Meie Elu = Our life, August 5, 1982

              Seekordiiie ssivine sõit viis meid üle Inglismaa Skandinaavia
Mdesse Rootsi, Taani, Norrasse ja Saksamaal®. Kdk varem
kohad, kuid siiski jälle uued I
BTOKHOLMI EESTI MAJAS
Mulle on õnneics olnud elada sel-es
Põhjala tõelises Veneetsias ühek­sa,
aastat. Stokholm on õhust vaa­dates
imeliselt kaunis. Kõikjal Mrik-jad
skäärid, massiivsed, kaljud, val­ged
majad millele rõõmu lisavad he-iepunased
katused ja paate väga pat
ju laveerimas tulevate-minevate au-riku.
te vahel. See number üks hea­olumaa
maailmas ehitab veel helge­mat
homset. Raekoda Trädgärdenis,
mammastega Kontserthoone, Gamla
Stan SIušsenis, Kuninglik Ooperi­maja,
Draamateater, I Kuningaloss,
kõik seisavad omal vanal kohal, aga
kuidas on linn süski moderniseeri­tud
ja ehitustegevus 'käib siin-seal.
Rootslased armastavad, ehitustes
rõõmsaid värve vist sellepärast; et
seal on palju pilvitust ja vähe suit­su
ning tahma-õhus pole, mis majad
mustaks teeks. Uudne, aga k^auniš sil­male,
on üki sudr haigla, mille sei­nad
on värvitud helepunase, helero­helise,
tumerohelise) sinise ja v^lge
kombinatsioonis seintega.; Veevarus­tus
tornid on linnaosades huvitavalt
ehitatud ja eredalt värvitud. Iga tu­rist
küsib, et mis need on?
Sõidan koos pojaga Eesti Majja,
sest peamine mõte on see ikka, et
kuildas oma rahva elu edeneb...
Eesti kodu uks ei ole igale lahti, vaid
sa pead teadma koodi-kombinatsioo-ni.
Üksinda minnes poleks ma sisse
saanud, vaid pika ninaga tagasi tul­nud.
Esimene mulje on puhtus ja
kord. Põrand läigib kui peegel! Loo­mulikult
libiseb huultelt kompli­ment.
Kultuur Koonduses kohtan ülla­tuslikult
oma endist õpilast ja see--
kord 'kirjutan väliskülalisena nende
külalisraamatusse tervituse Toron­tost.
Raamatukogus on suvisele, aja-,
le vaatamata elav tegevus. Lugemis-lauas
on kõik eesti ajalehed.
üleilmselt tuleb.Rootsi eesti noori
küll 'teistele eeskujuks seada. Vanad
varisevad, aga noor mets kerkib üle-keva
energiaga. Uhkusega vaatasime
„Eesti| Otse" noorte TV saadet, mis
oli haruldane saavutus ja vääriks ka
meie noortele vaatamist! Keskmine
50 aastates, vahepeal unustatud ge­neratsioon-
on Stokholmis asunud va­nade
pooltUõtyunud ohje pingutama
oma suurte teadmiste pagasiga. Iga­üks
omal erialal. Kas see pole tore,
et Rootsis ei, ole noorte eestlaste
hulgas töötaoleku'abiraha saajaid,
sante ja joodikuid; Meie sportlikud
noored õpetavad hbtdlides tennist,
saavad seal hästi süüa ja kui just
suvevaheajaks muud paremat tööd
ei näkka, siis pestakse riistu või ju­hitakse
turiste.
BEMOKRAATLiKU ÜHINGU
SUVEPÄEVAL 1
Kanadast lahkudes tehti siinse EDU
osakonna poolt ipulle ülesandeks
viia ter\^itus meie tööst ja tegevusest.
Suveptiev peeti Saltsjöbadeni kaunis
Grand Hotellis — umbes 15-^20 mi­nuti
autosõit südalinnast. Selles luk­sushotellis
peetakse peamiselt suuri
konverentse.
Isiklikud mälestused vallandusid
11. sept. 1944 aastast, mü kolmemas-tiline
purjekas ,,Juhan" tõi meid Lin-gö
saarele.
Teeme pimenevas pargis jalutus-^
käigu Göteborgi Eesti Seltsi esime­he
Peet Gerhardi perekonna ja „Päe»
valehe" fotograafi Herbert Trum-mer'iga
ning seisatasime vana kol-mekordsp
punase maja ees, mille
silmaluugid olid laudadega kinni.
Selles hoones elasid paljud Baltime-relt
randunud, eesti põgenikud. Veel
viimanei pilk ilusale Baggensskääri-ie,
kust toon tervitused EDU Toron­to
osakonnale, eriti aktiivsetele liik­metele
profi:'1Carl Aun'ale ja Juhan
Käis'ele. l
EESTI v;
Äsjane elukalliduse tõus ei häiri
Rootsis vanemat generatsiooni. Riik
hoolitseb nende eest hästi. Mõnelt
operatsioonilt koju tulles, maksab
riik veel „valura'ha"! Teist sellist
maad pole maailmas. Toidu, ja puu-viljaturg
on parem kui Kanadas, ai­nult
lihasaadused olid 'kallimad, aga
kvaliteet parem kui meil, eriti ivors-tidel.
EsimjCne käik oli 'Stortorps haig­lasse,
jiida juhatab dr. Märt Tarmet
Villemjl, kelle isa oli Pärnus arstiks.
Hiigel f/aip — S'thlm tuledes — ka­tab
'kohviku seina, kus tervenevad
patsiendid koos ikülalistega aega vii­da
vad. Siirdusime pika koridori kau­du
möödunud aastal avatud uude
osakonda. Et säästa teenistujate ae­ga,
sünnib liiklemine eriliselt ehita­tud
jalgratastel mis võlus ka meie
poisse -sõitma. Ümber seinte on ehi­tatud
käsipuud nii et paranev haige
saab iseseisvalt nende abil kõndida.
Eestlased on avarates tubades, vaa°-
tega pargile ja veele. Kohtumine pe­rekonna
tuttavatega on südamlik;
Tervis on kerge Icaduma, aga tuleb
visalt tagasi, kuigi haiglas on mood­ne
arstiteaduslik ravi elutahte tõst­miseks.
Kaugemalt tulnud külasta-^
jatele on isegi ööbimiseks toad vai-mis:
Võid ka sauoas käia, kuid uju­misbassein
on vaid haigeteley kuhu
neid tostuk-tooliga sisse ja välja tos- '
tetakse. Paranenud haige läheb ka­hetoalisesse
korterisse kus teha^kse
kindlaks, kas ta on võimeline omale -
keetma ja iseennast igati kharima.
Rootsi bussides ja allmaaraudtee
vagunites on igas kõrgemad istmed,
et need kellel on põlve või puüsavi-gastused
saaksid kergelt üles tõusta.
FRUÄNGSGÄRDENIS
Fruängeni allmaa jaama juures on
äsjavalminud 400 korteriga majade
blokk. Nendest 20 Jcorterit lamava­tele
haigetele. Majad on 3^7 korru­selised
helepunasest tellisest» nen­dest
üks, hoone arhitekt-E. Pütsepa
kavandatud. Keskel kauni atriumiga
(neljakandiline lülede, puude ja iste.
pinkidega õu). Palju roose kõikjal
silmailuks. Kõik ei olnud veel sisse
kolinud.
Sisenedes jäävad silmad peatuma
puna-roosa. triibulisele läikivale mar­morpõrandale.
Sellise põranda kor.
rashoid olevat kerge, kuigi alguses
maksab palju. Kõik seinad on kä­sipuudega.
See- on ühiskond omaette
— nagu meie „Ehatäres". Sün on ilu­ravi,
juuksurite jne. salongid. Kan-gastelgede
ruum koos suure lõngade
valikuga, muusikaruum. Mehed män­givad
bridzhi, lugemisruumis kes­kustelu
päevauudistest. Seinalt loen
kuu aega ette teatatud menüü, mille
hinnad on järgmised: hömmikeine
kr: 9.50, iunch kr. 11.50, lõunasöök
kr. 13.50, magustoit kr. 5.00 (5 kr. =
1.00).
Avatas restoranis on soe ja külm
bufet, kus sobib külalistega istuda
ja mahedat muusikat kuulata. Kõige
selle maksab riik juurde, s.t. tööta­vad
kodanikud,
KEPID STOKHOLM! TÄNAVAL ^
Hämmastunult jäin vaä^tama, et
iga kümnes inimene on jalutamas
kepiga. Seda eelmisel külaskäigul ei
olnud. Millest nüüd see keppide i"oh-kus,
just kui St. Petersburgis, Flori­das
PVarsti sain selguse, et riik an-,
nab neile, kellel on kõndimisega ras-1
gusi, väga odava hinnaga taksi autod
kasutada. Muidugi peab olema arstilt
tõend, et saada autokuponge.
(Järgneb)
€rand Hotell Saltsjöbadenis, kus peeti Eesti Demokraatli­ku
Uniooni suvine kokkutulek.
• •Ho
osavõttu.
lõjameeste Suve-
Shopptrs Drug Mcirf-Morningside Mall
Frsscriptions i( Patient Rm>rd System for Senior Citlzm
255 Momingside Ave., West ™ , ^ t , MlE 3E6 - TEL. (416) 281-3000 HeljoSundsvik-Mängel
^ P O J A V E I K Ü T T I D
^ Uued ja parandamine OLI ja GAASI AHJUDE vahetamk(B
Kasutage riiklikku toetust Veetorude parandamisu®.
^ Mõõdukad hlmiad/ oskustega^ t^msM.
. R O L A N D KULLIK
•L.
VEEÖÄ SEITSE PÄEVA SEITSME KUNSTIGA
AVASTA ISEENNAvST — AVASTA OMA TALEKT
RIKASTA OMA HUVIALA
LAIENDA OMA SILMARING!
STIMULE[:ni OMA LOOVAID INSTINKTE " -
JAGA ELAMUSK KUNSTISÕPRADEGA
ARENDA EESTI KEELE ILU JA KÕLA " .
I
Märgi kujundus — kunstnik Debbie Kehkla
Radbaktilvn®
kiirdus hävitas
VAAL LAHES
STOKHOLM ( P l Ö—palah^
rannikuasula Eveiniekciemsi kalurL
Uuralites 30 asulat T^u^rZ\Tl.Z'tt^
, bis ta kula läliedastes vetes ja SOE
Kaks ameerika teadlast Los Alamo
natsionaallaboratooriumi juures usu­vad,
et nad on selgitanud nõukogude
niikleaarkatastroofi saladuse, õnne­tus
juhtus 20 aastat tagasi Köshtö-mis
Uuralites ning saastas raadioak-tiivse
kiirgusega umbes lOQO ruut­kilomeetri
suuruse maa-ala. Selle tea­te
avaldas „Washington Post".
Edasi andis sündmuse kohta usu­tava
seletuse eksiilis elav nõukogude
bioloog Shores Medvedjev, kes tea­tas,
et hooletult laagerdatud nuk-peenkalu
umbes saja meetri kaugu­sel
kaldast.
Arvatakse, et vaal on tulnud Lää.»
nemerre mõnda heeringaparve jäli­tades.-
Mõne aasta sest käis vaal
Rootsi ranniku juures ja äratas
suurt tähelepanu.
iUiiiiiiiinininuiiiiiiiiiiiuiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiH
Eesti Sihtkapital Ks^^
Aimotueed, tsstamenälitllranduNd JQ
leäarjäätmäl^kitasidTälveli^ , mWwtusfondld w tidunwlS9uv^»&
plahvatuse väikse aatomipommi mõ- Suunake oma amietused noortele ji^
tsistelo MstI oupmlsaUioonlitf^o
Eesti Sihtkapital Kanadas
Siaudu tulumakfuvaba kviituiifll aas^
miwko. — E«stt Maja, 9S8 Broad-juga.
Venelased olevat nimetatud
piirkonnas terved külad maha põle­tanud
ja taimestiku hävitanud, et ta­kistada
saastatud maa-ala taasasus-tärnist.
Piirkonda kasutati pärast 7™AV^. ToTü^torŽat.'M4K m
seda punaarmee õppevaljakuna nuk-leaarseks
ja bioloogiliseks sõjapida- MlllllillllllllllllllllHIHIIINIIHIIIiaillilllllllllHIIIIH
miseks.
Nõukogud hoidsid selle katastroo-ff
ligi kaks aastakümmet saladuses.
Aastal 1976 nõukogude ikodakondsu-sfest
yäljaheidetud biokeemik tegi
selle ühes raamatus 'teatavaks. Nõu­kogud
on seda aga salganud. Kindel
on aga see, et pärast õnnetust kadu­sid
maakaardilt 30 asulat kui kaar- ^OKHOLM (BPL) — Rootsi on
did pärast 1970. a. trükiti. üks kaameratihedamaid maid maail»
Professor Ljev Timn^ermann, kes mas. 85-s protsendis leibkondadest
oli juhuslikuks tunnistajaks katast- on kaamerad. Seega on (Rootsi maail-roofiie,
kirjeldab piirkonda „surnud ma kuue esimese hulgas kaamerati-maana".
Pole külasid, linnasid, kar- heduse poolest, teised kaameratihe-jamaid
ega loomakarju,; mitte mida- dad maad on USA, Shvei^ts, Inglis»
gi. Üks suur maa-äla muudeti eba- maa, Holland ja Kanada.
Rootsi on
caamerat®
produktiivseks. Kas pikaks ajaks või
koguni sajandiks?
Chartered Äccountant
SasSte 600, S5 University Ave., Toronto; Omtarlo, MS J
Tel. 8627115
. Aastal 1869 toimus esimene eesti Vändra Gümnaasiumi ja Keskkoo-üldlaulupidu.
Sdlel oli ülisuur täht- 11 lõpetajate ja endiste, õpilaste kõk­sus
meie äi^kamisaj a j aoks, äratades kutulek kooli 60. aastapäeva tähista-vaimustust
ja rahvustunnet laiades; miseks toimub 25. sept. kell 5 p.l. To-hulkades.
Kuna tänavuse Metsaüli- rpntos, The Prince Hotel, 900 York
. kooli peateemaks ongi ärkamisaeg/ ,Mills Rd. at Don Mills Rd., Don
tuleb seal „uuslavasitusele" ka see Mills; Ontario:
esimene eestlaste üldlaulupidu' Pidulik õhtusöök. Abikaasad või
seal peetud kõned, lauldud laulud ja saatiad on samuti koosviibimisele
juhtunud huvitavadasjad, nii et kõik palutud. ;
Metsaülikoolist osavõtjad saavad ise Registreerida hiljemalt 25. augus-kaasa
laulda. Peaasi bn aga sisse-ela- tiks: Juta Järv, 26 Southridge Ave.
mine meie ärkamisaja vaimu- ja Toronto, Ont. M4C 3M4. Telefon:
mõtteilma. (area code 416) 421-5732.
Loengute tasemel räägib äikamis- Korraldavi toimkond loodab rohket
ajast kõigepealt kaks muusikameest:
Taavo Viikhaus toob kuulsa Vääg-vere
pasunakoori loo, mida juhatas
David Otto Virkhaus, Roman Toi an­nab
üldpildi kõigi pasuna-ja laulu­kooride
koostööst esimeste' laulupi­dude
korraldamisel ja nende tähtsu­sest
ärkamisaja üldpildis.
Veelgi laiema seose annab Toivo
Raun " (California State University
õppejõud), kes asetab meie äikamis- Põhja-Ameerika mandri Eesti Sõ-ajä
Euroopa taustale ja vaatleb siis jameeste V Suvepäevad toimuvad
Eesti äfkamisaja sotsioloogilisi, kui- Seedriorul 28. ja 29. augustil. Kogu-tuurilisi
ja poliitilisi aspekte. mine kl.-lO h. Kavas on lasikevoistlu-
Eelmiste Metsaülikoolide eeskujul sed, paraad kl/4 p.l., aktus/õhtune
on tähtis köht ka eesti keelel ja kir- koosviibimine" tantsuga. Esinevad
jandusel. Soome-ugri keeltest räägib Buffalo eesti rahvatantsijad „Viker-
Eerö Vihman (San Francisco), kes kaar", tenor Igor Lupkbi j.t.' Tant-on'
esmakordselt MÜ lektoriks. Es- suks mängib G. Iltali orkester,
makordselta esineb ka Marylin Vih­man,
sünnilt ameeriklamja, ja nimelt"
eestikeelse loenguga kakskeelsuse
teemal.
Kirjandusloost annab pikema üle-vaate
Jaan Puhvd '(Los Angeles), kes
ei. ole juba tosin aastat enam Metsa-ülikolis
esinenud. 60-ndate eesti kir-jandusest,
mis oli Eestis omamoodi
uus ärkamisaeg, kõneleb Ilmar Mi­kiver.^
•. • •
Vanemasse aega viib kuulajad ka
Epp Raun, kes lõpetas /äsja üiikooli-:
õpingud arhitektuuri ajaloo alal. Ta
käsitleb Tallinna- vanemat arhitek-tumn.
temagi esineb Metsaülikoo­lis
esimest korda.
Loengutel kuuldut süvendavad õp--
peringid kunsti, kirjanduse, ajaloo,
muusika jm. aladelt; ka õhtune te°
gevus viib meid rohkem kui ainult
esimese laulupeo puhul tagasi ärka­misaja
miljöösse, et eesti rahva aja^'
loo mõistmist elamuseks teha.
Metsaülikool toimub tänavu erand­likult
Boltoni konverentsikeskuses
22.—29. augustini. Sooviavaldusi osa­võtmiseks
võib saata aadressil: Met­saülikool,
45 Fulton Ave., Toronto - ^ . , ..
Ont. M4K 1X6. Informatsooni" saab Stockholmi Eesti Teater esitab su»
.samast telefonil (416). 463-9065 , S^^^^ Lydia Koidula näidendi „Saara-
' • ' ne mulk ehk sada vakka tangusoo­la".
See esimene eesti algupärane
näidend esitati Tartjis 1872, s.t.
aasta, eest.
.Näidendi lavastab
Mängel. Osalised: >|^lo Rähn, Kati
Mets, - Uno Tõnissoo, Roman Väli,
Väino Konga, Jüri Nerep ja Mart
. Mandl..V:>': ; •
' Näidendiprooyid ^gavad augustis.
Meil on pöjijust korduvalt ta^^asi-tul-la
selle kirjandusloolise tähtte
'.juurde/ • '\
VÄÄRTUSLIKUM KINK
MAALIKUNSTNIK
STUUDIOST
567 ROEHAMPTON Avo.Toronto.Tel.488-SQ95
Kokku müüakse Rootsis! aastas,fo­tomaterjali
1,6 miljardi krooni eest.
Asjaarmastajate-sektor katab selhst
umbes 90 miljonit,, millest peagu
100 protsenti on importeeritud. Kui­gi
turg on tagasi läinud viimastel
äastatd, müüakse ikkagi veel umbes
320 000 kaamerat aastas.
Üks sektor, kus müümine kõige
rohkem langenud, on filmikaamerad;
Müümine on aastas langenud 15—20
protsenti 1975._a. saadik. Täenäoliselt
on video filmikaamerad välja löö-
• nud.- • ^ •, •• • I ••• • -1
Soomlastest vendade edukas ettevõp^e
Kui vajate maja välisvoodrit, räästa alust, aknaid, uksi või
jätkudeta vihmavee renne, siis pöörduge hinna saamiseks
TEIL. 416/7554)694
lõrg© kvaliteediga tööd TagasUdlikud himad
Lic.B1767 MemberB.B.B.
•EJUHIS PRAOST I. LEPIKU TALLU
Heljo Sundsvik-auruga
(steamcltaning)
Islistada ERIK LOKBISr EEL^ Peetri koondase väljasõit praest Emanuel Lepi^ii tallu' töimuti
8. augustil. Sell 12 päeval on yabaõhu-jumalateenistušif Järgneb ühine
16iinäsl{5^ väikese tasu eesli, všimalnsed on ujiHiiselks/ tennise in^gil-