Meie Elu = Our life, January 19, 1984

              V : ..J
J
„Meie Elu" 3 (1768) 1984
LÕBUD
je lõbusam on olla rea otsas, seal
llendaks. ,
jriie kühveldamine on raske töö,
Isiis, kui lumi on vett täis. See
Jab jäJDarieb hingeldama, muidu
bre kifhveldada.
[mi peab oleriia pehmem, et sel-
Iteha lumememme ja pidada lu-pda.
Luniememme palle on lõbus
letada. Raske ron keha alumisele
E lumepalle pieale panna. Pea ön
le kergem. 1
Imesõda on kaiõbus, aga paha,
laad lumepalliga näkku ja suhu.
tiskad lumepalli, pead enne vaa­li
et sellel^pällil ei oleks jäätükke
[kui tuleb vastupead, saad valu.
trd, kui tahtsin oma kassi naabri
[ära ajada, mõtlesin, et viskan
j palli üle pea;'sest ta lamas lü-jKuid
ta tõusis ja pall lendas talle
t Ipead. Kass ehmatas väga ja
las kohe koju, arvas vist, et pa|l
leiselt poolt.
imi on ilus, kui ta on puhas ja
p sätendab helesinisest taevast,
[ee särab jabelgib. Ilus on ka, kui
lelt sajab pehmet, valget lund,
Ipn ilusad, kui neil'on pehmest
IšV vatt okstel. Lumeta ei oleks
Itebüsid.;
igfje kellele meeldib talvesport,
rad^pnd ja külma ilma.
l
rorontö i f k S . Täienduškool
tuletan talle meelde, vahest
llt, mõnikord heatahtlikult:
J ole riii kohmakas, tereta ometi
jjaid,. teijeta tuttavaid, võta müts,
I j n e . " Teinekord annan talle
Betulötuseks küünarnukiga väi-l-
nüksu, aga nii et keegi võõras
fci märka.
jyl oli Karli nagu ehmatanud
Irskudest käsklustest ja täitis
fepselt. Nüüd, kus ta ise hakkab
Tohkem ja rohkem viisakamaks
lima, ei talu enam mu õpetusi,
llevat tüdrukutirts ja pidavat
(ahuie jätma.
im oli ka juba märganud, et
Ipöiegi nii mühakas enam; käi-
Teeglid on paranemas.
Iie teravalt silma vaadates õpe­te
tark memm: „ K u i kõik me
led, Karlile eksimuste puhul,
Irada näitama ja ise ka omas
pises ei eksi, saab meie suurest
õige meeldiv, viisakas mees."
pgu arvan ise, et minagi olen
.mõne kombe suhtes eksinud,
la vigu ei näe keegi.
II arvas vanaema, et viisakus
Vilmese ilusaks ja meeldivaks,
[eist ei tahaks olla ilus? •
HELLA LEIVAT
sb kaasa sisukamale
pte Ühingu
toimetuse
(;> Tpronto;
•
„Mele Elu" m. 2) (1768) ISS^ NELJAPÄEVAL 19. .JANUAEYIS ,
Valve Andre matkapäevik
99 Ma langdsin esimesel
sõjasuver soome
kriitikas
MUUSI Suomis" ilmunud poolele-heküljeline
kriitika Seppo Kuusisto
sulest Juhan Peegli äsja soome keel­de
tõlgitud teose „ M a langesin esi^
mesel sõjasuvel" kohta. Kriitika oli
autori rasket olukorda mõistev, mida
õli lugeda eritij ridade vahelt: kirja­niku
töö pole kerge sotsialistlikku­des
riikides. \
Teos toodi soome raamatuturule
kirjastuse „Weilin & Göös" poolt
Kaisu Lähikaineni tõlkes ja 254 lehe­küljelisena.
Oma põhilise pinge saab raamat
iseloomustades punaarmees võitle­vate
eesti sõjaväekohustuslaste kau­du
Elesti rahva raskusi, et kohaneda
' nõukogude võimudega.
Autori kohta kriitik mainis, et
' ' 1919. a. sündinud kirjaniku ilukirjan­duslik
toodang on ,,napp, aga hea
kvaliteediga". Oma raamatu ainesti­ku
Peegel on saanud isiklikest koge­mustest.
iKuusisto arv,ab, et Juhan
Peegel tahab erapooletu olla. Temal
on inimlikku arusaamist neile elula-hendustele,
mida eestlased noil traa-
" gilistel aastail tegid. Tema vaatleja-silm
näeb ka uue „suure isamaa"
vaesust võrreldes seda Eesti (Vaba­riigi)
oludega.',, Ajalehed kirjutavad,
et uus kord tagab täieliku Õitsengu
igal alal. Oleks tore, küi nii läheks ja
ma tahaksin kangesti uskuda, et nii
ka saab olema. Aga kas oleks või­malik,
et leiduks õiglane riik, siiski
aga täiesti oma, millel poleks tege­mist
mitte venelaste, mitte sakslas­tega?"
tsiteeris soomlane raamatu
ühe peategelase mõtteid.
Teos ei räägi juttu aatelisest är­kamisest,
vaid muganemisest. Tei­selt
poolt see aga jiäitab ühise tausta
omavate inimeste võimeid tõrjuda
väliseid rõhumisi ja säilitada kõige
omasemat, \\ < v
% Lõpul^^ä£!^ppo KuusrsJ^^veen-dumusele,
et Peegli raamatioderrie-kõige
väga julge ja eelarvamusteta,
mida saaks igas suhtes soovitada
neile, kes,,usuvad, et N. Liidus ei saa
oma arvamusi lähema mineviku
sündmustest südamelt puistata".
Selle lausega küll soome kriitik ek­sib,
sest Eestis ei ole kerge tsensuu­rist
läbi pääseda. Kuidas see Peeglile
õnnestusi on arusaamatu.
, i'.' • I.M. • •
Ilmunud
VIDEO JA KINO
ESTO '84 AJAL
Eesti Kunstide Keskuse foto ja v i - '
deo osakond otsib koostööd Eesti
video-kunstnike ja video-arhivaari-dega
üle maailma. Eesti Kunstide
Keskus palub kõiki videohuvilisi või
organiseerunud gruppe, kes soovi­vad
oma videofilme või eestiainelisi
dokumentatsipon-salvestusi Eesti
Päevade nädalal näidata, võtta kon-takti„
Esto Video'ga":'
EKK programm„Esto Video" pn
foorum ja kontaktivõimalus kõigile
videoharrastajaile. Video Kino ruum
on reserveeritud Royal York hotellis.
Video Kinos võite tutvuda eestlaste
kultuuriavaldustega üle terve maail­ma.
Video Kinos on võimalik nauti­da
Esto '84 päeyasündmusi ja üritusi
mugavalt tugitoolis istudes.
EKK ootab teilt nimekirja esitata­vatest
videolintidest: Programmi
pealkiri? Pikkus, lindi laius, missu­gust
süsteemi kasutate?
Aadress: Estonian Arts Centre/
Eesti Kunstide Keskus, „Esto V i ­deo",
958' Broadview Ave., Room
203, Toronto, Ontario, Canada M4K
2R8.
^JNIMENE IMGEL^'
ROMAAN/
205 Ihk. Hind Sl 6.00 :
Postiteel tellides pluss saatekulu.
^^yiy^E PIHLAKA
VÕRAST'
LUULETUSI 1 9 6 3 - 1 9 83
Hind $8.00
Posti teel tellides pluss saatekulu.
müügil „Meie Elu" falituses
Broadview Ave. Toronto.
V. Andre Lõuna-Ameerika reisikir­jelduses
esiletulnud eksituse tõttu kor­dame
selle lõpuosa pärandatud kujul.
EESTLASED
Eestlaste elust Argentiinas on ees­ti
ajalehtede veergudel olnud sageli
juttUi nad on külastanud oma sugula­si
js tuttavaid Kanadas, võtnud osa
ESTO-dest ning mõnedki neist on
• Kanadasse ümber asunud.
Ii!eie vastuvõtja ja kirjandusõhtu
korraldaja Andres Pirk on vana hea
kolleeg Riigi Ringhäälingu päevilt,
energiline töötaja ning agaralt tegev
eesti ühiskonnas. Eesti põgenike­laagrist
Taanis asus koos abikaasa
Erika ja lastega Argentiinasse. Töö­tas
viimati Saksa Evangeelse Kiriku
(Iglesia Evangelica del Rio de la Pla-ta]
administratiiy-sekretärina ning
aitab seal ^ veel praegugi aktiivselt
kaasa 5-6 tundi päevas. Pirkide tütar
Kadri-Anii elab, Torontos koos abi­kaasa,
eesti advokaat Tõnis Laar'i ja
lastega. .
Eesti Selts „Estonia" on Argentii­na
vanim eesti organisatsioon, olles
tegutsenud jiiba üle 50 a. 1957. aas­tal
asutati EELK Buenos Airese Re­formatsiooni
Kogudus, mille õpeta­jaks
on pastor Ingo-Tiit Jaagu, kes on
saanud oma teoloogilise ettevalmis­tuse
Buenos Airese Kõrgemas Teo­loogilises
Instituudis. Kaks korda
aastas külastab ta sõsar-kogudust
Sao Paulos, Brasiilias.
Eesti kogudusel on oma nägus kiri­kuhoone
150-le inimesele. Selts­kondlik
saal mahutab 100 inimese
ümber. Kirikul on hea akustika ning
. (
Stokholmis tähistati
Treffoonia juubelit
• X: . .•• . ^\ • •
STOKHOLM -„Akadeemia Tref-foriia"
100 aasta juubelile Stokholmi
Eesti Majas kogunes neli õpetajat ja
üle 30 endise õpilaie, lisaks külali-sed-
perekonnaliikm|ed. ,
Arvo Mägi, kooli lõpetaja a. 1931,
andis juubelikõnes ülevaate Treffne-ri
kooli arengust. Heino Vadi esines
viiulisoologa (klaveril i saatis Harri
Kiisk). Veel mälestati kõiki surnud
treffneriste mainides eriti kõrges va­nuses
surnud endist direktorit Kons­tantin
Treffnerit jaikauaaegset vilist­laskogu
esimeest Rootsis, Kaarel Sö-mermaad.
\
Järgnes õhtusöök ja hiljem näitas
Arvo Treffner valgüspilte tänapäeva
Tartust jä koolist, ning vestles oma
mälestusi elust diäektori pojana, sel­lest,
millised olid vahekorrad kaas­õpilastega,
millised jolid direktori
tööülesanded, tööviisid ja palju
muud. Tuli ju lahendada paljusid
kooliga seotud küsimusi — näiteks
osta küttepuud, lahendada õpilaste
omavahelisi probleeme jne. Ja lõp­peks,
millist hiiglaiööd pidid tegema
kooli teenijad, kandes puid ja küttes
ahje (puudus keskküte).
Noorte kunstitalentide
valikvõistlus
Eesti Kunstide Keskuse programm
„Esto Talent '84" soovib Ülemaailm­sete
Eesti Päevade külalistele tutvus­tada
'eesti' muusikatalentide' kõrvali •
ka noori kunstitaidureid. Kunsti
valikvõistlus toimub samaaegselt
EKK ' muusikavõistlustega laupäe­val,
3. märtsil kell 1 p.l. Vana-And-rese
kiriku ruumes.
Huvilisi palume kaasa tuua oma
toid igas meediumis valiku võinpal-damiseks.
Valikvõistlustest võivad
osa võtta eelkoolised, kooliealised,
kunstikooli õpilased ja kunsti üliõpi­lased.
Valitud tööd esitatakse näitu­sena
ESTO '84 ajal, Parimad tööd
auhinnatakse. Väljapaistvaid talente
hinnatakse stipendiumitega.
Informatsioon: Liina Rbosman—
tel. (416) 862-1735 õhtuti.
362 Danforth Ave.,
Toronto. Ont. M4K
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FlOWEflS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA |a
PUUNIKERDUSE alal..
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. |
seal, altari ees, toimubki meie Kir­jandusõhtu.
Kava sisuline sobivus õigustab
asukoha valiku:.August Gailiti ..Lee­gitseva
südame'' lõpul on Taavet Ra-baraud
kahekesi oma Loojaga. Selja
taga suur must rist sinisel taustal,
seisab Rein Andre langetatud peaga,
mütsilott peos ning lausub: „Suur
kunst on nagu maailma loomine, täis
valu,.rõõmu.ja kõikvõimsat pinget
see on nii lähedane jumalale, et sa­geli
võib neid hoopis ära vahetada!"
•
Buenos Airese eesti kiriku altari-kiv^
on raiutud: „Au olgu Jumalale
kõrges".
D
Kiriku seltskondlikus saalis on jä-rel-
õhtu muusikaliste ettekannetega.
Südamlikud sõnavõtud, vestlusi va­nade
ja uute sõpradega. Seltsi sekre­tär
Heljo Aspe-Püvi osutub kooli-õeks.
Kadunud konsul Ferdinand
Saukase õde Alide Slet on külas Bra­siiliast,
Sao Paolost,ning väljendab
sealsete eestlaste kadedust: nemad
jäävad seekord ilma eesti kirjandus­õhtust!
.
Meie südamest tulev tänu kõigile
Buenos Airese Kirjandusõhtu korral­dajaile
ja osavõtjaile. Kaunis kingi­tus
jääb meeldivaks mälestuseks
Buenos Airese eestlas-perest ja sel­lest
rahvuslikust õhtust, j,Mul oli
tunne: meie rahvas paguluses elab!"
kinnitab Alide Slet. '
Südamlik tänu ka meeldiva vastu­võtu
eest Erika ja Andres Pirkile
nende kaunis kodus!
Tagasi Brasiiliasse!
SAO PAULO
Kui keegi arvab, et olles teel Lõu­na-
Ameerika suurimasse linna, see
võiks.olla Buenos Aires, Rio de Ja-neiro
või. Caracas; siis 'on ta vales
lennukis!
Selleks on hoopis 12-milj. elaniku­ga
Brasiilia majandus-, kaubandus-ja
tööstuskeskus Sao Paulo hiigel-linn.
,,Raha on siin!" ütlevad „pauiis-tad".
Mõni ime: jaapanlasi üksinda
on siin juba enam kui 800 tuhot!
Elustiil erineb tunduvalt Riost: pau-listad
on ärimeelsed ja töökad. Eri­nevus
paulista ja carioca vahel seis­nevat
selles, et carioca väidab ennast
kaitstes, et temagi käivat iga päev
tööl, kuigi vahest väikese ..hilinemi­sega",,
sest tee tööle viivat 10 miili
mööda supelrandadest ja bikintdest!
— Need luusatused puuduvad 3BO
Paulos.
•
Eestlasi on Sao Paulos paarisaja
ümber, kes on peamiselt kogunenud
oma koguduse ümber, mis tegeleb ka
rahvusliku tööga. Peale selle on Sao
Paulos Eesti Organisatsioonide Kes­kus,
Brasiilia-Eesti Kultuuriühing
„Uus Kodu", eesti raamatukogu jne.
Kadunud konsul Saukase Õde Alide
Slet jätkab esinduse traditsioone ja
aktiivsust, püüdes eesti seltkondlik-ku
ja rahvuslikku tegevust endiselt
käigus hoida.
IGUASSU FALLS
Pärast Iguassu koskede nägfemist
olevat Eleanor.Roosevelt nentinud:
„ . . | Vaene Niagara! Võrreldes
Iguassuga, näib Niagara nagu köö-gikraan!"
Argentiina, Brasiilia ja Paraguai
piiril asuvad 2 1/2-miill pikkuselt
Iguassu kosed. ..Iguassu" (Argentii­na
poolel ,,Iguazu") tähendab Indl-aafnlašte
keeles „Suured Veed". Neid
koski nähes mõistame miks: üle 90
jõe ja oja veed tormavad siia kokku,
et üle veerand tuhande veelangusena
vahutada kaks sada jalga sügavasse
kuristikku. Iguassu jõkke. ..Kuradi
kurgu" vahutavat mürinat võib kuul­da
20 miili kauguselt.
Õhtuses äikesetormis lennuväljal
maandudes kohtavad meid noored
naisteenistujad helekollaste vihma­varjudega
nagu kuldsed liblikad. Kose
kaldal järgmisel päeval on kuldseid
pärisliblikaid nagu lendavaid Õisi.
Sadu liike dSungli-linde igas või­malikus
värvitoonis võistlevad kos­kede
üle kaarduva vikerkaare pimes­tava
iluga: meie Lõuna-Ameerlka
matka seekordne viimane imeline
mälestus, mille kaasa viime talve­külma
Torontosse.
[>Bl»Wlty,-pl ir|'tTiMUJ«^.Ti-l'H'I1fl Wmll
* ;•• • >
EKK muusikavõistlused
toimuvad laup., 3. märtsil 1984 Vana-
Andrese kirikus;Torontos. Klassid
jagunevad; 1. Talentide klass (jagu­neb
ka vanuse järgi). Palad on vaba-valikul:
laul ja kõik instrumendid. 2.
Eesti komponistid (klaveripalade ni­mestik
ilmus novembris). Laulude ni­mestik
on:
10 a. ja alla: Aavik — „Mina väike
poisiklutt" või „Teele, teele kurake-sed".
12 a. ja alla: Virkhaus — „Sarve-hääl"
või Rajaloo.— „Liblikas".
14 a. ja alla: Raid — ,,Kivikasukas"
või T o r m a - „ M i n u kiigelaul".
16 a. ja alla: Läte —„Tütre tänu"
või Saar — „Kus on kurva kodu".
i6-aastased ja üle: Vettik —' „Me-rellä
on sinine" või Päts — „Mure-maa".
Ametlikud saatjad on Liina Teose
ja Margit Viia. Noote, registreerimis-lehte
ja lisainformatsiooni saab Mar­git
Viia'lt, 398 Empress Ave., Wil-lowdale,
Ont. M2N 3V7, tel. (416)
222-6^59. '
Miilticülturalisni
Isnt just a dream
It started in 1971 when Multiculturalism
Sj€came an official policy of the Government of
Canada. And m 1982, the Gultural mosaic that
Is Canada became enshrined In the new
Charter of Rights and Freedoms.
Today/everyone> no matter whattheir cultural
Sieritage/shares in those rights and freedoms^
for Information please contact the
Secretary of State Office nearest you,
orwriteto:
Communications Directorate
Section"M"
Department of the Secretary of State
Ottawa K1A0M5
MMlÜGUlturalisiti
sarei
UURIJA-Ameerika
raadiojaam RFE/RL Inc.* MÜnöhenis, otsib gestisse
puhtuvat küsimuste UURIJAT-ANALtttmKüT;tnes^
eeldab kursis olemist eluavaldustega nii Eesti NSVs kui emi­gratsioonis,,
võimet kiiresti koostada ja kirjutada kokkuvõtlikke
analüüse ja kommentaare sündmuste ja arengu kohta, tihedas
koostöös raadiojaama eestikeelsete saadete tohnetusega. Kandi­daatidel
peaks olema kõrgem haridus ehk muul teel omanda­tud
samaväärsed kogemused, üldised teadmised Nõukogude
Liitu puutuvates küsimustes ning põhjalikud teadmised' Eesti
asjus, võimalikult tõendatult avaldatud publikatsioonides.'Eesti
ja inglise keele valdamine on vajalik, vene keele oskus soovi­tav.
Palk mitte vähem kui DM 50.765 aastas, millele lisandub
prii korter ja teised hüvised. Kandidaatidel palutakse saata
lihike eluldokirjeldus aadressil: y
Persooiie! Offic®
Radio FreeEurope/Radio Liberty
1201 Connecticut Avenuc.N.W.
Washington, D.C. 20036
Canada
Muiticutturaiism®
Canada