1984-01-19-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V : ..J J „Meie Elu" 3 (1768) 1984 LÕBUD je lõbusam on olla rea otsas, seal llendaks. , jriie kühveldamine on raske töö, Isiis, kui lumi on vett täis. See Jab jäJDarieb hingeldama, muidu bre kifhveldada. [mi peab oleriia pehmem, et sel- Iteha lumememme ja pidada lu-pda. Luniememme palle on lõbus letada. Raske ron keha alumisele E lumepalle pieale panna. Pea ön le kergem. 1 Imesõda on kaiõbus, aga paha, laad lumepalliga näkku ja suhu. tiskad lumepalli, pead enne vaali et sellel^pällil ei oleks jäätükke [kui tuleb vastupead, saad valu. trd, kui tahtsin oma kassi naabri [ära ajada, mõtlesin, et viskan j palli üle pea;'sest ta lamas lü-jKuid ta tõusis ja pall lendas talle t Ipead. Kass ehmatas väga ja las kohe koju, arvas vist, et pa|l leiselt poolt. imi on ilus, kui ta on puhas ja p sätendab helesinisest taevast, [ee särab jabelgib. Ilus on ka, kui lelt sajab pehmet, valget lund, Ipn ilusad, kui neil'on pehmest IšV vatt okstel. Lumeta ei oleks Itebüsid.; igfje kellele meeldib talvesport, rad^pnd ja külma ilma. l rorontö i f k S . Täienduškool tuletan talle meelde, vahest llt, mõnikord heatahtlikult: J ole riii kohmakas, tereta ometi jjaid,. teijeta tuttavaid, võta müts, I j n e . " Teinekord annan talle Betulötuseks küünarnukiga väi-l- nüksu, aga nii et keegi võõras fci märka. jyl oli Karli nagu ehmatanud Irskudest käsklustest ja täitis fepselt. Nüüd, kus ta ise hakkab Tohkem ja rohkem viisakamaks lima, ei talu enam mu õpetusi, llevat tüdrukutirts ja pidavat (ahuie jätma. im oli ka juba märganud, et Ipöiegi nii mühakas enam; käi- Teeglid on paranemas. Iie teravalt silma vaadates õpete tark memm: „ K u i kõik me led, Karlile eksimuste puhul, Irada näitama ja ise ka omas pises ei eksi, saab meie suurest õige meeldiv, viisakas mees." pgu arvan ise, et minagi olen .mõne kombe suhtes eksinud, la vigu ei näe keegi. II arvas vanaema, et viisakus Vilmese ilusaks ja meeldivaks, [eist ei tahaks olla ilus? • HELLA LEIVAT sb kaasa sisukamale pte Ühingu toimetuse (;> Tpronto; • „Mele Elu" m. 2) (1768) ISS^ NELJAPÄEVAL 19. .JANUAEYIS , Valve Andre matkapäevik 99 Ma langdsin esimesel sõjasuver soome kriitikas MUUSI Suomis" ilmunud poolele-heküljeline kriitika Seppo Kuusisto sulest Juhan Peegli äsja soome keelde tõlgitud teose „ M a langesin esi^ mesel sõjasuvel" kohta. Kriitika oli autori rasket olukorda mõistev, mida õli lugeda eritij ridade vahelt: kirjaniku töö pole kerge sotsialistlikkudes riikides. \ Teos toodi soome raamatuturule kirjastuse „Weilin & Göös" poolt Kaisu Lähikaineni tõlkes ja 254 leheküljelisena. Oma põhilise pinge saab raamat iseloomustades punaarmees võitlevate eesti sõjaväekohustuslaste kaudu Elesti rahva raskusi, et kohaneda ' nõukogude võimudega. Autori kohta kriitik mainis, et ' ' 1919. a. sündinud kirjaniku ilukirjanduslik toodang on ,,napp, aga hea kvaliteediga". Oma raamatu ainestiku Peegel on saanud isiklikest kogemustest. iKuusisto arv,ab, et Juhan Peegel tahab erapooletu olla. Temal on inimlikku arusaamist neile elula-hendustele, mida eestlased noil traa- " gilistel aastail tegid. Tema vaatleja-silm näeb ka uue „suure isamaa" vaesust võrreldes seda Eesti (Vabariigi) oludega.',, Ajalehed kirjutavad, et uus kord tagab täieliku Õitsengu igal alal. Oleks tore, küi nii läheks ja ma tahaksin kangesti uskuda, et nii ka saab olema. Aga kas oleks võimalik, et leiduks õiglane riik, siiski aga täiesti oma, millel poleks tegemist mitte venelaste, mitte sakslastega?" tsiteeris soomlane raamatu ühe peategelase mõtteid. Teos ei räägi juttu aatelisest ärkamisest, vaid muganemisest. Teiselt poolt see aga jiäitab ühise tausta omavate inimeste võimeid tõrjuda väliseid rõhumisi ja säilitada kõige omasemat, \\ < v % Lõpul^^ä£!^ppo KuusrsJ^^veen-dumusele, et Peegli raamatioderrie-kõige väga julge ja eelarvamusteta, mida saaks igas suhtes soovitada neile, kes,,usuvad, et N. Liidus ei saa oma arvamusi lähema mineviku sündmustest südamelt puistata". Selle lausega küll soome kriitik eksib, sest Eestis ei ole kerge tsensuurist läbi pääseda. Kuidas see Peeglile õnnestusi on arusaamatu. , i'.' • I.M. • • Ilmunud VIDEO JA KINO ESTO '84 AJAL Eesti Kunstide Keskuse foto ja v i - ' deo osakond otsib koostööd Eesti video-kunstnike ja video-arhivaari-dega üle maailma. Eesti Kunstide Keskus palub kõiki videohuvilisi või organiseerunud gruppe, kes soovivad oma videofilme või eestiainelisi dokumentatsipon-salvestusi Eesti Päevade nädalal näidata, võtta kon-takti„ Esto Video'ga":' EKK programm„Esto Video" pn foorum ja kontaktivõimalus kõigile videoharrastajaile. Video Kino ruum on reserveeritud Royal York hotellis. Video Kinos võite tutvuda eestlaste kultuuriavaldustega üle terve maailma. Video Kinos on võimalik nautida Esto '84 päeyasündmusi ja üritusi mugavalt tugitoolis istudes. EKK ootab teilt nimekirja esitatavatest videolintidest: Programmi pealkiri? Pikkus, lindi laius, missugust süsteemi kasutate? Aadress: Estonian Arts Centre/ Eesti Kunstide Keskus, „Esto V i deo", 958' Broadview Ave., Room 203, Toronto, Ontario, Canada M4K 2R8. ^JNIMENE IMGEL^' ROMAAN/ 205 Ihk. Hind Sl 6.00 : Postiteel tellides pluss saatekulu. ^^yiy^E PIHLAKA VÕRAST' LUULETUSI 1 9 6 3 - 1 9 83 Hind $8.00 Posti teel tellides pluss saatekulu. müügil „Meie Elu" falituses Broadview Ave. Toronto. V. Andre Lõuna-Ameerika reisikirjelduses esiletulnud eksituse tõttu kordame selle lõpuosa pärandatud kujul. EESTLASED Eestlaste elust Argentiinas on eesti ajalehtede veergudel olnud sageli juttUi nad on külastanud oma sugulasi js tuttavaid Kanadas, võtnud osa ESTO-dest ning mõnedki neist on • Kanadasse ümber asunud. Ii!eie vastuvõtja ja kirjandusõhtu korraldaja Andres Pirk on vana hea kolleeg Riigi Ringhäälingu päevilt, energiline töötaja ning agaralt tegev eesti ühiskonnas. Eesti põgenikelaagrist Taanis asus koos abikaasa Erika ja lastega Argentiinasse. Töötas viimati Saksa Evangeelse Kiriku (Iglesia Evangelica del Rio de la Pla-ta] administratiiy-sekretärina ning aitab seal ^ veel praegugi aktiivselt kaasa 5-6 tundi päevas. Pirkide tütar Kadri-Anii elab, Torontos koos abikaasa, eesti advokaat Tõnis Laar'i ja lastega. . Eesti Selts „Estonia" on Argentiina vanim eesti organisatsioon, olles tegutsenud jiiba üle 50 a. 1957. aastal asutati EELK Buenos Airese Reformatsiooni Kogudus, mille õpetajaks on pastor Ingo-Tiit Jaagu, kes on saanud oma teoloogilise ettevalmistuse Buenos Airese Kõrgemas Teoloogilises Instituudis. Kaks korda aastas külastab ta sõsar-kogudust Sao Paulos, Brasiilias. Eesti kogudusel on oma nägus kirikuhoone 150-le inimesele. Seltskondlik saal mahutab 100 inimese ümber. Kirikul on hea akustika ning . ( Stokholmis tähistati Treffoonia juubelit • X: . .•• . ^\ • • STOKHOLM -„Akadeemia Tref-foriia" 100 aasta juubelile Stokholmi Eesti Majas kogunes neli õpetajat ja üle 30 endise õpilaie, lisaks külali-sed- perekonnaliikm|ed. , Arvo Mägi, kooli lõpetaja a. 1931, andis juubelikõnes ülevaate Treffne-ri kooli arengust. Heino Vadi esines viiulisoologa (klaveril i saatis Harri Kiisk). Veel mälestati kõiki surnud treffneriste mainides eriti kõrges vanuses surnud endist direktorit Konstantin Treffnerit jaikauaaegset vilistlaskogu esimeest Rootsis, Kaarel Sö-mermaad. \ Järgnes õhtusöök ja hiljem näitas Arvo Treffner valgüspilte tänapäeva Tartust jä koolist, ning vestles oma mälestusi elust diäektori pojana, sellest, millised olid vahekorrad kaasõpilastega, millised jolid direktori tööülesanded, tööviisid ja palju muud. Tuli ju lahendada paljusid kooliga seotud küsimusi — näiteks osta küttepuud, lahendada õpilaste omavahelisi probleeme jne. Ja lõppeks, millist hiiglaiööd pidid tegema kooli teenijad, kandes puid ja küttes ahje (puudus keskküte). Noorte kunstitalentide valikvõistlus Eesti Kunstide Keskuse programm „Esto Talent '84" soovib Ülemaailmsete Eesti Päevade külalistele tutvustada 'eesti' muusikatalentide' kõrvali • ka noori kunstitaidureid. Kunsti valikvõistlus toimub samaaegselt EKK ' muusikavõistlustega laupäeval, 3. märtsil kell 1 p.l. Vana-And-rese kiriku ruumes. Huvilisi palume kaasa tuua oma toid igas meediumis valiku võinpal-damiseks. Valikvõistlustest võivad osa võtta eelkoolised, kooliealised, kunstikooli õpilased ja kunsti üliõpilased. Valitud tööd esitatakse näitusena ESTO '84 ajal, Parimad tööd auhinnatakse. Väljapaistvaid talente hinnatakse stipendiumitega. Informatsioon: Liina Rbosman— tel. (416) 862-1735 õhtuti. 362 Danforth Ave., Toronto. Ont. M4K Tel. (416) 466-1951 466-1502 FlOWEflS & GIFTS MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks. Samuti käsitöö kinkeesemeid— KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA |a PUUNIKERDUSE alal.. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. | seal, altari ees, toimubki meie Kirjandusõhtu. Kava sisuline sobivus õigustab asukoha valiku:.August Gailiti ..Leegitseva südame'' lõpul on Taavet Ra-baraud kahekesi oma Loojaga. Selja taga suur must rist sinisel taustal, seisab Rein Andre langetatud peaga, mütsilott peos ning lausub: „Suur kunst on nagu maailma loomine, täis valu,.rõõmu.ja kõikvõimsat pinget see on nii lähedane jumalale, et sageli võib neid hoopis ära vahetada!" • Buenos Airese eesti kiriku altari-kiv^ on raiutud: „Au olgu Jumalale kõrges". D Kiriku seltskondlikus saalis on jä-rel- õhtu muusikaliste ettekannetega. Südamlikud sõnavõtud, vestlusi vanade ja uute sõpradega. Seltsi sekretär Heljo Aspe-Püvi osutub kooli-õeks. Kadunud konsul Ferdinand Saukase õde Alide Slet on külas Brasiiliast, Sao Paolost,ning väljendab sealsete eestlaste kadedust: nemad jäävad seekord ilma eesti kirjandusõhtust! . Meie südamest tulev tänu kõigile Buenos Airese Kirjandusõhtu korraldajaile ja osavõtjaile. Kaunis kingitus jääb meeldivaks mälestuseks Buenos Airese eestlas-perest ja sellest rahvuslikust õhtust, j,Mul oli tunne: meie rahvas paguluses elab!" kinnitab Alide Slet. ' Südamlik tänu ka meeldiva vastuvõtu eest Erika ja Andres Pirkile nende kaunis kodus! Tagasi Brasiiliasse! SAO PAULO Kui keegi arvab, et olles teel Lõuna- Ameerika suurimasse linna, see võiks.olla Buenos Aires, Rio de Ja-neiro või. Caracas; siis 'on ta vales lennukis! Selleks on hoopis 12-milj. elanikuga Brasiilia majandus-, kaubandus-ja tööstuskeskus Sao Paulo hiigel-linn. ,,Raha on siin!" ütlevad „pauiis-tad". Mõni ime: jaapanlasi üksinda on siin juba enam kui 800 tuhot! Elustiil erineb tunduvalt Riost: pau-listad on ärimeelsed ja töökad. Erinevus paulista ja carioca vahel seisnevat selles, et carioca väidab ennast kaitstes, et temagi käivat iga päev tööl, kuigi vahest väikese ..hilinemisega",, sest tee tööle viivat 10 miili mööda supelrandadest ja bikintdest! — Need luusatused puuduvad 3BO Paulos. • Eestlasi on Sao Paulos paarisaja ümber, kes on peamiselt kogunenud oma koguduse ümber, mis tegeleb ka rahvusliku tööga. Peale selle on Sao Paulos Eesti Organisatsioonide Keskus, Brasiilia-Eesti Kultuuriühing „Uus Kodu", eesti raamatukogu jne. Kadunud konsul Saukase Õde Alide Slet jätkab esinduse traditsioone ja aktiivsust, püüdes eesti seltkondlik-ku ja rahvuslikku tegevust endiselt käigus hoida. IGUASSU FALLS Pärast Iguassu koskede nägfemist olevat Eleanor.Roosevelt nentinud: „ . . | Vaene Niagara! Võrreldes Iguassuga, näib Niagara nagu köö-gikraan!" Argentiina, Brasiilia ja Paraguai piiril asuvad 2 1/2-miill pikkuselt Iguassu kosed. ..Iguassu" (Argentiina poolel ,,Iguazu") tähendab Indl-aafnlašte keeles „Suured Veed". Neid koski nähes mõistame miks: üle 90 jõe ja oja veed tormavad siia kokku, et üle veerand tuhande veelangusena vahutada kaks sada jalga sügavasse kuristikku. Iguassu jõkke. ..Kuradi kurgu" vahutavat mürinat võib kuulda 20 miili kauguselt. Õhtuses äikesetormis lennuväljal maandudes kohtavad meid noored naisteenistujad helekollaste vihmavarjudega nagu kuldsed liblikad. Kose kaldal järgmisel päeval on kuldseid pärisliblikaid nagu lendavaid Õisi. Sadu liike dSungli-linde igas võimalikus värvitoonis võistlevad koskede üle kaarduva vikerkaare pimestava iluga: meie Lõuna-Ameerlka matka seekordne viimane imeline mälestus, mille kaasa viime talvekülma Torontosse. [>Bl»Wlty,-pl ir|'tTiMUJ«^.Ti-l'H'I1fl Wmll * ;•• • > EKK muusikavõistlused toimuvad laup., 3. märtsil 1984 Vana- Andrese kirikus;Torontos. Klassid jagunevad; 1. Talentide klass (jaguneb ka vanuse järgi). Palad on vaba-valikul: laul ja kõik instrumendid. 2. Eesti komponistid (klaveripalade nimestik ilmus novembris). Laulude nimestik on: 10 a. ja alla: Aavik — „Mina väike poisiklutt" või „Teele, teele kurake-sed". 12 a. ja alla: Virkhaus — „Sarve-hääl" või Rajaloo.— „Liblikas". 14 a. ja alla: Raid — ,,Kivikasukas" või T o r m a - „ M i n u kiigelaul". 16 a. ja alla: Läte —„Tütre tänu" või Saar — „Kus on kurva kodu". i6-aastased ja üle: Vettik —' „Me-rellä on sinine" või Päts — „Mure-maa". Ametlikud saatjad on Liina Teose ja Margit Viia. Noote, registreerimis-lehte ja lisainformatsiooni saab Margit Viia'lt, 398 Empress Ave., Wil-lowdale, Ont. M2N 3V7, tel. (416) 222-6^59. ' Miilticülturalisni Isnt just a dream It started in 1971 when Multiculturalism Sj€came an official policy of the Government of Canada. And m 1982, the Gultural mosaic that Is Canada became enshrined In the new Charter of Rights and Freedoms. Today/everyone> no matter whattheir cultural Sieritage/shares in those rights and freedoms^ for Information please contact the Secretary of State Office nearest you, orwriteto: Communications Directorate Section"M" Department of the Secretary of State Ottawa K1A0M5 MMlÜGUlturalisiti sarei UURIJA-Ameerika raadiojaam RFE/RL Inc.* MÜnöhenis, otsib gestisse puhtuvat küsimuste UURIJAT-ANALtttmKüT;tnes^ eeldab kursis olemist eluavaldustega nii Eesti NSVs kui emigratsioonis,, võimet kiiresti koostada ja kirjutada kokkuvõtlikke analüüse ja kommentaare sündmuste ja arengu kohta, tihedas koostöös raadiojaama eestikeelsete saadete tohnetusega. Kandidaatidel peaks olema kõrgem haridus ehk muul teel omandatud samaväärsed kogemused, üldised teadmised Nõukogude Liitu puutuvates küsimustes ning põhjalikud teadmised' Eesti asjus, võimalikult tõendatult avaldatud publikatsioonides.'Eesti ja inglise keele valdamine on vajalik, vene keele oskus soovitav. Palk mitte vähem kui DM 50.765 aastas, millele lisandub prii korter ja teised hüvised. Kandidaatidel palutakse saata lihike eluldokirjeldus aadressil: y Persooiie! Offic® Radio FreeEurope/Radio Liberty 1201 Connecticut Avenuc.N.W. Washington, D.C. 20036 Canada Muiticutturaiism® Canada
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 19, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-01-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840119 |
Description
| Title | 1984-01-19-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | V : ..J J „Meie Elu" 3 (1768) 1984 LÕBUD je lõbusam on olla rea otsas, seal llendaks. , jriie kühveldamine on raske töö, Isiis, kui lumi on vett täis. See Jab jäJDarieb hingeldama, muidu bre kifhveldada. [mi peab oleriia pehmem, et sel- Iteha lumememme ja pidada lu-pda. Luniememme palle on lõbus letada. Raske ron keha alumisele E lumepalle pieale panna. Pea ön le kergem. 1 Imesõda on kaiõbus, aga paha, laad lumepalliga näkku ja suhu. tiskad lumepalli, pead enne vaali et sellel^pällil ei oleks jäätükke [kui tuleb vastupead, saad valu. trd, kui tahtsin oma kassi naabri [ära ajada, mõtlesin, et viskan j palli üle pea;'sest ta lamas lü-jKuid ta tõusis ja pall lendas talle t Ipead. Kass ehmatas väga ja las kohe koju, arvas vist, et pa|l leiselt poolt. imi on ilus, kui ta on puhas ja p sätendab helesinisest taevast, [ee särab jabelgib. Ilus on ka, kui lelt sajab pehmet, valget lund, Ipn ilusad, kui neil'on pehmest IšV vatt okstel. Lumeta ei oleks Itebüsid.; igfje kellele meeldib talvesport, rad^pnd ja külma ilma. l rorontö i f k S . Täienduškool tuletan talle meelde, vahest llt, mõnikord heatahtlikult: J ole riii kohmakas, tereta ometi jjaid,. teijeta tuttavaid, võta müts, I j n e . " Teinekord annan talle Betulötuseks küünarnukiga väi-l- nüksu, aga nii et keegi võõras fci märka. jyl oli Karli nagu ehmatanud Irskudest käsklustest ja täitis fepselt. Nüüd, kus ta ise hakkab Tohkem ja rohkem viisakamaks lima, ei talu enam mu õpetusi, llevat tüdrukutirts ja pidavat (ahuie jätma. im oli ka juba märganud, et Ipöiegi nii mühakas enam; käi- Teeglid on paranemas. Iie teravalt silma vaadates õpete tark memm: „ K u i kõik me led, Karlile eksimuste puhul, Irada näitama ja ise ka omas pises ei eksi, saab meie suurest õige meeldiv, viisakas mees." pgu arvan ise, et minagi olen .mõne kombe suhtes eksinud, la vigu ei näe keegi. II arvas vanaema, et viisakus Vilmese ilusaks ja meeldivaks, [eist ei tahaks olla ilus? • HELLA LEIVAT sb kaasa sisukamale pte Ühingu toimetuse (;> Tpronto; • „Mele Elu" m. 2) (1768) ISS^ NELJAPÄEVAL 19. .JANUAEYIS , Valve Andre matkapäevik 99 Ma langdsin esimesel sõjasuver soome kriitikas MUUSI Suomis" ilmunud poolele-heküljeline kriitika Seppo Kuusisto sulest Juhan Peegli äsja soome keelde tõlgitud teose „ M a langesin esi^ mesel sõjasuvel" kohta. Kriitika oli autori rasket olukorda mõistev, mida õli lugeda eritij ridade vahelt: kirjaniku töö pole kerge sotsialistlikkudes riikides. \ Teos toodi soome raamatuturule kirjastuse „Weilin & Göös" poolt Kaisu Lähikaineni tõlkes ja 254 leheküljelisena. Oma põhilise pinge saab raamat iseloomustades punaarmees võitlevate eesti sõjaväekohustuslaste kaudu Elesti rahva raskusi, et kohaneda ' nõukogude võimudega. Autori kohta kriitik mainis, et ' ' 1919. a. sündinud kirjaniku ilukirjanduslik toodang on ,,napp, aga hea kvaliteediga". Oma raamatu ainestiku Peegel on saanud isiklikest kogemustest. iKuusisto arv,ab, et Juhan Peegel tahab erapooletu olla. Temal on inimlikku arusaamist neile elula-hendustele, mida eestlased noil traa- " gilistel aastail tegid. Tema vaatleja-silm näeb ka uue „suure isamaa" vaesust võrreldes seda Eesti (Vabariigi) oludega.',, Ajalehed kirjutavad, et uus kord tagab täieliku Õitsengu igal alal. Oleks tore, küi nii läheks ja ma tahaksin kangesti uskuda, et nii ka saab olema. Aga kas oleks võimalik, et leiduks õiglane riik, siiski aga täiesti oma, millel poleks tegemist mitte venelaste, mitte sakslastega?" tsiteeris soomlane raamatu ühe peategelase mõtteid. Teos ei räägi juttu aatelisest ärkamisest, vaid muganemisest. Teiselt poolt see aga jiäitab ühise tausta omavate inimeste võimeid tõrjuda väliseid rõhumisi ja säilitada kõige omasemat, \\ < v % Lõpul^^ä£!^ppo KuusrsJ^^veen-dumusele, et Peegli raamatioderrie-kõige väga julge ja eelarvamusteta, mida saaks igas suhtes soovitada neile, kes,,usuvad, et N. Liidus ei saa oma arvamusi lähema mineviku sündmustest südamelt puistata". Selle lausega küll soome kriitik eksib, sest Eestis ei ole kerge tsensuurist läbi pääseda. Kuidas see Peeglile õnnestusi on arusaamatu. , i'.' • I.M. • • Ilmunud VIDEO JA KINO ESTO '84 AJAL Eesti Kunstide Keskuse foto ja v i - ' deo osakond otsib koostööd Eesti video-kunstnike ja video-arhivaari-dega üle maailma. Eesti Kunstide Keskus palub kõiki videohuvilisi või organiseerunud gruppe, kes soovivad oma videofilme või eestiainelisi dokumentatsipon-salvestusi Eesti Päevade nädalal näidata, võtta kon-takti„ Esto Video'ga":' EKK programm„Esto Video" pn foorum ja kontaktivõimalus kõigile videoharrastajaile. Video Kino ruum on reserveeritud Royal York hotellis. Video Kinos võite tutvuda eestlaste kultuuriavaldustega üle terve maailma. Video Kinos on võimalik nautida Esto '84 päeyasündmusi ja üritusi mugavalt tugitoolis istudes. EKK ootab teilt nimekirja esitatavatest videolintidest: Programmi pealkiri? Pikkus, lindi laius, missugust süsteemi kasutate? Aadress: Estonian Arts Centre/ Eesti Kunstide Keskus, „Esto V i deo", 958' Broadview Ave., Room 203, Toronto, Ontario, Canada M4K 2R8. ^JNIMENE IMGEL^' ROMAAN/ 205 Ihk. Hind Sl 6.00 : Postiteel tellides pluss saatekulu. ^^yiy^E PIHLAKA VÕRAST' LUULETUSI 1 9 6 3 - 1 9 83 Hind $8.00 Posti teel tellides pluss saatekulu. müügil „Meie Elu" falituses Broadview Ave. Toronto. V. Andre Lõuna-Ameerika reisikirjelduses esiletulnud eksituse tõttu kordame selle lõpuosa pärandatud kujul. EESTLASED Eestlaste elust Argentiinas on eesti ajalehtede veergudel olnud sageli juttUi nad on külastanud oma sugulasi js tuttavaid Kanadas, võtnud osa ESTO-dest ning mõnedki neist on • Kanadasse ümber asunud. Ii!eie vastuvõtja ja kirjandusõhtu korraldaja Andres Pirk on vana hea kolleeg Riigi Ringhäälingu päevilt, energiline töötaja ning agaralt tegev eesti ühiskonnas. Eesti põgenikelaagrist Taanis asus koos abikaasa Erika ja lastega Argentiinasse. Töötas viimati Saksa Evangeelse Kiriku (Iglesia Evangelica del Rio de la Pla-ta] administratiiy-sekretärina ning aitab seal ^ veel praegugi aktiivselt kaasa 5-6 tundi päevas. Pirkide tütar Kadri-Anii elab, Torontos koos abikaasa, eesti advokaat Tõnis Laar'i ja lastega. . Eesti Selts „Estonia" on Argentiina vanim eesti organisatsioon, olles tegutsenud jiiba üle 50 a. 1957. aastal asutati EELK Buenos Airese Reformatsiooni Kogudus, mille õpetajaks on pastor Ingo-Tiit Jaagu, kes on saanud oma teoloogilise ettevalmistuse Buenos Airese Kõrgemas Teoloogilises Instituudis. Kaks korda aastas külastab ta sõsar-kogudust Sao Paulos, Brasiilias. Eesti kogudusel on oma nägus kirikuhoone 150-le inimesele. Seltskondlik saal mahutab 100 inimese ümber. Kirikul on hea akustika ning . ( Stokholmis tähistati Treffoonia juubelit • X: . .•• . ^\ • • STOKHOLM -„Akadeemia Tref-foriia" 100 aasta juubelile Stokholmi Eesti Majas kogunes neli õpetajat ja üle 30 endise õpilaie, lisaks külali-sed- perekonnaliikm|ed. , Arvo Mägi, kooli lõpetaja a. 1931, andis juubelikõnes ülevaate Treffne-ri kooli arengust. Heino Vadi esines viiulisoologa (klaveril i saatis Harri Kiisk). Veel mälestati kõiki surnud treffneriste mainides eriti kõrges vanuses surnud endist direktorit Konstantin Treffnerit jaikauaaegset vilistlaskogu esimeest Rootsis, Kaarel Sö-mermaad. \ Järgnes õhtusöök ja hiljem näitas Arvo Treffner valgüspilte tänapäeva Tartust jä koolist, ning vestles oma mälestusi elust diäektori pojana, sellest, millised olid vahekorrad kaasõpilastega, millised jolid direktori tööülesanded, tööviisid ja palju muud. Tuli ju lahendada paljusid kooliga seotud küsimusi — näiteks osta küttepuud, lahendada õpilaste omavahelisi probleeme jne. Ja lõppeks, millist hiiglaiööd pidid tegema kooli teenijad, kandes puid ja küttes ahje (puudus keskküte). Noorte kunstitalentide valikvõistlus Eesti Kunstide Keskuse programm „Esto Talent '84" soovib Ülemaailmsete Eesti Päevade külalistele tutvustada 'eesti' muusikatalentide' kõrvali • ka noori kunstitaidureid. Kunsti valikvõistlus toimub samaaegselt EKK ' muusikavõistlustega laupäeval, 3. märtsil kell 1 p.l. Vana-And-rese kiriku ruumes. Huvilisi palume kaasa tuua oma toid igas meediumis valiku võinpal-damiseks. Valikvõistlustest võivad osa võtta eelkoolised, kooliealised, kunstikooli õpilased ja kunsti üliõpilased. Valitud tööd esitatakse näitusena ESTO '84 ajal, Parimad tööd auhinnatakse. Väljapaistvaid talente hinnatakse stipendiumitega. Informatsioon: Liina Rbosman— tel. (416) 862-1735 õhtuti. 362 Danforth Ave., Toronto. Ont. M4K Tel. (416) 466-1951 466-1502 FlOWEflS & GIFTS MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks. Samuti käsitöö kinkeesemeid— KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA |a PUUNIKERDUSE alal.. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. | seal, altari ees, toimubki meie Kirjandusõhtu. Kava sisuline sobivus õigustab asukoha valiku:.August Gailiti ..Leegitseva südame'' lõpul on Taavet Ra-baraud kahekesi oma Loojaga. Selja taga suur must rist sinisel taustal, seisab Rein Andre langetatud peaga, mütsilott peos ning lausub: „Suur kunst on nagu maailma loomine, täis valu,.rõõmu.ja kõikvõimsat pinget see on nii lähedane jumalale, et sageli võib neid hoopis ära vahetada!" • Buenos Airese eesti kiriku altari-kiv^ on raiutud: „Au olgu Jumalale kõrges". D Kiriku seltskondlikus saalis on jä-rel- õhtu muusikaliste ettekannetega. Südamlikud sõnavõtud, vestlusi vanade ja uute sõpradega. Seltsi sekretär Heljo Aspe-Püvi osutub kooli-õeks. Kadunud konsul Ferdinand Saukase õde Alide Slet on külas Brasiiliast, Sao Paolost,ning väljendab sealsete eestlaste kadedust: nemad jäävad seekord ilma eesti kirjandusõhtust! . Meie südamest tulev tänu kõigile Buenos Airese Kirjandusõhtu korraldajaile ja osavõtjaile. Kaunis kingitus jääb meeldivaks mälestuseks Buenos Airese eestlas-perest ja sellest rahvuslikust õhtust, j,Mul oli tunne: meie rahvas paguluses elab!" kinnitab Alide Slet. ' Südamlik tänu ka meeldiva vastuvõtu eest Erika ja Andres Pirkile nende kaunis kodus! Tagasi Brasiiliasse! SAO PAULO Kui keegi arvab, et olles teel Lõuna- Ameerika suurimasse linna, see võiks.olla Buenos Aires, Rio de Ja-neiro või. Caracas; siis 'on ta vales lennukis! Selleks on hoopis 12-milj. elanikuga Brasiilia majandus-, kaubandus-ja tööstuskeskus Sao Paulo hiigel-linn. ,,Raha on siin!" ütlevad „pauiis-tad". Mõni ime: jaapanlasi üksinda on siin juba enam kui 800 tuhot! Elustiil erineb tunduvalt Riost: pau-listad on ärimeelsed ja töökad. Erinevus paulista ja carioca vahel seisnevat selles, et carioca väidab ennast kaitstes, et temagi käivat iga päev tööl, kuigi vahest väikese ..hilinemisega",, sest tee tööle viivat 10 miili mööda supelrandadest ja bikintdest! — Need luusatused puuduvad 3BO Paulos. • Eestlasi on Sao Paulos paarisaja ümber, kes on peamiselt kogunenud oma koguduse ümber, mis tegeleb ka rahvusliku tööga. Peale selle on Sao Paulos Eesti Organisatsioonide Keskus, Brasiilia-Eesti Kultuuriühing „Uus Kodu", eesti raamatukogu jne. Kadunud konsul Saukase Õde Alide Slet jätkab esinduse traditsioone ja aktiivsust, püüdes eesti seltkondlik-ku ja rahvuslikku tegevust endiselt käigus hoida. IGUASSU FALLS Pärast Iguassu koskede nägfemist olevat Eleanor.Roosevelt nentinud: „ . . | Vaene Niagara! Võrreldes Iguassuga, näib Niagara nagu köö-gikraan!" Argentiina, Brasiilia ja Paraguai piiril asuvad 2 1/2-miill pikkuselt Iguassu kosed. ..Iguassu" (Argentiina poolel ,,Iguazu") tähendab Indl-aafnlašte keeles „Suured Veed". Neid koski nähes mõistame miks: üle 90 jõe ja oja veed tormavad siia kokku, et üle veerand tuhande veelangusena vahutada kaks sada jalga sügavasse kuristikku. Iguassu jõkke. ..Kuradi kurgu" vahutavat mürinat võib kuulda 20 miili kauguselt. Õhtuses äikesetormis lennuväljal maandudes kohtavad meid noored naisteenistujad helekollaste vihmavarjudega nagu kuldsed liblikad. Kose kaldal järgmisel päeval on kuldseid pärisliblikaid nagu lendavaid Õisi. Sadu liike dSungli-linde igas võimalikus värvitoonis võistlevad koskede üle kaarduva vikerkaare pimestava iluga: meie Lõuna-Ameerlka matka seekordne viimane imeline mälestus, mille kaasa viime talvekülma Torontosse. [>Bl»Wlty,-pl ir|'tTiMUJ«^.Ti-l'H'I1fl Wmll * ;•• • > EKK muusikavõistlused toimuvad laup., 3. märtsil 1984 Vana- Andrese kirikus;Torontos. Klassid jagunevad; 1. Talentide klass (jaguneb ka vanuse järgi). Palad on vaba-valikul: laul ja kõik instrumendid. 2. Eesti komponistid (klaveripalade nimestik ilmus novembris). Laulude nimestik on: 10 a. ja alla: Aavik — „Mina väike poisiklutt" või „Teele, teele kurake-sed". 12 a. ja alla: Virkhaus — „Sarve-hääl" või Rajaloo.— „Liblikas". 14 a. ja alla: Raid — ,,Kivikasukas" või T o r m a - „ M i n u kiigelaul". 16 a. ja alla: Läte —„Tütre tänu" või Saar — „Kus on kurva kodu". i6-aastased ja üle: Vettik —' „Me-rellä on sinine" või Päts — „Mure-maa". Ametlikud saatjad on Liina Teose ja Margit Viia. Noote, registreerimis-lehte ja lisainformatsiooni saab Margit Viia'lt, 398 Empress Ave., Wil-lowdale, Ont. M2N 3V7, tel. (416) 222-6^59. ' Miilticülturalisni Isnt just a dream It started in 1971 when Multiculturalism Sj€came an official policy of the Government of Canada. And m 1982, the Gultural mosaic that Is Canada became enshrined In the new Charter of Rights and Freedoms. Today/everyone> no matter whattheir cultural Sieritage/shares in those rights and freedoms^ for Information please contact the Secretary of State Office nearest you, orwriteto: Communications Directorate Section"M" Department of the Secretary of State Ottawa K1A0M5 MMlÜGUlturalisiti sarei UURIJA-Ameerika raadiojaam RFE/RL Inc.* MÜnöhenis, otsib gestisse puhtuvat küsimuste UURIJAT-ANALtttmKüT;tnes^ eeldab kursis olemist eluavaldustega nii Eesti NSVs kui emigratsioonis,, võimet kiiresti koostada ja kirjutada kokkuvõtlikke analüüse ja kommentaare sündmuste ja arengu kohta, tihedas koostöös raadiojaama eestikeelsete saadete tohnetusega. Kandidaatidel peaks olema kõrgem haridus ehk muul teel omandatud samaväärsed kogemused, üldised teadmised Nõukogude Liitu puutuvates küsimustes ning põhjalikud teadmised' Eesti asjus, võimalikult tõendatult avaldatud publikatsioonides.'Eesti ja inglise keele valdamine on vajalik, vene keele oskus soovitav. Palk mitte vähem kui DM 50.765 aastas, millele lisandub prii korter ja teised hüvised. Kandidaatidel palutakse saata lihike eluldokirjeldus aadressil: y Persooiie! Offic® Radio FreeEurope/Radio Liberty 1201 Connecticut Avenuc.N.W. Washington, D.C. 20036 Canada Muiticutturaiism® Canada |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-19-07
