Meie Elu = Our life, November 22, 1984

              iMeie Elu" m.m {1812) 1984i 19
jlTVH
Meie E k " mff. 4? (1812) M 4 M]SLJAPÄEVAL,22.
^ ^ ^ ^
keskel ^meksiklasest" viiul-
1 Foto — 0. Haamer
..Mardid"
koosviibimisel
[Ijapäeyal, 15. nov. olid Toronto
Pensionäride Klubi koosviibi-külalisteks
„Mardid". Kohe
esinaise, F. Tertsi avasõna
[esid saalimaskides ja ka maski-kirjudes
kehakatetes, mehi jä
Riietuse järele oli raske mõista-lis
rahvusse keegi kuulus, kuid
[järele otsustades olid nad kaas-ised,
sest keskustelid eesti kee-laulsid
sulaselges eesti keeles
tuttavaid laule. Ka pilliloodki
|ittavad. Kogu„Martide" pere ju-
3li sihvakas suvekleidis ja hõ-igades
akorflionist — Augusti-lagu
hiljem selgus, oli kogu la-js
kavandätiid Tudulinna pilli-
|te juhi. August Tuvikese poolt,
töös klubi käsitööringiga. Sünd-
|oli hästi ettevalmistatud. Olid
tud isegi ühislaulude sõnad mit-lli
kõrguste tähtedega tahvlile,,
[kahiuks osutus kaugemalt luge-
^^i«ki raskeks.
iilcesele söögipälvusele ppeta-
I jPähna pololt järgnes koh^ ning
|i Naiskoori eftekanded. Peeter
learu juhatusel esitas koor: A .
„Langenud t^ht", K. Türnpu
^ervitus", rahvaviis — „Eide"
ketras", T. Vettik - ;,Kuü" ja
intsevi — ,iLinnuke". Viimane
fprrata aplausi vaigistamiseks,
ilukoori asemele tulid lavale
lehed ja laudadest vaba saali-idat
kasutati tantsupõrandaks,
(uttavad tantsuviisid meelitasid
, reumastvaevatud tantsusamme
Ivima.
|[bi„Jõululaat" toimub kavako-pühapäeval,
2.. detsembril
Ijõulukoosviibimine toimub 13.
Imbril (mitte 20. dets. nagu ka-
Wis mängitud).
•lEELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast .
..MEIE ELU"
Jõulutervitused
EKN kaudu
[stlaste Kesknõukogu Raoadss
idusfond korraldab eelmiste
iteeeskujulka käesoleval aas-liärjekordse
pühadetervituste
mduse eesti ajalehtede kaudUa
jstades järjest tõusvaid posti-
[ai, on see kujunenud kõig®
fsamaks viisiks pühadetervitui"^^
isi anda!
ihadetervituste saatjate nime°
[avaldatakbe Kanada eesti aJQ°
üdes järgmise pealkirjaga:
^ides oma lähematele sõprade»
ittavatele ja kõigile kaasih^a»
^le üle maailma rõõmsaid jdu°
fhi ja kõigi lootuste ning soO"
kordaminekut uuel, 1985. aas-1
Itoetame sellega üfitlasi Eest-
Kesknõukogu Kanadas poolt
ivat rähvufllikku tööd.
rvituse annetuse alammääir
samaks| ku eelheyal aastaS:
perekonnalt[ S5.- üksikisikult
organisatsioonidelt jäettevõt-
$20.-. Alltoodud kupongi pa-
Vabadusfond tagastada EKN
ole hiljemalt esmaspäevaks,
etsembriks.
o o o o f o a i o d t o o o
t > » t « « o , ö ' o o i » t t o o « e o o 5 . » # . 0 0 0 0 1 *
'}':.-:c • , - ;
^IW t l 0 0 0 0 p « « » 4 9 « * * 0 0 • 0 0 0 6 » 0 * It :
inifi • • • t % % • • • • t * • • • • I • • • • 0 0
[tlaste KeBknõukogu Kanadas,
Broadview Av®., Torohto, OraL
2R6.
OZKCD
Hea ja värskendav on näha meie
kultuuri tööpoilult kohalike harija­te
kõrval külalisesinejaid väljas-poolt,
just loomingulise tegevuse
alalt Sellega ei taha alavääristada
kohalikke, kes püüdlevad otsinguis
Ja loomingus pürgimas täiuslikuma
suunas. Kuid seda laiema pildi va­jadust
kutsub esile tegelikkus i»R
toaku meie väike pagulaspere,
pealegi hajutatult miiitmel maal ja
mandril ei suuda se|da vajalikku
missiooni kanda. Organiseeritult
on seda püütud teha näit. Estp'de
j.t. suurkokkutulekute puhul, kuid
Jõudmata mainimisväärse saavuti-seni.
Meie pole jõudnud selleni, et
organiseeritult vajaliku majand,
aluse loomisega oma kultuuri ja
loomingut edasi kanda ja.jõulise­malt
viljelda. Kujutavkunstnik ja
-kunst on vahest kõige abitumas sei­sukorras
— kunstnik on tootja, le-vitaja-
turustaja, transportija, näi-lusruumi
hankija, tasuma mitme
päeva või -nädapa üüri (kontser­tide,
kirjandus- j^. ettekannete pu­hul
on see vaid lühema aja eest; ka
väljakujunenult pole näituste kü­lastamine
maksustatav). Loomulik
oleks, et kohapealne vastava ala
inimesed-loojad oleksid abivalmis
Giiõuandjad vähemalt näitusestest
osavõtjana. Palju neid oli kõnes­oleval
näitusel? Või palju neid on
olnud v{(rematel? Vastus: vaid ük­sikud,
2-3!
Ometi siin on sellised kõlava ni­mega
organisatsioonid, nagu E.
Kunstide Keskus (ülesandega E.
IKunstimuuseum ja E. Valley], E.
Kultuuri Koondis, E. Kunstnike^
Koondis. )a kuhüjäävad teiste loo-mihguliste
distsipliinide alal loo­jad,
juhtijad? Looja, mistahes loo-mingusektoris
peab olema oma.eri-aiJa
tagapõhja Juures kulj^^urilfhe
isiksus (see bn nii kõikjal kultus
maailmas]. Ka Eestis omariikWse
s^jal, mil silmapaistvalt olid eriüri­tuste]
nii kunstnik, helilooja, teaat-ris
tegelev ja kirjanik. Loominguli­sed
alad on seoses^ kõigis
ühiseid, kattuvaid või paralleelselt
kulgevaid aspekte ja jooni, mis al­les
koos loovad kultuuri aluse ja
vormivad isiksuse. Meenutagem
kodumaal iga-aastaseid oodatuid
„Viie balle", ühiseid loteriisid kul­tuuri
edutamiseks jm. Koos kultuu­ri
nähtavaks ja vajalikuks teha.See
siht ja ülesanne peaks meil silme
meie-päeva-maalitervikus,
ega
puudujääke maskeerida mõne„vi°
gurdamisega",^ abstraktsuse või
mõne -ismi mdali toomisega, teos­tustes
leiame tundlikku lüürikat ja
romantikat, õrna ja jõulist laadi,
väikese ja rahulikke kui laia ja
virtuooslikku pintslitõmbeid. Rõ­hutatud
kontuur pehmeneb süga­valt
tunnetatud yärvinüanssides
punakas-pruunikate ja kollakate
varjunditega.
Näitus hõlmas 51 eksponaati,
neist 39 akrüülis ja 12 õlis. Akrüü-lis:
20 lillemaali, 13 rahva-ja muid
..tantsu»tseene, maastikku. Õlis:
lilli,2, maastikke 4 ja portreid 6.
Tõmmates mõne piirjoone ka­hest
näitusest — mullusest ja käes­olevast,
on kunstnik varjundiergas
Ja varieeruv. Ehkki žhaanr-motii-vistik
üldjoontes sania — maastik,
portree, lilled ja liikuvusstseenfd,
on maastikupildis domineerivalt
talv / — „I^uud härmas", „Puud
udus",. „Lümesadu", „Kuused lu­mes"
jt. Mullused, tegevuses port­reteeritavad,
nagu „Klaveriõpe-tus",„
Noor bataanik", „Tütarlaps
kassidega". Käesoleval aga puht-portreelised:
„Siiri", ,,Miia",
„Kai" jt. nirig „Perekond". Üldiselt
osalt sama teemaatika, kuid kunst­nik
läheneb seejuures teisest as­pektist
ja erikäsituses, andesmee-r
leolused teostused. Rahvariides
tantsijad nii rahvatantsus „|rul^
jak", „Tants reas", „Rahvatan|ti-jad"
suuremate või väiksemate
paaridena ning tantsud „Polka",
„Lapsed ringmängul" jt. võib pida­da
parimaiks, maalilisemaks ja lii­kuvamaks
seni nähtuist. Olid head!
Maret Maiste on kahtlemata üks
meie paremaid realistlik põhitoii)-
niga maalija, ulatusliku ja variree-ruyas
ilminguis. Ta meeldis ja ppo-led
eksponaatidest rändas toronto-laste
kodudesse ning ka väljaspoo-
^e- R.ANTIK
SSTÖ-TALENT'84
ülemaailmsed eesti
muusikavõistlused Eesti Kunstide
Keskuse korralduse!
KLAVER
Zhürii: Dagmar Kokker [Kanada],
Juta Vaska-Zacharski (USA]
Ivan Raykoff 97 punkti, George
Klein 92, Kersti-Li Kuutan 88, Mar­tin
Kiik 87, Astra Raid 85, Lydia Van
der Veen 80.
FLOOT
Zhürii: Toomas Tuulse (Rootsi),
Mollie Parum 90. MarkusTimusk 80.
LAUL
Zhürii:\ Sandra-Graham Korjus
(Kanada], Monica Žerbe 94, Linda
Lindau 80, Ann Jürisoo 79.
VIIUL
Zhürii: Johan Klein (USA], Desiree
Medri 90, Linda Rüütelmann 75.
KLAVER
Zhürii: Dagmar Kokker (Kanada).
Hilja Saame (Rootsi), Juta Zacharski
(USA).
Lembi Veskimets 87, Laine Koiva
83, yivienne Medri 80, Linda Rüütel­mann
80.
VASKPILLID
Zhürii: Jaan Seim (Rootsi)
Paul Vaska (trompet) 95 punkti,
Matti Vaska (tromboon] 95.
MEISTRIKLASS
Zhürii: Neeme Järvi (USA). Hilja
Saame (Rootsi), Jaan Seim, (Rootsi).
Toomas Tuulse (Rootsi), Juta Zac­harski
(USA)
AKORDION
Ricky Hiir 97 punkti.
FLÖÖT '
Marika Järvi 97
KLAVER
Kristjan Järvi 95
VIIUL
Juhan. Sonin 85, Viljar Puu 85,
Martin Krooni 80.
TSHELLO
Kristina Vaska 85.
ERN ajakirjanduse ja eesti informatsiooniteenistuse arutluskoosole-kwlt
Stokholmis (vasakult): küsijad: Peeter Paljak, Andres Käärik ja
Peeter Luksep, sissejuhatava sõnavõtuga esinenud „Teataja" peatoi-inetaja
Aksel Mark, koosoleku juhatajad Adelaida Lemberg ja Mihkel
Mathiesen, vastajate poolel esinenud Alex Milits, Vello Pekomä®,
Reinans, Kaj Ring ja Arvo Horm.
Rootsis arutusel
Külalis-nooFtekoor
baptisti kirikus
Toronto baptisti kogudusse kuulu-,
vaist noortest on mitmed õppinud
Kanada, USA ja Rootsi vaimulikes
õppeasutusis. Käesoleval kooliaas­tal
üksi tõuseb nende arv kümnele.
Torontole lähim, sellistest õppeasu­tustest,
on äsja Whitbys avatud Bap­tist
Leadership Education Centre,
Mainitu on ühesaastase kursusega
kool ja selle 50-ne-pealisesse õpilas­konda
kuulub 18-aastane eesti kogu­duse
liige Clifford Süld. Sama kooli
muusikaosakonna juhataja, koori­juht
ning lauluõpetaja on hästituntud
eiesti nooremapõlve sopran Marika
Wilbiks. Pühapäeval, 25. nov. kl.
18.00 esineb Baptist Leadership Edu­cation
Centre õpilaskoor Marika
Wilbiksi juhatusel Toronto eesti
baptisti kirikus. Kuna see on nime­tatud
koori esmane esinemine eest­lastele,
siis loodetakse õhtule elavat
vastukaja. Kõik on lahkelt kutsutud.
Sissepääs tasuta, kohapealne kiri-kukorjandus.
STOKHOLM — Eesti ajalehtede tegijate ja lugejate järelkasvu
küsimus, majanduslik olukord, koostöö organisatsioonidega jt. prob­leemid
olid kõne all Eesti Rahvusnõukogu arutluskoosolekul mill@
teemaks oli „Vaba Eesti informatsiooniteenistuso olevik ja tulevik".
Sissejuhatava sõnavõtuga esines
..Teataja" peatoimetaja Aksel Mark,
kes ütles:
Vanimaks meie pagulasajaleheks
on Soomes Helsingis 1943.a; detsem­bris
ilmuma hakanud nädalaleht
„Malevlane", milline lõpetas ilmu­mise
1944.a. augustis, olles seega i l ­munud
kaks poolikut aastakäiku. Ol­gu
märgitud, et selle lehe ja samal ajal
Helsingis töötava Eesti büroo majan­dusliku
toimetuleku eest seisis hää
pärastine Soome president Urho
Kekkonen.
Eestlastel on viimase 40 aasta jook­sul
olnud mitmes riigis ja mitmel
kontinendil' umbes 100 perioodilist
väljaannet, ajalhete, ajakirja, suure­mat
või vähemat nurka mõne asuko­hamaa
lehe juures — mõned neist
vaid mõne numbriga.
ees seisma
ses •
Möödunud nädalalõpul kolme
päeva kestel esines Eesti Majas
kunstnik Maret Maiste(Baltimor^
oma kunstnäitusega. See oli kunst­niku
teine erinäitus Torontos. Esi­mene
toimus aasta tagasi tähele­pandava
eduga.Maret on oma eri-ja
üldhariduselt USA produkt,
kuhu jõudis lapseeas Saksamaa
kaudu. Seejuures sügav rahvuslik
meelsus ja haruldaselt he4 e.keel.
Oma loomingusse'põimib meelel­di
eesti motiivistikku,. seda põhja­likult
läbitöötaiiult.Eriharidus Ma­ryland
Institüte of Art ja seejärele
Rinehart School of Sculpture. Neid
mõlemaid stipendiumidega lõpeta-lud,
on teotseiiud professionaalse
kunstnikuna 1960-aästašt näituste­ga
ÜSA linnades selekteeritud ga­leriides.'
Nii palju kui võimalik esi­tab
oma loomingus töid, mida Ins­pireerinud
tema eesti päritolu.
Skulptuuri õpingutelt pärineb
tema tugev realistlik joonistusos-kus.
Töödes keskne huvi portreedel,
fuguraalseil kompositsioonidel ja
maastikul, vahelduseks maalib ka
lilli ja vaikelu. Juba mainitud tugev
joonistusoskus koos põhjaliku
@ natoomia tundmise ja liikumise
(edasiandmises ei t^kki puudujääke
Portlandi
pidupäevad
Portlandi Eesti Päevade ajal on
võimalus eraalgatusel korraldatud
koosolekute/kokkutulekite läbivii­miseks.
Vajaliku aja ja ruumide varumi­seks
on eelregistreerimine tarvilik.
Päevade esialgses kavas on varu­tud
aega ja ruume 4. juulil.
Palutakse asjast huvitatud isi:
kuid ja organisatsioone pöörduda
erakokkutulekute koordineerija
poole aadressil: Fred Haas, 11960
SW. Bowmont Street, Portland,
OR.97225. Tel.: (503)644-7743.
Kunstnäitus hõlmab järgmisi ku­jutava
kunsti alasid: maal (õli, ak-rüül,
vesivärv, segatehnikal, graa­fika,
skulptuur ja keraamika.
Eelregistreerimine osavõtuks on
nõuetav. Kunstnikud, kes soovivad
oma töid müüa, lisada müügi hind.
Müügi korral läheb 25% hinnast
• näituse kulude katteks.
Kunstinäituse toimkonna juhiks
on: Dr. Ilmar Kiesel, 9690 SW Eagle
^ Lane, Beaverton, OR 97005. Tel.:
(503)644-8159.
650,000 dollarit
ootab jagamist
13. nov. tegi Ontario kodakond­suse-
ja kultuuriminister Susan
Fish teatavaks Ontario valitsuse
uue programmi mitmekultuuriliste
organisatsioonide tegevuse toeta­miseks.
Käesoleva aasta lõpuni tu­leb
jagamisele 650 tuhat dollarit,
färgmisel aastal ministeeriumi toe­tus
40 protsendi, võrra, tõstes toe­tussumma
1,3 miljonile.
Seni kehtinud korra kohaselt oli
mitmekultuurilistel organisatsioo-uidel
võimalik toetusi saada üksik-projektide
läbiviimiseks.
Uus toetusprogramm võimaldab
esmajärjekorras vähemasti 3 aas­tat
oma etno-kultuurilisi ühiskondi
teeninud, inkorporeeritud, mitte-kasu-
taotlevail organisatsioonidel
taotleda aastast-aastasse jätkuvaid
toetusi mitmetes all-kategooriates:
a) Settlement Services for New-comers.
Toetuse ülejmmäär $35,000,
b) Intergroup and Ihtercultural Re-lations.
Ülemäar 30,000, c) Xntegra-tion
of Ethnocultutal Minorities.
Ülemäär 20,000.
Mitmekultuuriliste programmi­de
ja teeninduse läbiviimiseks võib
neid toetusi kasutada administrat-siooni-
kuludeks, kaasa arvatud
palgad, büroo majandamine ja kor­rashoid,
trükised, reklaam jne.
Toetussummasid ei ole lubatud
kasutada lahkusuliste, poliitiliste
või usuliste aktiviteetide tarbeks.
Avaldusvorme ja lähemat infor­matsiooni
on võimalik saada Ont.
Ministry of Gitizenship and Gultu-re
Ontario osakondadest. Torontos
teh 965-6597.
Praegu on eestlastel umbes tosin
ajalehte: Austraalias „MeieKodu" ja
„Virgats-Teataja"; Saksamaal „Ees-ti
Rada'^; Inglismaal „Eesti Hääl;
USA-s „Vaba Eesti Sõna" ja „Eesti
Postimees"; Kanadas ,,Meie Elu",
.^,^aba Eestlane" jä ,,Võitleja*^ning
' Kootsis„Eesti Päevaleht", ,,Teata­ja",
„Välis-Eesti - Eesti Post" ja^
„Meie Post". Olgu loetletud ka suu­remad
ajakirjad: ,,Tulimuld", ,.Trii­nu",
„Eesti Kirik", „Mana", „Rah.
vuslik Kontakt"„Side", „Aja-kiri", "
..Tulehoidja", „Rahvuslane", Esto-
America"jt.
AJALEHTEDE MAJANDUS •
Võib küll üldiselt ütelda, et meie
kõikide lehtede majandus on kehv. Et
lehed üldse ilmuda saavad johtub
tegijate suurest idealismist, kuna
nende majanduslik tasu, võrreldes
tehtud tööga, on kaugelt allpool nor­maalseid
norme. Kui üldse tasust
saab olla juttu, näiteks ka kaastöö
puhul, siis saab seda nimetada vaid
sümboolseks.
Rootsi riiklik toetus, praegu kahe­le
lehele, on rohkem piitsaks kui
kaerteks. Sunnib tegijaid jätkama, on
aga loonud fellijais-lugejais vale pildi
Ja tahtmise saada tasuta lehte ja aval­damise
võimalust, nii kaastöö kui
teadete osas.
TULEVIKUVÄLJAVAATED
Alles pärast seda, kui eestikeelne
pagulasleht on ilmunud üle nelja­kümne
aasta tehti otsus Torontos
Esto '84 ajal asutada eesti ajakirja­nike
kontaktija esindüsorganisat-sidon.
Sääl oli ka üksmeelne kriitika
suurürituste korraldajate suhtumises
pressi esii^daj^te osavõttu. Mu isiklik
mulje; pressi osas oli väga hää kor­raldas
Estival-il Göteborgis, halvim
Esto-1 Baltimore'is.
Kontakt, ütleksin armastus, ajaleh­tede
ja pagulasorganisatsiponide vahel
on liialt ühepoolne. Ajalehed infor­meerivad,
teevad reklaami, on hää-tahtlikud
— vastuarmastus on aga
üpris jahe. Isegi ka raamatuid kirjas-tate
poolt.. Sama on suurtes osades
kehtiv ka üksikpagulaste osas.
Raskused on majanduslikud, tegi­jates
ja tellijates-lugejates.Eestlastest
ajakirjanikke olevat rootsi massi-suhtlusvahendeis
rakendatud kau­gelt
üle saja. Nende tulekut eesti­keelsete
lehtede juurde takistab meie
lehtede majandus. Osalt on takistu­seks
ka keel. Eesti keele oskuse vä­henemine
põhjustab ka lugejate vä­henemist.
Abi võib siin tulle uus-eestlastest,
neist kes hiljuti on tulnud
ja vallapääsenud ühel või teisel moel.
Nende kaasasaamine meie vabadus-võitlusse
on üheks meie ajakirjandu­se
ülesandeks.
ARUTLUS .
Arutluskoosplekut juhatasid Ade­laida
Lemberg ja Mihkel Mathiesen.
Küsijateks olid eesti noorema põlv­konna
poliitikud ja noortetegelased
Andres Käärik, Peeter Luksep ja Pee­ter
Paljak. Vastajate poolel esinesid:
Alur Reinans („Eesti Päevaleht"),
Arvo Horm („Teataja"), Vello Peko-njäe
{„Välis-Eesti"), Alex Milits
(Stokholmi Eesti Ühingu lähiraadio)
ja Kaj Ring (Vaba Raadio);
' Küsijate poolt esitati arutluseks
neli peaprobleemi:
1. Mis on teie ajalehe või raadio­saadete
eesmärk?
2. Kellele on teie informatsiooni-teenistus
peamiselt suunatud? Oh
nendeks ka mõningad erigrupid?
3. Kui suur on tellijaskond, luge­jaskond
või ka kuulajaskond?
4. Milline võiks olla eestlaste in-formatsiooniteenistus
10 aasta pä­rast?
Vastuseid anti palju ja põhjalikult.
Toome neist kokkuvõtte.
„EESTI PÄEVALEHT"
Alur Reinans: „Eesti Päevalehe"
eesmärgiks on olnud iseseisva, sõl­tumatu
ja küllaldase ilmumissage-dusega
ajalehe väljaandmine, et ra­huldada
eestlaskonda, eriti ka selle
organisatsioone. Tellimishind on
kallis, sellepärast ei saa meie ar­vestada
suurema arvu välismaa telli­misega:
meie ei saada ka lehti tasu­ta.
Meil ei ole erilist ambitsiooni
pöörduda rootsikeelsete eestlaste
)oole. Meil on küll rootsikeelsed le-leküljed,
aga need on päämiselt neile
leibkondadele, kus ük§ abielupool on
rootslane. Tellijate arv tõusis meil
pidevalt 1971.a. alates. Nüüd on see
pikemat aeia 2900. Aastas langeb
välja 100 — 200 tellijat. Oleme need
suutnud asendada uutega ja isegi uu­si
juurde saada. Ma arvan, et ka 10
aasta pärast EPL ilmub edasi, kas
kaks korda nädalas või ainult üks
kord, on,raske öelda. Tellijate arv on
siis tõenäoliselt langenud. See lähe­neb
siis 2000 tellija piirile, mis on
aiijietlikuks normiks praegu. IPOK-i
kavades on see vaid 1000. Siis oleks
ehe ilmumine kindlustatud selle sa­jandi
lõpuni.
„TEATAJA"
Arvo Horm: Praegusel „Teatajar'
on oma eripale ja funktsioonid. Ta on
Eesti Komitee Organisatsioonide Lii­du
häälekandja, samal ajal üldise uu-distelehe
ülesannetega. „Teataja" on
kõigist eesti lehtedest kõige suurem
lugejaskond välismaades. Siin on ta
missiooniks olnud olla maailmaeest-luse
häälekandjaks. Kolmandaks
„Teataja" eriülesandeks on kontak-tifunktsioon
eesti noortega. Lehte
saadetakse soodustatud korras 800
eesti noorele Rootsis ning noorte
kaastööle ja probleemidele osutatak­se
erilist tähtsust. „Teataja" rootsi­keelsed
leheküljed on mõeldud ainult
välis-selgitustööks. Kuni 25.000 eks.
eritrükisteria saadetakse neid kõigis­se
Skandinaavia riikidesse... „Tea-taja"
keskmine trükiarv on praegu
2900. Tellijaskond üle 2000, kaasa
' arvatud ka liikmestellimised.
Loodetavasti on Eesti Komitee Or­ganisatsioonide
Liit 10 aasta pärat nii
tugev, et ta suudab ,,Teataja" väl­jaandmist
jätkata, nii vältides karde­tava
monopoliolukorra tekkimist.
Veelgi olulisem on ka siis laiema
eestlaskonna ja noorte informeeri­mine.
Järelkasvu osas tuleb ajalehte-
Peeter Hanslep
solistiks
Advent-kontseidil
Toronto baptisti koguduse iga-aas-tane
Advent-kontsert toimub pühap.,
2. dets. kl. 16.00 koguduse kirikus
883 Broadview Ave, Jällegi osalevad
kontserdil sega- ning noortekoor
Charles Kipperi juhatusel, milledele
lisanduvad värskete panustena Min­nesotas
solistina ning koorijuhina te­gutsev
Peeter Hanslep ja Jeremy Vii­nalassi
keelpillikvartett. Kontserdil
tulevad esitusele advent- riing jõulu-muusika
klassikud kui ka eesti auto­rid
ning üldtuntud pühadelaulud.
Sissepääs kontserdile on tasuta, küll
aga võetakse vastu kirikukorjandus.
Kõik on lahkelt kutsutud!
del tegelikult arvestada sama olukor­raga
kui see on organisatsioonide
juures; praktiline järelkasv tuleb
päämiselt 60—65 aastaste generat­sioonist,
kes vabanevad kutsetööst ja
saavad seega suurema panusega pü­henduda
eestluse ülesannetesse. Sel­liseid
isikuid tuleb igal aastal juurde
paar sada; nende hulgast tuleks otsi­da
ja valida. Suurema arvu noorte
töölerakendamine on majanduslikel
põhjustel võimatu, nii nüüd kui ka
edaspidi.
„VAL1S EEST!"
Vello Pekomäe; Rahvuskultuurili­sed
küsimusd moodustavad praegu
80% „Välis-Eesti" sisust, kaasaarva­tud
kuulutused, mis taotlevad eesti»
raamatute ilmumise jätkamist. Lehte
trükitakse kuni 5000 eks., neist 3800
eks. saadetakse adressaatidele Root­sis,
ülejäänud välismaadesse ja tea­tav
arv ka läbi raudkard|ina. Kohan­dumine
aastakümnete muudatustele
on meil muidugi olnud suur. „Stock-holms-
Tidningen'il Eestlastele" oli
1949.a. 4900 tasulist tellijat ja leht
ilmus kuus korda nädalas. 1949.a.
müüdi „Kalurineiu" kahele etendu­sele
4000 maksulist pääset.
. Eesti ajakirjandus on olnud siiski
väga sitke. „Postimees" Jannsenist
alates veeres 90 aastat. USA-s ilmub
üks rootsikeelne ajaleht 135. aasta­käiku.
Poliitiliste põgenikena ei ole
eesti lehtedel seda probleemi, mis on
näit, siinseil soomekeelselt lehtedtjl.
Neil on raske võistelda Soomest saa­buvate
ajalehtedeba.
SÕNAVÕTED
. Küsimused-vastamsied oliji.arut­luskoosolekul
võtnUjd nii palju aega,
et üldisteks läbirääkimisteks kuula­jaskonna
poolt jäi õlgi napilt aega.
Karin Saarsen kurtis, et nii kirja­nike
kui ka ajakirjanike osas ei ole
senini järelkasvu probleemidele min­git
tjlhelepanu osutatud, ka mitt|3
naiste arvukamale rakendamisele
niihästi kirjutajatena, aga eriti ka lu­gejatena
ja lehtede tellijatena.
Lembit Kriisa kritiseeris kopstöö
puudust eesti ajakirjanduses ja aja­kirjanike
vahel. Mihkel Mathiesen
arutluskoosolekut lõpetades imes­tas,
et keegi kohalolijaist ei olnud
nimetanud ka võimalust, et 10 aasta
pärast võibolla ka juba vabad ja de-mokraatlikudi
ajalehed kodumaal
võiksid konkurentsi pakkuda eksiil­es