1981-06-25-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.lAh:. J Goliect; 395:w i • Second Clas3 Mail Registration No. 1354. Mr. 25 (1636) 1981 MELJAPÄEVAL, 25. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 25 XXXII aastakäik idu andis i- J • . - • "— - Pühapäeval lõppes Talliima Festival 81 mida külastas 5000 inimest. Juba paar tundi enne pidus-tuste algust neljapäeval oli Eesti Maja õu autodest täidetud ja kui algas ;,Miss Tallinn" valimine, siis hiljem tulisud pidid leppima fua)^^ Tänavune tallinna Festival on peamiselt kahe eesti noore Jaak Järve ja feter Agur'i töö ja saavutus, kes organiseerisid .pidustuste ^juhtkonna, mille alusmüüri moodustas skautük-sus Lembitu Malev oma suure perega...,' • , V-.;- \ jn>^ J, • 6 -^1 S "1 1 ; Tr •4. 3 . .1 L . S _ t ! « > . - »rf— mm Eesti Maja oli vana Tallinna motiividel ddkoreeritud Ants Vommi poolt. Suures saalis toimusid pidustuste peaesinemised. Keskmises saalis asus söökla, all kohvikus oli „Ka-pa 'Keller" kabareega. Väike saaloli Kunstide Keskuse käsutamiseks, kuš näidati ka peale väljapanekute ES-TO '80 diapositiive. Skautlike noorte näituse oUd oi|ganiseerinud skaut-* masterid Bruno Lindre ja Vaher fiigli. Skautmaster Boris Kulli kogu andis ülevaate skautlusest, mida võisime esimest korda näha Torontos. Kunstnik Otto Rannamäe oli maitsekalt ülesseädnud oma puutööde näituse mis kuijtmes järjekordselt väga populaarseks. Samas ruumis Alfred Kuus ja 'Peeter Lääniste demonstreerisid oma valmistatud kandleid. Eesti Maja siselaskerajal toimusid Ia$kevõistlused Voldeniar Kana juh^ timisel, lauatennis — korona korraldajaks oli 'Paul Kako ja malemängu Ä r a l d a s jäi^ekbnJselt I^mbi^ lin. Tänavuse TäUinna FestivaM silmapaistvaks ürituseks oli „Miss Tallinna" valimine, mida korraldasid Kadi Kaljuste ja Piret Komi. Köök ja toitlustamine toimus Hilja Jukkumi juhtimisel. Toidu soovijaid oli rohkem kui suudeti serveerida esimesel õhtul. Baaris töötasid Erik Luksepa ja Peeter Vilde hoole all Lembitu „Lelled", Kalju jä Endel 'Leis ja Valden 'Sadul. Kõik oli valmis küi ilmusid esimesed külalised. p.Mungad" serveerisid agaralt jooke mis peaks tunduvalt kaasa aitama Tallinna Festivali majanduslikule edule, kui arvestada odavat pääsme hinda, mis oli pool Caravani Omast. Pidustused avas lühikese sissejuhatusega Tallinna linna volikogu esimees Jaak Järve sooviga, et kõik külalised saaksid oma vahel tuttavateks ja tõeliselt naudiksid eesti pidu. (Avatalitusel oleks siiski tahtnud Jaak Järvet näha pidulikumas riietuses. ,3lue jeans" jä ,,swet shirt" soibivad rohkem töömehele aga mitte Tallinna Festivali pidulikule avamis e l e . ) ' ; Päevakohase kõne pidas Heino Jõe. Esimese numbrina esinesid „Ritmi-ka" võimlejad Häirivalt mõjus liiga vali saatemuusika. XJrmas Kärner New Yorgist oma laulu ja kitarrimänguga oli ära teeninud suure ap- •laüsi..; Kalev Estienne esinemine oli huvitav ja sobiv õhtule, kuid Kungla ijah-vatantsijate sama pikka programmi ja võimlejaid pidi saalitäis rahvast kaks korda jälgima, mis mõjus väsitavalt. FauläJussila esines palli ja lindiga soölonumbrites. Roy Madal-vee flöödil ja Heinar Medri klaveril kuulusid kontsertsaali oma esinemisega. (Häirivalt mõjus rahva kõne-sumin saali tagaosast. Roy ja Heina-ri esinemine oleks pidanud olema esimene nuimber Tallinna Festivali pidulikuks sissejuhatuseks.) uurima üiejääg ESTO-SO VABASTATI MAKSUST' ESTO-80 peakomitee arutas IS. mail Stokhohnis ka järgmiste ülemaailmsete Eesti Päevade asukoha küsimust ja Gallupi-korras sai Van-couver napi enamuse, kusjuures aga tõsteti esile 1 asjaolu, et pidustustel sõitjate sugulased ja tuttavad asuvad siiski enamikus Torontos, Pidustuste asukoha peab muidugi Kanada eestlaskond määrama ise, nagu ta tegigi 28. mail peetud organisatsioonide koosoIekuL Sõnavõttudes soovitati Stokholmis pidustused eraldada olümpia-aasta-test, kuna nendel aastatel tekib char-ternlennukite puudus. 19.8if^ toimub Los Angelese olümpia ja see ähva^ dab raskusi tekitada rootsi-eestlaste Kanada ESTO-le sõitmisele. Heaks uudiseks oli koosolekul Stokholmi laänivalitsuse otsus va** bastada ESTO-80 maksust, mida Peakomitee oli taotlenud. ^ Majanduse osas antud arvudest selgus, et pidustuse kõige tulusamaks ürituseks oli rahvapidu, mis andis tervelt 105 529 krooni ülejääki. Sellevastu kaks balli tõid aga kahju 9600 krooni. Edukas oU ka ESTaga ühenduses valmistatud kaupade müük, mis andis 82 000 krooni tulu, edukad olid majanduslikult ka kontserdid 12 400-kroonise ja laulupidu 12 70i-kröönise ülejäägiga. Süurlina ürituse, Festival Gala, tulud-kulud enamyähem katavad üksteist, paari-tuhandelise ülejäägiga. „Miss Tallinn '81" Riina Kaunismaa sai lindi Helle Leitham'ilt (;,MlssE§toW'). Vasakul teadustaja.R^^ / Foto — Elna Kungla fESTLANE UPPUS UJUMISEL Möödunud nädalal uppus skautide maaala naabruses asuva'älse Clear-water Lakei Toronto elanik Karl Naarits. Ta oli külaliseks ühe kaasmaalase suvemajas. Pärast õhtust saunaskäimist läks üksinda järve ujuma ja ei pöördunud enam tagasi Laip leiti hiljem järve põhjast. • 0 a Fostistreik tulemas? Kui lähemail päivil ei saada kokkulepet, võib tuleval nädalal Kanadas alata postiametnike streik. Sel juhul „Meie Elu" tellijad võivad lehe saada kätte ,;Meie Huf' talitusest Eesti Majast. Üksiknumbrid on müügil müügikohtades ja talituses. — Sydney Eesti Seltsi esimees Tiiu Kroll-Simmul ka-sutas võimalust peaminister Malcolm Fraseri poolt korraldatud vastuvõtul etniliste gruppide juhtidele kõnelda dr. Jüri Kuke saatusest ja Austraalia valitsuse võirnalikust aktsioonist sellega seoses. Ta on sellele juhtinud vaUtsusliikmete tähelepanu juba varem. 3QfsJQ|istic! VÕllTlule Prantsusmaa Peaminister võttis sõna, milles ta meenutas suuri edusamme, mis mul-tikiiituursus on Austraalias saavutanud varasema olukorraga võrreldes. 1 - tj>S~l^ iJ^ VALIMINE-õhtu kõrgpunktiks kujunes „Miss Tallinna" valimine. 'Kurva teatena mõjus Kay Tülli ära jäämine tuule-rõugate tõttu. Kadi Kaljuste avas ürituse ja tutvustas 'Reet Marten- Sehri, kes andis ülevaate noortest neidudest ja kogenult juhtis vali-mrii koosseisu kuulusid Faul (lärg. lk. at raalla peaminister Malcolm Fra-fjr ja Sydney Eesti Seltsi esimees KroU-Sinmiul etnUiste kus anglo-sakse eelistati. Seetõttu oodati kord siin, et immigrandid unustaksid kõik selle, mida nad olid varem kõrgelt hinnanud ja oma alg-kodumaalt kaasa toonud, nagu oma keele ja kultuuri. Nüüd hinnatakse aga seda suurt panust, mis immigrandid on andnud Austraalia arendamisel ja meie kõigi elu rikastamisel. Austraalia Council on andnud sel finantsaastal 1487.000 etniliste kunstide edendamiseks. ' Etnilistele koolideie lubati anda a. 1980 rahalist toetust, mida hakatakse maksma välja lähemal ajal. Kavas on ka äiata kõrgema hariduse tasemel 8 eri keele kursust. Seitsme kuu eest alati uue TV kanali näol saated Sydney's ja Mel-bourne'is, kus kava peamiselt siinsete etnilise gruppide keeltes. Need saated on omakord rikastanud teadmiste ja arusaamadega kogu ühiskonda ja selles ongi jumitmekui-tuursuse olemus. Austraalia on maailmas esikohal oma suhtumises kultuurilistesse erinevustesse, mis on vajalik, kui arvestada meie ühiskonna karakterit. See suhtumine on meie ühiskonda tugev- Prajtitsusriiaal toimunud valimistel sai presidendiks sotsialist Francois Mitterrand. Tema partei sai parlamendis enamuse, mis annab talle võimaluse täidevüä valimiseeelsecB lubadused pankade ja tööstuste riigistamiseks. Uue valitsuse moodustamiseks ei oleks tal nüüd vajalik koostööd otsida kommunistliku parteiga. Tõenäoliselt Mitterrand siiski võtab valitsusse mõne kommunisti. Seega oleks Prantsusmaa esimene Euroopa kaitseorganisatsiooni kuuluv riik kus kommunistid on valitsuses. Austraalia peaministri (ibilcaasa läti päritoluga Mitmetel • tuntud riigimeestel on perekondlikke ja päritolulisi sidemeid Balti rahvastega. Ka Austraalia peaministril iMalcolm Fraser'il. Vesteldes etniliste gruppide juhtidele korraldatud vastuvõtul Sydney Eesti Seltsi esimehe Tiiu Kroll-Sim-muliga, ütles pr. Fraser, et tema vanaisa on lätlane. Ta ütles ka, et talle on palju huvi pakkunud talle mõni aasta tagasi kingitud „Eesti kokaraa- ..••\
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 25, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-06-25 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810625 |
Description
Title | 1981-06-25-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | .lAh:. J Goliect; 395:w i • Second Clas3 Mail Registration No. 1354. Mr. 25 (1636) 1981 MELJAPÄEVAL, 25. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 25 XXXII aastakäik idu andis i- J • . - • "— - Pühapäeval lõppes Talliima Festival 81 mida külastas 5000 inimest. Juba paar tundi enne pidus-tuste algust neljapäeval oli Eesti Maja õu autodest täidetud ja kui algas ;,Miss Tallinn" valimine, siis hiljem tulisud pidid leppima fua)^^ Tänavune tallinna Festival on peamiselt kahe eesti noore Jaak Järve ja feter Agur'i töö ja saavutus, kes organiseerisid .pidustuste ^juhtkonna, mille alusmüüri moodustas skautük-sus Lembitu Malev oma suure perega...,' • , V-.;- \ jn>^ J, • 6 -^1 S "1 1 ; Tr •4. 3 . .1 L . S _ t ! « > . - »rf— mm Eesti Maja oli vana Tallinna motiividel ddkoreeritud Ants Vommi poolt. Suures saalis toimusid pidustuste peaesinemised. Keskmises saalis asus söökla, all kohvikus oli „Ka-pa 'Keller" kabareega. Väike saaloli Kunstide Keskuse käsutamiseks, kuš näidati ka peale väljapanekute ES-TO '80 diapositiive. Skautlike noorte näituse oUd oi|ganiseerinud skaut-* masterid Bruno Lindre ja Vaher fiigli. Skautmaster Boris Kulli kogu andis ülevaate skautlusest, mida võisime esimest korda näha Torontos. Kunstnik Otto Rannamäe oli maitsekalt ülesseädnud oma puutööde näituse mis kuijtmes järjekordselt väga populaarseks. Samas ruumis Alfred Kuus ja 'Peeter Lääniste demonstreerisid oma valmistatud kandleid. Eesti Maja siselaskerajal toimusid Ia$kevõistlused Voldeniar Kana juh^ timisel, lauatennis — korona korraldajaks oli 'Paul Kako ja malemängu Ä r a l d a s jäi^ekbnJselt I^mbi^ lin. Tänavuse TäUinna FestivaM silmapaistvaks ürituseks oli „Miss Tallinna" valimine, mida korraldasid Kadi Kaljuste ja Piret Komi. Köök ja toitlustamine toimus Hilja Jukkumi juhtimisel. Toidu soovijaid oli rohkem kui suudeti serveerida esimesel õhtul. Baaris töötasid Erik Luksepa ja Peeter Vilde hoole all Lembitu „Lelled", Kalju jä Endel 'Leis ja Valden 'Sadul. Kõik oli valmis küi ilmusid esimesed külalised. p.Mungad" serveerisid agaralt jooke mis peaks tunduvalt kaasa aitama Tallinna Festivali majanduslikule edule, kui arvestada odavat pääsme hinda, mis oli pool Caravani Omast. Pidustused avas lühikese sissejuhatusega Tallinna linna volikogu esimees Jaak Järve sooviga, et kõik külalised saaksid oma vahel tuttavateks ja tõeliselt naudiksid eesti pidu. (Avatalitusel oleks siiski tahtnud Jaak Järvet näha pidulikumas riietuses. ,3lue jeans" jä ,,swet shirt" soibivad rohkem töömehele aga mitte Tallinna Festivali pidulikule avamis e l e . ) ' ; Päevakohase kõne pidas Heino Jõe. Esimese numbrina esinesid „Ritmi-ka" võimlejad Häirivalt mõjus liiga vali saatemuusika. XJrmas Kärner New Yorgist oma laulu ja kitarrimänguga oli ära teeninud suure ap- •laüsi..; Kalev Estienne esinemine oli huvitav ja sobiv õhtule, kuid Kungla ijah-vatantsijate sama pikka programmi ja võimlejaid pidi saalitäis rahvast kaks korda jälgima, mis mõjus väsitavalt. FauläJussila esines palli ja lindiga soölonumbrites. Roy Madal-vee flöödil ja Heinar Medri klaveril kuulusid kontsertsaali oma esinemisega. (Häirivalt mõjus rahva kõne-sumin saali tagaosast. Roy ja Heina-ri esinemine oleks pidanud olema esimene nuimber Tallinna Festivali pidulikuks sissejuhatuseks.) uurima üiejääg ESTO-SO VABASTATI MAKSUST' ESTO-80 peakomitee arutas IS. mail Stokhohnis ka järgmiste ülemaailmsete Eesti Päevade asukoha küsimust ja Gallupi-korras sai Van-couver napi enamuse, kusjuures aga tõsteti esile 1 asjaolu, et pidustustel sõitjate sugulased ja tuttavad asuvad siiski enamikus Torontos, Pidustuste asukoha peab muidugi Kanada eestlaskond määrama ise, nagu ta tegigi 28. mail peetud organisatsioonide koosoIekuL Sõnavõttudes soovitati Stokholmis pidustused eraldada olümpia-aasta-test, kuna nendel aastatel tekib char-ternlennukite puudus. 19.8if^ toimub Los Angelese olümpia ja see ähva^ dab raskusi tekitada rootsi-eestlaste Kanada ESTO-le sõitmisele. Heaks uudiseks oli koosolekul Stokholmi laänivalitsuse otsus va** bastada ESTO-80 maksust, mida Peakomitee oli taotlenud. ^ Majanduse osas antud arvudest selgus, et pidustuse kõige tulusamaks ürituseks oli rahvapidu, mis andis tervelt 105 529 krooni ülejääki. Sellevastu kaks balli tõid aga kahju 9600 krooni. Edukas oU ka ESTaga ühenduses valmistatud kaupade müük, mis andis 82 000 krooni tulu, edukad olid majanduslikult ka kontserdid 12 400-kroonise ja laulupidu 12 70i-kröönise ülejäägiga. Süurlina ürituse, Festival Gala, tulud-kulud enamyähem katavad üksteist, paari-tuhandelise ülejäägiga. „Miss Tallinn '81" Riina Kaunismaa sai lindi Helle Leitham'ilt (;,MlssE§toW'). Vasakul teadustaja.R^^ / Foto — Elna Kungla fESTLANE UPPUS UJUMISEL Möödunud nädalal uppus skautide maaala naabruses asuva'älse Clear-water Lakei Toronto elanik Karl Naarits. Ta oli külaliseks ühe kaasmaalase suvemajas. Pärast õhtust saunaskäimist läks üksinda järve ujuma ja ei pöördunud enam tagasi Laip leiti hiljem järve põhjast. • 0 a Fostistreik tulemas? Kui lähemail päivil ei saada kokkulepet, võib tuleval nädalal Kanadas alata postiametnike streik. Sel juhul „Meie Elu" tellijad võivad lehe saada kätte ,;Meie Huf' talitusest Eesti Majast. Üksiknumbrid on müügil müügikohtades ja talituses. — Sydney Eesti Seltsi esimees Tiiu Kroll-Simmul ka-sutas võimalust peaminister Malcolm Fraseri poolt korraldatud vastuvõtul etniliste gruppide juhtidele kõnelda dr. Jüri Kuke saatusest ja Austraalia valitsuse võirnalikust aktsioonist sellega seoses. Ta on sellele juhtinud vaUtsusliikmete tähelepanu juba varem. 3QfsJQ|istic! VÕllTlule Prantsusmaa Peaminister võttis sõna, milles ta meenutas suuri edusamme, mis mul-tikiiituursus on Austraalias saavutanud varasema olukorraga võrreldes. 1 - tj>S~l^ iJ^ VALIMINE-õhtu kõrgpunktiks kujunes „Miss Tallinna" valimine. 'Kurva teatena mõjus Kay Tülli ära jäämine tuule-rõugate tõttu. Kadi Kaljuste avas ürituse ja tutvustas 'Reet Marten- Sehri, kes andis ülevaate noortest neidudest ja kogenult juhtis vali-mrii koosseisu kuulusid Faul (lärg. lk. at raalla peaminister Malcolm Fra-fjr ja Sydney Eesti Seltsi esimees KroU-Sinmiul etnUiste kus anglo-sakse eelistati. Seetõttu oodati kord siin, et immigrandid unustaksid kõik selle, mida nad olid varem kõrgelt hinnanud ja oma alg-kodumaalt kaasa toonud, nagu oma keele ja kultuuri. Nüüd hinnatakse aga seda suurt panust, mis immigrandid on andnud Austraalia arendamisel ja meie kõigi elu rikastamisel. Austraalia Council on andnud sel finantsaastal 1487.000 etniliste kunstide edendamiseks. ' Etnilistele koolideie lubati anda a. 1980 rahalist toetust, mida hakatakse maksma välja lähemal ajal. Kavas on ka äiata kõrgema hariduse tasemel 8 eri keele kursust. Seitsme kuu eest alati uue TV kanali näol saated Sydney's ja Mel-bourne'is, kus kava peamiselt siinsete etnilise gruppide keeltes. Need saated on omakord rikastanud teadmiste ja arusaamadega kogu ühiskonda ja selles ongi jumitmekui-tuursuse olemus. Austraalia on maailmas esikohal oma suhtumises kultuurilistesse erinevustesse, mis on vajalik, kui arvestada meie ühiskonna karakterit. See suhtumine on meie ühiskonda tugev- Prajtitsusriiaal toimunud valimistel sai presidendiks sotsialist Francois Mitterrand. Tema partei sai parlamendis enamuse, mis annab talle võimaluse täidevüä valimiseeelsecB lubadused pankade ja tööstuste riigistamiseks. Uue valitsuse moodustamiseks ei oleks tal nüüd vajalik koostööd otsida kommunistliku parteiga. Tõenäoliselt Mitterrand siiski võtab valitsusse mõne kommunisti. Seega oleks Prantsusmaa esimene Euroopa kaitseorganisatsiooni kuuluv riik kus kommunistid on valitsuses. Austraalia peaministri (ibilcaasa läti päritoluga Mitmetel • tuntud riigimeestel on perekondlikke ja päritolulisi sidemeid Balti rahvastega. Ka Austraalia peaministril iMalcolm Fraser'il. Vesteldes etniliste gruppide juhtidele korraldatud vastuvõtul Sydney Eesti Seltsi esimehe Tiiu Kroll-Sim-muliga, ütles pr. Fraser, et tema vanaisa on lätlane. Ta ütles ka, et talle on palju huvi pakkunud talle mõni aasta tagasi kingitud „Eesti kokaraa- ..••\ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-06-25-01