Meie Elu = Our life, August 23, 1979

              Coile ctioD Development B£and§v\
395 Wellington 8 t e :'Ortoxs%$ctKi
Ottawa.
ä
' *
v 40
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6, Canada ® Tel. 466-0951
Tellimiste j a kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.L
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00,
6 k. 113.00, 3. k. $8.50. USA-sse: l a .
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 a. $30.00, 6 k. 116.00,
3. k. $10.00.1 (Kiripostilisa Kanadas:
l a . $14.50, 6 % 17.25. {Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse 1 a. $16.50, 6 k.
$8.25. Lennupostilisa". ülemeremäa-desse:
1 a. $32.75, 6 k. $16.38..
Üksiknumber,—.50?.
Kuulutus^iinnad; 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
T
T
Second öass oa No. 1354»
„OUR LIFE" — „MEIE ELU"
— Estonian Weeklv. Published bv
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 ® Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
•Veidenbäum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
; „MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 34 (1541) 1979 NELJAPÄEVAL, .23; AUGUSTIL — THURŠDAY, AUGUST 23 XXX aastakäik
Eesti Abistamiskomitee Kanadas on olnud;pidevas kontaktis valitsusasutistega, et saada majanduslikku abi
vanade puhkekodu ehituse läbiviimiseks, kuid see ei ole andnud tagajärgi vastavate summade puudumisel.
,,Meie Elule" antud informatsiooni jjäärrggii on jäänud 2 võimalust ehituse alustamiseks: 1) Müüa teatud a
kasutamisõigusega eluks ajaks nendele kes on majanduslikult võimelised ostma, jättes väikese arvu mume ras­kustes
olevaile kaasmaalastele. Sel juhul jääks ehitus meie rahvagrupi omanduseks. 2) Kui eelmine plaan ei
teostu ja osta soovijaid ei leidu küllaldaselt, tuleb astuda samme laenu saamiseks mis võib pikendada ehitu­sega
alustamist.
Samuti võivad raskused tekkida
ainult eestlaste, paigutamisel puhke-:
kodusse ja: võmblla tuleb arvestada
ka teiste rahvustega. Kõike seda ar­vesse
võttes otsustas EAK juhatus
esialgu selgusele jõuda' kuipalju
kaasmaalastest oleksid võimelised ja
huvitatud porterit ostma.
EAK juhatus otsustas ehituse suu-,
ruseks esialgu1 kahekordse, 100 voodi­kohaga
ehituse, kõrvalruumidega,
millest oleks suurem: osa üheinime-se
toad, : .p',-i:'.: ' •• • '
Esialgne hind üksiktoa eest oleks
10,000—15,000 dollari piirides ja 2 ini­mese
tuba umbes $7,000 isikult..,Hind
oleneb ehituse'kuludest mis käesole­val
ajal; on arvestatud 1.2 kuni 1.5
miljonit dollarit.
2) Puhkekodu on peamiselt ette­nähtud
„Höme for the Äged" süstee­mi
alusel. Kavas on alguses väike
osa ruume mis oleksid „Nursing
Home" kava alla kuuluvad.
Vastavalt seadustele maksab valit
sus abiraha ülalpidamise toetuseks
ainult neile kelle ainsaks sissetule­kuks
on riigi poolt antav pension.
See tähendab seda, et isikutel kellel
on muud sissetulekut peale vanadu-sepensioni,
tuleb oma ülalpidamise
eest maksta.. Kui isiku sissetulekuks
on ainult -pension jääb talle käsuta­miseks
$50,00 ja riik maksab ülalpi­damise
kulude vahesumma. /
Esialgse eelarve järgi tuleksid ülal­pidamise
kulud umbes $450.00 kuni'
3550.00 piirides isikult. Sellega lisa­sissetuleku
saajail tuleb vastavalt
selle suurusele vahe ise maksta.:
Kava kohaselt oleksid kõik ruumid
2-ošalise vanni toaga (silmapesu-katis
ja klosett) kuna vannid oleksid
eraldi. Timmides ühiseks kasutami­seks.
: :•...;•'.•
Tubades toidu valmistamist ei ole.
Toitlustus toimub söögisaalis, kuid
igal korral on ühis ruum ja selles
kohvi keetmise võimalus.
Valveõe tuba on ette nähtud, koos
esmaabi.andmise võimalusega.
;•• Praeguse kava .'järgi isik, kes. on
sissemaksnud täie summa, saab loo­bumise
puhul 75% tagasi siis, • kui
korteri' käsutaja" ori leitud. Surma
puhul on maksev sama tingimus. Pä­rijad
saavad 75% tagasi, kui uus kor-terikasutaja
üle võtab.
-Puhkekodu on ja jääb Abistamis­komitee
omandiks, korterikasütajad
saavad ainult; õiguse selle kasutami­seks
oma .eluaja jooksul. Vaheaja
eest, * mil korter tühi või õigused
edasi müümata, intressi ei maksta
tagastava summa eest.
Kõigil, kes soovivad tuba osta tu­leb
sissemaksuna maksta $2500.--,
milline kantakse ehitusefondi ja ta­gasi
maksmisele ei kuulu.
Ehitiisplaanidega saab tu.tvuneda
niipea kui need valmivad. Kõigile
sooviavalduse esitanuile ja ; teistele
kes seda soovivad, antakse pidevat
informatsiooni. -
Registreerimine ostuks, tuleb teha
nii kiiresti kui võimalik. Ön vajalik
teada, kas plaanile mille EAK; juha­tus
leidis kõige sobivama olevat, lei­dub
küllaldaselt kaasaminejaid või
tuleb sellest loobuda ja alustada
uute. võimaluste otsimisega ehituse
alustamiseks, millega paratamatult
ehituse alustamine tuleb edasi lüka­ta
kaugemasse tulevikku: Kõigil kes
qštmisest-hüvitatüd, palutakse- ü l fe
dusse astuda A. Sepa, tel | '421-5828
või Hans Kivi, tel. 466-4813, enne 15,
septembrit. Kõigil kes- varem ostu­soovist
avaldusel on märkinud,- seda
enam .teha ei ole vaja; • •
Andre w Young sai
STÖKHOLM- (EPL) — Alles nüüd. saab teatavaks, et 16.. junn!! põgenes
ühelt vene kalalaevalt 23-aastane läti kalur Juris Kalnins, kes pärast.-13-tun-mist
viibimist pisikesel kummiparvel, päästeti Karlskrona kalapaadi ^ t ä ­na"
poolt. Hoormees parvel oli läbimärg ja külmunud, sest vesi oli vaid
134traadine ja lained lõid pidevalt üle — tal oli üks jälg juba tugevasti,
paistetanud ja kahtlemata oodanuks teda külmetussurm kui päästmine po­leks
tulnud õigeaegselt.
va salongis — istuti lauas ja osa vaa­tas
filmi,, jutustab Juris Kalnins.
Kartsin, et sulpsatust võidakse kuul­da,
mispärast lasksin kõigepealt et­tevaatlikult
vette kummi parve ja
läksin siis nööri kasutades need neli,
meetrit mööda laevakülge alla, mis
tekki lahutavad veest. Kummipaat
oli vahepeal üsna kaugele läinud ja
kartsin, et ma seda enam kätte ei
saa. Siiski õnnestus mul selleni uju­da
ja hakkasin aeru tarna Rootsi ran­na
poole, mis 30 km kaugusel ees
seisis. Lained olid aga tugevad ja ma
ei liikunud kuigi palju edasi. Olin
arvestanud, et katan selle maa. um­bes
kuue tunniga, kuid kogesin, et
ma aiva kaugenesin rannast. Vett tu­li
üle ja püüdsin kingadega, paati
tühjendada. 'Olin läbimärg ja värise­sin
külmast,' kuigi võtsin Välja.oma
lisariietuse' plastkotist. Mõistsin, et
mu elu oli tõsises ohus.. ,..
Laevu läks mööda, ja nendele, mil­listel
ei olnud punalippu 1.a püüdis
hüüda ja signaleerida, kuid asjata.
Keegi ei pannud tähele meest kum­miparvel:
Alles 13. tunni pärast nägi
rootsi kalapaadi „Altana" meeskond
pisikest kummipaati ja ruttas appi.
Põgenik oh kuni siiani anonüüm­ne,
kuna ta ootas Inyandrarverketi
otsust asüüli küsimuses. See on tal­le
nüüd antud, mispärast ta julges
avalikkuse ette astuda. -
Juris Kalnins tuleb Riiast, kus täi
on järel ema, vend ja 21-aastane abi­kaasa
Ingrid. Ta jutustab, et ta ei
suutnud välja kannatada olukorda,
kus; ei tohi tõde välja ütelda ilma et
ütleja satuks vanglasse või mentaal-
,haiglasse.: Riias on kõigest puudus,
eriti toidust. ..
Janis Kalnins töötas kalurikolhoo­sis
„Salsa" samanimelise kalalaeva
meeskonnas. Laev teeb igal aastal
sõidu .kalapüügile Põhjamerre, kus
viibitakse mitu-kuud. Noormees pla­neeris
ärkhüppamist selle
ühenduses. Kui ta laev 16. juunil
Riiast väljus, oli. ta salaja pardale
toimetanud pisikese kummipaadi. '—
ainult 50 sm lai ja; 130 sm pikk. Kui
laev 18. juunil liikus piki Rootsi ran­nikut
enne väinadest 'läbisõitu, hiilis
ta pärast südaööd; tekile oma kum­mi
parvega ja ekstrariietega plastko-tis.
,., .:•
: — Osa meeskonnast oli ärkvel lae-
Texases, USA-s, tekkis suurem
konflikt 120 sinna asustatud Vietna­mi
põgeniku ja kohalike elanike va­hel,
kusjuures vietnamlased tapsid
ühe ameeriklase. Kohalikud ameerik­lased
põletasid kättemaksuks viet­namlaste
paadid. Ka ameeriklaste
elumajadesse heideti põmme. Selle
tulemuseks vangistas politsei selle
vietnamlase, kes tappis ameeriklase
ja ka kaks ameeriklast pandi politsei
poolt' trellide taha. Arvatakse, et
200.000 tuhande vietnamlase toomine
USA-sse põhjustab segadusi ja rahu­tusi,
kuna nende hulgas on rohkesti
Vietkpnge, kes võitlesid Indo-Hiiha
sõjas ameeriklaste vastu, kuid sattu­sid
Hanoi valitsusega vastuollu. Roh­kem
kui; 50.000 ameeriklast, nende
hulgas mitmeid eestlasi, jätsid oma'
elu võideldes Vietkonside vastu.
John G. Diefenbaker
SSI
USA esindaja Liitunud Rahvaste
Organisatsioonis Andrew Young sai
hundipassi. Ta astus salaja läbirää­kimistesse
PLO, Palestiina nn. terro­ri
organisatsiooni esindajaga. Iisrae­lile
oli antud lubadus, et USA ei as­tu
ertne PLQ-ga läbirääkimistesse,
kui PLO tunnustab Iisraeli riiki. Pre­sident
J. Carter oli sunnitud Iisrael!
rahustamiseks Ä.Youngi vallanda­ma.
Viimase .pattude" register oli
juba varem suur. Ta märkis avali­kult,
et Kuuba terroristid Aafrikas
stabiliseerivad Aafrika jkommunist-tikkude
riikide sisemist olukorda. Ta
märkis, et USA-s on tuhandeid polii­tilisi
vange jne. ^
Kuid nüüd on puhkenud rasked
lahkhelid USA juutide ja neegrite va­hel,
'kes mõlemad varem olid ühes
leeris. Neegrid pidasid A. Young!
oma juhiks ja õpetaja Martin Luther
Kingi jr. asendajaks. Kuid tülid USA
ja Iisraeli vahel pole A. Youngi val­landamisega
lõppenud. USA esindaja
Lähis-Idas Robert Strauss viibis Iis­raelis
ja nõudis, et PLO esindajad
kutsutakse ka lisraeli-Egiptuse rahu-läbirääkimisteler
Sellele on vastu nii
Iisrael kui ka Egiptus, kuna Camp
Dävidi kokkuleppes ei olnud PLO
kutsumisest juttu.
•NBAKERI VIIMSEL!
EEKONN/
i
Quebecis -peetud provintside .pea­ministrite
konverentsil ei õnnestu­nud
Ontario peaministri W. Davisel
veenda õrna ametivendi, et õli hinda
ei ole vaja tõsta, Õli hinna tõstmise
poolt on Alberta ja Saskatshevan,
kui õli allikate omanikud; Ka Que­beci,
separatistii.k peaminister R. Le,
vesque taotleb koos Atlandi provint­sidega
hinna tõstmist.
Kõik 9 peaministrit, asusid üks­meelsele
seisukohale, et Quebeci pro­vints
peab jääma Kanada föderat­siooni.
; kaastegev AVO K8TTASK Mqreeliö mm
,43 Gerrard St. East, Toronto, 14; j a 15. septembril lyw Kell ö o
Piletid saadaval ,JWeie Elu" talituses, Mt. Pleašant Rd. Pokos ja Eesti Abistamiskomitees
I
Kanada rahvas saatis John G. Die-fenbakerit
viimsele teekonnale. Ta
oli Kanada peaminister 1957—1963,
Kanada alamkoja liige 1940—1979. J.
G. Diefenbaker suri järsku oma ko­dus
möödunud neljapäeva hommi­kul
südame ataaki tagajärjel 83-aas-ta
vanuselt.
Ajalehed olid täis kaastundeaval­dus
i eesotsas Inglise kuninganna Eli-'
zabethi, Kanada Kindral kuberneri
Ed. Sehreyeri, peaminister J. Clarki,
opositsioonijühi f: E. Trudeault jt.
J. G. Diefenbakeri põrm oli asetatud
välja Ottawa Parlamendihoonesse
kolmeks paelaks, kus tuhanded lei­najad
käisid austust avaldamas Ka­nada
suurele riigimehele ja inimõi­guste
ja ikestatud rahvaste vabadu­se
eestvõitlejale. Ta matusetalitus
toimus pühapäeval Ottawas, kus Ka­nada
riigi ja rahva nimel ütles järe­lehüüde
peaminister- Joe Clark. Sel-lejärele
saadeti ta põrm "raudteel
Ottawas! oma alalisse kodukohla
Saskatchewani, Saskatooni, kuhu ta
maeti.
John G. • Diefenbaker oli Kanada
peaministrina, kauaaegse parlamen­di
liikmena ja riigimehena kahtlema­ta'
Kanada poliitikameheks, kel on
kõi-re suurem panus võitluses, kom­munismi:
vastu ja ikestatud rahvas­te,
kuid eriti Balti rahvaste ja Eesti
vabaduse eest. Ta pidas peaministri­na
oma kuulsa kõne Liitunud Rah­vaste
Organisatsioonis ja nõudis va­badust
ja iseseisvust N; Liidu poolt
ikestatud rahvastele ja Eestile ning
teistele Balti rahvastele. Ta avaldas
peaministrina Kanada õigustekirja
— Bill of Rights. Ta oli Ülemaailm­setel
Eesti Päevadel Torontos 1972
kõnelejaks kümnetele tuhandetele
üle maailma siia kogunenud eestlas­tele.
Eestlaste Kesknõukogu liikme­tel
oli palju kokkupuuteid J. G. Die-fenbakeriga
pikkade aastate jooksul
ja eestlased koos teiste pagulasrah-vastega
aitasime kaasa 1957. a. tema
võimuletulekul.
John Georg Dieferibäker sündis
.Ontarios sada aastat tagasi Saksa­maalt
Kanadasse asunud saksa rah­vusest
vanemate pojana. Ta isa oli.
koolijuhatajaks ja vanemad kolisid
1903. Saskatshewani, kus ta Prince
Alberti väikelinnas sai oina haridu­se,
lõpetas ülikooli õigusteaduskon­na
ja teotses 20 aastat kriminaalas-
- : (Jar<?. lk.-2) :
Toronto Maltoni ja. Montreali Mi-rabeli
lennuväljadele kavatsetakse
ehitada vesiniku hoidlaid, et katse­tada
Trans Atlandi katsejaamade::;.
Lockhead L-1.Q11 jet-lennukeid, mis '
kasutavad kütteainena' bensiini ase­mel
vesinikku. Norarida Mines Ltd.
projekteerib praegu masinaid, mis
võimaldavad vesiniku eraldamist
veest.
Samas märgitakse, et taolisi revo­lutsioonilisi
katseid asetada lennu­keid
vesiniku, seega vee. küttele soo­ritatakse
Läänc-Saksamaal, Inglis­maal,
I Saudi-Araabias ja Lõuna-Aa!;-
rikas./Ainult Kanadas kasutatkse ve­siniku
eraldamiseks veest elektroo­nilist
"meetodit, kuid seda eraldatak­se
ka teiste viiside abil. Asi on labo­ratoorsel
teel lahendatud ja lennu kl
mootorid töötavad vesinikuea v z i ik
-semalt kui bensiinimootorid.
avaldus peaministri
j . G. Diefenbakeri
---siiriifia puhul
Endise peaministri John GV Die­fenbakeri
surma puhui saatis Eest­laste
Kesknõukogu Kanadas eesti
ühiskonna nimel kaastunde avalduse
peaminister J.oseph Clark'ile. -Saade­tud
telegrammis paluti peaminister
J. Clark'i vastu võtta Kanada eest­laste
sügav kaastunne J. G. Diefen­bakeri'
surma puhul. Eestlastele
jääb J. G. Diefenbakerist: püsiv mä­lestus
kui suurest vabaduse eest
võitlejast/kes nõudis vabadust kõi­gile
rahvastele, kaasa arvatud ikesta­tud
Eesti, Läti ja Leedu, öeldi pea-ministrile
saadetud kaastunde aval­duses.
mr@®pa nois
Euroopas on. praegu naispeanv
nistrite ja naisjuhtide ajastu. Hilju,
sai Inglismaa oma esimese naispe•
ministri nn. „raudse leec^i" Mare.
reth Thatcheri. Ka Portugal vali
oma peaministriks naisdiplomaa;:'
i Malrie de Lourdes •Pintsailgo. ;Ä?i.
valitud Euroopa : parlament • vai;
1 oma ; parälmendi esimeheks j uue!
i soost Frances Simone Veili,
ÄPOStSIP
lÄSI IÄSHISSI'
HELSINGI („Meie Elu" kaastööliselt) Uimastusaineid on müügil
ka Soome idanaabril, arvatavasti juba kauemat aega. Maksuvahenditeks
on muuhulgas nahkjakid, teksaspüksid ja plastikkotid. Just nii tegid need
kolm Lappeenranta linnast pärit meest, kes mõisteti äsja kinni HelsingQ
raekohtus.
Kaheks aastaks ja kümneks kuuks
pandi trellide taha kaubanduslik
esindaja 28-aastane Teuvo Heikkinen
ja 26-aastane masinamontöör Jarmo
Heiskanen. Kolmas mees, 1955 aastal
sündinud õpilane Reijo Kilpinen on
sunnitud järgmised kaks aastat ja
seitse kuud vanglas veetma. Peale
selle peavad nad maksma trahvi
kokku 30 000 marka, andma riigile
narkootilise aine müümisest saadud
käsu 15 650 marka ning müügimat-kadel
kasutatud sõiduauto mille
hind 15000 marka.
Narkootikat ostnud isikud trahviti
ja neid oli mitukümmend mitmel
pool. Soomet.
Esimesel reisil, mis toimus sei.le
aasta! veebruaris, olid salakaubave­dajad
700 . grammi hashisht ostnud
Tallinnast. Soome .tulid nad. Lenin­gradi
kau.du Nuijamaa (Soome) läbi
tollijaamast.
Järgmine ostureis korraldati ap­rillikuu
algul ja osteti üle kahe kilo­grammi
hashisht Leningradist. Sealt
hangitud hashishest said Soome
ametivõimud haarangul kätte 1250
grammi. Uimastusaine ostuhind ol­nud
umbes 11 Smk grammilt, siin
aga müüdi see ära hinnaga 25—40
marka gramm.