, 5. august 1985
SERGEI SpLDATOV
DL üks al^-asutaja ning
endine Eesti poliitvang
t
^
JUUBELIPIDU
algusega k®BI 7 õhtul Eesti Maja suur®s ja koskmi^es
EESKAVAS: sopran Onn® Laik^® ja barSton Andres Raudsapp ® Õhtusöök koos veiniga # Tantsuks V. Gustavson'! orkester
ettetelBimine ja pääsmete müük Pääse $25.00. Laudade Eesti f^öja büroos, 958 Broadview Ave. lior Tamm 461 -7963.
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 5, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-09-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850905 |
Description
| Title | 1985-09-05-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ! / s i tl S^cond Class Mail Registration No. 1354. Nr. 36 (1853) 1985 NELJAPÄEVAL, 5. SEPTEMBRIL, - THURSDAY, SEPTEMBER 5 XXXVI aastakäik osa» EKN esimees: 99 ii Fraegukäsgias olevale Eestlaste me E K N esimehe Laas Leivati väid probleeme. Esitatud küsi — Missuguäte-sooyidega läheb EKN endise koosseisu juhatus vastu EKN uue, 12. ko9ssfeisu valimisteie? — Kuna loogiliselt võttes võib oletada, et E K N 12. koosseis toob kaasa järsult noorema ja uuendatud valitud iikmeskonna, siis vana juhatus ootab ka muudatusi EKN.tegevuses — mitte EKN põhimõttelistes eesmärkides, vaid taktikalistes, suundades. VÄRSKET ENTUSIASMI Meie loodame,^ et uus koosseis annab meie vabadusvõitlüslikule tegevusele värsket entusiasmi ja energilist kaasabi, mis, on vaja. välisaktsi-oonide edukaks läbiviimiseks. E KN ei oie, mitte., ainuJtvKanada eestlaste. parlament ja täisajaline sekretariaat, yaid onka eestlaste keskne operatiiv-ühik meie ühiskonna keele ja kultuuri säilitamisel ning Eestile vabaduse taotlustel. Sellepärast ooxäb E K N põnevusega uue koosseisu liikmeilt ennastsalgavaid kohustusi, mis reakti-viseerivad meie tegeyust jigas sekto-ris. • . — Kas EKN senise juhatuse poolt on mingisuguseid tegevussuunalisi soovitusi uude koosseisu kandideerijatele? — Oleme kogenud, et isiklikud suhted ja kontaktid Kanada poliitikutega, valitsuste ametnikega ja ajakirjandusega annavad kiiremaid ja efektiivsemalt positiivseid tulemusi. EKN uue koosseisu liikmete primaarseks ülesandeks oleks säilitada tihe ühendus ja koostöö oma ringkonna parlamendiliikmega ja teiste juhtivate isikutega, kes võtaksid omaks meie seisukohti levitada kõikidel võimalikkudel foorumitel. Kuna uuei koosseisul võib olla geograafiliselt' ulatuslikum esindus-pindala. (Halifaxist Vancouverini), siis võib arvata^ et meie eestlaskonna kohalikud soovid ja taotlused on mõ-juvamah kajastatud EKN ühisel foorumil ja et kohalike efcsti rahvusgruppide välimine, ja sisemine tegevus viiakse koostöö vaimus läbi senisest intensiivsemalt. \\. . VÕITLUSRINDE LÕHESTAMINE EKN möödi^nud tegevuse kohta on ühes siinses e^t.i lehes hiljuti avaldatud EKN suhtes kriitiline kommentaar, nagu oleks EKN korraldanud möödunud sügisel Nõukogude Eesti kultuurigrupi esinemiste puhul,,klaperjahti" neile Vancouveri eestlastele, kes nõukogude kultuurigrupi koos politrukkidega soojalt vastu võtsid ja nagu oleks sellega avaldatud vaenulikkust kodumaa eestlaste vastu. Mis on teil kommentaar selle kohta? EKN ja [Kanada organiseeritud eestlaskond ön al^ti kõikide võimalustega avaldanud solidaarsust ja toetanud üksmeelset võitlusrinnet meie kodumaal ikestatud rahvaga. Suhete • pidamine aga lametlikkude Nõukogude Eesti funktsionääridega oii ühendudes suurte riskidega. K\ina Kanada koos teiste lääneriikidega ei Kanadas (EKN) uue koosseisu valiMlsie pühulpöördusi- , et lähemalt selgitada mõningaid valimistega ü h e n d u s e s üleskerki-salme Laas Leivatilt alljärgnevad vastused: haliste probleem]de lahendamisele. kiti ' 73 aastat tagasi hukkunud reisi-c «va „Titamc'u" vrakk leiti At-andr ookeani põhjast 800 km kaugusel Newfoundlandist umbes 3,2 km sügavuselt. ^Titanic" põrkus in. aprilli varahommikul 1912 jäämäega teel Inglismaalt USA-sse ja vajus põhja. Pardal oli 2.224 meeskonnaliiget ja reisijat, neist 1.513 hukkus. Arvatakse,et laevas oli varandusi 250 miljoni dollari väärtuses. Laeva leidis prantslaste ja ameeriklaste otsimismeeskond. On ar- Loodame,etEKNuuskoLeistoob ^^"^Isi, etvrakkeitõsteta^m^^^^ kaasa Kanada eestlaste kõige pare- ^^^^ ajaloohseks paigaks km .LAAS LEIVAT tunnusta mitte Balti riikide illegaalset annekteerimist, siis ei saa meie mitte vastu võtta Moskya poolt saadetud esindajaid, Sellega kaotaksime valitsuse silmis usutavuse ja komp-romiteeriksime oma vabadusnõu-lust. Nõukogude Liidu ja okupeeritud Eesti propagandaorganid püüavad alati isoleerida meid meie kodumaa rahvast ja lõhestada meie ühist võitlusrinnet, aga nende jäme sõiinu-retoorika ei mõjuta ühtegi iseteadlikku eestlast. V Vancouveri sündmuste puhul, ei ole EKN kunagipidanud„klaperjah-ti" ühegi eestlas e arvel, vaid koos Vancouveri ja teiste eesti organisatsioonidega leidnud mõistliku ja realistliku taktika, kuidas reageerida ja käituda tulevikus Nõukogude Liidu poolt ametlikult saadetud tegelaste suhtes. MAJANDUSLIK TOETUS — EKN vabadusvõitluslikuks ja muuks tegevuseks on organisatsioonil vaja tugevat majanduslikku alust. Nii nõudsid näit. hiljutised Kopen-haageni- Helsingi-Stockholmi aktsioonid suuremaid kulutusi. Kas Kanada eestlaskond ei peaks E K N kui rahvuslikku võitlusorganisatsiooni rohkem majanduslikult toetama? — Viimase paari aasta jooksul oleme koos teiste eesti ja ida-euroopa keskorganisatsioonidega olnud seotud suuremate välisürituste ja aktsioonidega, näiteks Ottawa Inimõiguste Konverents, Kopenhaageni Tribunal ja Vabadusristlemine Läänemerel, mis esmakordselt on olnud seotud väga suurte rahaliste kuludega. Oleks palju kindlam ja efektiivsem majanduslikke kohustusi varakult täita aktsioonide suhtes nii, et energiat ja aega saaks rohkem pühendada aktsioonidele, aga mitte ra-ma tahte toetada m.ajanduslikult meie ühist vabadusvõitlust ja rahvuspoliitilist tegevust, ja aruasaamise, et suuri tähelepanuväärseid aktsioone saab edukalt läbi viia ainult tõhusa majandusliku baasiga. VÕTKE OSA VALIMISTEST'. - — Ja mis oleks E K N valimiste ajal tähtsamaks sooviks Kanada eestlastele? — E K N praeguse kooseisu esimehena soovin tungivalt, et Kanada eestlaskond väga aktiivselt võtaks osa EKN uue koosseisu valimistest. Rohkearvuline valimistest osavõtt annab meid ründavale ja meile kui pagulaseestlasile kadu kuulutavaile okupatsioonivõimudele ikestatud kodumaal kõige selgema vastuse, et Kanada eestlaskond jätkab vankumatult võitlust oma kodumaa vabaduse taastamiseks ja eesti rahvuskultuuri säilitamiseks Kanadas ja et kõik okupeeritud kodumaa võimumeeste jutud eesti pagulaskonna hääbumisest on nende tuulest võetud soovunelmaks. ühishaud. „MEIE ELU" , lugejad, ärge unustage^ oma sõpradele soovitamast „MEIE ELU" Austraalia parlamendi ülemkoja (senatis) võeti 28. veebr. s.a. vastu resolutsioon, millega mõistetak-ajal enne ülalmainitud resolutsiooni vastuvõtmist, et praegune valitsuspartei teatavate osadega selleit ei se hukka inimõiguste rikkumist nõustunud. Resolutsioon võeti siiski Baltiv riikides N. Liidu poolt ja senatis vastuhäälteta muutmatul ku-milles nõutakse, et Austraalia valit- jul vastu. Vastava täiendava selgitustööga loodab Balti Nõukogu, et sama resolutsioon ka alamkojas muutmatul kujul kõigi erakondade teotusel vastu võetakse. sus oma eitavat N. Liidu esindajatele ja rahvusvahelise! foprumil. Nimetatud resolutsioon oli Balti Nõukojgu Austraalias (The Baltic Council of Australia) algatuse ja intensiivse selgitustöö tulemus. Resolutsiooni ettepanek on juba liberaalide rahvasaadiku P.M. Rud-dock'i poolt 22. mail, s.a. esitatud ja tuleb arutamisele kevadistungil jär- Balti Nõukogusse saadab iga balti jekorra kättejõudmisel. Tähelepanu rahvuse keskorganisatsioon Aust- väärib, et alamkoja liige dri.R. Klug-raalias kolm esindajat, kusjuures man (Lab.) esitas 23. inail, s.a. alam-presideerimine vaheldub rotatsiooni kojas arutamiseks peaaegu samasi-korras iga kahe aasta järgi. Nõukogu sulise resolutsiooni, mille viimases peamiseks ülesandeks on Austraalia loigus muuseas mainitakse, et:„N. balti ühiskondade esindamine ja balti liidu valitsuse all on Balti riikides küsimuste selgitamine . Austraalia toimunud ja toimumas tõestatud vä-föderaalvalitsuse juures. Nõukogu givaldseid inimõiguste rikkumisi", tegevust juhib käesoleval aastal noor Rõhutatakse, et N. Liit on alla kirju-eesti advokaat Jaak Peedo. Abiesi- tanud mitmetele rahvusvahelistele meheks on Raivo Kalamäe ja sekre- lepingutele inimõiguste kaitsmiseks, tariks Maret Oser. Lätipoolseks ase- kuid pole ise neist kinni pidanud, esimeheks on Janis Ritens ja leedulaste poolt V. Patasius. Senatis vastuvõetud resolutsioonil Kuigi möödunud aastal Canberras i^ba olnud positiivseid tagajärgi, toimunud Balti dineel, millest võtsid Peaminister nõuandja rahvusvahelis-osa 22 senaatorit ja rahvasaadikut küsimustes, John Bowan, teatas ning 25 balti ühiskondade esindajat, ^^^\] Nõukogu sekretärile, et Aust-peaministri esindaja minister Kim ^^^^^^ valitsuse esindaja on 8. märtsil Beazley meie probleemidesse väga s.a. Liitunud Rahvaste inimõiguste pooldavalt suhtus, ilmnes vaidluste (jäj-g. 3) Soldatovi memorandum valikkusele Kodu- ja Eestis Eesti Demokraatliku Liikumise ridade puhtuse ja eduka võitluse nimel Eesti Vabadusliikumise üldistes huvides, olen sunnitud Eesti iseseisvust taotlevale avalikkusele teatama tõsiasju,milliseid poliitilistel kaalutlustel polnud varem võimalik avaldada. l.M.KimENDI JUHTUM. I Ma süüdistan M . Kiirendit, endist EDL liiget, selles,et ta pärast oma arreteerimist, 13.12.74 kuni 22.08.75, andis ammendavaid tunnistusi KGB uurimisosakonnale Tallinnas minu ja mu mõttekaaslaste vastu, ning andis KGB-le välja kaks temale usaldatud EDL salaarhiivi. Seejuures näitas ta KGB ohvitseridele salaarhiivi Nr. 2 asukoha, mis oli Tallinna Soojuselektrijaama territooriumil, peale seda kui oli viibinud pikemat aega eeluurimise all. Pärast 8-kuulist tunnistuste andmist KGB uurijatele, mille abil KGB operatiivüksustel õnnestus purustada oluline osa EDL liikmesvõrgust ja tehnilisest baasist, loobus 22. augustil oma tunnistustest ja jäi selle juurde ka kohtus. Selle eest määras kohus talle mitte| tingimisi, nagu oli tal KGB-ga kokkulepitud, vaid reaalse karistuse. Ma süüdistan M . Ki: rendit, endist EDL liiget, selles, et Permi vangilaagris olles, s^iavutas ta vangilaagri juhtkonnt ga ja selle taga oleva salapolitse ga kokkuleppe, loobus vangil;lagri sise-võitlusest ning omas selletõttu privileege, milliseid suurem osa vange ei omanud. ! Ma süüdistan M . Kiirendit, endist EDL liiget, selles, et peale minu väljaviskaniist Eestilt alustas ta, salapolitsei soovil, laialdast laimukampaaniat minu vastu, püüdes nõrgendada minu poliitilist mõju ja paralüseerida minu ühiskondlikku tegevust Läänes. Ka alustas ta tegevust EDL ürituse mahategemisel. Kasutades pidevat ja takistamatut telefoniühendust A. Kippariga, mida KGB igati võimaldas, andis ta viimasele laimavaid andmeid, mille kohaselt mul polevat midagi ühist EDL-ga. Kuid KGB viskas mind Eestist välja just minu juhtiva osa pärast EDL-is, mille KGB-1 õnnestus kindlaks teha peamiselt Kiirendi enda ja Vara-to tunnistuste kaudu. Ta väitis Kipparile, et ma olevat Eestist välja saanud mingisuguse ebaausa sobingu läbi nõukogude salapolitseiga. Tegelikult võeti mu abikaasalt ja mult ülemnõukogu . presiidiumi otsusega ära nõukogude kodakondsus ning vastu meie .mõlema tahtmist saadeti meid maalt välja, andes kuus päeva aega kaduda NSVL terri- ; tooriumilt. Ka pole ma oma iseloomult suuteline sõlmima ükskõik mis tahes kokkuleppeid nõukogude võimu esindajatega, niida on korduvalt teinud Kiirend, 1941. aasta hävituspataljonlase poeg. Ka on väitnud ta Kipparile, kooskõlas nõukogude propaganda kinnitustega, et mingit vabadusliikumist, kaasa arvatud EDL, Eestis ei eksisteerivat. Õigem oleks öelda, et Kiirendit ennast ei eksisteeri EDL-is. Olen vaikides oodanud mitu a.^stat, et Kiirend oma kuritegelikke samme ausa avaliku ülestunnistusega või eneseohverda-va teoga ära lunastaks. Kuid asjatult. M. Kiirend, endise EDL varjunimega „Jeesus", otsustas jääda reetjaks ja tal õnnestus isegi abilisi värvata. Kui üks EDL alg-asutaja ja toetudes sellest tulenevale moraalsele õigusele^loen ma M. Kiirendit, sünd. 1938. aastal Tallinnas, jäädavalt välja heidetuks EDL ridadest. Sergei Soldatpv kõnelemas. M. Kiirend läheb EDL ajalukku kui reetur, lurjus ja nõukogude salapolitsei tööriist, kel õnnestus pugeda EDL ridadesse tänu minu enda ja juhtivale mõttekaaslaste ebapiisavale valvsusele. Olen kindel, et ya|badustarmastav üld- . sus Kodu- ja Välis-Eestis teeb sellest õige järelduse. 2. EDL OLUKORD EESTIS On täiesti valed nõukogude propaganda ja KGB desinfor-matsiodniteehistuse, nende käsilaste ja ülejooksikute väited, et Eestis ei eksisteeri enam mingit Eesti Demokraatliku Liikumist, , EDL. Pärast kohtuprotsessi ENSV Ülemkohtus Tallinnas, oktoobris 1975, arreteeritud EDL liikmete üle, on EDL mittekind-lakstehtud liikmed läinud sügavale põranda alla^ saades valusa õppetunni ^ . Kiirendi ja A. Va-rato tunnistuste läbi. Peamiselt M. Kiirendi ja A. Varanto tunnistuste tõttu õnnestus KGÖ-l kindlaks teha umbes 1/4 EDL liikmeskonnast, konfiskeerida kolm salaarhiivi, neljas konfiskeeriti ühe ausa inimese lohakuse tõttu , ning anda tõsise löögi EDL tehnilisele baasile. Sest saadik eksisteerib EDL nähtamatu, kuid omavahel tihedalt ühendatud vennaskonnana, hõlmates põhiliselt haritlasi. Tallinna kohtuprotsessist saadud õppetunni tagajärjel, pideva nuhkimise ja julma tagakiusamise oludes on EDL liikmed sunnitud end veelgi hoolikamalt varjartia. See varjatud poliitiline jõud i l mutab end aktiivse poliitilise jõuna siis} kui selleks tuleb sobiv ajalooline moment. Pole mingit mõtet tulle paisata ustavaid, ausaid ja teovõimelisi Eesti demokraate mõnele avalikule kirjale allkirja andmise, väikesearvulise deponstratsiooni korraldamise või Läänes tuntuks saamise pärast. Ka ei tohiks Eesti demokraatide saatus enam sõltuda ühe või teise vahelejäänud reeturi või ülejooksiku ülestunnistustest KGB-le. Avaliku tegevuse ülesande Eestis on suuteline edukalt täitma seal eksisteeriv inimõigüstealane ning usuline liikumine. Olen kindlalt veendunud,. et puhastades end nõrkadest ja kõhklevatest inimestest, ülejooksikutest ja reeturitest, rikastades end vaimselt ja moraalselt, kogudes jõudu'ja arendades välismaailma poolt nähtamatut tegevust, ütleJD EDL oma kaaluka sõna Eesti parema tuleviku ku-jundambel, selleks sobival ajaloolisel'silmapilgul. Olen täiesti kindel, et edukalt säilinud ja oma aadetele ustavaks jäänud EDL liikmeskond saab olema seemneks, rnillest aegade möödudes kasvab välja tulevane Eesti Demokraatlik Partei! München, 5. august 1985 SERGEI SpLDATOV DL üks al^-asutaja ning endine Eesti poliitvang t ^ JUUBELIPIDU algusega k®BI 7 õhtul Eesti Maja suur®s ja koskmi^es EESKAVAS: sopran Onn® Laik^® ja barSton Andres Raudsapp ® Õhtusöök koos veiniga # Tantsuks V. Gustavson'! orkester ettetelBimine ja pääsmete müük Pääse $25.00. Laudade Eesti f^öja büroos, 958 Broadview Ave. lior Tamm 461 -7963. \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-05-01
