Meie Elu = Our life, August 23, 1979

              NELJAPÄEVAL, 23. AUGUSTIL ^ THURSDAY, AUGUST 23 „Meie Elu" nr. 34 (1541) 1979
„Äir 'Garacla" müüb od avali innal i-si
lennupileteid Kanadas reisimiseks
24. sept. ja 4 nov. vahel;ja sõiduks
rSA-ssc'5. okt kuni 23. novembrini.
OJävähinnalisi' pi|eteid müüakse ai­nult
lendudeks muf on pikemad kui
1.000 miili. Näiteks: hmd 1,000—1,300
miililiseks -edasitagasi lennuks on
<! 19.00, 1301—1600 ni. on $139, 2400
miili:ja enam maksab $239.00. Laste­le
2—5 a. kauguse peale- vaatamata
589,00. Reserveerida 30 päeva enne
sõitu ja piletid lunastada .7 päeva
ma või aegunud välispassiga. Reisi­jatele
on Öeldud USA immigratsioon-ameti
poolt, et: nad peavad omama
kas .välispassi või kodakondsuse
tõendi. — autojuhi luba ei ole enam
maksev: • .;' •
LENNUVÄLJA MAKS. ••/•
KÕRGEMAKS ' '
V Valitsus otsustas tõsta ; „Airport
Tax'i" reisijaile Kanada ja USA len­dudel
seniselt $8.00 ülemääralt $15.00
•dollarile. Rahvusvahelistel lendudel,
jüõkslil. Tagasisõidu ajaks on miini- välja arvatud USA, tõstetakse see se-miim
7 ja maksimum 30 päeva.
: USA-st tagasisõidu viimaseks, päe­vaks
on 14. dets. Aega ei saa muuta
ja äraütlemise korral tuleb. maksta
."S20!00. Senini ettemakstud pileteid
on võimalik -.ümber vahetada $20.00
'.' tasu eest.^ „C. P. Air" ei ole senini
.müügile lasknud ödavahinhalisi pile­teid
ja on jäänud äraootavale seisu­kohale.
- '/
'. Kanada konsulaat New Yorgis
hoiatab Kanada kodanikke, et kon­sulaat
saab iieilev välispassid välja­panda
ainult siis, kui neil on. koda­kondsuse
tõend. ;.
. Probleeme on. ette tulnud Kanada
kodanikega kes on läbisõidul kas il-
«lilllBnBIIDlIBIIDIIIIW
«Rääkige minuga enne kui hakkate
uut autot ostma."
Pruugitud autod — uue«ji autod —
veoautod.
Müügid ja rentimine.
..321 Lakeshore Rd. W. Mississauga
Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416-621-5091
Ontario, ja Quebeci-Bell Telefon
Co. teenistujatel ion esimest korda
15.000' meheline streik, „vvalk oüt". ja
,.lock oiit" — töö sulgemine. See on
ettevõte, mis on positiivset majan­duslikku
rada läinud ja alati koda­nikke
korralikult teeninud.. Mis
streik maksumaksjale tähendab, se-
<da meie teame, kõnelemata telefoni
•sisseseade.ootamisest. "
Telefoni leidur, Alexander Bell, kes
olr väga töökas'; mees ja puhkab No-va
Seötias, Cape Breton saarel, vaa­tega
merel-e, pööraks j pahuralt- ringi.
Maailmas on olnud mehi kui kroon-lühtreid,
kes valgustavad ühiskonda
; ja tema oli üks neist. Ta sündis 3.
märtsil Edinburghi Shotimaal 1847
aastal... •
Perekonnal ol| kolm poi.ssi. Kaks'
nendest surid tuberkuloosi.. Isa tah­tis
päästa oma viimase poja elu ja
nad kolisid Cntariosse, Bräntford'1.
Isa ja vanaisa olid mõlemad Ing­lismaal,
Londonis kõnekunsti õpeta­jad,
erialaga kõne defektide paran­damine.
Ka Alexander Bell oli vana­isa
õpilane., Vanaisa nimi oli ka
Alexander, see e,i. meeldinud Belfile
ja ta. võttis oma nimeks Alexander
Grayon Bell. Tema peamiseks huvi­alaks
oli hääle resonants, kuidas see
vibreerib ja see viis ta kurttumma­de
uurimise juurde.
Ema oli kurt ja isast, Melville
Bell'ist oli saanud Vahepeal Ameeri
ka ülikooli professor; kes ka uuris ja
õpetas kõnedefekte. Grayon Bell siir­dus
Kanadast Bostoni, seal ta abiel­lus
alles 40 aastaselt ühe, enesest
palju noorema neiu NabeFiga, kes
• oli kurt ja tema privaatkooli õpila­ne.
Vaatamata sellele, et naine ei
kuulnud nii kui ta emagi oli abielu
vaga õnnelik. Neile sündis kaks tü
krt, kellede perekonnad on Amee
rikas kuulsad.
A. G. Belli.elu oli vaid töö ja mitte
kitarri mäng. Ta uuris kuidas elekt
riga hääl kandub. Seltskondlik eh
teda ei võlunud ja tema teadmisi ka­su
ta takse nüüd arstiteaduses, aero-nautikas
(lennuasjandus), meretea­duses,
pärivuses jne. jne.
. Suvel sattus ta kord Nova Scotias-se
ja Baddeck'i linn meeldis ning
. meenutas talle Shotimaad. Ostis
sealt maad.ja ehitas sinna suure los­si
taolise maja; -kõrgele mäele .ning
ristis ta ,,Ben Bhreagh" — mis tõlgi­tuna
;tähendab ilus mägi.;See sai ta
teiseks koduks, siia ehitas ta kuulsa
; töötoa ja kodumaine ümbrus lisas
õli ja energiat ta uurimistöödele. 10
augustil, 1876 a. leiutas ta telefoni ja
kõneles ühest toast teise. See on 103
i .aastat tagasi.
' Vesi ja ;sügise törmilained viisid ta
, mõtted süin töötoas ka veepealsete
:"; sõidukite ideele.; Ta ehitas, esimese
uue-kavandilise „hydrofoil'i", mis; ai­tas
kaasa veesõidukite arengule.
A. G.Bell'puhkab Kanada mullas
/ / oma maa-alal Ben Breaghis. Suri
augustil 1922 a. Kui teda maeti siis
. .seistusid kõik maailma telefonid
üheks minutiksrTa elu oli 75- aasta
ne. suur tööpäev. Töötuba Baddeckls
/ on väärt vaadata, kes sinna sattub
Haual, lihtne graniitkivi nimega jä
vaade merele, pille ilu paneb rän­duri
seisatama.'
1 . E.T.T. .'•
P,MEIE ELU"
lugejad, är§e unustagu ©nm
-1 sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
niselt S8.00 dollarilt $10.00 peale
nui t: reisi j ail kelle sõidupilet maksab
vähem kui Sl00.00 jääb maks endi­seks
8P/ö ülemmääraga — $8.00. Uus
korraldus hakkab maksma 1. ok­toobril.
* /
JUHEND AUTOGA. FLORIDASSE .
SÕITJAILE
Autoga Floridasse sõitjate abista­miseks
on saadaval juhend milles on
bensiinijaamade lahtioleku ajad, te­lefoni
numbrid ja samuti hotellide
aadressid, kes; abistavad motoristi
beiisiirii saamiseks igal ajal. See on > u J *>e « • - w J L « , - , i a A„M
lasuta saadaval aadressil: 1768 Inde- ©.«fll.^ 25...«OStap«Vq
pendence^Blvd, Virgima Beach V.A. I S f e [ a a s t a l tähistab X:E.V.Ü. Liit
234:0, /USA. / • •• •'• Xi' A v
Hans Kivi o m a aastapäeva. Pidupäeva, kor­raldamiseks
moodustati toimkond
T.E.V.Ü. ja H.E.V.Ü. liikmetest.
Toimkonna andmetel on eeltööd'vii­dud
lõpule ja Seedriorg avab' järje­kordselt
oma värava laup., 25; augus­til
kõigile endistele ' sõjakaaslastele
. . j a nende, sõpradele.
HELSINGI (M. E , | - Hiljuti küsi- ' Rõõmustavaks uudiseks oli hiljuti
sid soome ajaleht „Ilta-Šanomat" ja s a ä b U n u d teade USA Liidult, et ühis-sõidu
korras saabub, bussidega külla
Lati an
9 Qüeen St. E. Toronto (Yonge juures) — Tel. 368-5011
Meil on rikkalikus valikus importeeritud longu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõlmimiseks (maerame).
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA 7*r Kanvaa mitmes värvis, SOODSAD HINNAD.
Avatud: esmasp.-kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30-4.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-2005, kell 3—5 p.l.
Tistjcifi faSCristsiiia
popul
KüsifJus Soomes:
iit.on-he<
firma „Taloustutkimus" 1030 imme
se. käest, mis.on .Soome sõprusriigid
Tulemuseks oli, et Nõukogude Liit
koos Rootsiga jagavad esimese koha
— mõlemaid pidas 65% vastanuist
parimateks sõpradeks.
Kolmas .oli Norra ja neljas Taani
46% ja 34%-ga. Enne USA-st (seits­mes)
olid Lääne-Saksamaa ja Inglis­maa.
Alles kaheksas oli Ungari.
Küsitletutest 42% mainis esimesel
kohal N. Liidu jä 26% esimesena
Rootsi. N. Liitu rõhutanud vastajad
pidasid üldiselt ka Rootsit ja teisi
Põhjamaid sõpradeks. Venemaa ase­tasid.
esimesele kohale tavaliselt
väikse, .sissetulekuga isikud, kuna
suurema palga saajad ja haritlased
rõhutasid koostööd Põhjamaade va­rel.
i Siga on ülekohtusel kombel üks
| olevus selles maailmas, kelle n.i-'
f me kõige rohkem kurjasti pruugi-
1 takse ja ilmaasjata suhu võetak-
I se. Muhameedlased ja
= peavad teda koguni rooj
I loomaks. Sealiha söömine on nei-
| le suurem patutegu või häbiasi
| kui eesti mehele konna- või kiisu-
| kintsu vitsutamine. Vaatamata
| sellele, et sealiha söömine annab.
| meestele jõudu ja naistele ilu. Ju-
I b a Georg Lurich tolmutas türk-
| last Nurlahi, kes muhameedlase-/
| na ei pidanud sealihast lugu. Kol-
° mekümnendäte aastate ümber
| võttis juutide makkabiaadist osa
| meie tõstemeister kergekaalus
Rubin. Teitelbaum. Ta tuli makka-biaadi
võitjaks, lennutades roh­kem
kilogramme üles kui raske-vaiitseb.
dikta-1
Venemaal- võib I
da . riikides, kus
tuur. Nõukogude
siga näha varsti ainult loomaaias. |
Ka on seal tervem instinkt kui |
mõnei idapoliitika valeprohvetil. |
Kui seapidajal on kuri. kavatsus |
võtta sigutikul vägivaldselt hinge |
välja, ajab notsukene sõrad vastu §
ega tule laudast välja. Tuleb kasu- |
tada ' füüsilist vägivalda. Lääne §
idapoliitikud seevastu traavivad |
vabatahtlikult maailma suurimas- f
se tapamajja, mille, kõrval Chica-1
go omad on lihtlabased raiepakud |
kukepea mahalöömiseks. . |
Sigade intelligentsuse on jääd-1
vustanud eesti kirjandusse vana-1
meister Tammsaare. Kui Varga- f
mäe Krõõt kutsus oma heleda |
..jaalega" sigudikke Oru Pearu §
rukkipõllult, siis tulid nad ükstei-1
| kaallasest iisraelimees. • Hiljem se järele nagu soldatid. Ehkki üks |
Perekonnaseisuameti andmete jär­gi
on tütarlapsi okup. Eestis sündi­nud
1978 aastal enam kui poisse.
Kummaline reeglipärasus, äga ala­tes
septembrikuust kuni aasta lõpuni
oti poisslaste käes ülekaal. Kõige po­pulaarsem
nimi möödunud aastal oli 1 =
|' küsisid juudid Teitelbaumilt„ et
| mida sa sööd,.et nii lugev oled.
| . ...Sealiha'',, vastas Teitelbaum,
| Kuidas juudid sellele surmapatu- -
1 le reageerisid, ei ole. teada. Pole
| võimatu, et mõni mees hakkas•
| salaja nurga taga sealiha. nohis-i
tarna, et rohkem jõudu saada.
I Berliinis tuu-sel das Kri stj an Pai u-
| salu türklast Cobani ja sakslast
|/Homfischerit. Nendest ei:. tohli-s
nud Coban sealiha süüa, Hom-
I fischeril oli see kaardiga normee-
= ritud. Jälle näide,\ef sealiha an-nab
meestele jõudu. .
Suurim ülekohus, mida seale
ton
riifi s.
idaranniku võitlejate ühingute liik­meid.
Nende hulgas ka meile kõigile,
tuntud sõduri-laulik Harry Verder
Lakewoodist, kelle abil õhtune muu­sikaline
ja sõnaline osa muutub sisu­kamaks.
H. Verder on väheseid pa-gulaslauljaid,
kes on pühendanud
palju oma tegevusest sõduri laulude
jäädvustamisele. Detroidist, sõidab
Emilie Kalkun, kes pianistina aitab
üritust sisustada. -
¥eiiemoö! kulus
5000 nelja kuuga
Äsja N. Liidust tagasitulnud Oril-liä
üliõpilane, kes viibis seal.4 kuud
ja õppis venekeelt Pushkini nimelises
ülikoolis kirjeldas oma muljeid elust
N. Liidus, TV kanal 6 pühapäevaõh­tuses
saates. Ta märkis, et kuigi elu
kanadlasele on seal kallis, sest maks­ta
tuleb dollarites, venelaste poolt
ettenähtud kursiga,, tasus: see siiski
end ära elu tundma õppimiseks N.
Liidus.; Vaatamata üliõpilasele antud
soodustustele kulus temal nelja kuu­ga
$5000. Peamine probleem seisnes
selles, püütakse kõigiti näidata seda,
mida nemad soovivad ja ei anta või­malusi
näha seda, mida sa ise tahad
näha. Teda isiklikult huvitas näha
kuidas elab tavaline kodanik N. Lii­dus.
Oma venelastest kaasõpilaste
Kristjan. Teine populaarsem nimi oli | f: tehakse, on tema nime kasutami-
Martin, millele järgnesid Marko,
Andrus ja Andres.
. 1978 aastal sündinud tüdrukutest
sai kõige rohkem nimeks Kristiina.
Sellest nimest on tuletatud Kristid,
Kristelid ja Kärmel id. Eelmisel aas-1
ne sõimunimena. Kui armsale li-gimisele
öelda, et sa oled siga,
võib vangirauad saada. Väljaarva­tud
poliitgangsterid .Saksamaal,,
kellele kohtunikud on sead või
inimese kehaosad, mida varjatak-tal
laialdast kasutamist leidnud Kat- | se. Loogilise .mõistuse järgi on
rin peagu üldse ei esinenud. Enam
levinenud nimedest võiks nimetada
Kati, Kadi, Kairi ja tiisi. Liisad on
rohkesti kasutusel/eriti kaksiknime­dena
— Änna-Liisa., Mari--Liis ja Anr
na-Liisu.
Kadunud on ka Helen, mis mõned
aastad tagasi palju kasutamist lei­dis.
-/•
Käesoleva aasta algusel kasutatud
tütarlaste nimedel on ülekaal — Eve-iinil,
Kaarina! ja Kerttul, kuna.poiss­laste
osas on Joosep või Madis. Ka
kasutatakse palju kaksiknimesid.
Käesoleva aasta kõige keerulise­maks
nimeks on Stig-Odd-Bjorn.
sea solvamine, kui öelda sadistli
I ku undervitsi või künanärija
I ametniku iseloomustamiseks: si-ta
| ga mees. Sead ei saa kunagi sellis-
I te sigadustega hakkama nagu ini-
? mene. Kui inimene on ennast kaa-
| . ninud täis magusaid viinasid, siis
| öeldakse, et täis kui siga. Kas
I keegi on näinud purjus siga?
1 Kui. keegi räägib rämpsu või
J ajab udujuttu, siis öeldakse: sa
1 räägid rumalamini kui siga lau-f
das. See. ei vasta tõele. Siga on
I kõrge intelligentsusega elajas. Ta
l ei kosu ega soeta endale perekon-kõnekäand
ütleb: tükib nagu siga = .'
rukkisse. Oleks põssatajaks olnud |
•Mäe Andres, siis oleksid sead sur- |
mahirmus ennast veel kaugemale |
rukkipõldu peitnud. / 3
Shvaabidele, kes on teatavasti f
üks arukas suguharu, on sisa ja |
seamoodi superlatiiviks. Olgu see i
ilus ilm, hüva^ roog, suur armas- §
tus, kaunis neitsi või suur jõud — |
kõik on superlatiiviga „saumäs- 1
sig". See tähendab maakeeles: |
seamoodi. Ehkki v,seamoodi ilusf
tüdruk või ma armastan sind sea-1
tn
moodi hästi, ei kõla kuigi veen-1
vait ega maitsekalt. Aga nagu ju- §
ba öeldud, on. shvaabid andekas ^
rahvatõug. Nad on leiutanud au-1
to, juhitava õhulaeva, relätiivsu- J
se teooria ja luuavehkimise järje- =
korra üürimajades. I
Ega ka eestlased, pole mingi =
ämbri pealt riisutud suguharu. |
Nad nimetavad sealiha hellitavalt i
„venna ihu". See näitab loogilist |
mõtlemisviisi ja harjasloomadest • =
lugupidamist. Ja kui kirjutada §
veel peekonsigade .osatähtsusest |
Mulgimaa rahvahariduses, siis ei 1
saaks jutule üldse lõppu. . |
Seepärast, kallid suguvennad: |
arse solvake siaa. Kui keegi ka- =
vala kauba ja petise tööga endale |
'lesknaiste ohvriveeringud kau-1
kasse kühveldab, siis pole see si- .1
gadus, vaid inimlikkus. Siga on 1
mitmeti inimlikum kui
•ise. '/
inimene 5
QBiiaiia.iEiiBaiiiiiiiDüaiiaiiiiiiaiiaiiaiiaiiniiQiiDiioiiDnoiioitDUDiiaiionaiiiUDiia
Soome .ajalehes „Kaleva" ' kritisee­ris
27. juulil kommunistlik kirjanik
Akü-Kimmo Ripatti eesti kirjaniku
Arvo Valtoni raamatut „Pieni uni-kirja"
(„Väike uneraämat").
Hoolimata; sellest, et kriitik peab
,,Uneraamatu" väga heaks teoseks,
suhtub ta pessimistlikult selle luge­jate
arvu Põhja-Soomes. Ripatti kü­sib,
kui mitu Valtoni teost ostetakse
ning kaldub arvamusele, et tõenäo­likult
ainult viiskümmend. Ja kõige
paremal juhul tuhat inimest laenab k a L l d u see õnnestus. Majad ja kõrte
teose raamatukogust, ning nendest n d ' kus temal õnnestus käia olid.kui
dagi lõpetamata, siinsete mõistete
kohaselt ja standard madal. Korterid
on- väikesed ja nendes elab mitu pe­rekonda
koos. Häda oli. sellega, et
igalpool pakuti viina ja oldi vaga
sõbralikud ning jutukad. Viinavõtmi­sest
keeldumist loeti solvamiseks ja
sellest hoidumiseks tuli pakutud
klaas tühjendada. Nii tulin ma igalt
venelaste külastuselt poolpurjus ko­ju.-:;:
sada loeb selle läbi.
Raamatust endast kirjutab kriitik
järgmiselt: „Arvo Valtoni „Pieni
unikirja", pole nõrk teos. See on
esindajaks eesti moderhismile —• või
kas oleks avangardism parem nime­tus?
Raamat on seikluseks mitmes
imemaailmas, sõda ja lapsepõlv tõu­sevad
esiplaanile. Raamatut tasub
osta või laenata, sest meil on nii
ükskõiksed arusaamised nõukögude-pro.
osast." "
Lõpuks võrdleb Ripatti teost .soo­me
endise, ja praeguse modernismi­ga
ning tõstab esile Põhja-Soöme
irjaniku Paavo Rirttala koos Antti
Hyryga, Teises olukorras need olek-1 Te^me uusi ja parandame vanu
sid võinud kirjutada umbes nagu muti suvilate katuseid.
Arvo Valton. .
Saaremaa Ühisgümnaasium, mille
Vene okupatsioonivõimud ristinud
oma agendi V. Kingissepa nimeliseks
I keskkooliks, tähistas hiljuti 60.
aastapäeva..
Koolist on väljunud lõpetajaina ja
läbinud sellest kokku 3100 õpilast.
Kunagistest õpetajatest olnud "aasta­päeva
tähistamas joonistusõpetaja |
Alma Klauren. !
Saaremaa Ühisgümnaasium sündis
sealse tsaariaegse gümnaasiumi va­remeil.
MÜÜGIL
Simas Kudirka & Larry Eiche!
Postiga tellides lisandub saatekulu. .
^MEIEELÖf faiitusešr
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2M
Nooruse tagasivõitmiseks tuleb
korrata noorpõlves kordasaadetud
rumalusi.
HALJAD
JAAN ALMEI
0
Helistada tel. 699-5295
it Laup., 25. augustil Saarlaste Suve­päev
Jõekäärul algusega kl. 12 p.
Laup., 25. augustil Põhja-Ameeri­ka
eesti sõjameeste kokkutulek
Seedriorul algusega kl. 12 päeval.
Pühap., 26. aug. dr. fteino Susi
loeng „Iseseisvusaeg Karl Ristikivi
pilguga" algusega kl. 7.3(1 õ. Tartu
Collegels.
Pühap., 26. aug; Aiandusklubi väl­jasõit
puuviljafarmi.
$ Ešmasp., 27. aug. Ellen Valdsaare
loeng „Eesti rahvapillid" algusega kl
7.30 õ. Tartu Collegels.
fc. Teisip., 28. aug. prof. Rein Taage­pera
loeng „Võisturelvastumise ma
temaatikast" algusega M. 7.30 õ. Tar­tu
College'is.
Keedel, 14. sept. ja 15. sept. G.
Puccini ooper f>La Boheme" Cosmo
politan Opera esituses Avo Kittask
'iga Marcello osas, Ryersoni teatris
43 Gerrard St. East, algus kl. 8 õ.
liiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAIA, 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
^1S1!!I!IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII1IIIII1IIIIIIIIIIII1II||||||||U||||||1||||I
Ühe ja sama vaenlasega ei tohi mi- Üks idatsooni kodanik tahab oma
tu korda võidelda. Vastasel korral raha:/investeerida- .riiklikku;rettevot-õpetad
talle oma sõjakunsti. tesse. Ta küsib käitise juhatajalt:
^ „Mis juhtub mu rahaga, kui ette-
Et elus edukalt läbi lüüa ei piisa võte pankrotti läheb?" '
üksnes rumalusest. On vaja ka häbe- „Saate oma raha riigilt tagasi.'-
matust. „Aga kui riiki enam pole?"
, - „Siis maksab Nõukogude Liit."
Karvik kõnnib4paljajalu ringi nä- -Mis siis saab, kui Nõukogude
gu Ristija Johannes. Aga Cadillaci L } i t u enam pole?"
võtmed kõlisevad taskus.; »Süs olete öma raha Õieti investee-
/ rinud." ; /.,
Rumal annab raha välja, veel ru-1 TÄT
maläm ei võta seda vastu.
Varematel aegadel seisid inimesed
ei tuntud veel tulirelvi.
Kui kaks inimest omavad alati
ühed vaated, siis on üks neist üle­arune.
Kogunud NIHITS
niiiiiiiiiniiniiiiiiHiiiiiiiJiiiiJiira^
, Härra MÖuraste jookseb .vihaselt
korteris ringi ning kurjustab: '
„Mul on naine ja kaks täiskasva-üksteisele
lähemal, priti sel ajal kui | n u d tütart kodus, aga n^u pükstel on
ainult üks nööp ees."
„Oma inimeste ees pole sul vaja
häbeneda," trööstib naine.
. Vestlevad kaks poisijunni. Suurem
küsib:
„Kui vana sa oled?" , •
„Ma ei tea."
„Huvitavad sind tüdrukud?"
„Meeldivad sulle kiired autod ja
lennukid?"
„Ei._
„Siis," vastab suurem ašjatundli
| | kult, „pole sa veel neli aastat vana."
Härra Pottsepp kiidab oma tarka
koera:
„Mu Mousi on mul isegi elu pääst­nud."
' ; . ; . / / . . •.
„Kuidas?"
„01in M m nädalat voodis ja koer
Küsimus Jerevani raadiole;
„Kas idapoliitikud läänes on nor­maalsed?"
•
„Meie ei vasta meditsiinilistele kü­simustele."
Maa-arst. doktor. Tubakas on kirg­lik
jahimees. Pärast üht ajujahti kü­sib
ta naine:
„01i sul ka jahiõnne?" /
„Ei saa just nuriseda. Sain ühe jä­nese
ja neli uut patsienti."
Õlisheigi poeg süütab sigareti tu-landemargase
rahatähega. Sheik
uirjutab: •
„01gu. see tagumine kord! Sinusu­gune
nolk on veel liiga noor, et suit­setada."
' '•:'/ , •
Silt: ühe juLiksuriäri uksel Stokhol-mis:
••
„Kes meie juukselõikamisega ra-:
hui pole, võib oma juuksed tagasi
saada." •
Börsimaakler on raskesti haige.
Arst vaatab kraadiklaasile nins üt­leb:
,'
„Ikka veel 41,5." ;
„Müün siis kui kurss rjn 43," sonib
patsient.
Gl .SS
E.
Postiga tellides lisandub saatekulu
'talituses OO 6«
fl
Noor näitsik kavalerile:
„Mu isa on vaimustatud, et sa luu­letaja
oled."
„On ta, nii suur kirjandusesõber?"
„Seda just mitte, aga eelmine ka­valer,
keda ta tahtis Välja visata, oli
poksija."
•••• : / • ' • . ; - • • . . - ,•
Piloot teatab valjuhääldaja kaudu
reisijatele:
„Maandume kümne minuti pärast
Roomas. Peitke ruttu oma rahako­tid!"
• *