Meie Elu = Our life, December 31, 1981

              „Meie Elu" nr. 50" (1661) N E U Ä F Ä E V A L , DETŠl ,.DECEMBER 31
N EW YORK (M.E.) — Rahvusva=
helise kuulsusega eesti dirigendi
Neeme Järvi 18 a. vanune poeg, kes
algkursuse üliõpilaseks New Jerseys
asuvas Rutgersi Ülikoolis, sai äsja
oma esinemisega üle 40-liiknielise
sümfooniaorkestri juhatamisel
ameerika pressis erakordse kiituse
osaliseks. Mitmed ajalehed on Ifasu-tanud
tema võimete hindamiiel su­perlatiivseid
väljendusi, — nagu
^dirigeerimise ime" jne. Juba selle
kontserdi eelreklaam leidis ülikooli
poolt laiali saadetud informatsiooni
põhjal ulatuslikku kasutamist, ena­mus
ajalehti rnetropolitari piirkon­nas
avaldasid sellega koos ka Paavo
Järvi pildi ühe orksteri ees dirigee^
rimiselt. Kõikjal märgiti, et pere°
kond tuli USÄ-sse Eestist, et pääse­da
vabadusse. Paavo Järvi õpib
muusikäteaduskonnas klaveri, teoo°
ria ja dirigeerimise alal ning lisana
ka ajahigu. Ta mängib kaasa üli-kooli
sümfooniaorkestris aga iijüüc
arvestades tema suuri võimeid diri­gendina
usaldati talle Mozarti Ühin-gu
sümfooniaorkestri juhatamihe
avalikul kontserdil, See orkester
koosneb pooleldi elukutselistest, üle­jäänud
on vanema kursuse üliõpila­sist
instrumenftalistid ja tunnusta­tud
tasemega amatöörmuusikud.
ühes Mozarti sümfoonias esines
ka nimekas pianist prof. S. Dil-worth-
Leslie. Schubertilt mändti ta
lõpetamata sümfooniat. „N.YI Ti­mes"
avaldas pikema artikli koos
kriitikaga, mis samuti idistas noore
Paavo Järvi kõrgeid võimeid. Selles
oli ka lisatud, et tema 17 a. v. Õde
õpib flööti Bostoni konservatooriu­mis
ja 9 a. v. vend klaverit. Laste
. ütelusel nende „ . . , ema on meil
kõige parem kriitik!" Paavo on aja­lehe
esindajale maininud, et Ühend-riiges
on enam vabadusi ja |ca muu­sikuile
tulevikku kui üheski teises
riigis mida ta teab. Ta on juhatanud
siin ka Põhja Pennsylvania Sümfoo­nia
Orkestrit. Vabal ajal, et. hoida
ennast füüsiliselt vormis, ta harras­tab
jooksmist ja ujumist ja piiüab
ka lugeda raamatuid, üheks la lem-mik-
kirjanikuks on eesti) putqr An­ton
Hansen Tammsaare. „N.Y. Ti­mes"
lõpetab pikema artikli vihjega,
et Paavo Järvi on rõhutavalt nõud­nud,
et „lugejad peavad teadma, et
mina olen eestlane.^ Meie oleme eest-?
lased, mitte' venelased.". /
ÜHISPANKASID KATMA
PUUDUJÄÄGI
Ontario provintsi valitsus viis läbi sejJiduse millega kohustatakse
ühispankasid aitama välja oma keskpanga puudujäägist odava int­ressiga
raha laenamisega. Credit Unioti Cei^tral of Ontario näeb
ette selle tegevusaasta lõpuks puudujäjjki umbes 10,2 miljonit dol­larit,
mis tekki;iud peamiselt raha paigutamisest madala intressi­ga
pikaajalistesse valitsuse laenupaberitesseo
Soomes, kus valiniised toimuvad jaanuari
eesti
»0
LSIKIGI '(.M.). —/Nagu oodata '
võis, hakkas presidendivõistlus are­nema
kohe, kui Urho Kekkoneri loo­bus
Oma ametist 27. oktoobril. Esi­mesena
avas oma valimisbüroo par­lamendi
esimees lohannes Virolai-nen
keskerakonnast juba kohe loo-bumispäevali
Talle järgnes pisut hil­jem
Soome Panga direktor Ahti
Karjalainen ^ (keskerakond); Algas
toeline nn. presidendimäng.
:,: ÜKK läks ..teatavasti; haiguspuhkii-sele'
11. septembril ja seda pikenda­ti
hiljem veel kmii 12. oktoobrini,
sest paistis: et 81-aastasc Kekkqse
vereringe Häired olid. püsivad. Nii
toimuski. Kui presidendi teade lah­kumisest
jõudis avalikkusse, hakkas
massmeedia tulvama •Kekkos-prog-ramme.
.Mitte, kusagil aga ei maini-
: tud. UKK varasemast tegevusest
Soome—Eesti ühingus enne sõda ja
:Yeel selle kestelgi.
: Venemaal kõneldi Kekkose haigu­sest
esimest korda alles 21. ;oktoob'
. ril, lahkumisest aga üks tund pärast'
'UKK avaldust.: ^
Läänes esitati arvamusi Soome tu­levasest
poliitilisest, kursist ja möö­dunud
välispoliitikast, peamiselt po^
sitiivseš toonis. Mõned, näiteks Lää-
., ne-Saksa!maa ringhääling Westdeut-
• sche. R-undfunk/ .öHd arvamisel, et:
. Soomes toimub lähematei aegadel
rohkesti poliitilisi muudatusi. Soom­lastele
endile riigipea ametist lahku-
: mine polnud iillatuseks; ja sellesse
suhtuti väga rahulikult. . ^ ;
•VALIMISSÜSTEEM
on Soomes päris keeruline. 17. ja 18.
jaanuaril toimuvad valijameeste va-
; limiseti, millest võtab osa umbes A'
• miljonit soomlast. Kui kokku on
saadud 301; Valijameest, valivad, need.
presidendi, aga alles 26. jaanuaril.
Senini peab presidendi ainetit oma
käes pregune peaminister Mauno
Koivisto (sdp). Valijameeste arvu
suurendati hiljuti ühe isiku võrra et
vältida viikolukord 150^—150. Vali­mise
ajaloos on kaks korda varem
valitud riigipea häältega 149—151:
aastal 1931, millal kolmandal ringil
Svinhufvud võitis Soome- esimese
presidendi Stählbergi ning 1956. a.
millal Urho,Kekkosest sai president.
Kui valijameeste valimised on lä­bi,
kinnitavad valimisringkondade
keskuskomisjonid tulemuse 23. ^jaa­nuaril,.
Pärast seda komisjoni liik­med
saadavad vaHjameesteL volitu­sed
Helsingisse; kus need kontrollib
takse parlamendihoones 25., jaanua­ril
"
.' Paistab tõenäolik, et alles kolman­dal
ringil selgub uue presidendi ni­mi,
kui keegi kandidaatidest-ei saa
,esimeser või teisel ringil; absoluutset
enamust pakutust'' häältest. Soomes
on soove, et president peaks valita­ma
otsestel valiniistel. . •
President Konstantin Pätsi endine
talu Tallinna lähedal on muudetud
botaanikaaiaks, kus käivad ekskur­sioonid
ja turistid.
Muu hulgas on aias kasvamas omal
ajal sakslaste poolt aretatud roosi-sort
„Staatspräsident Konstantin
Päts" ja giidid märgivad välisturisti­dele,
et see ala kuulus kodanliku
Eestj riigipeale. Murud, taimed, puud
paljudest liikidest on hästi hoolda-
.ÖU.LU (M.E.) — Põhja-Soome aja-'
lehed kirjutasid' eesti nime ja kodu­sadamaga
kaubalaevast „Kessulaid",
mis tõi siia Norrast paberit, mis lä­heb
edasi vene vagunitega Oulu va-balao
kaudu Iraani. Küsimuses on vi­letsad
nõukogude kaubavagunid, mis
Soomes, remonteeritakše lepingu
põhjal ja need siin sageli ka purune-vadki,.
sest kõik Soomes purunenud
vagunid peavad soomlased paranda­ma.
Jasiia saadetakse muidugi ainult
halvad vagunid.
•Ajalehtedes avalda.ti ka pildid eesti,
laevast Toppila sadamas oma 1200
tonnist paberilaadungit lossimas.
Oulu. sadamakapteni arvates on
taoline transiit väga'kasulik oululas-tele,
kuid loomulik oleks kaup otse
Norrast Venemaale viia nins sealt
edasi vene. pruunide vagunitega Iraa­ni;
Tekibki küsimus, kas ön tegemist
neutraalse Soome ärakasutamisega?
„Kessuläiu" kolmekürnnest mees­konnaliikmest
oli ainult kaks eest­l
a s t — l . tüürimees ja 2. mehaanik.
Leedulasi on normaalselt umbes pool
.meeskonnast. Mainitagu, et, vene
laevadel 1. tüürimes on politruk. Sel
sügisel käis Oulus ka ,,eesti" laevad:
„Vändra'1 (Vjandra), „Kihelkonna"
ja „Manilaid".
Äsja vastu voetud seadus kohus­tab
950 ühispanka, kes on- keskpan­ga
liikmed, paigutama 10% oma
hoiustest ja^ osakapitalist erilisse
fondi niillelt keskpank maksab nei­le
2% vähem intressi kui chartered
pankade laenuintress oma parema»
tele klientidele. ;. (Praegu on ;see
17M%). 'Keskpank omakorda inves­teerib
selle kapitali kõrgema intres­siga
ja saadud tuluga katab oma
puudujäägi.
Ühispankade hoiused ja osakapi­tal
on umbes 4,5 miljardit dollarit ja
nendelt laekub seega fondi 400^450
miljonit dollarit. '
Oktoobrikuus keskpank' teatas et-
; tenähtavast puudujäägist ja kutsus-kokku
ühispankade esindajate koos­oleku,
'kus. otsuslati, • et ühispangad
annav.ad keskpangale 222 miljonit
dollarit 10% intressiga. Paar väikse­mat'
ja 87 000 liikmega riigiteenijate
iihispank Civil Service Co-operative
Credit Society of Ottawa otsustasid
keskpangast välja astuda. Kuna sel-e
suure ühispanga väljalangemine
oleks teistele ühispankadele a^seta-nud
liiga .suure kohustuse, asuti kü­simust
lahendama seadusandlikus
kondas.' Kuigi Ottawa, riigiteenijate
ühispank vormiliselt lahkus kesk
-panga liikmeskonnast 6. nov., tegi
äsja parlamendis vastu võetud sea- ^
dus kohustuslikuks oma osa looda­vasse
„päästekapitali" panema kõi­gil
ühispankadelkes olid keskpanga
liikmed 1. juulil 1981.
Tagasiulatuva jõuga seadusest on
riigiteenijate ühispank häiritud, ku­na
ta on sunnitud madala intressiga
andma keskpangale käsutusse um­bes
32 miljonit dollarit ja kaotab
sellega umbes 600000 dollaril intres­se.
.
Uus seadus koormab vähem ühis-.
pankasid- kui oktoobris tehtud ot-.
sus, kuid võtab enam aega keskpan­gal
oma puudujäägi, katmiseks.
Nasu ütles Toronto Eesti Ühis-panga
esimees Villem Noolandi
Meie Elule", tuleb ka meil anda "
oma osa sinna erifondi. Eesti Ühis­panga
osa on umbes 1,1 miljonit dol-'
larit, inillest umbes 800 000 dollarit
on juba Keskpangas. Umbes 300 000
dollarit sellest on olnud seal pike­mat
aega garantiifondina 9,596' int­ressiga,
mis kantakse nüüd üle ja
hakkab koos ' ülejäänuga andma
15%% intressi.
Ühispanga esimees arvas, et kuigi
meie pank saab-oma kohustusest üle
kergemini, oleks keskpanga puudu­jäägi
küsimuse lahendamiseks või-
.nud leida^sobivam tee. . '
London Times arvestuste kohaselt
N. Liidu üllatusrünnak USA. kaugra-kettide
baaside vastu võib hävitada
kuni 85% USA kontinentidevahelis-testkaugrakettidest.
See jätab USA- -
Ic vähese võim.aluse tugevaks vastu-löögiks.-
•Allveelaevadelt lastavatel;
kaugrakettidel on suuremad võima-.,
lused terveks jäämiseks ja vastu-,
löögi andmiseks. Andmed. .Londoni
Times oli saanud ühelt USA eritead-
'. aselt, kes ei soovinuxl oma nime las­ta
avaldada. ^ . \
(Algus esiküljel)
^ Albaania peaminister 68-aästane
Mehmet Shehu, kes valitses aiatees
1954. aastast, läks V|abasurma. Amet-liku
teate kohaselt ta oli hingehse
surve /all; • ' ;•.;•; ' :,
-jJr Arvatakse, et' õigu^ministri;.Jean •;
Ghretien'i populaarsus on suuresti
tõusnud seoses Kanada Uue põhisea­duse
pealepressimi$ega. Ta loeb end
liberaalide juhiks, kui P. E. tradeau
oma kohast loobub. ,
i( Kuuba diktaatori Fidel Castro
noorem -õde Juanita;' Castro tahab
saada' USA kodanikuks. Juanita on
elanud USA-s 17 aastat ja on {|>ma
vdnna üks tulisemaid, kritiseerijaid..
Oma südames. tä; tahab jääda kuu­balaseks
ja võidelda selle rahva, õi­guste
eest, ; •
^ Iraanis surmati Iqhkepommiga
üks nimekaid muslimi usujuhte,
Ayatollah JRuhollah Khölmaini, Kho-maini
sai surma koos oma kahe ihu­kaitsjaga,
kui nende auto sõitik üle
lõhkepommi.. ;.; . : l. • •;
Itaalias on käirnas ulatuslik jaht
terroristide peale, kes röövisid USA
kindrali James L Dozieri.^ Arretee­ritud
. on mitmed võimalikud' terro­ristide
juhid, kuid kelleltki *pole saa-,
dud andmeid röövitud kindrali koh­ta.
Terroristide poolt,levitatud bül-letän
nimetab kindral Dozieri USA
imperialismi käsilaseks jä lubab- an-
Moskva ei ole veel jõudnud kind­lale
seisukohale Poola sisepoliitilise
kriisi suhtes. Ühelt poolt kiidetakse
heakis sõjaseisukorra väljakuuluta^
mist (Kanada peaminister P. E. TrUp
deau tegi sama) ja seal moodusta­tud
sõjaväelisele valitsusele antak-=
se majanduslikku toetust, eriti toit­ainete
näol N. Liidu, Tshehhoslovak-kia
ja Ida^Saksamaa poolt. See aga
ei saa kesta kauemat aega ja peab
ise end hakkama toitainetega varus­tama.
Selleks on vajalised mitmed
reformid, mida Moskva hea meele­ga
näha ei taha,
. Teiseks- häirib Moskvat see, et
Poola kommunistlikust parteist on
lahkunud 1 "miljon liiget ja teiste
maade kommunistlike parteide. ju­hid
on hakanud kritiseerrma ^Pooia
.ja N. Liidu kommunistlikij valitsuse
tegevust. Kolmandaks .ei; meeldi
Moskvaile see, et võim Poolas jääb
sõjaväelaste kätte pikemaks- ajaks.
.Juba Karl Marx hoiatas,. et seda ei;
tohi juhtuda. Partel peab hoidma
võimu: oma käes. Nüüd-see .ön juh­tunud
Poolas ja teised kommxUnist-likud
maad on sunnitud seda .valit­sust
Igati toetama, mis- on kommu­nistliku
doktriini vastane. Neljan-
. daks on' Moskva;teadlik, et poolakad
vihkavadV.venelasi. ;Nendei on sel-jataga.;
200 aastat vabadusvõitlust
• venelaste vastu ja teavad kuidas se­da
organiseerida.
dä ,,rahväkohtu" alla, mis tähendab
tema mõrvamist. Terroristi^de ;jäli-tamisest
võtEJvad osa ÜSA politsei-agendid,
kuid ka neil pole läinud,
korda terroristide jälile saada,
^ Moskva peab vajalisekš range kom-
• munistlikü korra taastamise Poolas.
Selleks Poola .on: sisse piiratud N.
Liidu, Tshehhoslövakjdai jä Ida-Sak-samaa
armeede poolt. Institute for
Strategic S.tudies juhataja kolonel
J. Alfrodi arvates N. Liit võib ran/
ge kommunistliku korra taastami-
,seks Poolas .-saata sinna.35 diviisi
ohu- ja mereväe toetusel. Need või­vad
maa vallutada, aga mis edasi
juhtub, seda ei oska ennustada kee-
Sõjaseisukorra väijakuulutamisel
: kindral Jafuzelski deklareeris, et te­ma
teotseb valitsuse juhi ja sõdu-
. rina kellel. on südame lähedal poola
rahva 'saatus.. Ta tahab hoida ära
, kodusõja puhkemise Poolas, taasta­da
terve poliitiline olukord; ning viia
maa. välja majanduslikust kriisist.
Ta ei. maininud sõnagagi kommu­nistlikku
parteid ega kommunistlik­ku
korda, kelle juhtimisel; Poola on
sattunud olukorda, kus riigi välis­võlg,
ületab 27 .miljardit, jä.^valitsu­sel
ei ole vajalist välisvaluutat, et
selle 9f % .maksta (1500,000), tööstus
on kaootilises olukorras ja rahvas.
nälgib,
V E R E O H V R ID
Sõjaseaduse rakendamisel, kindral
Jaruzelski on .püüdnud vereohvrid:.-
hoida nii madalal kui võinjiaiik ja ei
ole lasknud otseselt riinnatä mit­meid;
tööstus! ja kaevahdusi, kus
oli ette mäha,. et selle tulemuseks
olekse: verine võitlus. Nii on olnud:
streikivate, tööliste valduses kuni vii-
. mase ajani mitmed kaevandused.
Võimu rakendamise üleminek sõja­väelaste
käest moraalitu abipolitsei
kätte, nagu on kardetud, ei ole teos­tunud.
Vabu ametiühinguid ei lik-videeritud.;
Nende tegevus" pandi vaid
seisma sõjaolukorra kehtimise ajaks;
ja,' ,,,Solidarsuse" juhti, LechWale-sat
koheldakse korrektselt. Tema
osatähtsus terve olukorra taastami­sel
Poolas ei .ole alahinnatJic,
...Nähtavasti ei ole kaugel aeg, kus
algavad uued läbirääkimised valitsu­se
esindaja; LechWalesa ja katoliku
kiriku, pea osavõtul. Passüvne vas­tupanu-
10-ne miljoni vaba ameti
ühingu liikme poolt, |mida propa­geerib:
põrandaalune „solidaarsuse
juhtkond-', /ei ole. likvideeritav, teb
siti kui läbirääkimiste teel. Kindral
Jaruzelski poolt.antud.luhtuse ko-'
haselt Poola ei pöördu kunagi ta­gaosi
enne 1980. a. kehtinud korra,
juurde. Tema sihiks on saavutada
kokkulepe, mis . rahuldaks poola
rahvuslasi ning • oleks vastuvõetav
mõõdukatele solidaarlastele, libe-räalsetele-
poliitbüroo liikmetele, ka­toliku
kirikule j a armeele,:.
Inglise vaatlejate tähelepanekute'
kohaselt väheneb Aafrika .riikides
toitainete! produktsioon j a rahva arv
selle juures suureneb. Põhjus seisneb
selles . et inimesed Aafrika riikides
siirduvadi maalt linnadesse, kus nen­dele
jagatakse tööstusHkest riikidest
sissetoodud, toitaineid. Maal jäävad
maha senised vähesed põllulapid^ ja
metsistuvad.
Elanike linnadesse valgumine ja
põllumaa metsistumine leiab aset ka
Aafrika enamarenenud riigis, Kee-
,nias. Seda maad nimetatakse Aafrika
enamarenenud kapitalistlikuks rii­giks,
kus eraettevõtlikkus on suures­ti
soodustatud. Valdava arvu elanik­konna
juures see printsiip ei.tööta.
Nähtavasti on rahvad ""Aafrikas
harjunud sellega, et. neid peab keegi
toitma, kas loodus või teised rahvad.
Nüüd on nad veendunud selles, et tei­sed
rahvad peavad toitainei.ä tootma.
Ühenduses sündmustes;a Poolas
peeti möödunud nädalal Eesti Majas
Euroopa Ikestatud Rahvaste Kana­da
Komitee koosolek koos Poola So­lidaarsuse
liikumise siinsete esinda­jatega.
Koosolekust võtsid osa So­lidaarsuse
Toronto büroo juhataja
Zygmunt PrzetakiewiCz ja tema abi
Lech Preuscensky ning Poola Kong­ressi
Kanadas abiesimees R. Kogler.
Teiste rahvugruppide poolt olid ko­hal
eesti, läti leedu, tshehhi, ukraina
ja ungari rahvusgruppide esimehed
või esindajad, kes moodustavad
ikestatud rahvaste Kanada Komitee,
ja valge-vene esindaja $. Hmara.
....Koosolekul andsid ' Solidaarsuse
Z.' Przetakievvicz jä ta abi pikema
üksikasjaliku ülevaate Poola sünd­mustest
ja Solidaarsuse liikumise
eesmärkidest. Nad rõhutasid, et So­lidaarsuse
taga' on kindlalt Poola
tööliskbnd ja seda liikumist ei saa
maha suruda. Ka|kuigi- valitsus sõ­javäega
peaksid väliselt' end maks­ma
panema, jääb sisemine vastupa-.
nu püsima ja võib end nii või teisiti
.'jälle avalikult välja lüüa. Solidaar­suse
liikumise esindajad on' kindlad,
et liikumise praegusel mahasurumi­sel
on. surma:ohvreid olnud rohkem,
kui sellest ametlikult on teatatuU, ja.
vangistatute kannatused kinnipida­mise
laagrites on suured. Solidaar­suse
liikumise eesmärk nende esin­dajate
kinnitusel on järelandmatu
võitlus valitsuse, poolt maksma pan­dud
rezhümi vastu. Praegust olukor­da
ei tule nimetada sõjaseaduse
maksmapanekuks, vaid sõjaolukor­raks,
sest^ tegelikult käib võitlus va­litsuse
ja Solidaarsuse liikumise va­hel.
See võitlus võib edaspidi minna
veelgi teravamaks. • Solidaarsuse
esindajad soovivad Poola vastu täie­likke
sanktsioone ja Poolale igasugu­se
toetuse andmise lõpetamist.
Solidaarsuse liikumise Toronto
büroo on igapäevases ühenduses
nende liikumise büroodega Stokhol-mis,
Viinis ja Zürichis ja neil on ala­ti
ülevaade olukorrast ja selle aren­gust.
Solidaarsuse sooviks on, et
teiste ikestatute' rahvaste' siinsed
esindused kõigiti toetaksid nende
ilkumist ja selleks Kanada valitsuse
•juures šuiTet avaldaksid.
Solidaarsuse esindajate informat­siooni
järele avaldasid teiste ikesta­tud
rah\ ste esindajad koosolekul
oma sügavat solidaarsust Poola So-lidaarjiuse
• hikumisele ja lubasid
omapoolset toetust, niipalju,kui see
neil on võimalik. Ikestatud rahvaste
keskorganisatsioonid teevad selleks
vastavad esildised Kanada 'pea- ja
välisministritele. Kavandati ka mõ­ned
teised aktsioonid poolakate rah­vusliku'võitluse
toetamiseks.
-LSINGI (M.E.) — Seoses vene
aatomallyeelaeva ,,ikülaskäiguga"
Rootsi liigub siin rahva suus jutt, et
kusagil Lõuna-Soome sõjalises baa­sis
kindla kaljukaitse alt viibib vene
aatomallveelaev juba kolmandat
aastat. Samade allikate järgi liigub
Soome ranniku saarestikus võõra
riigi allveelaevu peaaegu nagu vaal-parvi.
Juba nii, et kaubalaevastikus
nendesse suhtutakse kui igapäevses-se
nähtesse.
Kuna tegemist on Lõuna.jSoom(4
^aljubaasiga, siis vihjed viivad ku-
^ugi Hango läheduses asuvasse saa­restikku,
kust on lühike tee kõikja­le
Läänemerele. Muidugi, et kindlus.
• tada N. Liidu piire „fashistlikü" lää­nemaailma
vastu.
• „EHATARE" vajab veel
RNÄ)' võib .ka olla osalise ajaga,: ka öövalvessec
l. 284-0828.
I N L SOOSAAR,CAo
Ghartered Accountant
• ^ •' • '1- - • . • •
, 55 üniversity Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Tel.862-7115
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
[a S9is!ib eesti üh^sfennaj teenistu-
• seš. y -
Hind. $8.00 (b) 140 Ihk;
Pluss saatekulu 87 c.
posti teel tellides.
mm
Ostke otse tööstusest suletekid,'
sulgvoodid, —padjad ja voodi­ga
pesu. Parandamine ja ümber-'
^tegemine.
DOWN
„.,Jeie IIM" talituses
558 Bi-or.tlvieiv Ave. Tcrop.to, Oiit.
KODUaS
4544 Düfferin St.; Ünit 25/ Downsview (lõunapool Finch'i)
Telefon: (416) 638-2255
äri — 2311 Bloor St. W. (lääriepool Runnymede)
: (416) 763-7326