Meie Elu = Our life, August 5, 1982

              li
2
/4MEIEELU"
iPublished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto
hian House; 95S Broadkew Ave., Toronto, Oxit. CanA.
M4K2R6 -=» Tel. 466^51
iToimetsjad:H. Rebane ja S.Veidenbaum/ToimetaJaN^^^^
Yorgis B. Parming, 4731 Lühmann Dr., New MUfo5:d,* M J.,
USA. Tel. (201) 262^773. •
,J^EIE ELU" väljaandjaks ©n Eesti Kirjastiss Kanadas.
Äsut. Ä. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus p talitus Eesti Majaš, 958 Šroadview
Ave., Toronto,. Orit. M4K 2R6 Canada — Tel. 4664)951.
, Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., k l . 9 h.
-5 p.li esmasp. ja ^leljap. kl; 9 h.?8 õ.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $34.00, 6 k.
, $18.00, 3 k. $13.00; USA-sse - 1 a. $37.00,6 k. $20-00,3 k.
$14.00; ^lemeremaadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3 k.
$14.00. Kiripo^tilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. Ki-^
ri- ja õhupostilisa USÄ-ssei: 1 a. $26.00, 6 k. $13;00. Õliu«
EVALD UUSTALU JAGURPIW
B3>
SÕUl
Olen kaasmaalaste teenistuses
selte firma juures kinnisvarade
agenöina. 50 kontoril Torontos
ja tõuna Ontarios.
»*MltV THO»T C O « P O B * T i p N «tAWOd
1052 KINGSTON RO., SCARBOROÜGH. ONT.
TEL. KONTORIS: ®94-333@
KODUS: 488^129
KINNISVARADE VAHENDUS!
StDÜ
.postilisa ülemeremaadesse: 1 a.
Üksiknumber—.65*.
, 6 k. 124.15
Kuulutushinnad: 1 tojl ühel veerul: esiküljel |5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
USA-JiSKAüMJÜHi
.:Kä®aöWä- jm^- migiM Suüflaa^ist-osavõtvate mccirte'.va-:.
tMstub KotkaJärveV^^^^^^^^^^^J^^^ nÄijd, kes mingil põhjusd^ ei saa-^
gšddluse/skaütlu^ :suurl9a^ itud jettevalmi^ tälgutpödest
ga ,,HdbeJäiTe^ Oa^g^^ maksustati 20 doilariga\
ii nooruse Jiilitkond on nüüd juba II- perekonnalt k tööjõu palkami-gen
»Ie:|ühe aasta jooks^
- a u I Ä u s t t e nud. i • ; \ '^.-
|a nõiq^daiitüsir/külasta^^ ,,Hc|bejän^* JuiitM>n<i !^
alasid, et kindlaks te^^^^^ eesti ühiskonna poole palvega
vajadusi; koostanud toidu^vasld piajahduslikult suurlaagri läbivii^
ning tegmse pH^grai^ ieinwg mist toetada. Tagasihordlikuks yaja-propagimdat:
suurlaagM osavõtuks. tavaks summaks nimetati 13,000. Tä-ja
organiseerkud laagilsse 1»^^
i M s l r $1,500 'kaheh noprtesobrali^
|M>bte !^jandu^iku toe^^ kult perekonnalt (üks $1,(^^ ja teine
seks; organiseerinud laagriraamattt $500) ja $625. kaheksalt eesti organi>-
^ , , „ , . ' , \ . . , - Ja mätWe valmistamist; ning palju satsioonilt. Ülejäänud $675 anneta-
, Omal ajal oh olemas selge vahe, kmdlustusi jne. Kuigi pole plemas ^^^^ -taaarvatud talgutööde te- sid 14 noortesõpra, kelledest üks
mis on sõda ja mis on rahu. Olid sel- Palestima niki, st. sellist maa-ala, ' omavahelised vaidlused oma kaaskirjas ütleb muu hulgas:
lekohased rahvusvahehsed kokkulep. kuid on olemas palestiina rahvas, kes ^^^^ ^ ^^^^^ j^^.^ ^^^^ ^^j^ ^ ^ - ^
ped ja kombed, mille järgi tuli käia on end - hasti voi halvasti - orga- ^leks võimalik nautida üks nädal p5- närid, kes ei oma maja, suvilat ega
ja ka käidi. Sõda kuulutati vormih- mseermud oma maa-ala tagasi voit- j^^vat laagrielu ning kaasa aidata autot. Mei« lootuseks on, et suure-selt
ja olid kindlad reegüd, kuidas miseks, m^ neilt on sojaga voetud. ^^^^ ^ ^ ^ ^ arvulisest jõukast eestlaskonnast
sõjapidajad võisid võõrd maal käi- Km nemad selleks valja astuvad ja ^^mk^e. ^ vähemalt 1,000 perekonda samasu-tuda.
Neid rahvusvahelisi kaitsenor- teise riigi. kodanike pihta tulistavad. ' ' . ^us^ panusega toetavad, milleks jõu-me
nautisid näiteks ka liitlasjõudude kas süs on tegemist sõja või — rikit Suurlaagri julitkonna kolme^unni- eestlaskonda üles kutsume. Indu
;sõjavangid Saksamaal Teise maail- tiid — rahuga? Nimelt kui. tulista- listel koosolekutel on viimäst|l nä» ja jõudu soovidesSeHeleüles-masõja
ajal, nagu ka vastupidi. Ja takse sinna riiki, missugune on neilt dalatel viibinud keskmiselt 15|inoor- - kutsele ei oska neiide ridade kirju-selle
osa eest, mida'Saksamaa rik- maa ära võtnud. , tejuhti, kes on koosolekule sõitnud taja enam midagi juurde lisada! Rää-kus,
tuli asjaosalistel rahvusvahelise, Veelgi keerulisem on lugu, kui l i i - omal kulul, üks-kaugemalt, teine \L ^^^^^ jõukast eestlaskonnast ai-õigemini
võitjate kohtu ees vpstust banoni maa-alale tungib kolmas või ^lemalt. Kui keskmiseks sõiduteeks ^^^y.^^ Toronto Eesti ühispanga vii-anda.
neljas riik oma riikliku sõjajõuga ja edasi^gasi arve$tada tagasiihoidli-mases
aasta-aruandes oli säästusum-
See aga, mis käesoleval ajal toi- hakkab seal tulistama, keda tahab, 'kult 40 km ja kilomeetri hmnalcs 15 ^adena näidatud 24 miljonit doUa-mub
Lähis-Idas, on keeruline ja seni hävitama, mida tahab ja tapma, kes ^^^^^ siis maksab üks selline koos- yj^,
lähendamata nagu kordiuse sõlm, ette juhtub. Kas om tegemist sellega, o^^^ umbes,90 doUarit. Koosolekuid Käesolevate ridade mõte on eesti
mille Aleksander Suur lõpuks oma .^ida rahvusvaheliste normide koha- P^^^^ ^ ^ ^ ^ ^<^sma umber kök: ühiskonda aidata jõuda arusaamise-mõõgäga
lahp raius. Missugune selt tuleb lugeda sõjaks - ja süs üle $1,000, väärtuses tegelike sõi- j^^j^ skautlikud noortejuhid
mõõk raiub, lahti selle Lähis-Ida te (kellega on sõjas. Kas riik riigiga? dukuludega. ~ teevad entusiastlikult oma parrnia ja
probleemi? Või vähemalt seletab ära. Kuna Liibanon ei ütle end sojas ole- Suurlaagri juhtkonna nimekirjas annavadt kindlasti hmnatava panuse
millega on seal tegemist — kassõja :vat, siis kdlega on sissetungiv sõja- on umbes 40 juhti, kes lisaks etteval- meie noortetöö edasiviimisel nii iga-või
rahuga? • \ iõud söias? Ja kui see sõiaiiõud tülis- mistustöödele kodus, koosolekutet päevases tegevuses kui ka suurüri-
GUNNAR IMITT, sk|n.
On jaapanlased
infalligontsemad
glb Iraani sõjaväe kallale, siis võime mitte? . . ' ^ Hiaksu $70, millede kogusummaks hindamisel mitte jääda ükskõikseks
Ikkagi öelda, et on käinias sõda, kui- Kui nüüd keegi pole kellegagi sõ- oleks umbes $3,000. Kui arvestada, et pealtvaatajaks vaid oma võimaluste
gi keegi seda vist pole kuulutanud jas, siis nustounub'praegu Liiba- suurem enamus (kolm-neljandikku?) piirides püüda ulatada abistavat kätt
3ga kinnitänudki. Millepärast seal nonis? Suured sõjajõud.- lOOOCO juhtkonna liikmetest ön suurlaagri sinna, kus abi on vaja ja kus abi lä-sõditakse;
| „jääb mõistmata aktiks meest — raskete sõjamasinatega lii- ettevalmistuste huvides sõitnu4 .vä: heb eestluse tuleviku huvides õigesse
vist küll" ~ nagu ü t l ^ tudengilaul. gub ringi ja hävitab rting hukkab Siemalt neljal korral' Kotkajärvele ja kohta, nü nagu see ilmselt selgus
Võib ju arutleda õliküsimuse jnž. oma äranägemisel. Ohvrite arv oh tagasi (sõit maksab tänapäeval To- Kotkajärve Uudismaa ostu läbivii-ümber,
aga et see oleks väärt tappa suurem kui vist kogu Läbis-Ida vii- rontost umbes 16 dollarit),, siis saa- mise abistamisel. Ka meie gaidide/
maha tuhandeid mimesi, ei näi ole- mästes sõdades. Aga sõjavange pole, -me sõidukulude panuseks umbes skautide suurlaagrid ja neiideõnnes-vat
ratsionaalne põhjus, vaid asja kuna polevat sõda, vaid muidu sõja. ROOO. tumine on eesti ühiskonna vaate-juured
peavad ulatuma pinnasest line operatsioon. See tähendab, ä ^^saks ettevabnistustöödele linnas vinklist suure tähtsusega,
palju sügavamale.. \ ' mitte sõjalme, vaid tsivHlaktsioon. Kotkajärvel (tundide koguarv^
Keerulisem on lugu Liibanonis. See Ehk võiks seda nimetada „politsei- ^^iks olla umbes 1,000 piirides taga-peaks
olema omaette^ riik omaette aktsioon" ehk sakslaste poolt omal sihoidliku väärtusega $5,000) ohver-valitsusega,
aga sellest valitsemisest ajal nimetatud „Eirisaz". Niisiis, kui . ^^^^^ töölkäivad juhid oma küllaltki
pole palju näha-kuulda. Nagu näib, pole tegemist sõjavangidega, on te- väikesest arvust puhkuse nädalatest,
koosneb see riik kahest, poolest — gemist lihtsalt vangidega ja nende ^ ^^'^^ dollaritesse ar-kristlastest
ja moslemitest, kuigi massilise tokkamisega. ' äestada, siis tagasihoidliku nädala-rahvas
peaks olema sama. Et need ,Kuidaü ^ee k õ ik kiSll mahnh nmv. ^^^^^ ^ ^'^^^^^ ^P^^'^"^ juhtidest
ka^ks pc^lt siiski koos seisaksid, sel- ae^^rXus h " professionaalsed pal^^^^^^^^^
leks on maal teise riigi - Süüria - «onnidega «seda^k kee^kAt^r ""'"^ " ^ " ^ nadalapalk on kõrgem)
sõjajõud. See sõjajõud, rahu hoid- nud selet^da^ Ä k vS" ""^^^^ ^ ^^"""^ ^^^P^"^ ^^^^^ P^^"
miseks, peab siis tulistama.ühe või ^^vad normid ei 'kehti riigi kohta. Ülaltoodud arvude kc^ummaks T'' ;"J!!i^"€i jaapanlaste
teise poole pihta, kes rahu rikub. ^dckinud pärast nende nor- on aukartustäratav $27.0(K). Isegi puh-
Missuguse termmiga iseloomustada ^^ide kehtestamist? ikuste ja tumiitasude arvestusTvälja- ^"^^f \ tööliste vahd ja jaa-seda
olukorda, on väga raske välja ...... . , , . \^i^\L u^rroi f.«oiJi, .«v,«i- panlaste vähemad nõudmised elu-arvata.
Ka^ sellise tulistamise pu- ^oiks ju küsida, mis koipl sellel fJ^^J^^^. ^^J^^^^ standardi suhtes, mis võimaldab
hui on tegemist sõja või rahuga? Kes on tegemist W ^ ^ ^ ^ ^ Sa S^^^^^ odavamat tööjõudu,
annab käsu tulistamiseks ja milline T .f ''f S suZaS^ ^ L T ^ ^ ^ ^ ^ Nüüd on USA teadlased uurinud
dn selpuhul suhe Liibanoni valitsu^^ f^'"^ lahim liitlane, kes on sel- . ^ ^ .f ^^^^^^ võrdlevalt jaapani, ja tBA noorte
.^afl> võimeldatüd Ameerika podt. Poolt laagrile säästetakse töökohta- intellioentsitaset vastavate te<itide
Tele nendest kahe t,poolest koos- see ole lu sama, mis ameerika ml^rrarer^:!^ S C S s ^"^^^^^^^
neva Uibanoni pärisrah^elab seal ""'^ ""fv '"t^T TZT^ ' ™ "äiväd keskmiselt oleva/ e^ooplas-aga
suurel hulgal põgenikke - pa- Z^Ttc TS^^^^^^^^^^ ^"""vT '''' > ameeriklastest inteUigentse-
,.c*i^«i.c; M . ^ ... ..^ gude Luduga, et sodisite meie hit- nende vastava testi üldväärtuš
on 102^105 (valgetel lOQ). .
See intelligentsi tase näif> tõusvat,
nooremate keskmine tase on kogu-v
n i 108—115.^^ U
J&^m^ taseme üle 130.
I.—L*« Ä*A ijj . 1 (mis Sobib kõrgematele akadeemilis-oma
I « f l e , a t e ^ ^ ^ tele kmsetele A teadlastele), USA-s
««W wte t f whltJ m%U flelmfcoH- omab ainult 2% noortest taseme üle
vtftlilettlt ja lioeda orok nmf je\ Jaapanis on toimunuä siiuirejoone-
^ i^tikugruppe
jestiinlasi. Nad ainult ei ela seal, r,^,^ , - J-
.J • . * J J .. laste vastu, seega sõdisite meie vas-vaid
osa neist moodustavad sõjaväe- ,.„„i; V^A^J^^AU-.. lised üksused, omavad - või oma- - ~ ümberpöördult mõttes.
sid — seal relvaladi^sid ja sõjalisi E.M,
LUGEJA KIRJUTAB
D^corating Ltd.
SESE-M VÄLISVÄRVIIÖINE ^ .TAPETSEERIMIME
RIPPUVAD U E D JA VAHESEINAD
1 KOBRAUK Töö TÄSüTÄ
Bmestusi ajavahemikust 1914^
1943. Kaas: Otto Paju, Teataja,
Sftokholm 1982, 21T lk. Fotod.
Isl&tmimede register.
Kadunud Evald Uustalu mäiesüus.
teraamat on jagatud Sniude ossa kä­sitledes
lapsepõlve suvesid, kooliae-ga
Tallinnas, üUkooM aastaid Tartus,
tööd E.V välisteenistuses, okupat­siooni
aastaid ja jätkusõjast osavõt­tu
Soomes* Raamat on kirjutatud
Iseas keeles ning rahulikus, objektiiv-selt-
vaatleja stiilis. Autor on varasest
noorusest peale olnud usin õpilane,
spordi harrastaja ja lalsddaste huvi­dega
ning mitmekesiste valmuaraie-tega
mees. Kahjuks viis suim tema
liiga vara meie hulgast. Kirjutaja isi­ku
ja raamatu teeb sümpaatseks see,
et autor ei pretendeeri millegile, ei
suurustä, ei vassi ega aja oma õigust
taga, vaid jutustab soraval, asjalikul
viisn oma elust nagu ses oli; ajast
kui ta seda maailma ,Anärkama ja
mäletama^' h ^ a s kuni kodumaalt
lahkumiseni. Seda lugedes tuleb
meelde kadunud, kodude maailm;
inimesed, keda enam pole või ei ole
kaua nähtud ning kohad ja paigad
nagu nad kunagi olid; kõik see mis
on kaotatud ja maetud aegadie liiva.
Sümpaatseks teeb raamatu ka see, et
autor turinistab kohati ausalt, et ta
paneb mälestusi kirja toetudes oma
mälule ja alati ta pole selle mälu pea-le
kindel. Kui ta midagi d tea või ei
nmleta, siis ta ütleb seda; kui tal ön
kasutada märkmeid või dokumen­teeritud
materjale, siis ta mainib se-
M samuti. Võrreldes mõne teise au­tori
mälestusraamatuga tundub Uus­talu
teos aus ja audentne. Inimese
mälu petlikusest toob ta väikese näi­te
lk. 178: 1940. a. sõjasuvest oli tal
lahingust meeles Läänemaa Jädive-rest
paks mets. Järgmisel suvel sealt
läbi sõites ei osutunud see koht aga
mitte laiaks laandcs, vaid hõB>edaks
metsatukakeseks.
Lapsepõlve suved viivad lugeja
1>>õltsamaale, aga ka Läänemaale ja
Võrtsjärve kaldale. Pärasthie ajaloo­lane
on huvi tunnud ja andmeid ko­gunud
oma suvise noorusmaa mine­vikust
ning ka pealesõjaaegsest saa­tusest.
Tal on ka andmeid oma va­nemate
ja vanavanemate ning pere­konna
pärimustest.
Järgnevad kooli aastad Tallinnas,
vinjette selleaegsest pealinnast ning
selle kujunemisest. Koduümbruse
nrängualadelt viiakse poiss varsti J.
Westholmi kooli. Lugeja saab ümar-guse
ülevaate sellest Talliima tuntud
poistekoolist, selle õpetajatest ja.õp­petööst.
Autor kuulub nendesse koo-
U-aastatesse, kus meil koolisüsteemi
ja nõudmisi sageli muudeti, vasta»
vait haridusnünistri ja koolitegelaste
arusaamistele. Püüti muidugi aimi
paremuse ja täiu^ poole, kuid õpi­lased,
kes seda katsetamist kaasa
elasid, ei ohiud mitte alati sellest
vaimustatud. Pikemalt kirjeldab au­tor
oma nooruse spordiharrastus! ja
skautlemist. Ta kuulus Tallinna
skautide malevasse ja võttis 1929.
aastal osa III jamboreest Inglismaal.
Skautide kaudu kuulus ta ka Tallin­na
YMCA osakonda, olles seal üks
poisteklubi juhte. Sse osa raamatust
annab asjaliku ülevaate noorsoote-gevusest
Eestis. Autor lõpetas West-iBolmi
gümnaasiumi 1930. a., teeni^
seejärele Nõnmiel pioneerpataljcnis
ja astus 1931. a. Tartu ülikooU fflo-soofia
teaduskonda, ainevalikuga
ajalugu ja arheoloogia. Ta organisee­rus
üliõpilasselts „Põhjala'sse" ning
viibis 1934. a. Helsingi ÜMõpUaskon-na
stipendiaadina semestri Soomes.
Tundub, et autor on oma üliõpilas-aastatest
üsna peali^udselt üle l i ­bisenud.
See osa võinuks olla rikka­likum.
Samuti on vist hilis^nad Soo­me
sõjaaastad tiunestanud autori
mälus^ 1934. a. rõõmsa tudengipõlve
mälestusi.
Autori soliidiBe>rahulik isiksus ja
hea keelteoskus hakkasid sSlma Ja
olid tõenäoliselt põhjusteiks, et te­da
peale ülikooli lõpetamist peeti so­bivaks
isikuks kutsuda välisnünis-teeriumi
välisteenlstusse.. Uustalu
töötas alul pressibüroos, siis välis­teenistuse
kandidaadina Välisminis­teeriumi
RahvasteUidu büroos ning
1937. a. atasheena Berliini saatkon^
Need peatükid on mitmeti huvita-lugeda.
Autor annab põgusa üle­vaate
väUsministeeriimüelust-olust
ja väikeriigi saatkonnast, kus sajat-konna
personalil jtuli üsna kitsaste
ohidega leppida. tJlesanded ei oli^ud .
keerukad, kuid noor atashee sai elu^
asemeks pisikese joa saatkpnna ma­ja
ärklikorral, kuhu p ä ä ^ köögi-trepi
kau^u. Temale omase rahuliku
huumoriga ütleb autor: Tartu üllõpi-lastubadega
harjimule pakkus se4
ruum sUski vastuvõetava eluaseme,
eriti kui seda kasutati peamisdt ai­nult
magamiseks. i
Võime lugeda autori tähelepane­kutest
Saksa siseoludest ning sõja«
eelsetest meeleoludest BerlUnis Ja
mujal.
1939. a. tuli autor välisministeeriu­mi
teenistusse Tallinna tagasi, saa­matus
on ka eri alapeatükk balti­sakslasel
ümberasumisest ja sellega
ühendusesolevatest faktidest* Autor
puudutab ka 1979. a. Stokholmis tol­munud
Balti Instituudi konverentsil
ameerika ajaloolase dr. D. M. Crowe
poolt peetud ettekannet, niis käsitles
ameerika vaatlejate raporte balti­sakslaste
ümberasumisest. Samuti
on raamatus juitu probleenddest
ühenduses poola allveelaeva „Qrzeli"
intemeerimise ja põgenemisega» Auo
tor kasutab A. Rd, A. Varma jt. raa­matutes
esitatud materjale.' ,
Järgmine peatükk käsitleb okupat­sioonide
aastaid, muuda^i autori
isiklikus elus, läb|elamusi bolsevi-seerimise
surve all,[ mittnffcesuguseid
töökohti ja redusolemisl Visandis
ning Pärnus kui ka 1940. a. suve sõ­jast
osavõttu kodumaa pinnal. /
' Saksa okupatsiooni ajal töötas au­tor
omavalitsuse haridusdirektooriu-mis
muinsuskaitse inspektorina; lei­dis
aga varsti võimaluse minna Tar­tu
end sel alal ülikooli juures täien­dama.
Peale mobilisatsiooni' välja­kuulutamist
ta põgenes Soome ja as-tus
seal 1943. a. soome sõjaväkke,
kuuludes seal n.n. Vallila pataljoni
Karjala KannaseL i ,
Kes sellest perioodist \ lugeda ta­hab,
lehitsegu koguteost „Soome-poisid"
(Toronto 1973) jä Ilmar Tal-ve
,>Juhansoni reisid", kellega autor 1
Soome Rajajõel samas ,^korsus" va-
Mteenistust pidas.
'Autorit iseloomustab tema mäles­tuste
lõppsõna. Ta ütleb: elule tagas!
vaadates ei oska ma selle ü l e nurise­da
. . . Ta tunneb, et tal on olnud
normaalsel määral ,ykatsumisi" ja ka
õnne. Tema soUidne-rahulik ja tõe­pärasuse
piirides püsiv jutustusviis
teeb mälestusraamatu meeldivaks,
pugeja paneb selle käest rahuldus­tundega
heast lektüürist; ja samas
kahjutunciega, et sellele 1943. aastaga
lõppevale kroonikale" enam üalg!
järgmist osa lisaks e! saa tulla.
S.S.
Hiigiciliri imevurfligcs
Ungari on maailmas kuulsaks saa­nud
oma kapsarullidega, paprika-kanarullaadiga,
mustlasviisidega, ki-notäiit
Zsa-Zsa Gaboriga^ja nüüd vii­mati
imevürf liga.
See imevürf ei on kuuevärviline
Rubicku kuubik, nimetatud ta leiuta­ja
Budapesti professor 36 aastase
Ernö Rubicku järele. Leiutajale võt­tis
see 5 aastat aega, et leiutada
konstniktsioanj milles 26 väikest
kuubi moodustaksid suure kuubi sel­liselt,
et nad koos • oleksid, kuid et
iga väikese I kuubi tahk õleks vaba
pööramiseki. Ülesanne seisab selles,
et tuleb pöcjrata väikeseid kuubikesi
nõnda, et üks suurjB kuubi tahk oleks
ühevärviline. t)lesanne.on päris ias-ke.
43 252 003 274 489 856 000 lahendu­sest
on vaid üks õige.
Rubicku kuubik on kiirelt levine-
Rud ka Hiinas. Ja huvitav — vii^
mastel maailmameistrivõistlustel tu­li
kiiruses esikohale Vietnami põge­nik
USA-st ja 'Kanadat esindas samu­ti
Vietnami pagulane.
.JAEIE ELU^' TALITUSES
TORONTO EfeSTI MAJAS
WINTARIO (91J9)
THE PROVINCIAL
SUPER LOTO
6016 YONGE ST., ILLOWDALE
liihffMloda ning m<tf9iob{vu86
9 Queen St, E. Toronto (Võnge juures; Sinnpšonl lähedal). Tel. 368J011
Meil on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõlmimiseks (macrame).
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA ^ Kanvaa mitmes värvis ^ äoODSAD HINNAD.
1 Avatud: esmasp.-kolmap. 930-6, neljap., g^def' 9-7, laup. 9.3(&-5.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Torontow f ei. 469-2005, kell 4-6 pl.
•iilLftBiiTHinnin!
Kui kord eestlastele nimesid pan­di,
said paljud puude, põõsaste, põl­dude,
niitude, järvede, jõgede või
muud looduse nimed. Kõige enam
aga meie hulgas olevat loomade, llm-dude,
kalade ja putukate nimekand­jaid:
iKana, Kukk, Kalkun, Kurg,
kotkas, '^ull, Kaaren, Tüiane, Rähni
Vares, Teder, Pääsuke, Tuvikene]
Luik, Part, Lind, Lindvere, Kala,'
Aug, Sokk, Põder, Unt, Karu, Reba­ne,
Kass, Hiir, Orav, Oinus, Gdnas,
Jäär, Hirv, Jänes, Nirk, Hurt ja mul'
dugi 'ka Mesilane, Kül, Kerbes, Kilk
Ja Sääsk. Saaks korraldada pärlg
ühendusse kõrgema hariduse ja teh­nikaga.
Jaapanlased söövad praegu
,palju toitvamat toitu kui varemi Ka
nende keškmme pikkus kasvab
resti. 1960 sündinud mehed on kesk­misel
'5,2 sm pikemadlui a. 1940 sün­dinud.
Kiiresti on tõusnud keskmine
eluiga ^ 46,9 aastalt .meestele 72,7
EPL
MAALID MÜÜGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., Willowdale
mälestusi^avahemikult 1914—1943
Postiga tellides lisandub, saatdnil^
üügil „MEIE ELU" talituser
958 Broadview Ave, Toronto, Ont. M4K 2R6
„MdeElu" nri3l (1692) 1982
,ETSPO-82" peakomitee eshnees Ants Lübi
lustamistoimkonnaga (Sirkka Siitse, Se
Alide Rauk ja Alma Schmuul).
!oo eestlaste 0 0 9
(Algus esiküljel)
; „Kungla" Rahvatantsijate grupp Ro­bert
Metsala juhatusel tantsis mitu
rahvatantsu, lõpetades „Tuljakuga".
Grupis tantsis kaasa ka ..vanameis­ter"
Toomas Metsala.
Nii avaaktuse kui ka eeskavalise
osa teadustajaks oli nägusas rahva-
' rõivais Ellen Pook. ,
peagi meelitasid VeikkoKosken-oja
orkestri helid tantsuhimulisi
avarale tantsuipõrandale ja lõbus ja-lakeerutus
kestis kaugelt üle kesk-öötunni.
„Eestiranna" siseruumides hoolit-ksid
virgad toitlustajad, et alati oli
saadaval kehakinnitus väga tagasi­hoidliku
tasu eest. Pidu kestis ühis- ,
ilaulude kõlades kuni varahommiku- ^^^^^
ni. mees
Ontar
Nädalakrobnika
INDIRA GANDHI KJ
India peaminister Indira Gandhi
käis killas USA-s, millest nähtakse
Jahenenud vahekordade paranemist.
India on ajanud juba aastaid Mosk-va-
sõbralikku polUtikat. Gandhi ei
ole kunagi avalikult kritiseerinud ve­ne
invasiooni Afganistani. Washing­tonis
USA ja India tegid kokkuleppe
ühise teadlaste komisjoni moodusta­miseks
koostööks toidu ja energia-produktsloonis
ja haigustekontrol-lis.
.
•jlr Suncor Inc. ön esimene eraettevõ­te,
kes järgib Kanada valitsuse soo­vi
piirata teenistujate palgatõus 6
protsendiga 12 kuuks ja 5 protsen­diga
järgneval aastal. Kompaniil on'
1200 teenistujat, kes ei kuulu ameti­ühingusse.
Suncor Inc. loodab saada
valitsuse toetust oma õlliiivanpröjek-tile
,mille andmise tingimuseks on
palgatõusu pidurdamine.
^ Canadlan National Railways jä
Marathon Realty avaldasid plaanid
Toronto järveranna väljaehitamiseks
mis läheks maksma $1,7 miljardit.
Projekt hõhnaks Yonge ja Bathursti
tänavate vahelise osa mida kasutab
peamli
võtted
ct au!
polits«
ja mõ
.nud 1
kaebai
3(
Moski
N. Lii
kult :
tuumi
M I
mitmi
asukc
gipöö
vas s
litsus
lange
surm
sid tl
dami
riicas
dc ju
tud \
kinni
B A R B E NM
flOWm 4 OIFTS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RU
VALIK LILLI erisündmustek
Samuti käsitöö kinki
KULLASEPA, MEREVAIGUi, Kl
PUUNIKERDUS
': Kõneldakse eesti, läti ja
VIHMAVE
ALUMIIM
RÄASTAAI
20
L Ä T I E T T E V O T E
CENTURY ALUMINU
2226 Dlundas St. W. Toror
Telefon 534-;
Võtke ühendust firma omanikuga,