Meie Elu = Our life, August 5, 1982

              .3.
wmas
te Laulupidu, mille avamist Ja kontserti! kiirjeldasime eeUsea
hes, Jätkus mitmesuguste üiritust<5|ga!.
LEICESTER UM^." kaastcöE- K. Türapu „Sanctus". Juliatasid V.
geit) -^Pärast töIniÄtiamiUst koni- Laidsaar ja J . Raid. — Lauludele
sertosa rahvas valgus laiali ^ &es järgnes tervitav sõnavõtt praost dr.
DeMonfort halli nägusasse iluaeda, J. Taulilt. Ta võttis oma tervituskõne
Eses keha khinitama L^cesteri Eesti! aluseks tsitaadi Taaveti lauluraama
Majja, ku4 .iTahvapeoni", leus rah» tust (48, 10-11):' Me mõtleme Su
%-atantsijad esinesid kell 7 õhtuil. heldust, oh Jumal, keset Sinu temp-
, . , , ^ . J . lit. — Nõnda kui Su nimi, Jumal,
Samal ajal mõned engrupid, endi- ^^^^^^ ^-^^ kiidetavus ilmamaa
sed koohõplased^ Tartu .tütarlaste ^^.^^^.^ ^^^^ ^^is õi-giimnaasiumist
ja lEestr Noorsoo
Kasvatuse Seltsi ^imn. kohtusid.
Kohal oli ka TTG end. direktriss S^l-me
Prüuden Londonist. Koosviihi-
^mlsel viibis II vilistlast. Samuti koh
tusid E. Lenderi kunagised kasvan-
• dikudL. EestiMaijas. :~
• KIRIKiriEGELÄSED
praost tervitas eriti peapiiskoppi
ja ap.õigeusu vaimuJikkui N. Suur-sööti
vRootsSst.
Järgnes solist Anadie Ailikult USA­st
Maimu Miido laul '„Valmis mu sü­da
ja hing" ning Carmen Läänemä-giiH
viiulisoolo ,,Ave-Maria". õp. Ed
Kirikuinimesed praost dr. ^V^^^^
algatusel olid üürinud hotelli õhtu- usutunnistust. Järgnes jutlus pea-söögiks
kutsutud külalistele, amdt^^^^^P^^^ ^^fl' fma suvises vai.
30 ümber,: peamiselt kirikuringkon-dädest.
iKchäl oli ka peapiiskop |Con-rad
Veem abikaasaga ja ^ . E . Kägi
abikaasaga, Kjoosyiibimirie algas^^^ õp.
; Ä. E. Äaviksaare palvuse ja koraali^
ga„Oh võtkem Jumalat..
Dr. theolv Jaak tiaul, kes maikuul
sai 77-jaastäseks, oma Jjšissejühataväs
kõnes andis lühikese, asjaliku üle­vaate
kiriku algaastaist tänaseni Ing­lismaal/-
Siin veeres vaimusilmis
mööda terve rida kirikuõpetajate ni­mesid,
kes ühes fvõi teises piirkon-
. nas teenisid kohalikke kbgudusi ja
nüüd juba ammu siirdunud mujale Taaveti-äjästule. Ka meie vajame
- näit. õp. Juhkental; Reinäru,Gna.pf(>i^tmist; Keegi e^^^ päästa ise-denteich,
praost -(Kiviste, Andres
Taul, Laaneots, Remmelgas (kes
läks tagasi Saksamaale ja surit seal).
ges rüüs, küinitatud rohelise vööga
ja karjasekepiga käes, meie tuntud
vaimulik mõjus unposantselt.
Peapiiskop oli valinud oma jutlu­se
aluseks Taaveti iaulu (144), „Tä-natud
olgu Jehoova, mu kalju, kes
õpetab mu käsi lahingule ja mu sõr­mi
sõjale. 1— ... I*äästa mind ja va°
basta mind võõramaa laste käest,
kelle suu räägib tühja ja kelle parem
käsi on valetaja käsi." — Meie kirik
on rahvakirik. Jumala igavesed käe­varred
tc^tuvad rahvale. Meie täna­ne
päev' sarnaneb teataval määral
,^de Elu" fiiff. sfi {imnm
^nsioniridel®
Hamiltoni Eesti Pensionäride Klia-
M ja Eesti Pensionäride Klubi To-irontoš
korraldavad ühise väljasõidvi
tedriorule neljapäeval, 26. augus-Ül.
SõiduWnd liikmetel $5.00, küla-
Mstel 18.00. Ärasõit Eesti Maja juu­rest
kell 9 hommikul. Registi^seriml-ne:
H. Parsons, teL 4634)009, teisli-päeval,
10. augustU õhtul kell 7-9.
H. M^i» tel. 7664914, kolmai^eval,
11. augustil ötJtul kdl 7—9.
iCANÄDASSI
Ontarios ilmuv ajakiri Recollec»
tions (Horizons toetusel) 10 a. juube­li
numbris (juuli 1982) ,011 intervjuu:
kunstnik Joani! Saarniifiga kahe le­hekülje
ulatuses, 34 a. jooksul kuns­tilisest
tegevusest Kanadas. Pike­malt
põHjüstest miks 1948. a. -oli eri­line
tung Euroopast põgeneda kom­munistliku
terrori jest, juttu lekki­vast
Walnuti laevast Atlandi ületami-'
sel 347 inimesega kes enamuses. Oh
õnnelikult leidnud rahubhi ja tege-
Vust ning elavad alatiselt Torontos.
ennast. Seda saab teha ainult Jumal.
Küsime, kas eesti rahvas on krist­lik
rahvas. Vahest kahtleme ja kü­sime,
kas vajame Xunastajat ja In-nastust?
Olles tuletanud medde meie kiri­ku
ajalugu, peapiiskop küsis: mis on
veel-alles? Säilinud on 1917. a. Ees­tis
loodud vaba rahvakirik. Meie
saame abi Jumalalt. Jäägem siis Te-
Londom koguduste esimeeste ni­medest
praost tõstis esile kadunud
kapten Õnni, saadik Ä : Torma ja
nüüd mag. Salme Äareandi {usutead-
. lane).Kesk-Inglismaa aktiivsetest ki-rikutegelastest
leidjsid väljatõstmist
J. Normet ja U. Kitsing (kes tegeles
laulupeo majandusprobleeinidega), ma
fõhjä-Inglismaaf A. Miilmaa j ^
vaheldumisi H.Ivalo ja V. Laidsaar,
esitasid K. Türnpu „TKK)sti", K, A.
Hermani „Troosti laulu", Jakob Hio-bi
,>01e ustav surihani" ja jHany
Truusi „Mõtted kodumaale". Sopran
Anadie Allik laulis G. F. Händeli v J a
hoiab oma karja". 1:
ICaimis lupialat^^^^ lõppes
meie tuntud vaimulike lauludi^a
.ilCalla; kallis Isa käsi^'(Jaa^^^^
tiku sõnad) ja luterliku: hümniga
„Ükš kindel linn ja variuipaik'V Ju­malateenistus
lõppes Meie Isa palve
ja Õnnistamisega õp. Ed. Kagilt ja
A. E.Aaviksaarelt; Kirikurahvas väl­jus
Herbert Piirimetsa orelišooio Ju-
Peets. Gardiffis õn kirikuelu korral-dataisel
suured teened pr. Maripuul. ;
Praosti sõnavõtufe järgnes pea­piiskopi
K. Veenli sõnavõtt.
. ,,MURUEmE WMED"
iKäva kohaselt rahvatantsijad fpi-did
esinemal kell 19.00 saalis, kuid
i?' ilusa, ilma tõttu otsustatj,,murueide
"tütred" viia rohelisele imängumuru-
Je, kus publik võis noortö tantsu nä­ha
paremas perspektiivis aiamuru
kallakult kui täiskiilutud saalis.
Rühmade juhtideks olic S. Billing-ton
„Kalevi" rühm Bi}adfordist, A.
Eistrat Londonist, G. Ojasoo ..Veski­mäe"
Göteborgist, (M. !Kälda„Tun- . . ,o . I, ,
gal" Kölnist; H. Kivi ..Põhjala" Boc ^^^'^ "^^"^^^^
holtist, K. Toom LeicejSterist, S. SÕDURITE ÕHTU
Põdrus ..Pärnu lippkond' Borasist, Reede õhtul, 16. juulil
J. Krns „Kungla StuHgartist^ S. ^^Q^an^ Hotellis" endiste sõdurpoiste
Tomson ..Põhjala Partiile (Rootsi), kokkutulek, nn. Sõdurite õhtu. Kok-
M. Tohver Kassarrstokhol^^^^ ^^^^^^ ^ osavõtja ümber.
A. Kaldmd Norrkopmgi E.mK- pletid olid varakult läbimüüdud.
Rahvatantsijaid oh 55 paan. Osavõtjaid oli Ameerikast, Kanadast.
Rahvapeol esitatil esimeses osas Rootsist, Saksamaalt, Belgiast, Aust-rahvatantsudest:
Kalamie^, jooksu., riast, Prantsusmaalt ja Inglismaalt,
polka, kivikasukas. mulgipolka ja
MELBOURNE — Siin on
kavatsusel ehitada ^liiklemisõnrietl^s••
tel vigastatud inimeste esmaabiks ja
raviks ajakohane haigla. Selle ehitu­se
kavahdamise nõuandjajcs kutsuti
kohale Euroopas ja mujal tuntud ja
otsitud haiglate ehituste eriteadlane,
tehnoloogia doktor Ervin Pütsep.i
kelle nõuannete ja kavade kohaselt
oh haiglaid ehitatud peale Euroopa
veel Iraanis, Alzheerias, Lõuna-Aaf^
rikas — ja nüüd on ka kavandami­sel
Austraalias. Ka ühe uue linna
ehitamine 18 0(K) inimiesele Alzhefe-rias
sündis tema kava kohaselt,
Jutuajamisel selgus, et Võrus sün­dinud
ja keskhariduse saanud noor
eesti põgenik lõpetas Stokhohri| üli­kooli
arhitektina 1950. SaaVutas teh­noloogia
litsentsiaadikraadi 1954 ja^
rivIstunudDeMonforI.\ialli lavale Kolmanda promoveerus: doktoriks'WoS;. '^I^ema
esmema haljale murule. Foto - Trummer doktoritöö käsjtles^ haiglate
sioomosakondade planeerimist jä on ^
. .•- . X: ;•- • .': tõlgitud mitmesse keelde. Oma tea-
: dusliku töö kõrval ehitas iiies oma
iseseisva firma, kus töötab üle poo-lesaja
kvalifitseeritud kutsega isiku. .
toimus Ameerika mandril suurt tähelepa
nu äratanud Judy Chicajso kontro-
..Diriner Party" laud on kaetud;
igale väljavalitud „õhtusöögi" külali-versiaalne
näitus „TheDimier Party" ' sele ori isikupärane peenelt töödel- t vusgrupi liikmena ^
Avasõna oli E. Laäsbergilt koos
surnud kaasvõitlejate mälestamise­ga.
Tervitajaid: E.V. saatkonna ni­mel
A. Taru, Vabadussõja veterani­de
poolt kpt. mjr. A. Vares; Edasi
i^. Lehari Kanada võitlejate nimel,
siis end, lennuväe abiteenistujate
esinda.jalt, Rootsi veteranide ühin­gult
ja kirjalikult t).E. Vabadusvõit^
lejate ühingu poolt A. Jursilt nuig
Toronto Võitlejate Ühingult. Söögi­palve
pidas õp. A. E. Aaviksaar.
sõna ütles R,Äntsciv,:kes andis
sõrmulu'^. — Regilauludes (teises
osas): Raabiku Kuppari muori.
Vändra polka. Viru polka jä;Tuljak.
Tantsisid ühendatud liihmad/R
vatantsude iildjuhiks jM. Toom.
Publiku tantsu ja orkestri vahe­ajal
esinesid e;rineväte maade rahva­tantsijad
veelkord saalis. I^ii võisid
nautide meie noorte tantsu ja rahva­riiete
ilu ka need, kes ühel või teisel
põhjusel olid ilma jäänud aiapeost.
KÖNTSIERWUMALÄTEENIŠ^
toimus pühapäevat 18. juuHl kell 1.30 V.Pärtölile km endisele Inglismaa
pj. Leicesteris. Holy Trinity.fkirikus, Sõjameeste Koondise esimehele üle
Ms vareniatd aegadel peeti eesti- auliikme diplomi,
keelseid jumalateenistusi.^^^^^^K^
sed, arvult 4(K) umber, olid vära^^^ ^^jjelin"
võtnud istekohad sisse. Vaimulikest kes ayas kavalise osa lõbusate ia
olid kohal .peapnskop Konrad Veem, hoogsete lauludega. - Tugevate ap-pr^
ost dr.Waak Taul, õp. Ed.Kägi ja lauside osaliseks said ka kõik teised
lohalik kpguduse õp. A. E. Aavik- esinejad: tenor A. Siion Pariisist
saar. - ' (saade E. Saluveer), meeskoori
Jumalateenistus algas ühendatud „Koit^' kvartett ja Linda MioherSak-kooride.-
mida j samaalt, kes esitas 3 laulu ja alustas
saar. helindiga: Ludvig van Beetho- ühislaulude laulmist. Teda saatis
veni „Kõik taevad laulvad". Enne se- klaveril T. Kajändo. Ühislaule juha-da
Herbert Piirimets Rootsist esitas tas Edgar Pent Saksamaalt
^"^^ir Sõdurite õhtu organiseerimisel on
diumi V -SeUe ,ar^^^ kopdus >ulis erilised teened uuel Inglismaa Soja-pusti
seistes k c ^ a a h lW meeste Koondise esimehel Heino
duMStiJ^nimdM^^
Wiüe järgnes alghtu^^ ^ m^^EsU^^
Aaviksaarelt. Taas kaks laulu koor^
delt: Miina Härma ..Looja kiitus" ja
koosneb 394e naisele' pühendatu'1 dyd laudlina 'või kate. Jooginõud ja
lauakatteist-nõudest. Põrandaplaati- - noad-kähvlid on kõigile ühesugused,
del on 999 mütoloogiast, ajaloost Ja kuid Jga taldrik on eriilmeline
kaasajast tuntud naise hime^, nende kas maalinguga portselanil või nais-seas
Ilmatar. ^: elundeid kujutavalt s ^
on asetatud valgeile plexi-
Tmidsin sem vaid uht Ilmatari. ka- äluseilerkerge nojatuvusega
dunud ajakirjanik-kirjanik Endel ettepoole.
Ldd!e leske New Yorgist, Oli see-
„MEIE ELU" on eestluse Poeg on majandusteadlane, lõpeta
hoidja ja ühendaja paguluses/
j r © tl lõpetanud ülikooli ja tõotab Upsa-las
kirjastuse alal.
Oma pingerikaste ülesannete 'kõr­val
leidis dr. Pütsep aega ka tund-,
ma õppida siinsete arhitektide; —
Ernst Kesa ja Heino Raadiku elu Ja
tegevust ning külastada mitmeid tei­si
kaasmaalasi. I
le säilitamiseks ja kasvava
moorsoo hoidmiseks meie
lugege ja tellige >^EIE ELU".
tõttu üllatav pärast ligi paaritunni-list
Ontario Kunstimuuseumi ees­ruumides
ja sišetrepil ootamist näi­tusesaali
pääsnult ühe esimese ni­mena
kolmnurkse laua eesserva põ­randaplaadil
näha nime Ilmatar.
Kunstnik Judy. Chicago kaastööli­sed
tuvusid üle 3000 naise tagapõhja-'
Kogu see štruktuury mille iga külg
on 48 jalga pikk, kogupinnaga ICOO
ruutjalga, on asetatud „Pärändpõ-randale".
mis koosnöb 2Wst kah­helkivist
i44-s erisektsioonis. Nende
transport ja uuesti ^kojckunionteeri-niine
iga näituse eel on omaette
probleem, sest 999 nime puhul peab
ga ja saavutustega, enne kui neist arvestama absoluutset täpsust: osa
999 m. Pärandpõrandale (Heritage nimest on peaaegu alati teisel kõr-
Flor) signeeritlllmatar ori imponee- valuleval plaadil. Erilised väga.val-vrivas
seltskonnas:- :NldtsiMä^
CleOpatra, Paavst Joän,Helen:Kelte^^^
^Emily Carr j.t. Transpordiks on vaja kahte 40-ja-
: Ilmatar on soome rahvaluules „tae- iilist veokit ning erilisi pakkimis-valaotuseneitshk
jumalatar. Väsiv^:^^y^^^
des üksinda ilmaruumis hõljumisest,
lendas ta alla ookeani põhja, kuhu
ta jäi 700 aastaks^ luues taeva ja maa
metspardi seitsmest munast." ^
Eesti usundisse kanti Ilmatari ni­mi
ülfe ärkamisajal.
Niipalju siis Ilmatärist...
Näitust ennast ei oskagi definee^
Pmsidview Äve.> Toronto, Ontario M4K2R6
•ül!i©Biduseson jõud
Fraegu ke
«25%
on laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni $30,000 ulatuses
ja jäädava töovõhnetuse puhul kindlustatud^^ 1 ^ $10,(^ ulatuses
vastavalt Mndluštusetlngliiiustele. 1
Näitusekülastajad liiguvad pikas
reas väga aeglaselt ühe lauaseäde
juurest teise juurde, kes helitausta
kuulates, kes kataloogi jälgides. Kõik
räägivad omavahel millegipärast so-sinal,
nagii kostaksid nende kom--
mentaarid 39-le naisele, kes oma pa-
ISINDÄSID
rida. Portselan ja portselanmäaling
— skulptuur — käsitöö — eostatud
1970. aastal ning teostatud Judy Chi- nuse andnud maailma ajaloos: eel-cago
kunstilisel juhtimisel^ viimase ajaloolised sigivusjumalannad, Ama-
5 aasta jooksul üle 400 kaastöölise ^on.Sappho, Juudit. ku
abiga. zabelh I> Virginia Šusan B.
• ; Anthony j.t. Ainus präegu:elav naine, f
Näitus avati 3 aastat tagasi San kellele laua ääres koht on kaetud, oh
• Franciscos ning oli s^järel ligi aasta Amerika kunstnik Georgia Ö'Keeffe.
aega laos; Hiljem ori seda esitatud
HöüstOhiš. Bostonis. New Yorgis Kümned tuhanded külastajad igas'
Chicagos ja Montrealis, kus kahe^^^^^^
kuu vältel kunstihuvilised või muidu ^^^"S^id^ väidavad „The Din-uudishimulikud
Moodsa Kunsti ner Party" olevat ajaloolise, teat-
Juuli algul lahkus Torontost 8-liik- iihe ja kahe palliga, röngaga ja tehti
meline kalevlannade grupp esindama, dzässgümnastikut, mis ori pfraegu
rütnülistvõimleinlst Zürichis maail- Euroopas väga pcpulaärrie.
ma gynmastradal. Eestlastest kuulu- Kalev-JEstienne grupp on saanud
vad gruppi Sirje Järvel, tathy Tlha- ihitmed xsinenüskütsed riikides^^
/ne ja Heli Oder. Juba esimesel esine­misel
võeti Kalevi tüdrukud vastu
suurte küdüavaldustega^
Kalevi tüdrukud, kes on esinda­nud
Kanadat 1968. a. peale, on alati
oma rütmilise võimlemisega maail­ma
päriniate hulka kuulunud. 'Maail­ma
Gytnnastradakörraldataksib igä
idhtiolekd ajad: esm laupäevani k l 9 hom. ~ kl. 5 pl.
i suletud. Iharast kellä^ 5
482 Rosicesv&lled Awi^
tuur-štruktuur on toa-suurune
kolmnurkne kujundis, mil-lele
on asetatud lauakatted ja -nõud
39-le naisele, ^ümbölišeeriinaks neid
ülimo-dernsest
ameerika kunstist, olles sa.: oli ;_kohal üle 27 yõimlemisgrupi
ifiaaegselt kivinenud ideoloogiate 'riigist. /
kriitiline süüdistus. Kalevlannade omapärane Võimle-
Judy Chicago ise loodab, et ,.The miskopl; mis on alati olnud silmator-
Dinnk Pärty" kinhitakk riaiste saa- käv oma jooksukoniblnätsioonidegä,
saavutusi ja tähtsust lääne tsivili-vutustele permanentse koha meie avaldas ka seekord suurt mõju jä
satsiooni ajaloos. kultuuris. kutsus esi .€ aplause* Võimeldi veel
kus peetakse mini-gymnastradasid.
Kutsed on Taani, Soome. Shveitsi,
Iisraeli ja UusJMeremaale. kõs Võim-lemisjuhma
töötab Emmi Töke Bdi-wood.
• x i • •'•.
Kalevlaiinad on oma vdimlemis-kcoli
üle maailma tutvustanud ja
mänginud suurt osa moodsa võimhö-miseäfengus,
nagu näiteks 1978; a.
Hiirias; On kavas 1983 a. veebruaris
demonstreerida ja anda rida semira^
i-e Ifidias. '
ShvdtsistICaleyi tüdrukud läh^^^
vad edasi Saksamaale kus on rida
esinemisi ja lullakse koju augusti
iõpüš* Ees ootavad gsirtemised köha"
dä hältusei. Hakatakse hoolega tö^
tarna kä koos Nätiohai Film Boardi'
ga, mida loodetakse kasutada ka ES-
,3Äele Elu" nr. 31 (1692) 1982
IgineGRAMMATICA
RIVM, IILPROVER
TA. V.CC
l i * JU pvebigcn m®On
' cf^tcnGJrUnt), uni) etn
nebjlememevtpecf
S.Thcol.Pforcfrori^Primarii
cnöeltE
Diacono Ht) fiC
AR
LAKEWOOD, USA Eesti ArhM
ühendriikides juhaltaja Ernfit Lu
blki teate kohaselt loovutavad Sair
Ja Aksel Kollist arhiivile nende
kuuluva Anton Thor Helle koos
tud eesti keele käsiraamatu Kur
gefasäte Anwelsung zur Ehstnlsch
Sprache, mille toimetas trükki Eb
hard Gutsleff, jun., Halles 1732. a
lal. Arhiivi valduses on juba sc
raamatu kserokoopiad, mis valmi
arhUvi abljuhataja. Alfred Saare
jatundlikul kaastegevusel.
Sajanditevanusest eesti kõnel
lest sai kirjakeel 16. sajandil, k
; otseselt eesti keelt käsitlev erikirj
dus ori suhtelišert väike osa h
457.aastase trükisõna rikkalikus
gus. Iga keeleraamat on väärtu!
: ja veerand aastatuhat tagasi ili
nud raamat on tõeliseks harul
•. seks. ^ .:v^^..':-;',:''.-'
KEELEÖPIK PASTORITELE
Helle eesti- ja saksakeelse kc
õpiku eesmärgiks oli peamiselt c
keele õpetamine Saksamaalt tui
pastoreile. õpperaamt sisaldab 4
419 lehekülge, jagatuna viide oss
osa ,.Grammaticä esthonica"
• grammatikaõpetus. kus selgitati
konsonantide väldet, häälikuppel
rõhku sõna esimesel silbil, difto
käänamist, pööramist, jms. II
..Vocabularium eslhonicum" on 1
sõnaline sõnastik koos saksake
registriga; lillede ja taimede cc
;..s.aksa- ja ladinakeelsete nimed
: lisaks puude, kuude, pühade, TJ
na tänavate. Eesti valdade jm. ii
tused. III osa ,yProverbia esthor
ja IV osa .Aenigmata esthonica'
kuvad ainulaadse kogu eesti ra
luulest: 525 vanasõna ja 135 mc
tust. Nii ulatusliku kogu eesti ra
loominguvara trükis avaldami
andis Helle esimesena väärilise
suse eesti rahvaluulele. V osa
loquia esthonica" sisaldab kü
juttu kahckõncvormis, rööbiti
• ja saksa keeles, mis on sisult õp
ku laadi, vastavalt tolle aja vaj
TONISSOrtJUf
Postimehe" I
1
Teine huvitav Mksu8,JP98tii
Johnetuses oli Richard Janno
Richard Janno 1928. aastal ,JPOJ
he" toimetuses ajakirjanikuna 1
kinnitas, olid tal juba niõncd a
elu tegelase tiitlid, kaasa ai
ka «Igavese tudengi" aukraad
mõne kuldse noorusd allüü
elupõletajal
— Jah, elupõletaja oli Janno
selle mõiste vastupidises täheri
Vara orvuks jääiiud Richärc
juba 10—11 aastaselt Tallinna
vatel oma.kõlava häälega ,.elui
mängima. ..Päävaleht tänane,
uudist sees!" Kondikava tuge
sega laienes ka tegevuspõld.
käis muskli jõul tülundustege
kooliuste avamiseks uued saaj
ga saada ja- talviti vaimselt
mate, önt rahakotilt raskehiati
vendade tarkuse upitamine, k