Meie Elu = Our life, April 7, 1983

              NELJAPÄEVAL, -y/ÄPKILLlL - THURSDÄY, APIIL1
„Mei(8 E l u " nr. (1727) 1983
„MEBE ELU" - ^OÜR LIFE"—
Publishedby Estonian Publishing Co. Torbnto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Aye., Toronto, Ont.iCanada, M 4 K 2R6
Tel. 466-0951 1
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., NewiMilford, N. I.,USA.
, Tel. (201) 262-0773.
,,Meie Elu'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
A s u t . A . Weileri algatusel 1950.
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
/ Ave., Toronto, Ont. M 4 K 2R6 Canada — T e l 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
5 p . l . , esmaspi ja neljap. k l . 9 hm.—B õ., laup. k l . 9 hm.—1 p . l.
„ M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . $37.00,6 k. $20.00,
3 k. 115.00; USA-sse - 1 a. $41.00, 6 k. $23.00, 3 k. $17.00;
Ülemeremaadesse — l a . $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. K i r i - ja
õhupostilisa USA-sse; 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: l . a . $58.00, 6 k. $29.00.
' : Üksiknumber—.65(1: * •
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel ^5.00, tekstis
1$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
•maa
2B51 Lioiwr^eAve,lS^. 2S1'2238
(HillšidePIazaBrimley nurgal)
SOOME PAGAR
Joonas Uulu
Nädalalõpu mõtisklusi
Saaddvol-^
pagarisaadused ja delicatessid, soome kardemonisai, sepik ja niMd-leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. ® Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. ® Euroopa delikatessid, konservid, juustud, sultsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. ö Suitsukalkunld tellimise peale.
OMANIK AKE SA^INEN
tiiiiiiiiiiiiiiittiiiiiitiuitiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiii^
0
Kui omaiajal USA president'Ken-
Eiedy lubas, et ameeriklased on
niikaugel, et nad võivad peagi kutile
maanduda, siis tundus see uskumata
fantaasiana. Kuid ameeriklased on
korduvalt kuul käinud, sinna maan­dunud
ja sealt ka tagasi tulnud koos
kuult kogutud mullanäidistega. Fak­tiks
on ka jäänud, et venelased oma
tehnoloogiaga ei ole kuule elavat ini­mest
suutnud saata.
Nüüd pakkus ÜSA president Rea­gan
teist fantastilist ja uskumatut või­malust:
ehitada kaitsevõrk Kremli
aatompommide vastu, mis teeb selle
agressiivse relva mõttetuks. Reagani
mõte teeb agressiivse aatompommi
tarbetuiks jä viib kogu suurvõimude
poliitilise strateegia {|efenäiivi põhi­mõttele.
See ei meeldinud agressiiv­sele
Kremlile, kust Järgnes ähvardus
tuua oma relvad otse USA piirile.
Ka see ähvardus ei ole bluff, vaid
reaalne võimalus. Kremlil on allvee­laevastik,
mis liigub Atlan^dil ja ulatab
Amerika Ühendriikide eesmärkide­ni.
Kremi relvastab üha Castro Kuu-hat.
Nõukogude relvad mängivad Ju­lia
olulist osa Panama riikide revo­lutsioonilises
võitluses. Praktiliselt
on USA mandri relvaline ja poliiti­line
ümbritsemine juba alanud.
Kümmekond aastat tagasi rääkisi°
me nõukogude tungist Pärsia lahe
õliallikate juurde, millised on eluli­sed
ka läänemaadale, ka Ameerika
Ühendriikidele^ Kuid nüüd on need
sügavale' tagalasse jäänud, sest on
tekkinud uued varustajad, nagu Ve-netsueela
ja Mehhiko. Järsku on tek­kinud
lääne maadele õliküllus ja
Pärsia lahe allikad ei mängi enam nii
olulist osaJ Seepärast ongi Vajalik
Ameerika Ühendriikide relvastatud
rõngasse tõmbamine, kust siinpool­sed
dlilaevad läbipääsu ei leia. Kuid
õli pole kõik, vaid siinsete maade
poliitiline ümberorienteerimine on
veelgi vajalikum ja see nüüd toimub
juba aastaid.'
Pole siis ime, et USA-s tegeletakse
senise terrirokontseptsiooni tasa­kaalu
asemele uue, n.n. kaitsekont­septsiooniga.
See uus arusaam peab
agressiivsed aatbmrelvad tegema
kahjutuks kõigi võimaluste piires,
Kuigi Läänemaad on end võimalised
kaitsma aatomrelvade vastu, siis
muutuvad viimaselFi tarbetuks. Saa­me
aru paanikast Kremlis, kus järs­ku
nähakse, et nende tohutud inves­teeringud
aatomrelvade alal ei saa
töötada tulevikus. Mis veelgi hal­vem,
uus olukord võ{
Liidult võimaluse oma idiootliku
kommunismi idee rakendamiseks Jsi
selle abil panslavistliku uuesmärgi
paisutamiseks, i
Kõige selle juures^bli Lääne-Euroopa
kuni Atlandi ookeanini käegakatsu­tavalt
nehde haardes. Nüüd tuleb
järsku üks julge mees-, Ronald Rea­gan
ja esitab mõtte aatomrelvad täi­elikult
likvideerida, mõlemal poolel.
Ning^veelgi alandavam Moskva kind­ralitele
on asjaolu, et UBA president
teeb veelgi edasiminevama ettepa­neku,
anda prokteerimisele tulev
USA kaitsesüsteem ka Kremli kasu^
tusse.
Oleks varajane oletusi teha selle
tehnika kohta, mis Kremli relvade
vastu moodustama kaitsevööndi.
Need võivad olla surmakiired-laser
või neutroonpartiklite laengud. Kui
Nõukogude Liidule see ei meeldi ja
Kremli vastus on eitav.
Kuid peab ometi küsima, mida siis
tahab Nõukogude Liit. Ideoloogili­selt
on see maailma vallutamise tahe
kommunismile, nagu see program­mis
seisab. Poliittiliselt on see palju
ähvardavate Kremli poliitikute eh-dauhkusja
sisemine kord, millist on
raske muuta üksikuil ilma seina äär­de
sattumata. Kolmandaks on see
usaldamatus oma võimete suhtes |a
siit tulenev usalduse puudus tehni-
. Ilselt eesolevate kapitalimaade vas­tu.
•
Praegu valmistub Nõukogude Liit
totaalseks sõjaks, mis seletab tohutu
relvastuse ehitamise. Kuid veel on
aega, sest enne kui lendavad aatom­relvad,
loodab Moskva peale tulla
sisemiste rahutuste tekitamisega de­mokraatlikes
maades. Moskva loov
dab siin oma agentide kaudu tekita­vasse
segadusse ja rahvahulkade
vastupanusse oma valitsustele. Kuigi
tegelike revolutsioonideni ei tarvitse
niipea minna, siis on rahutud meele-'
olud Moskvale ainult kasuks, kas
sõjaks või ainult kahjustuste tekitami-
, seks.' '
Meie teame, et Nõukogude Liit ei
ekisteeri rahusoovidega, vaid aren-dsb
kõige agressiivsemaid mõtteid,
nagu seda tegi Hitleri Saksamaa.
Kuid Hitleri ja tema Kolmanda riigi
ideee traagiline eeskuju ei ole veel
Kremli ajudeni tunginud. Parim
kogu maailmale oleks muidugi,kui
Hitleri ja tema varisenud suurriigi
saatus seisaks neil pidevalt silme
•ees. : • , : ^_ ;
Liibanonis toimunud veresaun,
milles Punase Risti arvestusel hukati
kuni 1500 inimest, oii ammugi kad­unud
ajakirjanduse veergudelt ja ka
kiirelt haihtumas lugejate mäludest,
jõleda teo kordasaatjaiks jäidki lõ*
puks ikkagi „kristlased" - n.n. „Krist-lik
Miilits''. Küllap niimõnigi lugeja
on tabanud end veidi piinavalt mõt­telt:
kuidas küll on võimaliki et sää­raseid
tegusid võivad sooritada
need, kes peavad või vähemalt nime­tavad
endid ise kristlasteks?
. Vastuse sellele annab ameerika aja­kirjanik
Jim Taylor, kes viibis Beirutis
möödunud aasta suvel ja kes koostas
oma sellekohase artikli juba enne Iisra­eli
vägede sissetungi Liibanoni. Lugu
ilmus Arizona ajalehes „The American
Sunbeam" {12, juuli 1982), seega üsna
tükk aega enne massimõrva toimu­mist.
Kirjutab Jim taylor: ,
SIONISTID FINANTSEERIVAD-
..Leidsin 41 ameerika palgasõdurit
teenimas selles miilitsas, mi4a juhib
n.n. „major" Sa'adHaddad, kes pn üks
araablasest renegaad-sõdur ja keda ta
enda rahvuskaaslased ei taha enam
omaks tunnistada. Tema komandeerib
üht Iisraeli poolt toetatud parempool­set
gruppi ja kontrollib oma meestega
üht piiriäärset a l i Lõuna-Liibanonis.
Seda kurjategijaist ja mõrvareist koos­nevat
bandet, kellel ei ole ametlikku
kontakti ühegi maaga peale Iisraeli,
finantseerivad täies ulatuses siionistid.
Sellest üksusest on mõnikord olnud
juttu ameerika ajakirjanduses, kus teda
alati ja pühalikult nimetatakse i,knstli-kuks
miilitsaks" („Christian MHitia").
Lubage mul teile ütelda, et selle bande
ainsam ühendus kristlusega seisab sel­les,
et nad tapavad kristlasi - ja mos­lemeid,
või ükskõik keda muud, kelle
vastu Iisrael nad välja kamandab, kaa­saarvatud
süütud mängivad lapsed.
Ma küsisin ühelt araablasest seer­sandilt
selles üksuses seletust väeosa \'
nimetuse üle, et miks just „kristlik
miililjs"? - Tema seletas, et selle nime­tuse
piid nende jaoks välja mõtelnud
kristlased
iisraellased, sest välisele maailmale
taheti jätta just niisugust muljet.
Väeosas teeninud 41-st ameerikla­sest
ma leidsin, et 38 olid ameerika
juudid. Üks neist, Michael Field, ütles
mulle, et nende peamine lojaalsus kuu-,
lub Iisraelile, et tema ja ta kamraadid
saavad ka oma univormid, relvad ja
palga Iisraelilt. Aga siionistide soov on
seda varjata ameerika avalikkuse eest,
nii et igaüks usuks, et too üksus, tõesti
koosneb ainult araabia kristlastest.
HÄSTIMAKSTUD
Kolmest mitte-juudišt ameerikla­sest,
üks oli talupoiss Alabamast ja
varemalt olnud seersant Ameerika ar­mees,
nime poolest Ben Lancaster. Te­ma
ütles, et ainsam põhjus tema sea­lolekuks
seisab selles, et ta saab hästi
makstud. Nendest ühegi motiividel
polnud midagi ühist kristlusega.
Niisiis, mis selles väeüksuses tegeli­kult
kokku on pandud, see koosneb
ameerikajuutidest, mitte-juutidest, eu­rooplastest,
araabia renegaadidest ja
iisraellastest, kõik võideldes ..kristliku
miilitsa" võltsi lipu a l l ."
Niipalju ajakirjanik Jim Taylor'ilt -
kirjutatud enne massimõrva Beirutis. -
Siinsete'ridade paikapanijale on jää­nud
aga ikkagi arusaamatuks, mis­pärast
^ehti just tolle ,,kristliku miilit­sa"
poolt toimepandud veretöö ümber
niivõrd palju kära tolleagses ajakirjan­duses
ja muu meedia poolt, Ohvreid oli
ju suhteliselt väike arv, võrreldes nen­de
kümne tuhandega, kes surid Iisraeli
kahurväe ja lennukite poolt läbiviidud
pommitamiste tagajärjel Beirutis. Kas
siis tõesti kõri läbilõikamine või ka
seina äärde seadmine ja mahalaskmine
on nii võjd palju julmem tegu. kui saada
pommikildudest tapetud, fosforist sur­nuks
põletatud, või ka plahvatusest
käsi-jalg eluks ajaks otsast kistud, kui­gi
muidu ellu jäetud? On siis sellest nii
palju vahet, et esimesel korral kutsutak­se
kokku erikomisjon süüteo uurimi­seks,
aga teine on - kuidas ütelda -
„suhteliselt lubatud"?
HK
Igale ajakirjanduse jälgijale on
puutunud silma senisest rahutum
diplomaatide rändamine. Kõik on
korraga lennus: USA asepresident
üle peagu kogu vaba Euroopa, välis­minister
Hiinas, Jaapani uus riigipea
USA-s, venelaste „tuusad" peamiselt
Lääne-Säksamaal, sealne sots. dem.
liider Vogel omakorda siin-seal, isegi
läbirääkimistel Andropoviga, PLO-Arafat
Moskvas jne. Samal ajal istu­takse
Shveitsis konverentsilaudade
taga, harjutatakse kõneosavust, ja
pärast veedetakse hubaselt aega.
Minutaolisele lihtsale inimesele i l -
n^ub nagu iseendast keelele küsimus,
et mis siis lahti või tulemas on? Aga kui
natuke mõtelda ja targematega rääki­da,
hakkab valgusekiireke pilvedest'
nagu-natuke läbi ulatuma, Peapõhju­seks
on ikka seesama - Moskva tühi
leivalaud, satelliidid viimase võimalu­seni
tühjaks imetud, USA-st 40 aastat
i tagasi saadud vabrikud ja masinad läbi
;kulunud ja mõnel määral.relvadeks
; ümber valatud. Vajatakse uusi sööda-jmaid
kas jõuga või hirmutamise abil,
'vähemal määral liitub sinna Hiina,
kuna isud käivad seal ikka enam ja
enam vaba ja majanduslikult heal järjel
Taiwani järele, kuigi Taiwani territoo­rium
on ainult 13.885 ruutmüli, kom­munistlikul
Mandri-Hiinal aga
3.691.523 ruutmiili. Aga mis seal imes­tada.
Venemaa põhiterritoorium oli ai­nult
6.592,850 ruutmiili, nüüd pärast
vallutusi ja rahvaste mõrvasid aga
2.056.689 ruutmiili suurem - juba
8,649,539 ruutmiili Ja üha kasvamas,
satelliitidest kõnelemata, süües kasvab
isu!
Siia on koer maetud. Välja arvatud
Jaapan, kus majanduslik olukord küll
enam ei'näita varasemaga võrdset kas­vamist,
kuid kes moodustas oma tur­gude
üleujutamisega ja samal ajal sis­seveo
pideva kokkutõmbamisega
maailma majandusele niuresid ja suuri
kahjustusi. Kuigi Hiinas on hoogsalt
käimas põllumajanduse ümberkorral­damine
eramajapidamissüsteemile ja
nälga just ei ole, ei ole siiski usutav, et
Hiina, ja USA vahel saaks areneda
tõeline sõprus. Diplomaadid siiski
püüavad.
Nii jäävadki mängu Moskva uued
huvid ja nendega liituvad pettema-;
nöövrid, millistes juut-armeenlane^
Andropov on salapolitsei kauaaegse,
juhina palju kordi oma osavust ja vilu-^
must tõestanud. Relvad, relvad — ja
tehnika! Seal see on, Lääne-Euroopast
oleks küllalt veel võtta ja jõudu jät­kuks
ka, kui võrrelda ÜSA-ga —
17.350 tanki USA 6400 vastu (edaspidi
: USA vastav arv sulgudes), sõjalennu­keid
6100(3050), rakettide väljalaske-aluseid
13.350 (350), ICBM-isid 2035
(340), suuri sõjalaevu 85 (72), allveelae­vu
vähemalt 94 (29) jne. kuid Süüria õp-petunjd
„paberist" tankidega ja võitlus-jõuetüte
lennukitega ei ole veel unu­nenud.-
Praegu saadab küll Moskva
Šüüriale tohutul, koguväärtusega sa­dadesse
biljonitesse arvestataval hulgal
kõige moodsamaid relvi ja viimistletu­maid
radarseadmetega lennukeid, aga
nende lahinguline tuleproov on alles
ees.
Ja nüüd siis USA oma „imperialist-lik-
sõjaohutusliku" plaaniga, asetada
Lääne-Euroopasse 572 keskkaugusega
missilit, milliste võime jälle ületab
vene omad! Andropov proovib tuntud
KGB-taktikat: jätku USA see rumal
Lääne-Euroopa kaitse kavatsus kui
nende riikide^„siseasi" sinnapaika, ja
— teeme kokkuleppe! Moskva võtab
oma 600 kah Euroopast maha ja jätab
ainult 162, siis on aumeeste mäng, sest
sama suur on Prantsuse ja Briti missi-lite
arv. Tasakaal käes ja aus, läbi ja
lõhki aus mäng!
Kuid mäng ei ole aus. On päris odav
armeenlas-juutlik trikk. Sest need 162
kõnealust relva ei seisa NATO käsu­tuses
ega kaitse Lääne-Euroopat, vaid
kuuluvad iseseisvatele riikidele enda-kaitseks.
Pealegi on nad ühe- ja mitte 3-
laengulised, nagu seda on Moskva
omad. Seega ,.aumehe"-mäng 3-kord-se
ülekaaluga ja täieliku kaotusega
näit, Lääiie-Saksamaale! Ning teiste
suurte aukudega selles armeenlase
„aumehe"-mängus.
Sest Andropov on ..upustanuu"
ütlemast, mis sünnibedasi, kui ta mon­teerib
Euroopa riikide territooriumi­delt
maha lubatud missilid. Vaevalt
küll kellelgi on põhjust oodata küsi­musele
vastust; neid ei hävitata ega
asetata lattu, vaid monteeritakse sama
sihikuga üles ..vene" territooriumidel,
Balti riigid ja Karjala kaasa arvatud.
Lihtne ja selge, kõik endine ja käepä­rast!
Siin on vähemalt peamine põhjus,
miks diplomaadid rändavad ja püüa­vad
sondeerida pinda vaba maailma
ühiseks kaitseks. Vene raketid on si­hitud
välja mitte ainult Lääne-Euroo-pale,
Skandinaaviale ja Inglismaale,
Sihikutel on teisal samal ajal Hiina,
Jaapan ja Lõuna-Korea, kui mitte juba
isegi Ajaska. Kui mitte täna, siis kind­lasti
lähemas tulevikus. •
On muidugi õige, et aeg jutuajamis­tel
Genfis hakkab lõppema, kuid see
ajakirjanduse osa, mis soovitab suure­mat
„paindlikkust", see on uusi järele­andmisi
roimarlikule Moskvalp,,, on
kahetsusväärselt .vääral, aastakümne­te
poolt äraproovitud, lüüasaamisega
ja inimkonna' katastroofiga ^lõ^lpeval
ohtlikul teel.
aapani tööstus
i93iniiiiiiiiiiiiitiiiisiii9iiiiiiiiiiiiiii|iiiiiiiiiiiiniiniiiiiiiiiHiiiiiH
Torontos toimuv „Karavani" nime
kandev kanada kultuurimosaiigi kild
on aastaid võimaldanud ka eestlastel
oma talente ja olemust teistele rahvus­tele
näidata. Ja nii nagu paljud teisedki
rahvusgrupid on eestlased „Karävari-
11" rõhutanud vaimse kultuuri tutvus­tamist.
See tegijate pooJt valitud suund
peaks pälvima kõikide tunnustuse ja
tänu. .
Loomulikult pole õigust oletada, et
mõningad, kultuuriliselt põhjendama­tud
võtted mida kasutati (.Tallinna Fes­tivali"
nimelisei Üritusel võiks tarvita­mist
leida HKaravanil": kuid teisest
küljest eijohiks ku^a teha tinavuee
pidustuse korraldajate tähelepanu juh­timine
sellele mida mullu oleks võinud
teisiti teha.
Amatööridelt ei saa nõuda elukutse­liste
erinejate talente, küll võib aga
neilt oodata esitusviise mida viimased
kasutavad. Väljaarvatud kõrtsides, kus
orkestrijuhid mõnd joomalaulu juhti­des
rahvast õllekannu tõstma õhuta­vad
selleks ise eeskuju andes, pole
kusagil laval nähtud elukutselisi tea-
(D (D
dustajaid või esinejaid õllepudelit peos
hoidvat ja sellest aeg-ajalt inspiratsi­ooni
ammut&vat.Kaš Võiks paluda, @t
see, „Tallinna Festivali" leivanumber
oleks taunitud vaimse kultuuri tutvus­tamisel
..Tallinna paviljonis"? Rahvas
ei tule ju selleks kokku et näha mida
esinejad söövad-joovad vaid nauti-maks
nende esitusi, •
Meie kultuuri võõrastele esitamise
rõhutamine ei või vabandada ükskõik­sust
eestlaste endi suhtes, Kuion jaksu
tegijail eesti ajalehes reklaami teha,
siis peaks olema ka piisavalt hoolt, et
kirjutatu keelelist korrektsust Icontrol-lida.
Inglise keeles kannab eestlaste
ühik ..Karavanil" nime ..Tallinn Pavi-lion".
See nimieimuutu veel eestikeel­seks
kui muudame teise sõna kirjaviisi
ja hääldamist. Kas võiks meie vana
kultuurikeelt austada ja kogu nime
eesti keelde tõlkida? Niisiis. ..Tallinna
paviljon" ootab! Ostke ..Tallinna pa­viljoni"
toetamiseks „Karavani" pas­sid
juba praegu!
HARRI KIVILO
Oskus, vastutus, distsipliin ja ta­he
aitab sihile iga mehe! —
(Meiekeelne vaste Lao-tse mõt­telõngale
6. sajandist e.Kr,).
. / V, . , , / • ' ' '
Juba pikemat aega häirib lääneriike
Jaapani kõrgtehnika edu. Eriti tuleks
siin märkida nende elektroonarvutite
Ja robotite rakendamist pea kõikides
:tööstusharudes. -
Nende autod, mootorrattad, foto- ja
filmikaamerad, • raadiod, tv-aparaadid
jne, on juba varem maailmaturul päl­vinud
suurt tunnustust ja võistlusvõl-met
teiste riikide samalaadsete kaupa
dega, 4, veebruari Globe & Mail'! and­metel
on USA elektroonarvutite toot­jad
kaotanud möödunud aastal enam
kui kümneid miljoneid Jaapani toode­te
paremuse ja odavuse tõttu, Sellepä­rast
on nõutud keskvalitsuse abi ja
toetust, et USA kaubad leiaks turgu ka
Jaapanis n.ö. pariteedi alusel.
Ühenduses sellega on USA vastava­tes
tööstustes hakatud katsetama ka
hoopis uuttüüpi elektroonarvutitega.
Kui seni valmistati neid elektroon-energia
jõule, siis nüüd tahetakse neid
teha optiliste kiirte energiale, sest kat­sed
on näidanud, et selline moodus
töötab tuhatkordselt kiiremini kui
elektrooniline arvuti. Lähemalt kirju­tab
sellest ..Scientific American'i" s.a.
veebruari numbris dr, C, T, Seaton jt.
JAAPANI TÖÖLISE SEISUND
Aastavahetusel on ka Kanada ajakir­janduses
käsitatud jaapanlaste tehni-list.
edu ja nende tööstustoodete kõrget
kvaliteeti, katsudes samal ajal mõista
selliste tulemuste põhjuseid. Võibolla
saame sellele rahuldava vastuse jaa-panlastelt
endilt. Nad ütlevad, et kõige-tähtsam
osa antud protsessis on tööline
ise. kes toodet valmistab või nende osi
paneb kokku, mitte aga hea tööriist,
nagu seda üldiselt arvatakse.
Nende tööline uute ja paremate töö­võtete
leiutamiseks koordineerib oma
kogemusi ja oskusi kogu selle grupi-võiartelliliikmetega,
kes. antud prot­sessis
oma ülesandeid täidavad. Läänes
seesugust menetlust ei tunta, kuna ta­kistuseks
on individuaalne arvamine ja
otsus. Peale selle, kui näiteks tööprot­sessis
midagi juhtub neg&tiivset, siis ei
näidata näpuga mitte töölisele, kes too­te
valmistas, vaid küsitakse tema üle­muse
võimeid ja oskusi. Raskematel
juhtudel vallandatakse ülemus, aga
mitte tööline, nagu see kombeks Lää­nes,
kus süüdi on alati rööpaseadja!
Selle tõttu hoolitsetakse seal esmajär­jekorras
ka tööliste heaolu eest töö­kohal,
nagu korralikud ja puhtad töö­ruumid
ühes tervishoiu- ja julgestus-seadeldistega.
mille juurde kuulut ka
laitmata töötasu.
Võiks märkida ka seda, mida läinud
aasta lõpul ütles üks Jaapani kauban-dusesindaija
Siin külas käies, kui temalt
küsiti andmeid nende tööliste olukor­rast.
Vastus oli naljatoonis ja kõlas
I järgnevalt: „Kuiteie (Kanada) ettevõ­tete
juhid hoolitsevadrohkem oma mu­gavuse
ja esinduslike ruumide eest
koos iluaiaga, siis meie Jaapanis ase­tame
selles pearõhu töölisele,"
A , M ,
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGANm Müük Ja rehtirtiine
Äris 291-5054
Ghev OIds Limited Kodus 423 5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
Prescriptions i( Patient Record System forSenior Citheii
lor Kojutoomine
T. GUDOFSKY DRUGS LTD
255 Morningside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 ~ TEL. (416) 281-3000
lesti Selts
Prantsusmaal
Eesti Vastastikuse Abistamise Selts
Prantsusmaal pidas oma aastapeakoos-oleku
l6-al märtsil, •
Juhatusse valiti; Aleksander Siion —
esimees. Fanny Sivers — abiesimees.
Elfriede Lumi — sekretär. Jette Ley-gonie
— laekur. Eva Goutt ja. Hilda
Polberg — nõuandvad liikmed.
Seltsi reeglipärased kokkutulekud
toimuvad nagu ennegi YMCA majas.'
14, rue de Trevise. 750Ö9 Paris.
(Metrojaam: Cadet või Rue Mont-martre)
iga kolmapäeval kella 18 -st
peale,
E.V.A.S.P. JUHATUS
K.õLikiÄdeTksE kRin&dlCusOtu.st eLksT D
H E L L Ä R R A
S E R V I C E S
t .
20bl Danforth Ave. Toronto Ont.
mm Ttl. 694-6241
Mpoteeklaenud
iraamatupldamine
ja tulumaks
Helle Rannik
endine
keskvalitsus®
tulumaksurevident
KANTSLER PEAKS KÕNELEMA MOSKVAS
su .Insurance
a482Bathurst §t./
Toronto M5P 3H1
Tel: 653-7815 ja 653-7816
Ootamatuks üllatuseks Kanada
rahvale ja isriti uuskanadalastele
Ida-Euroopast oli Kanada endise
suursaadiku George Ignatieffi väide,
et Kanada võib muutuda N. Liidu
aatomrelvade tähtsamaks märk­lauaks,
kui kanada lubab katsestada
USA ristlevaid rakette oma territoo­riumil.
George Ignatieff oli kauaaeg­ne
Kanada saadik LRO juures ja
ühines hiljuti nendega, kes nõuavad
rahu ja ristlevate rakettide katsesta-mise
keelustamist Kanada territoo­riumil.
.
George Ignaieff on Toronto Ülikooli
kantsler, oli Kanada esindajaks NATO
nõuadvas kogus ja Genfi relvastuse vä­hendamise
komisjonis. Oma hämmas­tamapaneva'
seisukohaga ta esines
möödunud nädalal Ontario Haridus­instituudis,
erilisel konverentsil, mis
oli pühendatud rahu taotlemiseks
maailmas ja relvastuse vähendami­seks.
Oma seisukoha õigustamiseks Igna­tieff
väitis, et ristlevate rakettide kat-sestamiseks
loa andmisega Kanada
avab uksed hulgaliste ameeriklaste tu­lekuks
Kanadasse, kes siin üksi ei
katsesta ristlevaid rakette vaid seovad
Kanada Põhja-Ameerika kontinendi
kaitsmisega selle ajal kus meie peak­sime
mõtlema relvastuse vähendami­sele,
selle suurendamise asemel. Kui
NATO võtab kasutamisele ristlevad
raketid, siis on see vaid aja küsimus,
kunas N. Liit samasugused raketid ka­sutamisele
võtab. Kanada rahvas on
kohustatud nõudma relvastuse üldist
vähendamist, et ära hoida inimkonna
hävinemine võimalikus tuumrelvade
sõjas.
George Ignatieff Jättis seletamata,
miks N. Liit hakkas valmistamaerilisi
rakette Lääne-Euroopa totaalseks hä­vitamiseks,
asetas need positsioonide­le
Euroopa Venemaal ja võib need välja
tulistada ühe sõrme liigutusega, ilma
et tal oleks karta vastulööki NATO
sõjaliste jõudude poolt. Ta peaks oma
rahuofensiiviga hakkama peale Mosk­vas
Ja panema liikuma N, Liidu rahvad
relvastuse. vähendamise nõudmiseks.
Kui ta sellega toime tuleb ja N, Liit vä­hendab
oma relvastuse vähemalt USA­ga
võrdsele tasemele, siis on aeg haka­ta
rääkima relvastuse vähendamisest
Läänes, Praegu on see N. Liidu kallale­tungi
väljakutsumiseks ning kerge
võidu lubamiseks Lääne-Eui^oopa vai-lutpmisel.
„M8ie Elu" inr. U (1727) 1983
Nädala vestlus
KARAVANI EELARVE
Abi vajalik passid
Eestlased on pärast viieaastast oe-malolekut
otsustanud jälle osa võtta
Metro International Caravonist.
Vestlesime sel puhul Evolyn Koop'iga.
~ Teotavasti pöördus Koravoni or­ganisatsioon
teie ja Kalev-Estienhe
poole, et teie Eestloste paviljoni kor-raldaks,
kuna teistel selle vastu palju
huvi ei olnud. Siiski ei ole veel selge,
miks Kaley-Estienne selle suure üle­sande
omu peole võttis.
— Kalev-Estienne on tutvustanud
moodsat rütmilist võimlemist, mis on
üks osa eesli rahvuskultuuflsl, üle
maailma, isegi Hiinas. Meie tundsime
kohustust, kui meile pukkumine tehti,
ühineda EKNu sooviga lulvuslada-
Eesti kultuuri kanadalastele. Meid ai­tab
see, et meil on palju sõpru Kanada
ühiskonnas jä meil on kogemusi Eesti
tutvustamisega. Koostöös teiste Eesti
organisatsioonidega siiaksime selle ha­ruldase
võimaluse, mida Karavan pak-kub,
meie ühiskonna ja Kosti heaks ara
kasutada.
Teiseks annab selline suur ettevõte
nagu Tallinn Paviljon.Kalev-Estienne
võimlejatele hea võimuluso koostöö-tada
ja tutvuneda.toistn eesti noorte­ga.
Paljud eestlased võtavad iiinull
võimlemisest osa. Loodan, et Karavan
toob rohkeni noori suui-emul määral
Eesti ühiskonda. , ,
- Te mainisite KKNu. Mis on
EKNu osa Karavanis?
EKN on Külev-Estiehnei ..sponsor"
selles o.ttevõUes ja temal on esindaja
direktoraadis. Meie hindame EKNu
nõu ja abi väga. '
Kuidas on kooijtöö teiste eesti
organisatsioonidega?
~ Meie direktorid on suurLMual mää­ral
aktiivsed ka teistes kesti organi­satsioonides
ja selletõttu on meil hea
kontakt olemas. Muidugi togolomo esi­nejate
osas mitmete organisatsiooni­dega!
Pealegi on organisatsioonid mul­le
koosolekul, kus ma nonde kiiesi
küsisin kas eestlased peaks jälle Ka-
Iisraeli,..
(Algus esiküljel)
mitistlikke liikmeid. Komisjoni
esimoheks oli Sean MacBritle, en­dine
Iiri välisminister, Nobeli ja
Lenini rahuauhinnulaureaui. Uuri­muse
tulemused esitas ajakirjani­kele
pressikonverentsil Richard
Falk, rahvusvahelise õiguse pro­fessor
Princetoni Ülikoolis.
Komisjon rajas oma otsuse järg­mistele
asjaoludele: 1) Israel on
süüdi kallaletungis ühele iseseis­vale
suveräänsele riigile, Liibano-nile
ja palestiina rahvale, mis on
kuritegu rahvusvahelise õiguse sä­tete
j% L RO põhikirja alusel. 2)
Israeli väed kasutasid I^iibanoni
sõjas süüte- ja purustavaid relvi,
eksides sellega rahvusvahelisse l e - .
gaalsete norniide vüstu. Liigset vä­givalda
kasutati põgenike laagri­tes,
haiglates, koolides, kultuurilis-tQt)
ja usulistes asutustes. 3) Iisra­el
rikkus rahvusvahelise õiguse
sätteid, karmilt koheldes öraisi-kuid,
sõjavange ja võitlejaid. 4) Iis­raeli
lennuvägi pommitas ettejuhtu­vaid
esemeid, tegemata vahef. era-majade,
haiglate, kirikute, koolide
ja sõjaliste objektide vahel, Sjlis-raeli
kallaletung Liibanonile on
kõige jämedam rahvusvahelise õi­guse
aluste rikkumine ühe riigi
poolt viimasel ajal. Temal ei ole
mingit poõhjust ega alust oma teo
õigustamiseks, rahvusvahelise õi­guse
ega L RO põhikirja alu.sel.
ravaniä
tööd. M
ganisatj
heaks
nad aitl
- S i l
võimU
võimh
TalUnil
- T {
Estienij
Mitmel
mehedl
võimlel
rektoril
tud sel
kogem
nii paj
kaasa
Võid
ettekail
dugi eJ
selt suf
Sellegij
eestlasi
K08
distn il
Ude 'k(
- N l
ja Jaal
Koidul
toithisf
tessinii
.sed al)l
Pealegi
igal K f
- II
vod? 1
das ktl
^.\{
kõige (
nejato
naitekl
nud nl
mida
mltmol
jad, vrt
kooriiij
Lindail
kindlal
doga (J
esltuni
vliljapl
va Paj
viimas
somati
jne Oli
parlml
nl kn\
Eesti
viiUscJ
, stenni
du. iil
dada.l
Hemi
puud|
pida
kõik
müü J
meil
Povil
Ma (]|
vi JM
Mis il
ma
võil
"1
EESTI ALUMIINIUM
Akende asendamine thermo-akendc
kuues värvis, if Rfiästa
Keldri akendele slssemurdmls
lasuta hindamine, Helistage pttev
Kodus 769-0
OSSO I N V E S T ME
10335 Keele Str., Maple.
Pakid Balti riikidesse
Meie saadame riide- ja jala
naela netto, Kõik on täieli
Suur valik kaupu
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast - lau
KESKNÄDALATEL
Parast kell'5 p.l. kokkuicpp
BALTIC EXPOR
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontari