Meie Elu = Our life, August 23, 1979

              NELJAPÄEVAL, 23. AUGUSTIL — THURSDAY, AUGUST 23 „Meie Elu" m\ 34 (1541)
ädala vesfiuš- r
Kujur Rudolf Saaring peab pöör­duma
tagasi Argentiinasse kui ta ei
saa luua Kanadas omale kodu, sel­gus
vestluses kunstnikuga kes juba
mõnda, aega teeb abiellumisplaane.
; - Sü il on ju meeldivaid vabu nai­si,
kuid lesed ei taha loobuda oma
mehe pensionist ja teised oma vaba­dusest,
kurtis ta „Meie Elule".
— Mis oli tõukejõuks Torontosse,
asumisel?;
— Eest| jKunstide Keskus korral­das
siin Balti kujurite näituse. Sa­mal
ajal külastas Buenos Airest
grupp Kanada eestlasi kel oli võima­lus
sellele näitusele tuua minu kolm
pronks tööd müügiks ja mõned mi­nu
'raamatud paljude tööde fotode­ga.
Hiljem kirjavahetuses külaskäi-maega
anti mulle mõista, et minu­suguse
kunstilise, kaliibriga kujuril
OTT siin tööd küllalt, mõelse kas teie
tahaks siia üle kolida. Kuna Argen­tiinas
kaotatakse üüriseadus, seetõt­tu
vabad käed üüri tõstmiseks, minu'
pensionist ei oleks jätkunud ja pen-sionääride
korteri saajate järjekord'
tohutu pikk.
— Nii, et otsustasite Kanada ka­suks.
„•.'•,-
— Ega k e nii lihtsalt läinud. Pidin
selgusele jõudma, kas saan pensioni
Kanadasse ja oma tööd välja viia.
Selleks oli tarvis ministeeriumi ja
muuseumi luba. Nüüd see kõige täht­sam
—^garantii, mille andis üks lu­gupeetud
proua kuueks kuuks, mil­lest
sai 9. kuud. Siiram tänu talle.
Ajutiselt elan nüüd sõbra külalisena
I>qn Mills'is, kus puudub aga tööta-
. niis' võimalus.
— Mis on teie tulevikuplaan?
— Meeleldi sooviksin siin uue ko-
Ju leida. Jäin viie aasta eest leseks,
. ••lootuses siia jäämiseks olen elamise
Argentiinas täielikult likvideerinud.
— Olete siin müünud midagi oma
(Öödest? . ..,' - ..
. —- Kolm .tööd, kahjuks neljanda
tellimist ei saanud, täita tehnilistel
põhjustel.... Praegu on mõned lööd
.müügil Eesti -Majas.- •;
^- Rui teie- saaksite siia jääda, mis
ülesanded omale; näeksite?
• •'.. —.Jäädvustada meie poliitika- ja
.kultuuritegelasi skulptuuris, see .oli
ka üks minu siia tulemise põhjus.
— Kas olete oma probleemidest in­formeerinud
Eesti Kunstide Kes­kust?
— Jah, tegin seda. Kahjuks, aga ei
ole sellest organisatsioonist küll se­nini
mingit kasu olnud minu prob­leemide
lahendamisel.
Nii et naised'— tulge appi!'
Laskesport on õilis ja uhke sport, j Seda nõuannet on kasulik meenuta
Ta"erineb teistest spordialadest sel- * ' ' •• - •
le poolest, et seal nõutakse sportla­selt
„viimast väljapanekut" kuna
laskesportlane peab end seesmiselt
koondama, saavutama füüsiliselt ab­soluutse
rahu ja sulama relvaga kok­ku.
Siis saavutab ta parima tagajär­je.
.
Arvatakse, et laskmist vibupüssist
harrastati ja võistlusi korraldati ju­ba
25,000 aastat tagasi jahipidami­sest
end elatavate rahvaste juures.
Laskesport praeguses mõttes on noo­remaid
spordialasid ja seotud, käsi­tulirelvade
kasutamisele võtmisega.
Varsti sai sellest sport elule ja sur­male,
kahevõitluste näol. Need olid
sagedaseks nähteks 150 kuni 200 aas­tat
tagasi ja keegi ei võinud olla kin­del,
et teda ühel või teisel põhjusel
kahevõitluseks välja ei kutsuta. Iga­üks,
kellel oli võimalik enesele mu­retseda
püstol, harjutas, täpsusläsk-'
mi.st, et kahevõitluses '".olla" väljakut­sujale
väärikas vastane. ,
Üksikasjalikud andmed kahevõit­luste
korraldamise kohta Eestimaal
puuduvad. Kindlasti korraldati neid
aadli seisusesse kuuluvate isikute
vahel. Üksikud eestlased, kes edasi
jõudsid oma erakordsete vaimuanne­te
ja visaduse abil, olid uustulnukad
ja vaevalt sallitud parunipoegade
seas. Neid püüti kõrvaldada või lah­ti
saada. Üks võimalus selleks oli ka­hevõitlus.
„Matsi pojad maalt" pidid
seda arvestama ja olema eriti osa­vad
püstoli käsitamises, et võimalik
väljakutsuja enne 2 korda mõtleks",
kas ta riskib eestlast välja kutsuda
või mitte..Vajalise tunnustamise saa­miseks
Iaskeosavus tasandas siis ju­ba
teed. .> :•.
. Laskesport" muutus rahvuslikuks
pärast Vabadussõda j a Vabadussõda,
ise oli peamiselt kahevõitlus käsirel-vadega
ja kuulipildujatega. Sõjaaja-loolaste
poolt läänes on märgitud, et
eestlaste kaotused Vabadussõjas, ar­vestades
vaenlase suurt arvulist üle­kaalu
ja lahingute tihedust olid. suh­teliselt
vähesed. Hea juhtimise kõr­val
põhjustas seda" eesti sõdalaste
kindel, käsi, külm veri ja täppis tuli,
mis vaenlasele ei andnud mahti ra­hulikuks
tulistamiseks. Tibla tulistas
rohkem huupi ja varje tagant.
Laskeösavuse tähtsust lahingus rõ­hutas
üks väljaõppe ohvitser järgmi­se
nõuandega sõdureile — Kui satu­te
silm-silma vastu vaenlasega .ja
jääte hiljaks tule avamisega oma
saamatuse ja oskamatuse tagajärjel,
siis oleks olnud parem kui teie kuna­gi
siia maailma ei oleks sündinud.
Rahvusvahelisel kammermuusikafestivalil Kuhmos said erilise tähele­panu
osaliseks Arvo Parti looming, keda ennast ei lubatud Soome sõita-
Kõik ajalehed kirjutavad tema töödest ülistavalt: „Kaleva" pealkirjaga
>P.Arvo Pärt p- Kuhmo helilooja nimi" ning suurim ajaleht kogu riigis„Hel­singin
Sanomat": „Arvo Pardis põleb meistrite hing".
Benjamin Britteni mälestuseks",
mis komponeeritud märtsis 1977 ot-
„Kalevas" kirjutab Kalevi Kuosa|
põ(|lelehefvüljelise artikli koos .heli-1
looja pildiga tema muusikast, ütel­des
muuhulgas: „A. P. on 60-ndate
aastate algusest peale olnud . koos
Veljo Tormise,- Eino Tambergi ja
Jaan Raatsiga kõige rohkem esitatud
ees t i nüüdishel ilooj a j a neis t rahvus­vaheliselt
kõige kuulsam. Tema teo­seid
on esitatud muu hulgas. Varssa­vi:
ja Veneetsia nüüdismuusikates ti­tal
idel. Oma toodangus Ä. P.-J on õn­nestunud
tõhusalt ühendada rahvus­liku
ning rahvusvahelise traditsioo­niga
kõi"ge värskemaid moodsaid
materjale, mille elamusliku- lähteko­hana
on sageli, .tänapäeva keskmiste
üld i n imlikkude prob 1 eemide jõul ine
tahtmine.''
Autor jutustab kuidas ta möödu­nud
veebruaris kohtus Tallinnas he­liloojaga
seal. korraldatud Esimeste
Eesti Muusikapäevade ajal. .
Heiilooja sündis 11. 9.' 1935 Paides,
Ema lapseaia õpetaja, isa tööline,
õpingud Rakvere ja Tallinna muusi
kakoolides ning lõpueksam 1963.. a
Tallinna: Konservatooriumis.
I a on koorile kirjutanud . „Meic
.o.i" \:\ ..Maailma, samm"', milledega
' \ õilis üleliidulise helitöövõlstluse.
' eO-iukuei • aastatel ilmusid lisaks
. Nekroloog". .,,'Perpeniuum mobile",
•-..••.Coljage sui- B-A-C-lI", ,,Musica. sill.a-b'ieä".-':
. -/.piatrammjd klaverile",
: ,:?ulikpillkviniviio", •.'• tsellokonlserl
..pro.-el conträ", ..PoUiioonilinesüm-
. i:oonia",,Ths-aikövs.ki' laenu sisaldav
. .,2. sümfoonia".ning tooioomingupe-
, rioodr lõpetav :„Credo-fantaasia kla­verile',
koorile ja orkestrile". ;
. Selle; aastakümne kõige tähtsa­imaks
helitöödeks peab. Kuosa kesk­aegse
muusika elemente, sisaldavad
...3. sümfooniat", 'kantaadisümfoo-
. niat „Laul armastatule" ja eritigi
kammermuusikahelitööd ,,Tabula
rasa", mis 197J7. a. sai N . Liidus riigi­preemia.
'
Siis analüüsib autor Pardi 1. au­gustil
kontserdi avatükki „Caxitus
sese reaktsioonina teadmisele, et
suur briti: helilooja on surnud. See
on muide üks Pardi töid, mida va­rem
Soomeski kuuldud. . .
. Loeme kuidas Pärt juba lapsena
alustas heliloomingut Rakvere muu­sikakoolis
klaveriõpingute kõrval.
Tallinnas tema õpetajateks olid Vel­jo
Tormis ja Heino. Eller, keda Kuo­sa
peab rahvusromantilise ja impres­sionistliku
perioodi esindajaks Ees­tis,
vennasrahva $ibeliuseks. .'•';'.•
Momendil peab helilooja oma ees­märgiks
harjuda rahvamuusikaga
selle erinevates ühinemisvormides.
Tellimustöö komponeerimine, ei
meeldi autorile. „Kõige raskem on
pärast, kui' nimed lepingule allakir­jutatud."
...
,,Helsingin Sanomafi" kriitik Sep-po
Heikinheimo suhtub ülistavalt
•Arvo'Pardi muusikasse: ,.Temas põ­leb
meistrite hing", kirjutab ta, ning
võrdleb autorit juba Bachi, Mozardi
ja Beethooveniga. Tema meelest pä­rast
Igor Stravinskyt ja Dmitri
Shostakovitsit pole; tänapäeva muu­sikas
teisi järeletulijaid, kuid ainult
Part. •:'• '•'
• Samuti pidi kriitik Kubmo-muusi-
•kafesVivalide kõige suuremaks sünd­museks;
• ius-t eesti helilooja • muusi-1
kat: nagu aeg peatuks! Stravinsky oh
.'.stiliseeriv keiger" Pardi kõrval.
Vaimustusega suh.luti „Tabu'la ra-sasse"
• koos ..Cantusega". Kuhmos
kuulas publik neid Gidon Kremeri ja
Tatjana Gridenko poolt esitatuna nii
vaikselt, mida harva Soome kontser­disaalides
saab kogeda, eritigi just
„Tabula rasat". /
Arvo Pärt paistis olevat suur posi­tiivne
üllatus Soomes ja kriitika te­ma
loomingule oli väga hea. Kahju
ainult, et talle ei lubatud Kuhmo tul­la.
Kindel aga ön, et Soomest sai
Pärt ja ta muusika rohkesti uusi
sõpru.
• I. M.
da ka tänapäeva laskuritel ja võitle­jatel
lahingus.
Vabadussõjas saadi sõjasaagiks
hulgaliselt kasirelvi. Osa nendest jäi
võitlejate kätte isikliku sõjasaagina.
Nendega paugutamisest ja juhusli­kust
märkilaskmisest kujunes välja
eesti rahvuslik' laskesport. ;
Esimesena hakati laskesporti tead­likult
arendama sõjaväes ja korral­dati
väeosade sisemisi laskevõistlusi.;
1926. a. korraldati esimesed üleriik­likud
sõjaväe laskevõistlused. Nen­del
võistlustel saavutatud tagajärge­de
alusel asetati üksiklaskiirid, kom-panid,
pataljonid ja väeosad pare­muse
järjekorda. See tõstis eriti hu­vi
laskespordi vastu, sest ükski väe­osa
ei tahtnud jääda paremuse järje­korras
viimaseks.
Üleriiklikkudele sõjaväe laske-võistlustele
kaasusid kaitseliidu las­kevõistlused
ja 1927. a. alates ka
Eesti-Soome maavõistlused. Nendel
võistlustel eestlased kaotasid sööm
lastele 4 aastat järgimööda, kuid ei
vandunud alla. 1931, a. võideti: soom­lasi
esimest korda ja sealt peale jäid
eestlased soomlastele maavõistlustel
väärikateks vastasteks.
1931. a. oli Eestis üle 2,000 laske
sportlase, asutati Eesti Laskurliit, j
astuti Ülemaailmse Laskurliidu liik­meks
ning sooviti võtta, osa selle lii­du
poolt korraldatavatest Maailma
Meistrivõistlustest Lwovis, Poola­maal.
;
Eestist läks teeb 13-ne liikmeline
meeskond ja ainult ühel nende seast
läks korda pääseda maailma pari­mate
laskurite ' sekka ning kaasa
tuua isiklik pronksmedal.. See oli;pä­rastine
Eesti jalaväe inspektor ning
laskespordi hingestatud edutaja, ko­lonel
Johannes Siir.
Ebaedu MM-laskevõistlustel ei hei­dutanud
eesti laskureid, vaid tiivus­tas
neid paremate tagajärgede saa­vutamisele.
Laskeasendeid paranda­ti,
treening muudeti süstemaatili­seks,,
juurde ehitati mitmed uued
laskerajad ja sõjaväe arsenalis ha­kati
kujundama uut, eestipärast täp-suspüssi.
Kõik see andis tulemusi,
mis ilmselt esile tülid E-S maavõist­lusel
1933. a. tuli individuaalselt esi­kohale
Ernst Rull ning täitis esimese
eestlasena rahvusvahelise suurmeist-ri
hormi. 1934. a. G. Lokutar teise
eestlasena . ületas rahvusvahelise
suurmeistri normi ja eesti meeskond
võitis 'soomlasi vabapüssist laskmi­ses
155 silmaga/ Kai. 22 vabapüssist
laskmises soomlased võitsid eestlasi.
Järgmisel aastal maavõistlus oli veel­gi
pingerikkam ja meeskondade las-ketase
tasavägine. Täiskal. vabapüs­sist
laskmises soomlased võitsid
eestlasi ainult 3 silmaga (10,494:
10,491). Kai. 22 vabapüssist laskmi­ses
eestlased võitsid soomlasi 36 sil­maga
(11,162:11,126). Varsti pärast
seda maavõistlust seisid ees MM-las-kevõistlused
Roomas.
Rooma MM-võistlustel Eesti mees­kond
tuli täiskal. vabapüssist lask­mises
; teisele kohale Soome järel,
jättes kolmandaks MM-laskevõistlus­te
traditsioonilise võitja — Shveitsi.
Rootsi meeskond tuli 4. kohale. Kai.
22 vabapüssist laskmises Eesti mees­kond
saavutas esikohad põlvelt ja la­mades
laskmisel. Lamades laskmisel
püstitati uus maailma rekord 1964
silmaga. Eestlased olid üldiselt väga
edukad nendel võistlustel ja tõid
kaasa 17 kuld, 18 hõbe ja 16 pronks
medalit. Nende tulemuste tõttu Ees­tit
hakati lugema üheks tugevamaks
laskespordi, rahvaks, võistlustest
osavõtnud 13 rahva seas.
. . Järgmised ;. MM-laskevõistlusecf
korraldas • Soome Helsingis 1937. ..a.
Osavõtt sellest laskevõistlusest ku­junes
Eestile tõeliseks triumfiks.
Tähtsaimal võistlusalal—täiskal. va1
bapüssist laskmises Eesti tuli esime­sele
kohale 5526 silmaga. Teisele ko­hale
tuli. Soome ja kolmandaks jäi,
Shveits. E. Kivistik püstitas, uue
maailma "rekordi kolmest asendist
kokku 1124 silma. Eestlased olid edu­kad
ka kõigil teistel võistlusaladel.
Kaasa toodi igavesti rändav „Argen­tiina
Karikas", kõik meeskondlikud
asendite kuldmedalid, hulk individu­aalseid
medaleid ja arvukalt Piklik­ke
auhindu. Võidukaid laskureid vas­tuvõttes
rahvas juubeldas ja ei-tund­nud,
et ta oleks väikerahva ;e
seas. Laskesportläste. arv ja laske­spordi
populaarsus tõusis 1'uhuLuVt:
1939. . a. • MM-laskevõistlusie!: {..::'•
zeriiis.kordus sama. Eesü'meeskond:
tõi tagasi Argentiina Karika ja püs­titas
3 uut maailma rekordit. Kaasa
toodi 6 kuld, 5 hõbe ja'5-pronks ane-dali.
t ning suurel hulgal jäilcsi isik­likke
auhindu. Paremuspunkticle jär­jekorra
kohaselt Eesti tuli laske-võistluste
üldvõitjaks 33 punkiisa.
Järgnes Shveits 28 ja Saksamaa'24
punktiga. Soome jäi 4. kohale.
Sellega lõppes Eesti laskespordi
tähelend. Järgmisel aastal okupeeri­ti
Eesti,.; Relvad; korjati ära rahva
käest ja laskerajad suleti. Laskeas-
SMÄLL. BUSINESS DEVELOPMENT
CORJPORÄTIÖNS PROGRAM :
.See uus programm on kavandatud
privaatinvesteerimiste õhutamisteks
väikeärides ja -ettevõtetes Ontario ulatuses
Small Business Development Corporation'!
abil.'-,;
ERGUTÜSTOETÜS
Investeerijad, kes ostavad osatähti Small
Business Development Corporation'ist,
' saavad finantseerimiseks ergutustoetust
'30% individuaalselt ja korporatsioonid
saavad 30% mahaarvamisi tulumaksust.
Igalt 11000.—-saavad individuaalinvesteeri-jad
$300.— toetust ja korporatsioonid $300.-
ulatuses tulumaksust mahaarvamisi
Ontario Cörporations Income Tax'ist. See
on otsene menetlus ja Ministry of Revenue
on valmis võtma vastu vastavaid avaldusi.
SMALL BUSINESS DEVELOPMENT
II FORMEERIMINE
Üksikisik, korporatsioon või grupp
investeerijaid võivad asutada Small
Business Development Corporation'i, et
investeerida soovitavas yaikeärinduses, kui
vastavad nõuded on vastuvõetavad.
PALUME MEILT KÜSIDA ;.;}:';
Ministry of Revenue personakon alati
valmis teiega diskuteerima Small Business
Development Corppration'1 rajamist ja
kuidas täita avaldust toetuse või tulu­maksust
mahaarvamiste saamiseks.
Kui vajate informatsiooni voi abi,
helistage Information Centre, tasuta igal
pool üle Ontario: ! I
® Metro Toronto, tel. 965-8470 ?<
ö .Area Code 807, küsige operaatorilt
Zenith 8-2000
® Kõigis teistes rajoonides hei. 1-SÖ0-268-
'•' 7121 •
LorneMaeck, .
Minister o( Revenue
Frank Miller,
Treasurer of Ontario :
Larry Grossman,
.'Ontario Minister of Industry andTourism
useeüui
Istudes „Siffer-Sreyice Datacent-rali"
president Rein Puusepp'aga
Stökholmi. Eesti Maja büroos, jutt
kulges algul Esto '80 teemadel ja
peamiselt majutus-küsimuste vald­konnas,
ta toonitas, et kõigile lei­takse
hotellides ööbimiskohad, kui­gi
Stokholmis puuduvad suured
kesksed hotellid. Siiski on Stokhol­mis
igas hinnaklassis hotellitube ja
kõik on kättesaadaval kas Tunnel-banaga
või bussidega. Eriti üliõpilas-hotellid
on väga populaarsed turisti­dele,
kelledele hotelli tuba on ainult
magamiskohaks. Eesti Päevade pro­gramm
peaks olema esimeseks at­raktsiooniks
ja majutamine tulema
teises järjekorras vastavalt iga ühe
soovile ja rahakoti kandejõule. Viie­minutiline
Stökholmi jalutus pn hea
„exercise" ja ei peaks liiga tegema j
kellegile lõpetas Rein. Tagasihoidli­kult
veereb jutt eesti ettevõtluse
edule. ' y
• „Siffer — Service JDatacentral" tä­histas
25 aasta tegevusjuubelit ja on
üks suuremaid ja vanim sellel alal
Rootsis. Umbes 10 aastat tagasi ava­nes
võimalus Rein Puusepp'al osta
kõik ettevõtte aktsiad. Siis oli palga­lehel
40, nüüd on see arv 160 ning
aastane läbikäik on . umbes
US$6.000.000, ütleb äärmise tagasi­hoidlikkusega
omanik. Aastavahetu­sel
1978—79 ostis veel ühe väiksema
Computer Service Firma Dalarnas,
mis -tõotab iseseisva aktsiaseltsina
komissar selle juures tähendas, tuleb
enne selgeks teha kuhu poole mees
püssitoru pöörab kui ta lasta oskab
ja alles siis tuleb hakata teda õpe­tama;
'••"•'>:.•
Eesti okupatsiooni algusest on
möödunud üle 30 aasta ja nähtavasti
leidub nüüd seal mehi, kelle kätte
kõmmud võivad usaldada relvi las-,
kespordi harrastamiseks" ja võistle­miseks
teiste rahvusmeeskondadega
N. Liidu piirides.
Olgu nende südameasjaks, kuhu
poole nad oma püssitorud pööravad,
kui aeg tuleb võitluseks, Eesti ühis­kond
Kanadas ei kahtle, kuhu poole
teie, ncorteaästa. laskurid, oma püs.si-
-[•orucl pöörate kui ,,Sõjahüüd käib
üio maa". Eesti vabaduse nimel s'a.a-
'<ic:headeks laskuriteks'ja viige jälle
B
1EP epiloog
Rein Puusepp
esti; nimi : paremate laskespordi
isg.'j'a;-mõte-l2e-. Eestist
janduse asemele tuli sõjaväes poli
tiline õpetus ja. nagu üks punaarmee
rar.yastcrickide
kui.tugevas-': laskespoixi; rahvast.
Laskesport vabas maailmas .on
möödunud 30 aasta; jooksul - arene-;
und edasi. Eestlaste poolt/püstitatud
maailmarekord id oh ületatud ja mo­mendil
on nende hoidjateks "amee-riklascd.
Nende relvad ja lasketehni-ka
on individuaalselt viimistletud ja
meie laskuritel on palju nendelt õp­pida.
Tehke seda eestlasele omase
püsivuse ja järjekindlusega, siis
jõuate kaugele, sest laskespordi
arendamiseks on eestlastel suured
eelised^ sügavad ning tugevad juu­red.
August Mõmmik
ja annab teenistust 20 inimesele.
Küsimusele, kuidas jõudsite nii
kaugele, vastab Rein, et see kõik on
suure töö, püsiva õppimise ja enda
täiendamise tulemus omal erialal.
Palju vaeva ja palju unetuid öid on
ohverdatud, et 'saada ..peremeheks".
Rein Puusepp saabus Rootsi 1944
sõdurikuues vaese poisina. Sõda oli
lõhkunud perekonna — isa küüdita­tud
Siberisse 1941, ema Saksamaal
pommide rajus, vend surnud. Esime­se
aasta elatas ennast juhuslikkude
töödega, kasutades igat võimalust
õppimiseks.; Tänu tookordsetele töö-võimälustele,
puutus esimest korda
kokku arvemasinatega auk kaardi
'tehnikaga, millest kujunes välja tä­napäeva
elektroönarvuti oma piira­matu
•võimalustega. Siis puudusid
ülikoolides kompuuterite eriala kur­sused;
— tehnika oli õpetusest ette
j õudnud . P a l j u aastai d h i lj cm võet i
see aia ülikoolide õppekavva ja nüüd
on võimalus saada kõrgema haridu­se
ja' ettevalmistusega spetsialiste.
Kõige parema praktilise ettevalmis­tuse
sai tema prantsuse kompu teri­le
firma juures, kes tootsid ja tu­rustasid
neid masinaid Rootsis. Eri-alalised
õpingud viisid Prantsusmaa­le,
Saksamaale, ja .püsiv teoreetiline
täiendamine.Rootsis, millele ei.näigi
lõppu tulevat. Selle ala''teadus; ja
tehnika, - areneb- joo'
mis..lana on „up-lo-date"
homme. „oul-o(-date". Seda
•,..šp;a.ee-age''. toonud, ütleb Rein.
oh töötanud - kompüterite'"--alal
aastat.
XIV Lääneranniku Eesti Päevad
said omale tägatjärele uue, erilise li-sadimensiooni
neis kaasa tegutsenud
tubli eesti noore Glenn Kask la elu-,
võitluse taustal. Glenn jäi. küll kao­tajaks
pooleks, ent millise vapra
võitlejana! •
Glermi 15-aastane, ligi pool tema
eluajast kustumisega võidelnud elu-küünlake
kustus paar nädalat pärast
XIV LEP-i. Põlemisenergiat, elutahet
oli tal külluses, aga nagu päris-küü-nal
ei saa põleda, kui taht katkeb,
nii oli ka Glenni eluküünlaga, küi
leukeemia selle lõpuks läbi lõikas.
Glenn oma elutahte ja elurõõmu­ga,
ilu- ja kunstimeelega ning oma
päritolumaale ja kaaseestlastele soo­jalt
tuksuva südamega, huulil sula­selge,
aktsendivaba eesti keel, oli
kaua aega rõõmu- ja murelapseks ta
lähemate omaste kõrval kogu Los
Angelese eestlasperele. Talle tasuti
juba tema elupäevil sellega, mida ta
vääris, — armastusega, ja paljude
palved on tõusnud tema eest Eluand­ja
ette.
Pärast rahvapeo ettekandeid aus­tati
ja tänati Loyola Marymount üli­kooli
Sunken Garden kauni roheluse
keskel kõiki neid, kelle pühendunud
tegevuse viljana sai teoks päevade
muude ürituste keskel kä suur rah­vatantsu,
rahvamuusika ja sõnalise
teksti põimiki „Rannikmaa". Selle
peakorraldaja Virve Lillipuu ja teis­te
juhtide, kui ka rahvatantsijate,
rahvapillimeeste j.t. kõrvale ette kut­suti
ka Glenn, kellelt pärines XIV
LEP-de embleemi idee. Temagi nimi
kõlas, vastu võttes tänusõnu kõigi
nende poolt ja nimel, kes olid kogu­nenud
' just rahvatantsupaäri emblee­mi
all. äsjamöödunud lääneranniku
eestlaste suurpäevadele.'
Glenni võitlus, kaotus ja.ometi ka
võit — sest mis tõesti tegelikult
loeb, ön ju sisemine, on vaimsest
jõust kantu ja mitte väiine või näi­line,
— kõik see koos vapra: Glenni
mehise võitlusega, jääb koloreerima
eestlaste püüdlusi ja tegevust lääne­rannikul
ka tulevikus ja moodustab
osa sellest jõust, mis meile on õigu­sega
antud — eestlaseks olemisel.
I; " . H.' E-. •
:snsam.mul
.on j
kõik
. '.'1'onio
ubn i iniseks ,
on
Ta
•-: 30,
.-„Siffer-Service. Dafacenträl : AB"
peakorter asub Stokholnüs Küngsga-tanil.
Operatiivne keskus kolis 1977'
süaisel Solnasse koos masinatega.
Töötavad- 4 Sperry Univac Computer
süsteemiga. Komputerid töötavad 3
vahetuses,;? päeva nädalas. Töö tu­leb
Stökholmi piirkonna firmadelt.
Tööjõu kohta märgib pipanik, et pal­jud
saavad firmas väljaõppe. Tööd
on rohkem, kui jõutakse ära teha.
Muide lisamärkusena Metropolitan
, Rein
truuks
Kolm.
.: rahvuslikult'
südurikuueie.
ja poeg on läbi
Av\-i.iah. liikluse,' kontroili-
,".Spe'rry'. Univac^^komputerit.
• Puusepp oh
iäänüd oma;
:\st, 2. tütart
käinud'. eesti... skautluse read. Poeg
kuulub Korp. Sakalasse, ja- tütred
Eesti Naisüliõpilaste.Seltsi. Eestluse
mured ja probleemid on alati olnud
Reinule südamelähedased. Ta on
leidnud aega skautluse- aitamiseks,
on olnud ,,Lend Läände" toimkonda-des
ja on jällegi aktiivselt ametis
ESTO '80 korraldamisega majutus-toimkonna
juhina. Suurima rahuga
ta jagab aega leivatöö ja rahvusliku
töö vahel.
• • ema