Meie Elu = Our life, January 27, 1983

              • \
M E O A F Ä E V A L , 27. JJAANUARIl— T H U R S M Y , J A M U A R Y Ž7 „Meie ESu" nr. 4 (1717) 1983
,Mele Elu" nr. 4 (1717) 1983
„MEIE ELU">- „OUi UFE" EsfoEaien We@bly.
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto-saian
House, 958 Broadview Ave,, Toronto, Ont.Canada.
M4K?2R6 - Td.466^95!
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis ^B. Parming, 473 LuhmannfDn, New Milford, NJ.,
ÜSA. tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on E^5ti Kirjastas Kanadg^s.
Äsut.A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Ees i Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, OnX. M4K 2R6 Can£ da — Tel. 4664)951.
Tellimiste ja kyululustc vastuvõti|iine igal tööp. kl. 9 hm.
—5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 lim. — 8 õ., laup. kl. 9 hm.
„MEIE'ELU" tellimishinnad :Kanadas 1 a. |37.00, 6 k.
.00, 3 k. 115.00; USA-sse - - ' l a 4 4 1 M 6 k. $23.00, 3 k.
'.00;ülemeremaadesse^ 1 a. $46.00, 6 k. 25:00, 3 k.
$19.00. Kiripostihsa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. K i ­r
i - j a õhupostilisb USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40, Õhu-postilisa
ülemeiemaadesse: r a. $58.00, 6 k. $29.00.'
Üksiknümt^er —.65(^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00,. tekstis
4.50, kuulutuste küljd $4.25. ; '
Jiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiin
Müüd, kus inflatsioon Kanadas näi­tab
teatud tagasikäiku, nagu laenu*
protsentide langus, toiduainete hin­nad,
seisab järgmises järjekorras
tööpuudus ja töötute olukord. Pool­teist
miljonit töötut 24 miljoni ela­nikkonna
juures on üliiskondlikuks
lõhkeaineks. Pealegi pole õige, et nii
rikkas riigis tuhanded peavad läbi
ajama ilma isikliku peavarjuta, kan­natama
tühja kõhtu ja külma, mee^
leheites loovutama oma lapsi ja ringi
kõndima vabasurma plaanidega.
Ometi paistab, et 1,5 miljonit töö-tut
on samuti mflatsiooniline, sest
l a töötud on nõudlikud eriti pakuta-"
va palganormi ja tööliigi suhtes. Vii­mased
ei ole aru saanud, et majan­dus
on hädaolukorras, riik on võlga­des
ja koormatud iotsiaalkindlustus-te
kuludest ja iga töötu omaltpoolt
peab kaasa aitama, et tema nimi
kustuks töötute ja abiraha saajate ni­mistust.
Sest veel leidub töökohti,
kus tööpakkujad ei leia töötajaid,
kuigi sageli tööülesanded ajutist laa­di
on. Kuid siin põrkavad tööotsijad
süsteemi 9{sa. Esiteks töötaolu ta­sudest
teenib peagu samapalju tege­mata
midagi ja teiseks ajutine, töö
viib välja töötaolu tasude süsteemist.
Kuid peamiselt kurdetakse suur-lööstustest
vabanenud tuhandeist,
Ues ootavad- paushaaWt töölevõt­mist.
Siin põrkavad sellised sise-ja
sise- välisturgude kokkukuivamise
' otsa. Kanada tugevalt aktiivne kau-babilanšs
näitab, et Kanada on suut­nud
oma välisturge hoida paremini
kui mõni teine, See pilt võinuks veel­gi
parem olla. Viga on selles, et or­ganiseeritud
tööliskond oma palga-nõudlustega
on ise end turgudelt väl­ja
konkureerinud ija ei näita tahet
oma palganõudmisi, vähendada. Töö­puuduse
ajal kestavad streigid edasi.
Kanada valitsus ja organiseeritud
niniiiimniiiiM
tööliskond on ammugi* kaotanud pct-liitilise
sideme üksteisega. Kid va-litsus
ei hooli, kui pillavalf ta maksu­maksja
arvel elab koos kõigi oma
tarbetute projektidega, siis tööliskon­nal
on nõue ikka paremini ja pare­mini
elada; Need mõtlemisviisid m
lagedad rahvuslikust mõtlemisviisist,
kus maa ja rahva ühine areng on olu­lisem,
kui gruppide areng.
Valitsuse soovitus piirduda ahiultt
6/5 protsendiliste palgatõusudega, oli
nagu õige samm pidurdmnise suu­nas.
Organiseeritud tööliskond ja rii­giteenijad
tegid sellegi puhul ainultl
kurja häält. Ükski neist hääUtseja-test
ei suvatsendki küsida: kust
peaksd tulema suuremad palgatõu­sud
ajal, mil majandus on tagasikäi­gus,
kus rUgimakse laekub vähem Ja
mil majandus lihtsalt ei karaia sui-remat
koormust.
Valitsuse nõue tagasihoidlikkusek
oli mhiimaaine, mis valitsus sai teha.
Palkade progressiivne kasvamine
kannab endas haige majanduse
sümptoome läbi paljude aastate. K w ä
Kanada tahab võistelda Jaapaniga,
Koreaga, Hongkongiga jne. olnuks
õigem paiku reguleerida miinus 6%
ja mihius 5% selldts, et anda uut
süsti majandusele, et sundida inflat­sioon
tagasikäigule, et olla võistlus­võimeline
välisturgudel ja viia Ka­nada
dollar tagasi ja lähemale reaal­väärtusele.
Sellhie / tagasikäik vajab
rohkem kui kaks 'aastat vaid hoo^
pis rida aastaid.
See teeks Kanada uuesti JÕUIKIIJS
maaks ja tema rahv^ endausaldus ai­nult
võidaks. Kanada vajab uut usal­dust
endasse ja oma vääringusse.
Selle saavutamine on võimalik. Kui
mitte poliitliselt, siib ometi reaalpo
LUGEJA KIRJUTAB
ao
ma ?ug«jote mõtteovoWwri — ,
mdmiseiühtuajaUhs seisukoh-
^üdega. PalumQ kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi JQ
mdress, ToimQiut jätah mdaU 14-
'§me lugejote kirju rcdige«Hdaje
lühendada nirig mittftohimüQ '
brral jätta amldamata,
SÕJAROIMARID
, Agu Kriisa' on Väljendanud . põh­jendatud
mõtteid šõjaroimade ikohta
„Eesti Päevalehes", mille „Meie E l u "
ära toonud (4. k 1983); Tema artikli
täiendamiseks ütleksin järgmist: Kü­na
Eesti Vabariik judidiliselt kestab
edasi kui demokraatliilcii korraga õi­gusriik
Peakonsuliga Saadiku üles-
. annetes New Yorgis,'võiks ta kart-
' matult USA. kohtuministeeriiimiile
kinnitada, et natside ajal Eestis teos-talud
sõjaroimad saavad pärast Nõu­kogude
Liidu okupatsiooni ~ lõpeta­mist
Eestis meie vabariigi kohtute
poolt õiglalselt käsitletud.
Selline tegutsemine üksinda ei ole
küliaidane. Ka 'N. Liit on lasknud
oma kodanikke Eestis teostada nii
sõja- kui ka rahuaegseid roime. Mis
.alusel oli neil õigus Eesti Vabariigi .
'kodanikke tappa, küüditada ja pii­nata?
1950Hdail aastal kogusid meie
poliitilised Ikeskorgarjisätsioonid
tõendmaterjale N. Liidu šõjaroimade
koihta valluitatud afadel USA JKong- ^
ressi Keraterii komisjonile esitami­seks.
Need tõendmaterjalüd olid ini­meste
eneste tunnistused', mis tähen-daib,
et neid matlerjale võib ka kcth-tuis
süüdistusmaterjalina kasutada.
Meid võib veel ka praegu .täieindada.
Siit siis järeldus number 2: Kas meie
Peakonsul võiks Ühendiriikide valit-
^suse kaudu taotleda ka N. Liidu 'ko­danike
poolt Eestis.teostatud roima­de
kohta täiendavate süüdistusma­terjalide
väljaandmist? Analoogilist
sammu võiks E.V. esindajale Kana­das
soovitada.!
Vastused ja vaikimised on jü arva-tsTOd.
Nöed pole ka sisuliselt oluli^
sed, kuid need'ai taksid lühinägelikke
siiski kaujgemale vaadata universaal­se
õigluse ja õigusemõistmise suu­nas,
kaasa arvatud rahvaste enese-miääramise
õigus. Teiste sõnadega,
sellekohane tegutsemine aitaks meid
oma küsimust meedia kaudu päeva-uiidistesse
ja 'kommentaatorite kätte
viia, S i l b s i l i p a vastu, hammas ham­ba
vastu kui oh juttu ' üheipoolssst
kohtumõistmisest.
ROB'BRTÄEEM
Igavikku lahkumise ettevalmista­mise
raamides avasid allakirjutanud
Eesti Sihtkapital Kanadas mälestus­fondi
ja annetasid lõviosa hoiustest.
Meie süclamesooviiks ja ülesikutseks
kogu eestlaskonnale on:
'Kellel puuduvad vabas maailmas
pärijad, avatagu E.SiK.-as mälestus­fond
järgmistel tingimustel:
1. Fond on 'permanentne. Ainult
fcndi panga või investeeringu kasvi­kust
võidakse toetusi või annetusi
teha 80% ulatuses; eesti rahvusliku
noorsootöö edustamiselis. 10% kas­vikust
tuleb paigutada põhikapitali
suurendamiseks ja 10% võib sihtika-pitäl
kasutada suvaliselt oma ees­märkide
kasutamiseks.
2. Moorsiootöö toetamlsesks anne-
J-Mtüp
KOHE on paras aeg minna oma j auto numbriplaadi
uuendusmärgi jätele. Uue süsteemi tõttu võite hiljem tavalises
pikemates järjekordades oodata.
IIUÄ läheb vaja? Sooviavalduse formulari, mis on saadaval igAst
aulolube väljaandvast kontorist, tõendit kindlustuse kohta,
autoomaniku luba ja ettenähtud maksusummat. Maks on $4 kuus
ja selle kogusumma arvestatakse teie sünnikuii järele. Jälgige
allpool olevat tabelit.
KUS? Uuendada võite, ükskõik millises oma piirkonna autolube
väljaandvas kontoris. Tehke kindlaks, et kleepmärk, mille te
saate, vastab teie sünnikuule.
TEIE vastutate selle eest, et uus kleepmärk, mis kehtestab teie
autoloa, on teil käes hiljemalt 28. veebruaril, Kleepmärk tuleb
paigutada sõiduautodel parempoolsesse ülemisse nurka tagumisele
numbriplaadüe.; äriliselt kasutatavatel liiklusi^ahenditel parem­poolsesse
ülemisse nurka esinumbriplaadile. Kui müüte oma
sõiduki, kõrvaldage numbriplaat ja kinnitage see uue sõiduki
külge. .
Mioistry of Transportation and Communicatäon
- ' • Hon. James Snow, Minister Harold Gilbert, Deputy Minister
Ontario
/
iõiduautode maksud 1983 aastaks
Kui teie sünni-kuu
on Jun j u i Aug Sep Od Nov Dec Jan Feb
1
Mar Apr May
Siis maksate • $24 28 32 36 ,40 44 48 52 .56 60 64 68
See mÄs katab 6
MTHS
7 •
iWHS
8
MTHS
9 10
N/TTHS
.11
MTHS
12
iVITHS
13
MTHS
14
MTHS
15
MTHS
16
MTHS
17.
MTHS
Teie numbriplaat
kehtib kuni
Jun
83
Jul
83
Aug
83
Sep
83
Oct
83
•Nov
83
Dec
83
Jan
84
Feb
84
Mar
84
Apr
84
May
84
* Põhja-Ontario elanikud maksavad poole neist maksudest. • AASTAMAKS $48.00
Jõuame Päikese maale — meie all
laiub Acapulco lemiuväli.. Reisijad si­rutavad
kaelu väikeste aknäpiludel
suunas ja nähtavale ilmuvad Sierra
Madre tumedad mägede harjad.-Tu­mesinine
Acapulco liaht on pjalistatud
rohelise mäevööndiga. Hõbedaselt
säraval veepinnal liugleb arvukalt
purjepaate ja veesuusatajaid. Popu­laarne
veesuusatamine on tagasi
tõmbunud, andes ruumi uuemale
spordialale — lendamhie langevar­judega
— parasailing.
Lennukist väljudfes tervitab meid
see, mida oleme tulnud otsima: päi­ke
ja soojus! Kuigi on detsember, see
soojus ei ole kevadine, vaid lausa
südasuvme leitsak.
'Kujutteme naljatades' ,^lifte
transporti" lennuväljalt hotelli eesli-serenaadi
saatel. Pettumus: vastu
tuleb tavaline limusiin — ei eeslit
ega serenaadil
'Kui oleksime maandunud Maiaga
lennuväljal Hispaanias, nagu r oh-kem
kui kümme viimast aastat, olek-tuste
tegemisel tuleb eelistada (a)
eesti rahvuslikke skaudi- ja gaidior-ganisatsioone
ja (b) neid noorte or­ganisatsioone,
instituute või üksjk>
sikuid, kes tegelevad eesti keele, ees­ti
vabadusvõitluse ja meie rah-vusli-ku
identsuse säilitamise ja viljelemi­sega.
3. Hoolitsemine matusepaiga kor­rashoiu
eest" tavaliste nõuete kcha-selt.
• .
Annetus .mälestusfondi kas rahas
või pärandina testamendiga.
Pärandamine okupeeritud kodu­maal
eluneväile on võrdne meie põ­lisvaenlase
välisvaluutaga toetami­sele.
Sealse kunstliku vääringu alusel
cn dollari väärtus 1.85 ruibla. Siinseis
leisibüröodes on dollari' väärtuseks
kolm rubla.
Lisanduvad veel mitmesugused eri-maiksud
ja mahaarvamised, mille tu­lemusena
lorija võib saada healju-;
hui ainult 10% pärandist.
\N. Vene on ainuke maa maailmas,
kus kinkepäkke maksustataikse üii'
kõngete toHimaicsudfega.
AiDE ja momi NÜÜD •
sime sõitnud otse oma lemmikranda.
Seal oleks meil ohiud sõbralik vastu­võtt
terve seltskonna poolt; senjoor
Balbuena oma kahe kitse ja kahe
eesliga viigipuu all! Milline unusta­mata
vastuvõtt: maitsev ka;ktusevili,
värsked maasikad ja kruus kitsepii­ma!
'
Ka £ im võetakse meid vastu his­paania
Iceele ja sõbralike naeratuste­ga.
Eesleid ja kitsi pole veelnäinud,
kuid küll needki tulevad!
Kaljud ja mäepalistused ümber
Acapulco lahe on rõõmsalt rohelised
ning selge vesi ja puhas liivarand
kutsuvad ning meelitavad. Oleme
käinud siin maal mitu korda, aga iga
uus kogemus on meeldiv ja tagasi-kutsuv.
MAJANDUSMURED'
Inimesed on rõõmsad ja heatujuli­sed,
kuigi majanduselu Mehhikos on
-momendil rohkem kui murettekitav.
1, dets. vannutati ametisse Meh­hiko
uus ptesident, 47 a. Miguel de la
Madrid. Võimuvahetus toimus rahu­likult.
Uus president kutsub rahvast
üles suuremale töökusele ja ;kokku-
^ hoiule, lubades kaotada riigiteenija­te
soodustused nagu reisikulud, auto­de
ja lennukite tasuita kasutamised
ja muud eeh sed. Ametnike töökust
tahetakse rangelt kontroillida, et töö­jõudlust
tõsta.,
Tööliste keskühing nõuab tööliste
miinimum-päevapalgaks 500 peesot.
Mehhiko pangad annavad ameerik­lastele
70 peesot dollari vastu, mis on
on palju vähem kui dollari hitid va­bal
w i mustal turul. Mehhikol on
. ikarjuv vajadus U S A dollarite järele.
Biljonid dollarid, mis ameeriklased
aastate jooksul Mehhiko pankadesse
on deponeeritnud, ei ole enam vabalt
ameeriklaste käsutuses. Neid saab
välja võtta ainult peesodes ametliku
Kursi alusel. See seadus on ameerik­laste
suhtes muidugi vägiv4'ldne ja
ülimalt kahjulik.
Mehhiko on Ameerika nr. 1 toorõli-ga
v-arustajä, eksportides USA-sse
üle miljon vaadi päevas. 1980. a. oli
sissetulek toorõlist §9,9 bilj. ja turu
turismist 3,7 biljonit.
§ee suur ja vaene maa vaijab aga
VIIULITUNNID
algajaile ja edasijõudnuile.
Klaverihäälcstamlne ja korrashoid.
V i l j a r Puy
Tel. 499-6488
palju rohkem, et oma elanike miini-maalseid
nõudeid rahuldada.
Bensiini ja petroikemikaalidc hinna
tõstmisega 100% võrra loodetakse
ökonoomiat pisut parandada. " Uus
leiutis — bensiini polariseerija või­maldavat
50—65% bensiini kokku­hoidu
autodelt. .
MEXICO CITY PANKROTIS
Ühel päeval rabas mehhiklasi tõ­sine
teade: nende kuulus pealinn, Me­xico
City on pankrotis! — Linnalt
võetakse ära nii'riigi- kui omavalit.
süste toetused ja umbes 3 milj. ela­nikku
on jäetud enda- hoolde. Nii
isikliikke kui 'ka äride' tuliimakse tõs­tetakse
pidevalt, et pisut parandada
riigi eelarvet. 1983. a. eelarve puudu­jäägiks
arvetatakse ü'e 2 triljon pee­so
ja inflatsiooni üle 80%.
Valitsus palub tungivalt välislae­nude
pikendust.. — Äride rajoonides
liiguvad spekulandid, lahtised raha-pakid
sõrmede vahel ja otsivad või­malusi
dollarite ostmiseks, pakku­des
üle panga kursi. Üks liiter Smir-noffi
vodkat,maksab 3 dollari üm­ber
ja bussipiletid 5—10 senti. — Ho­tellid
on äärmiselt puhtad ja teeni­mine
eeskujulik.
N Ä H T A M A T U D K Ä E D .
Võib juhtuda, et magamise ajal
püüab keegi su madratsit ära tõm­mata!
Ärkad ja püüad neid käsi ta­bada,
kui asjata. Sama kordub ja
veel tugevamini. On juba hommik,
väljas valgeneb. Nüüd on kindel: abi­kaasa
on end voodi taha peitnud^ ja
püüab mind üles raputada. Näha po­le
aga kctjagi. Avan rõdu'ukse ja na­gu
Igal hüjnmikiil — abikaasa supleb
juba ammu* basseinis. Seine müsti­ka!
,
Alles hi ishommjkul selgub, et pal­jud
madratsid hüplesid ja unised abi­elupooled
kahtlustasid üksleisl voo-diasemcte
raputamises. Tegemist oli
lihtsalt ühe järjekordse kerge maa­värisemisega!
Basseini ümber ja rannaliival la­mab
mitmevärviiisi inimkehasid.
Kuigi ,;kahvanäod" on enamuses, on
nende vahel ka väga tumedaid. Need
pole kindlasti päevitama tulnud.
Võibolla loodavad nad endid pisut
heledamaks pleegitada?
Lahkumise päev läheneb. Viima­se
peesod püiitakse kiiresti likvidee­rida.
Kõikide muljed on valdavalt
meeldivad ja lubatakse järgmisel tal­vel
samasse tagasi tulla.
Rasked p?,'kid suveniiride jü kingi­tustega
laotakse lennujaamas tolli-metnikc
ette. Toll on väga pealis­kaudne:
pakke õieti ei avatagi.
Halvem on aga lugu lennukiga, mis
tuleb teiselt lennult ja jääb mitu
tundi hiljaks. Üks naljamees hüüab
inglise keeles, et vast see lennuk tu­leb
alles homm*e. Selle peale vastab
teine naljamees hispaania keeles:
„Manana es otro dia!" Homme on ka
päev!
.HEIN ANDRE
Im
T.E. Meeskoori Pop-kontserdil Eesli
ääre! koorlvancm Ä. Käädd.
MEESKOORI P<
Toronto Eesti Meeskoori pop-kont' ja
sert püliapiicval, 23. skp. Eesli Ma* vl^
Jas pakkus saalitäiele kuulajaskon­nale
nii tõsist koorimuusikat, kui ku
kergeniasisulist mecleolunuuisikat.
T.fe. Meeskoor, Cliarlcs Kii>pcrl ^ji
juhatusel laulis: „Uuil Kodunumsl' ^\
E. Aav, „Mecsle laul" •— M. Här-ma,
„0h esä korgõli ülcväh" ~, R, ,J
Ritsing, „Lauliku talvcükslndus"
G. Ernesaks, „Hilr hüppas, kass kui^
gas" - M. Saar ja ^Viikingid" - R.
Ufcr. Viimane oU esiettekanne ja soo­loosa
laulis A. Raudsepp. t)lc poole- dj
sajaline meeskoor sai sooja västuvõ- nj
tu ja kordamistnõudvn aplausi. gj
Kava teise osa avas A. Raudsepp, rl
esitades omaloomingu „Porokarju8" V|
(H. Visnapuu sõnad) kitarril saates, l|
„Südaöine päike" - R. Ufcr ja U.
Naissoo ^ „Mu kodu". Viimast saa- i»|
Üs klaveril C. Kipper. Solist sai lilli J
Teened Eesti tutvusta
AUSTATI KALEV EST|
JA EVELYI
TelsipäeViJjSi, 21. detsembril 1982 |
austasid ja hindasid Kalev Esticnnc
vanelnalekogu liikmed vaÜk-cliit
tüdrukule ja nende juhi Evclyn
Koopi saavutusi eestlaste mood.sa
võimlemise viimisel mnallmntascmcl,
mis Eesti nime on JärJckindlnU tut­vustanud.
Loeti ette rida saavutusi ja puudu­tati
Kalev Estienne ajalugu alates
asutamisest 19.S9. a. jlvclyn Koopi
pooli. Kalev Iistieniic võimlejad on
pidevalt esinenud Kanadas, USA-s ja
Euroopas. 1970 aastal välisminister
nimetas Kalev Eslienne, võimlejaid '
Kanada ambassador'ideks 1,968 aas­tal
võimlemispiduslusicl Shvcit.sis
• valiti Kalev EstiK^nne võimlejad
maailma parimate hulka. 1971 aastal
moodsa . võimlemi!^c maailmavõist-lustes
koosnes Kanada!, ralivusmee.s-kond
ainult Kalev Esiieijne naisvõim-lejaist.
Esimene Kanadi rahvustrcc-ner
oli Evel>n Koop. 1978 aastal Ka­lev
Estienne võimlejad esinesid ja
tutvustasid Eesli võimlemist Hiinas.
See oli alus Hiina moodsale võimle­misele,
.la 1982 aastal Kalev Eslienne
\õimlejad esinesid Coinmonwcallh
mängudel Austraalias. Kalev Esticn­nc
ridadest on kasvanud Kanada
moodsa võimlemise naiskonda: Ma­ri
Vahi (Kanada meister 1975—76),
Susan Mimmel ja Kali Tihane.
Kalev Estienne juhataja Evclyn
Koop alustas oma võimlemist juba
Rootsis. Kanadas Evelyn Koop asu­las
1969 aastal Kanada Moodsa
Võimlemise Liidu, kuhu la valiti esi­meheks
1970 aastal. Seda kohta pidas
Evelyn Koop kohuselruull 10 aas­tat
kuni 1979, mil la astus tagasi ja
valiti auliikmeks. Samal ajal oli Eve­lyn
Koop esimees Ontario Moodsa
OVER 50 YEARS OF GM SALE
OGAN\l
Chev OIds Limited
5000 Shcppard Ave. E., Scarbd
Igasugused remondid ja lij
suvilatele ja äridele
NAGfS MASONI
107 PITT AVE. SCARBOROUi
Kaminad ja patiod • Seintekatl
Vannitubade seinM ja põrand|
Keldrite väljj
I JOSEPH ja MAB^U NAGY