Meie Elu = Our life, September 17, 1981

              NEUAPÄEm. 17, „Meie Elu" nr. 35 (1646) 1981
>,Mudilased" oma kasvatajatega
Linda Koiga, paremal Änne-Mari RemmeL i — „pallilahing" vih-
Foto — H . Toomsalu
mx
Sügis 011 ukse ees ja koolitee alanud paljudel eesti
veetsid kauneid päevi Suvekodus. Ka
vandikud ja kasvatajad meenutavad
. Seedrioru suvekodu heiskas ^ esi­mest
korda sel aastal sini-.must-valge
pidulikult pühapäeval/12. juulil kell
4 p.l. 37 kasvandiku, 10 kasvataja ja
paljude lastevanemate ning -külaliste
kaasaelamisel. Laagrit tervitas Siht­asutus
Seedrioru abiesimees ja laag­ri
organisaator Härnald Toomsalu,
soovides sellele head kordaminekut
ja suvemõnud^ nautimist.
Laagri juhtkonna mQodüstasid ka­hel
esimesel nädalal; laagri -juhataja
~ Kunda Rist, ka'svatajad' — Indrek
.tän'e, Susan Rätsep, Ingrid Randoja,
Aaro Tönnis ja Andres Tarpn^i. Lau­luõpetajana
töötas laagri juhtkonnas
vabatahtlikull: kaasa E t i Aihso. /.Mu­dilaste",
väikelaste alllaagrit, kellede
arv oH kahe nädala jooksul 14, juh­tisid
Linda Koiga ja Anne-Mari Rem-.
mel. Viimasel kahel nädalal juhatas
laaRrit Härnald Toomsalu,: kuna
laagri juhi kohuseid täitis Susan Rät­sep,
sefetõttu võetd kasv^ataj;
cirja kia Hendrik Toörnmg, spordiju-hi
üles'annete 1 angedes Indrek Järve
õlgade|e. Laagri toitlustamine sündis
pr. Karu juhatusel, abilisteks Leono-raÄärlaht,
Helmi Kreek, Hilda Klei-ner
ja Edward Aarlaht. Laagri varus.-
tajaks toidumaterjaliga oli Max Per-tens.
• Laskurmeister Carl Rajamets
Õpetas järjekordselt noortele, kuidas
käsitada tuleriista, nii et kuurjook-seks.
märklehe südamikku.
Esimene laagrinädal kulus taieli-
.kuit laagri rutiini kissetöötamisele ja
kasvatajatele nende ülesannete sel-,
gekstegemisele,.sest suureniaie.osale
oli see esmakordseks- suvelaagriga
kokkupuuteks, kasvataja seisuko­halt.
Kõik võtsid aga ^kiiresti õpe­tust,
tänu laagri juhataja ICünda Ris­ti
heale organiseerimis- ja õpetamise-võimele.
Muidugi käis laagri tegevus
kavade kohaselt, 'mille hulgas oli ka
rahvatantsu õppimine H. Toomsalu
juhatu
ate nihie-nud
mingit tasur Ka teine, meile tun­tud
kunsti ja. käsitöö ala- inimene
vääristas oma kohalolemisega ja nä­punäidetega
laagri tööd. Nimelt Inge
Kao oli paari päeva jodksul kohal, et
anda näpunäiteid keraaminkaga te- i
gutsemise alal. Laste poolt loodud;
^kunstitööd" vüs ta endaga kaasa, et
neile põletamise teel anda viimistle­tud
kuju; ning muidugi OÜ ta nende-:
ga paari päeva pärast laagris tagasi.
Tuli nädalalõpp ja laupäevaõhtune
maskeraad, kus kõigil oli võimalus
näidata oma maskeerimise oskust,
ning tagajärjed olid ülimalt hüvita­vad.
Sama nädalalõpuga iõppes aga
ka '„mudilaste" laagn tegevus. Seda
laagri osa võib- uhkusega; nimetada:
selleaastaseks Seedrioru y,muster-laagriks",
sest kahe nädala JQolcsul te­gi
mudilaspere niipaliu käsi- ia kuns.
titöid, et nendest töödest oli võima­lik
Välja panna terve „kunstinäituš".
Selle suure töö ja vaeva eest: tuleb
tänu öelda neile kahele noorele ema­le,
kes seda ^^mudilasperet" kahe nä­dala
jooksul ,-,karjätäsid". Nemad
olid need; kes oskasid lastele Vajalik­ke
näpunäideid anda ja neilelaagris-olemise
igati huvitava'ks. ja kasuli­kuks
tegid.
- -:
TänaTOe Kotkajäm laa^^
aja viimase sündmusena toimus seal
Toronto Kalevi lipkonna laager ni­metusega
>Järveranna" 22. kuni 29.
augustini. Suhteliselt ilqsad ilmad ai­tasid
kaasa laagri heale õnnestumise­le
peaniiselt nooremasse generatsioo­ni
kuuluvate juhtide eestvedamisel.
Laagri koosseisus oli umbes 60 iioort
ja juhti. <^
„Järveranna" laager avati esimese
laupäeva keskpäeval eesti rahvusHpü
heiskamisega Kotkajärve: peämasti.
Avamisel .olid sõnavõtjateks laagri
vanem skm Enn Kiilaspea^ laasri:
juht ns'km Jaak Haabmit ja lühi­kese
palvuse pidas usuteadusiiku ins­tituudi
lõpetaja' Tiit Tralla, kes vii­bis
Kotkajärvel kogä laagri aja ningl^
tegutses ühtlasi laagri majandusjuhi­na
ja toitlustajana. Peale nimetatute
olid tegevusjuhtidöks veel nskm Mar­tin
Jõgi, Peeter Paunic ja skm Gun­nar
Mitt.,'.
, Pere-emadena hoolitsesid noorte
kõhumurede eest noorte emad Luule
Naar, Silvi Karhunen, Maret Pajo ja
Kaari j T ü r k ' 'kellede poolt tehtud
maitsvaid toitusid ei jõudnud poisid
ja juhid küllalt kiita. Ühisköögi toi-duloli
lõunasöökide ajal kogu laagri
pere, hommiku- ja õhtusöögid val­mistasid
aga skautlaagri poisid ise
ning näis, et nurinat ei pinud ka
oma-valmistatud toidu kohta. '
Skautlaagrit juhtis Peeter kivioja,
keda abistasid Ravo Lainevool, Pee­ter
Spirka, Arnold Tralla ja:Jaan
Vaikla.: Skautlaagri tegevus oli hüvi­tavalt
plaanitsetud ning noorte juhti-depoolt
hästi läbi viidud. Juba laagri
teisel päeval lasti Kotkajärve vetes-'
se lipkonna laevastik — 8 kanuud ja
3 purjekat ning sel päeval toimuski
palju tegevust vee peal. Nädala jook:
suLviidi skautide poolt läbi veeipäe­vane
orienteerumis-mäng ning üleöö
matk Kopra järve saarele, kuhu võeti
kaasa' kanuud ning kõik vajalik va­rustus
ööbimiseks, toidu valmistami­seks
ning müuks tegevuseks. Matkalt
tagasiteel teostusid ^ka omavahelised
laskevõistlused väikekaliibrilištest
püssidest; neljapäeval olid metsa-mäiigud,
reede pühendati spordile
ning viimane laupäev olj laagri lõpu-
. ,päev varustuse pakkimisega enne ko­jusõitu.
Ei puudunud ka skautlaagri
omavaheHsed lõkkeõhtud, ^jumised
ja saunaskäigud. ,
sed, päevane matk koos välislõüna
valmistamisega (pere-emadel oli siis
ka üks vaba päev"), käsitöö päev,'
metsarnängude päev, spordipäev ning
kõigele sellele lisaks ujumised, sau­nad
ja omavahelised lõkked toredate
lõkkenäljade, lauludega. Hundulaag-ri
telkide-vähelise korra ja, puhtuse
võitja'ks tuli „Metsapoiste",telk (ven­nad
Alar ja Tõnu Petersoo), teisele
kohale ,,Lihapallid.". (Ädam Medri
ning vennad Arvo j a Peter Türk)'. Pi-kamaa
jooksu võitis üle 10-aastaste
klassis Alar Petersoo, nooremate
klassis Arvo Laansoo; kivitõüke
võistluse Eerik Küttis vanemate
klassis ning Adam- Medri nborema-
Hundülaagri juhiks oli nskm Mar­gus
Tae ja abidena ning tegevusjuh-tidena
tegutsesid Mikk Jõgi, Ilmar
Kütt ja Endel Meil, -kellede juhtimi­sel
olid- kõik laagripäevad tegevus-rikkad,
huvitavad ja ka väsitavad,
nii et hundude öörahu saabumisel ei
olnud Jcellelgi enam;tarvidust lisa­tegevust
otsida. Ka hundudele toi­mus
rida tegevusi Kotkajärve vetel,
kus kasutati nii paatisid kui ka süs­tasid,
samuti teostusid laskevöistlu-
Laagris ei puudunud ka ühist€ge°
vus <kogu laagri perele. Nn toimusid
pühapäeva ja kolmapäeva õhtutel
ühislõkked; esmaspäeva õhtul oli
korraldatud metsakirik, kus teenis­tuse
pidas Tiit Tralla, keda abista-sid
Peter Paunic (pühaikirja lugemi­ne)
ja Gunnar Mitt (laulude saade
akordionil). Kolmapäeva õhtuse
ühislõkke ajal saabus laagrisse koos
abikaasa ja tütardega lipkonna õpe­taja
nskm Andres Taul ning^lühikese
aja jooksul organiseeriti IG^ajärve
metsäkirikus jumalateenistus koos'
armulauaga,' millest võtsid o|sa kõik
täiskasvanud ja leeritaitud laagri ela­nikud.
Neljapäeva õhtul [toimus
hiies-käik kõikide sinna juurde kuu­luvate
traditsioonidega ja seda: kor­raldas
ns'km Martin Jõgi. HiÜsõhtu-tel
toimusid lipkonna majas juhtide
nõupidamised tassi 'kohvi juures, et
kavandada järgmise päeva tegevust.
Laagri viimane suurlõke viidi läbi
reede õhtul Kotkajärve söögisaali
katuse all kuna vihm takistas tava-^
Uste lõkkeväljakute kasutamist. Vaa-tamata
vihmale oli suurlõkkel kül­laltki
palju külalisi ning see õnnestus
.üle- ootuste hästi. Lõkke kava juhti­sid
Peeter Kivioja ja Peeter Roose
ning see koosnes huvitavatest lõke-
'naljades.t, hüüetest ja lauludest —
viimaste hulgas ka meeldiv laulu""
ettekanne pere-emadelt laagri vane­ma
kitarri saatel.
Kahjuks oli Tviimane öö laagris'
võrdlemisi Vesine, nii et laupäeva
hommikul tavalise telkide kokkupa­nemise
asemel riputati need Kotka­järve
peamajasse kuivama. Viimase
oö vihm aga ei suutnud noorte tuju
rikkuda ning pärast 'keskpäeval toi­munud
laagri lõpetamist alustati ko­jusõitu
heade muljete ja , rõõmsa
meelega. Toredale ja õnnestunud
laagrile järgnesid selle viimasel nä­dalalõpul
veel vanemskautide talgu-töö
päevad, millede raamides vanem-skaudid
töötasid lipkonna kodu juu­res,
tehes vajalikke 'korrastus- ning
värvimistöid. Nädala keskel külas­tas
laagrit: ka kohaÜk tervishoiu ins-
• pektor, kes leidis kõik tervishoidli­kud
nõuded eeskujulikult täidetud.
»»«W««WW«w^\%\wxv.v.v.^^^^ <
Pia Metsala, Linda Norheim ja Lisa Norheim (ees) joonistamas ja
värvimas. All — kojusõit algab. Vasakult pr. Teose, hr. Teose, pr.
Ruberg, Jaan Kukk, pr. Sirgo, Endel Ruberg, hr, Sirgo, Ingrid Sir-go,
T i i m Sirgo, PiaMetsala, pr/
LAANDI
FOISmTELGElDE:TAGA'^;: • V
Teisel nädalal oli'laagris omapära­ne
nähe/ et ka poisid „jändasid" kan-'
gastelgede taga ja kudusid hoolega
vöösid ja muid väiksemaiü esemeid.
Põhjuse selleks andis Linda: Tark,;
kes oli laagrisse tulnud; õpetama
noortele: eesti käsitöö saladusi ja os­kust,
kuidas loodusest nopitud lehte­de
ja taimedega saab värvida lõnga
ning riiet. Tulenjused demonstreeri­misel,
olid sarnased, et pole sugugi
tarvis imestada, kuidas meie esiema­de
rahvariided, nii kaunpärviliseks
said. Sarnaseid mahedaid. toone, na­gu
pr. Tark: oma „värvipotis" välja
võlus, pole küll võirnalik leida täna­päeva
moodsate materjalidcj juures.
(Muuseas, katsetamisel moodne ma­terjal
ci võ 1 nudki • värvi külge). Pr,
Tark veetis laagris terve nädala,, an­des
noortele edasi oma teadmisi. Ta
on juba aastaid teinud seda, ilma, et
ta selle eest oleks saanud tõi taht-
Kolmas nädal algas elevuse tähe
all. Jõekääru tuleb! Algasid hoolsad
ettevalmistustööd külahste vastuvõt-
. miseks: Tehti detailsed plaanid, kui­das
kõik peab minema! Plaanid olid,
head, aga siis astus vahele meie tun­tud
vanasõna" — „inimene tahab, aga
Jumal juhib", sest teisipäeval, päe­val,
mil Jõekääru pidi saabuma, oli
Taevataat unustanud pilveluugid lah­ti
ja sealt tuli alla vihma „nagu'kä-paga".
Kogu laagripere tuju oli sama
sünge kui: ilmgi ja plaanitseti asja
cdasilükikamist. Jõekäärulased tulid
^ siiski kohale, icokku63y eesotsas laag­ri
juhi Maido Musta'ga ja kasvataja­le
Kcrsti:L. Linask, Anne Saks, Anu
Pirn; Paul. Lada, PeeterTeeger, Ilmar
KüIL Tiina Lomax, Helle Leitham,
Erik Linask j a Liisa Novek,l(aasas.
olemisel. Kaasas olid 'ka Endel Ru­berg
ja J. Säägi. .
Kuna vihm ei tahtiiud järgi anda,
„ s i i s lehti parim antud võimaluste
juures", ^kasutades kõiki vabu ruu­me,
et '^vihma eest varju:-pääseda.
„Koldetafes" võeti l^ülälised vastu
mahla ja küpsistega, ja anti üle Jõe­kääru
kingitus Seedriorule; milleks
oli E. Rubergi poolt valmistatud na-hamaäl
ja muid väiksemaid mäles­tusesemeid
laagri; juhtkonnale. Noo-
: rust ei saa aga ka mitte ,pudelis pai­gal
pidada", vihm .või mitte! Ja mi
. „löüdi maha" laagritevaheline ,;pälli-
, lahing" voolavas vihmas, kus: ühel
juhul tuli laagrite juhtkondadel oma
„jõüdu" kasutada ja' võistius katkes­tada
selleks, et 'küimetavaid võistle­jaid
ja pealtvaatajaid sauna sooja
. ajada... :••::••••• ' .;:
/ Et natukene olemjst hubasemaks
teha ja vihmasadu unustada, kogu­neti
peamajja, et ühiselt laulu teha.
Seda seal tehtigi, nii ühiseh, kui ka
eraldi, kus kumbagi. „koori" juhata­sid
pillidel Peeter Jeeger'(Jõekääru)
ja Eti Aihso (Seedrioru). Lauldi ma­ha
kõik õpitud laulud ja siis tehti
\veel tantsügi (perekonna valts) ühi­se
perena.
Pealelõunane:ilm siiski paranes, nii
et saadi asetada Jõekääru pärg mä-lestusambale,
kusjuures Endel Ru­berg
pidas lühikese kõne. Saadi ka
veel läbi viia ühevoorulised„maa-võistlused"
võr^kpallis, nii et keegi
ei võinud nuriseda selle üle et mäng
tuli varemalt 'katkestada juhtkonna
„jõutarvitamise" pärast. '
Mis-päeval puudu jäi, selle tegi ta­gasi
õhtune tants! Seda „vihtusid" V
kõik asjaosalised kuni tuh kätte
lahkumismonient. öeldi vümased tä­nusõnad
ja tervitused, ning siis vu-raski
48 istmeline koolibuss 63 sõitja-ga„
pardal" - tagasi Jõekääru püole;
kaasa viies mälestused'ühest „ligune-.
nud";. kuid siiski omamoodi huvita­vast
päevast. /
LIPP::LANGETATI^^:
Viimane nädal kulus spordivõist­luste
läbiviimisele, kuid jätkus siis­ki
aega, et vanemad grupid tegid ja
lamatka^Elora Gorge (lõhestikku),
milline on umbes 7 miili Seedriorust.
Noortele tehti H, Toomsalu ja C. Ra­jametsa
autodel >,matk" ümbruskon­na:
vaatamišväärtuste manu, West
Monlröse kaetud sild, Elmira park
j.n.e. , . \ •
Tegevusega l^aob aeg kiiresti j^,nii
oligi laupäev käes ja sellega ka õpu-pidu
ühes: eeskavaga. Esinesid laagri
„6madt jõud", suuremalt osalt oma- •
loominguga". Eriti: tublid oHd noo­remad
j a vanemad tütarlapsed kes
esinesid peaasjalikult lauludega] Suu­remad
poisid näitasid oma „uut leiu­tist",
suurendamise masinat ja Chds
Pefry puhus julgelt oma trompetit.
Muidugi ei puudunud kavast ka rah­vatantsud.
Eeskava lõppes Seedrioru
lauluga ja ühiselt tantsitud ,^perc.
konna valtsiga", Ees'kava teadusta­jaks
oli Eti Ai,nso.
Pühapäeval kell 1 p.l, langetati vii­mast
korda laagri peamastist sini"
must-valge ja Härnald Toomsalu soo­vis
SeedrioFu nimel kõigile jätku­vaid
suvemõnusid ning jällenägemist
järgmise) aastal. Oli südamlikke jü-malagajätte
ja pisaraidki, aga vii-ma'ks
oli laagriala 'kasvandikest - tü­hi,
kohale jäid veel ainult kasvata­jad,
et iaagriala: ja taresid korrasta­da.
• ••: • -;. ' , , :• • .. ' '
- --V- :^* • 'V:''. V-^^-^-^-
K-okkuvõtet tehes saab Öelda, et
Seedrioru Lastesuvekodu üldise kor­ralduse
ja tegevusega võisid rahule
jä|ida kõrk, kes laagri tegevusest osa
võtsid, kuigi laste arv ei küündinud
kaugeltki selleni mis oli ette nähtud.
Tänu' Ontario MiniStry of Gulture
and Recreation toetusele, kasvataja-
(kooliõpilaste) palkadei arvel (75%
palgasitj tuli, laager ';,ots-otsaga" kok­ku,
hiuidu: oleks pidanud vaatama
suurtele^ puudujääkic|ele. Siiski oli
tegevust küllalt, ka meelelahutusest
polnud puudus (selle hülgas Andres
Raudsepp oma -valguspltidega), ning
toidu üle ei tohiks küll keegi nurise­da,
sest seda oli küllaldaselt ning
maitsvat. Seda tänu tublile perenai­sele
pr. Karule ja tema abihstele,
Leonora Aarlaht'iie, Hilda Kleiner'-
ile j ä Helmi Kreek'ile. Ka köögipoi-sil-
Edward Aarlaht'il olid omad tee­ned
selles osas.
Ainukene asi, mida oleks pidanud
laagris rohkem kuulma, on eesti
keel. Seda muidugi on päris raske
läbi viia, kui kasvandike hulgas on
mõned peaaegu umbkeelsed, kuid' se­da
on. siiski võimalik teha, kui on pü­sivust
ja tahtmist laagri personaalil.
Kui me sellele rohkem tähelepanu ei
osuta, pole ka palju mõtet ainult
eesti päritoluga lapsi laagrisse võtta.-
Ükskõik kuidas seda teha, aga mida­gi
peab: selles suhtes ette võtma,
muidu kaob rahvusliku laagri mõte.
Set-'ciriüru laagrit külastas, õpetaja
slõmmrku kutsel', Guelphi lähistel
asuva luteriiku noortelaagri: Camp
Edgevvood'i operatsioonide ja ümber­korralduse
direktor Judy Brown,
laager on Lättemäe laanes.
Ringiks liituncl me sõpruses, töÖs..,
Sel aastal toimus jällegi Montreali
lähedal Lättemäe perelaager. Laagri-juhiks'
oli; Heino Altosaar, abilised
Endel Ruberg (nahatöö j a laskmine),
Hilma Joutsi (usuõpetus), Toomas
Altosaar (sport ja mängud) ja Selma
Metsala (rahvatants).
Osavõtjaid oli 15 last, peale selle
vanemad ja vana^^anemad, kokku üle
30 inimese.
Laager avati pühapäeval, 23. augus­til
lipuheiskamisega, millele järgnes
Heino Altosaare poolt jumalateenis­tus
lähedalasuvas Pruuli talus. Hil­jem
oh kohvilaud kaetud hr. ja pr.
Riea suvilasse.
Tegirhe palju huvitavat nahatööd,
samuti oli laskmine väga õpetlik. A i ­täh
hr. Ruberg! Käisime Lachutl laa­dal
hobuseid, lehmi, koera ja kassi­poegi,
kanu, paVdipoegi ja teisi loomi
vaatamas. Ostsime laadalt värsket
puu- ja aedvilja, mmm... — väga
maitsev!
Sõitsime laagrijuhi suvilasse Sla-ver
Lake'i. Seal sõudsime aerupaädi-ga,
kanuuga ja süstadega. Käisime
saunas ja ujusime. Aitäh perekond
Altosaar! <:
Soomatk oli väga põnev ja natuke
hirmutav läbielamus; südaöine hiie-käik
tõrvikute valgermüstiline ja vei­di,
õudne.
Loodusrajal õppisime tundma eri­nevaid
puuliike. Ühel päeval maalisi­me
pilte onu Henn'ule (Henn Arvo)
et teda rõõmustada, kuna ta kahjuks
viibis haiglas. Rahvatants oli elaV ja
tore aga pärast saunas-käiku oli kõi­kidel
jälle mõnus ja puhas, tunne.
Palju tänu hr. Leetma! '
Torontost tulnud Hilma Joutsi an­dis
iga päev usuõpetuse tunde mil­lest
lapsed innuga osa võtsid, samuti
rääkisid õpetlükke lühijut*te • Hans
.Peets,::Endel Ruberg- ja Heino Alto­saar.
Ja viimaks lõkked ja pereõhtud.
Terve laagripere tuleb õhtuti kokku
lõkkenalju ja ettekandeid vaatama.
Lõbusates mängudes tegid- ka vane­mad
lastega kaasa. Omapäraseks va­hepalaks
on „nurina-jorin" kus iga­üks
võib laagritegevust arvustada.
Palju tänu ja'kiitust said pereemad
Elsa Peets (peakokk), Laine Alto­saar,
Leida Riga ja Haldi Viires. Ise­gi
nüi^iseti et toit on liiga hea sest
kqik võtsid laagris kaalu juurde.
Laagjer lõppes laupäeval, 29. augus-tü
laagrijuhi lühijutlusega ja lõpu-lõkkega
kus oli palju laulu ja lõbu­said
.ettekandeid, samuti jagati au-
. hindu ja tunnustusi. Lahkumine pü­hapäeval
oli natuke kurb sest laager
oli olnud nii tore mülest ilusaid mä­lestusi
jätkub veel tükiks ajaks.
PIA METSALA.
ise tulemused
Lätfemäel
(Kõik tulemused kahesajast. 'Las­tud
CIL märkidesse.)
Poisid 8-410 a. Toelt: 1) Margus
Riga 200 (9 X südamikku). — Käelt:
1) Margus Riga 183.
Poisid 11—12 a, Toelt: 1) Allan Sutt
200 (12x), 2) Jaan Kukk 193, 3) Heiki
Viita 191. - Käelt: 1) Allan Sutt 200
(lOx), 2) Jaan Kukk 182, 3) Heiki Vii-ta
181 (pronks). i,
' Tüdrukud 8—10 a. Toelt: 1) Tiina
Sirgo 199 (5x).
Tüdrukud 11-12 a. Toelt: 1) Linda
Norheim 195 (3x), 2) Ingrid Sirgo
192, 3) Karen Snieets 191. — Käelt:
1) LindaNorheim 197 (8x, pronks).
Vanemad. Käelt: 1) Selma Metsala
200 (12x).
Vanemskaudid. Käelt: 1) Toomas
Altosaar 200 ( 1 9 x ) . - 3 asendist: 1)
Toomas Altosaar (larnades 100, põl­velt
100, püsti 100) 300-st 300 (19x).
;,istonia" orkester
tegevusega
Sügishooaeg algab esimese harju­tusega
kesknädalal, 23. sept. kell 8
õhtul Eesti Majas. Palume kõiki liik­meid
kohal olla. Samal ajal uued or­kestrandid
teretulemast. ,,Estonia"
orkestri harjutused peetakse regu­laarselt
igal kolmapäeval kell 8 õhtul
Eesti Majas.
{2 heliplaati pakendis)
$18.00 pluss Ont. müügimaks
1%, Postiga tellides saatekulu |L2(D.
Tallinna Linna Tütarlaste Kom­mertsgümnaasiumi
vilistlaste kokku­tulek
kooli 70-da aastapäeva tähista­miseks
toimub 27. septembril kell 4
pL pr. E. Raidmaa juures, 166 Sher-wood
Ave., siseneda külg uksegt. Osa­võtust'teatada
vpimalikult kohe pr.
Remmelkoorele tel. 421-4714 või pr.
Lepnile tel. 447-0852.
19
958 Broadvlew Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
kellele Seedriorut ja tema operat­sioone
tutvustas H. Toomsalu. Prl.
Brown leidis palju uut ja huvitavat
Seedrioru], mida oleks võimalik ra­kendada
nende laagris, aga arvas
samas,i et ei teeks paha, kui ka meie
neid 'külastaksime., sest ka nende
käest võime midagi õppida. Mis seed-riorulasi
üllatas, olid nende laagri
madalad palgad (kasvataja .|70.00
nädalas)..
nooruse
acistcikoosolekud Torontos
Skautide ja gaidide malevate iga-aastased
kahepäevased aastakoosole­kud
toimuvad seekord Toronto Eesti
Majas laupäeval, 26. septembril ja
pühapäeval, 27. septembril 1981. a.
Koosolekute avamine toimub laupäe­va
hommikul kell kümme.
Aastakoosolekuid on peetud kaua
aastaid väljaspool Torontot, peaas­jalikult
siiski Kotkajärvel Koosole-kute
linna töomhie loodetavasti hõl­bustab
õppival noorsool sellest osa°
võttu. ;