Meie Elu = Our life, August 23, 1979

              eEluMir.34 (1541) 1979 „Meie Elu'' nr.! 34 (1541) 1979
LTfi:rUIBacilutJtwnv»fwjff<>^io%.....Tjf..
% f
ä « e i
laks olid karusnahad ja, .-.
;asüks saadi Araabia ra-i
praegu leitakse- võrd-arvul
mereteede äärse- ;
dvasütamine; mereteena
[nsiivseks . 1 3 , sajandik - .
taipa suuremaid, ning •
laevii. Nendega võis '.
mere, ega oiiuick vaja
larseid, vaiksemaid teid, ;-
olid kohandatud eriti
iilvale,ilmastikule. Suvi
ie poole päiyist, on seal
vihmased. Eriti. Eesti. .;
•õed, oma madalate ka-resõiduks
ohtlikud, ••'••:
jandist, kui kaubandus ,
[oondus. Hansa- linnade -
;ujunes üheks tähtsa-soola-
heeri ngas, 'Seda
[ni väinadest ja soolan
ti,> peamiselt Skõnes
lihja-Saksamäa kaevan-.
Ilateks olid Läänemere,
maad, kaasaarvatud
ja lõpul lakkas hee-
|st Läänemerre, poliiti-
Hansa linnade käest
' ja mereteedele tulid
Ida saanud; Peab peale
liu läheb kõik mokka,
ma tehnikat õpetavad
led ülikoolid. Meid de-ini-
must-vaige kaelaeh-.
,obiv peole minekuks. ,
|edat. Loojenev päike
•metsa ,tagant'..taevas .
Ibud tumeroosaks em-;
kadus. Nauditav ees-tulust,
tantsust ja Jõe-
;t. Iseseisva laulukoo­l/
eel endised kasvata-;
:1 murul tantsimine
komberdama. Unusta-ennemuistsete
sõda-käes.
mõõk, kirves
|ne, kes laususid:-
| rahvas ja maal Tee­line
oda,- et saaks va­la.
Seiske kui-tammed
:1 anna alla ja ka ük-
|i lipu-mees ...." Need
ravesti nende, noorte
id oma kasvandikud
jngkäik ilus. Lõppes.
liga. . ,',; '; .'". •
liselanikud ei tülita
uga. Oli ju laupäeva
jmees läks sõpr^de-
;alt- öeldi, et see ju
Immik oli vaikne ja
pelikkude valgetäpi-iega
kaetud. Lähme
vU laste jumalatee-imiib
peamaja ees;
|u vi tavalt' ja arusaa-
,',Tulse Jumala l i e i'
jie juurde." Õpetaja
\ella ja küsis mis
[*>..as; o 1 ete suuremat
la, kirikul on suu-helistatakse'
kiriku
|,K.ui teil on sünni-
|süte. omale külali-et
helistame või.
[w -kiriku, kellahelin
cotta ja piibel kut-
JLiurde. ,,Miks sa
ta ;sünnipäevale?';
mtrollis;mis laste-:
iika Mäeste jutus-
|igi: Õpetaja küsis:
prikuõpetajaksõp--
tsai • .Jõekääru ..val-rnme.-
Nurmse, kes
|äi meelde. Temalt
•ülikoolis kehakas-
|; olevat vaim, mis
iia tagasi kutsub.
;1 mõttele,-et teen.
['eised kasvatajad
eei; täiendada, Nii
i<- põimik. ;
edu sellele ande-
|eiule, kelle juuk-
""''-.teinud^val seks­ina
Toomberg
|rth Ave.,
tt. M4K 1N8
466-1051
466-1502
rALIKÜS .:
tdeks.
-NELJAPÄEVAL, 23. AUGUSTIL—• THURSDAY, AUGUST 23
Kesk-Euroopa kultuurrahvana dis- märkusele". Pärast .seda, kui meie lasi, seda-ei tea" öelda. Nalg, apaatsus
kvalifitsee^id endid tshehhid 1945.
a. maikuul, mil Euroopa sõjatandreil
vaikisid relvad! Äigas ajujaht ja yeri-',
ne kättemaks sakslastele; mitte üks»
nes sõduritele' vaid ka tsivilistidele.
Mis aga- kõige hullem: ainsa keskeu-roopa
rahvana tegi tshehhi pööbel
kaitsetute inimeste alandamisest, pii­namisest
ja sadistlikust mõrvamisest
avaliku rahvalõbustuse. Eestikeelses
kirjanduses on selle osaliselt jääd­vustanud
Agu Kask (^Unustatud su­gupõlv")
ja j Juhan Bndström
(,/ršhehhi põrgus"). Põhjaliku üle­vaate
sooritatud kuritegudest annab
..Sudetendeutsches Weissbuch^ tun­nistajate
seletuste põhjal. Raamat i l -
•;• mus Saksamaal umbes 25 aastat ta­gasi.
Tshehhi põrgusse sattus ka Eesti
Diviis, mille (koosseisust suur arv no
. titi maha, poodi üles või piinati sur­nuks
ning paljude teekond lõppes Si­beri
surmalaagrites. Kahjuks ori veel
seni selgitamata küsimus, missugune
ohvitser sõlmis tshehhidega kokku­leppe
relvade mahapanemiseks, mil­lega
garanteeriti" Eesti Diviisil ta-näod
olid hägu verised:maskidv luba-, ja fatalism bn kustutanud maius
ti meil edasi minna. Õhtul olime sikasjad.
t uk-üheksa
mehega jällegi ühes linnake­ses.
•; V
VENELASED OLID.
INIMLIKUMAD.
Seal.sattusime esmakordselt vene­laste
patrullile. Viimase ,,natshali-nik"
ütles meile laia irvitusega: „Git-ler
kaputt; vainaa. kaputt, idite do-moi'!"'
Aga varsti: .pärast seda • lõid
tshehhid' meile „kammi turja" ning
vedasid meid vangilaagrisse. Teel sin­na
käis •kõikjal tshehhide vennas ta­rn
ine venelastega; Kõik majad Olid
ehitud punaste kaltsudega. Tankidel
istusid venelased ja tshehhid koba­ras
ning vodkapudelid käisid, käest-kätte.
Tänavail löödi garmoshka- või
balalaikahelidel tantsu,
Vangilaagris;- ei. pöpratud meile eri­list
tähelepanu. Olime tunnistaja­teks
sadistlikele piltidele, mida võib
kutsuda esile ainult tshehhi pööbli
perversne aju. SS-ohvitsere tõmmati
alasti ning peksti keppidega, kiuli­nad
jäid Jamama veriste tompudena;,
Ühel teisel õhtul, mil hiilisime päe­vasest
peidupaigast — metsast —
välja peatas meid tshehhi patiull.
..Tulge imet vaatama1" anti käsklus,
Laksime kaasa. Ühe tameda puu all
põles tuli, mis valgus tas kaht puuok-
,sa poodud SSmieest. Tshehhid küsi­sid,
et kas tahate ka nende .kurval
rippuda.^ Loomulikult polnud meil
veel selleks soovi. Pidime poole ood
seda pilti vaatama,, mispeale tohtisi­me
edasi liikuda. Sel- ool saime uhe
sudeedisakslase talust veidi leiba ,ja
joogivett. „Minge kiiresti edasi!" and­sid
sakslased nõu; Meil oh endil hii"m
tshehhide ees.
;. kistamatu läbimarss läände. Äga kur| Vangide naisperest otsiti välja-ala
peakski see süüdlane leitama, ei
teeks^see mõrvatuid elavaiks ega vek
taks eluga pääsenuil tagasi läbiteh­tud
alandusi ja kannatusi.
Üks Eesti Diviisi reavõitleja, kes
viibis parast Saksamaa kapitulatsioo­ni
16 päeva haavatuna Tshehhis ning
tegi pika jalärnarsi läbi pööbli kada­lipu,
meenutab oma läbielamusi:
ealisi saksa tüdrukuid, keda viidi vä­gistamisele.
Vange sunniti sööma
väljaheiteid'. Meile sülitasid nooruke­sed
plikanatkE näkku voi näitasid
põlglikult paljast istmikku. Samaea­lised
poisiriolgid peksid meid näkku
ning urineefisid haavadele. Ei tea,
mis.„nalja" meiega oleks veel tehtud,
kui vene sõdur poleks vahele astu-
,01in 8. mail.. 1945 Riesen^eTDirae nud. Parajasti kui salk noorukeid: de
lõunajalamil Starkenbachi linnake­se
reservlaatsäretis ravimas' kopsu,
läbilasku ja raskelt paranenud kae-lahaava,
mille sain 1944. a. augustis
Kuremäel, :
.,,MÄNG''.; ALGAB",
. See oli 8. mail 1945 umbes kella
monstreeris meie kallal oma sangar
likkust, käratas venelane: ,;Stoi!" —
„Potshemuu?" imestasid tshehhid.
,Eta na sha," vastas venelane ning
asi meid laagrist välja.
TSHEHHIDE',,ETENDUSED"
Teel nägime mitmeid võikaid pilte,
ÜKS INIMLIK.TSHEHH- '.
Pärast päevast rännakut olime pa­rast
läbiotsimisi, peksasaamisi; riie­te
niisutamist uriiniga ja tshehhi pli­kake,
t si ka t e tagapool te „ime tl emis 1"
Teplitz-SchÖnhau linnas. Seal oli pal­ju,
saksa sõjaväelasi kõigist vaeliiki-dest,
tsiviliste ja itaalia võõrtöölisi.
Meile anti lubadus sõita rongiga üle
piiri Saksamaale., Rongid liikusid
küll kogu aja, kuid meid ei lastud
peale. Meid peksti alla isegi vaguni-katuselt.
Orgo ja Palm, kel polnud
,.metsalise marki" kaenla all, läksid
linna toitu otsime. Julged mehed läk­sid
kohe linnapea juurde; Viimane
küsinud, et mitme mehe.jaoks leiba
va ja takse. Ehkki olime viiekesi, said
nad- kümne mehe leivanormi — kaks
suurt pätsi.leiba.. Ootasime paar päe­va
väljapääsu. Selle asemel saime
mõned korrad peksta. Kui asi kippus
minema- liiale, tulid venelased vahe­le.
Kolmandal päeval jagati ootajate­le
lendlehed, millel, seisis, et piir Sak­samaale,
suletakse 24 tunni pärast.
Kes selle aja; jooksul ei lahku, jääb;
Maalikunstnik Joann Saarniit esineb oma 31. iseseisva näitusega ja sõnavõtuga kauge sumeri ajast Lakcwoodis,
15. ja"16. sept. ja Baltimore Eesti Maja 15. aastapäeva ajal 21., 22. ja 23. sept, Õlimaal „Pulmad'Von üks väljapa­nekutest
näitusel. •:" ••' ".:
^ooIpäe¥aSehest#'
Tshehhosloväkkiasse. Üle kõrge mäe
Okupeeritud Eestis otsib rahvuslikult mõtlev noorema põlve intelli*
gents väljapääsu kommunistlikust survest taarausu põhimõtete levitama
sega, selgub vabasse maailma jõudnud poõlillegaalse omaväljaande „Pool-kümne
paiku hommikul, kui laatsa- müies avaldus tshehhi pööbli sadism,
retti: ilmusid relvastatud tshehhid, Saksa, põgenikel visati lapsevankrid
osa univormides, osa erariides. Üks koos imikutega.kraavi ning emad toi-ohvitser
kasutas kõigepealt üiemars- metati jalahoopidega vankritele järe-
1 1 relva äraandmiseks. Viimane ula- h e > Meie läbiotsimised ja peksmised
tastsKehhile oma püstoli koos vöö- kordusid igas asulas, kus käis ven-rihma
ja kabuuriga., Ka;haavatud pi- nastamine venelastega. Mu nägu oli
did andma ära oma relvad. Paljudel pesust kogu aja kandiline, meenutab
ohd püstolid seljakotis. Väljas oota- jutustaja. Meie lahutamatuteks saat­sid
mõned bussid ja veoautod. Ras- jateks olid peale selle nälg ja janu
kemalt vigastatud käsutati bussides-1 öösiti varastasime vagudest. kartu­se
Jä; kõndimiivõimelised lahtistele
veoautodele.. Tshehhi ohvitser kinni
tas, et: teiega ei juhtu midagi, mis
peale äigas sõit teadmatusse. Mägise
maa tõttu oli raske kindlaks teha
kulgevate serpentiinteid pidi oli Sak­sa
piir 35 km eemal, õhtuhämaruses
alustasime tõusu mäkke jalgsi. Meid
peatas üks pikakasvuline tshehh, rü­hi
ja väljanägemise järgi ohvitser.
Ta oli sõbralik ja sümpaatne mees,
Küsis, et kust; meie pärit oleme. Saa­des
kuulda, et oleme eestlased, kinni­tas
ta soravas saksa keeles, et ta tim-päevalehe"
numbritest. „Poolpäevaleht" ilmus Tartus alates möödunud
aasta oktoobrist ja see noorema haritlaskonna iseseisva ideoloogilise ja
kultuurilise hoiakuga väljaanne lõpetas okupatsioonivõimude surve ja
ähvarduste tõttu käesoleva aasta algpl oma ilmumise. ^
^Ppolpäevaleht" nimetas ennast
Valge Võtme Vennaskonna ja Maar-'
jamaa Kultüuriühisuse häälekand­jaks.
Väljaanne ilmus suures for­maadis
(16 x 12 tolli) masinakirjas.
nebEestit väga hästi. Mis viisil ta Väljaandest on välja jõudnud seitse
leid, mida sõime toorelt. Üsna harva
õnnestus kerjata sakslastelt ja paa­ril
korral isegi tshehhidelt palukese
leiba. Inimlikud annetajad käskisid
hirmunult meil kiiresti kaduda. Mõ-sõidusuunda.
Ei teadnud, kas liigu-1 nikord peatasid meid venelaste pat-me
itta või^ läände. Olime 20-ne mehe
ga lahtisel veoautol. Enamuses olid
eestlased, peale selle mõningaid lät­lasi
ja sakslasi. Varsti sattusime põ-
.genikevoori! Edasiliikumine.oli" aeg­lane
ning meie veokitekolonn haju-
' tati. Ühe autoga'sõitis kaasa eestla­sest'
arst dr. Laidsaar koos* perega,
kes hiljem sattus venelaste kätte.
. Sõitnud umbes 100 km, lõppesid puu-
. gaasiga veoautol puuklotsid. Auto­juht
käsutas meid autolt maha. ning
lubas minna puuklotse hankima. Oo­tasime
tema tagasitulekut, maantee-
: serval; . ;
KONTROLLID JA PEKS
' Oodanud'mõne tunni, ei ilmunud ei
autot clga autojuhti. Otsustasime lii-
. kuda koos põgenikevooriga edasi
jalgsi; Teeveerel võis näha veidi- sõja-jälgi
— laipu', hobusekorjuseid ja põ-lenud
sõidukeid. Esimese kahe päe­va
jooksul ei juhtunud midagi põru­tavat
kui arvataivälja nälja, janu ja
lahtised haavad.tööbisime' koos sak­sa
põgenikega' maanteekraayis.. Näl­ginud
imikud karjusid kogu öö. Ema­del
polnud neile pakkuda midagi pea­le
vee. Piinatud ja nälginud naistel
polnud enam rinnapiima.
. Siis tuli esimene kontroll. Kaks rel­vastatud
tshehhi peatasid, meie sal­ga.
;,Kuhu lähete? A-ah! SS!" Meie
mundritelt lõigati maha kraepeeglid
ja varrukatelt reetvad kullid. Oli see
tegu meie aitamiseks või suveniiride
kogumiseks? Meile kui lihtsatele rin-demeestele
polnud .teada, missugus­teks
kurjategijateks „välgu" vormiga
mehed; olid vahepealt tunni-stalud.
Pärast märkide rnahalõikärnist lasti
meil edasi minna. Paljudel olid lahti­sed
haavad. Ka minu kaelahaavast
nõrgus mäda põlvini. Kogu aja tiir­les
meie ümber, tohutu, kärbestepilv.
Nälg ja janu hakkasid kollitama/sest
viimane leivaraas oli jagatud venna-likult.
Kui läksime kaevule vett otsi-
: mä, kihutasid tshehhid meid; mine-ma.
Aegamööda \ vähenes meie salk.
.Ühes linnas eraldati meist tervemad
ja tugevamad. Mitmed arvasid, et on
• rohkem . väljavaateid kui katsuda
pääseda edasi üksinda. Maha jäid ka
need, kelle jõud haavade, nälja ja
janu tõttu rauges; Jäid apaatsetena
. istuma kr,aaviveerele. Mis neist hil­jem
sai, seda ei teaJ
..,./. Esimesed nahatäied saime ühes
väikelinnas', kus meid peatas tshehhi­de
patrull; Meie säilunud varanatuke
,.. ja taskud otsiti läbi. Noored nolgid
Tahmisid meile näkku kuni üks va-
-.' rem või teine hiljem siruli langes.
Kes kiiresti jalule ei. saanud, see sai
hoope jalaga või urineenti „meele-rullid.
Kõigi jutt oli.sama: ,,Gitler ka­putt,
voinaa kaputt, domoi!" Mõned
kosutasid meid koguni mahorkaga.
Oli veel tegemist rindeüksustega,
sest NKVD-üksused hiilivad kaugel.
rinde tagalas, kus pole karta pauku.
Tuikunud kogu öö lääne suunas,
peatati meid ühes' külas tshehhide
poolt; Älaealis.teleaiolkidele. tegi näh­tavasti
nalja, kui; nad drillisid meid
kogu järgmise päeva, lastes seista ja
istuda vaheldumisi. Mäletamisväär-s
e t n a h a t ä i t selles külas ei saanud.
Nägime vist nii armetud .välja, et ise­gi
ajutul poisikesel ei passinud meid
enam klobida. Meie grqpp oli kuiva­nud
kokku viiele mehele: mina, Il­mar
Orgo, Palm, Kokk jä Jõgi.. Nen­dest
elab Ilmar Orgo Austraalias,
Palm lasti vangilaagris maha. amee­riklaste
poolt.
Ühel Õhtul peatas meid mingi ha-
, bemik tshehh ning kutsus -meid eten­dust
vaatama; Pidime minema pealt­vaatajateks
mahalaskmistele. Keda
seal maha lasti, kas eestlasi või saks-
Eestit tundis, seda ta ei avaldanud
Igal juhul näisid tal olevat Eestist
head mälestused. Ta palus oodata,
ning tõi meile leiba, liha ja suitsü-kraami
ning juhatas õige tee Saksa­maa
suunas/ Tuikusime pärast kehä-kinnitamist
mäetipu suunas. Tshehh
saatis meid niikaua kui olime läbi
patrullide. Alles hommikul olime
mäe otsas ning ületasime Saksa piiri
Olbernhau juures 24. mail Piiril pol­nud
kontrolli.
VENE TSOONIS
Arvasime, et oleme jälle inimeste
hulgas, mistõttu liikusime muretult
edasi. Korraga sattusime venelaste
patrullile; See polnud meietaolistest
surmakutsaritest hüvitatud. Tavaline
„Gitler kaputt, voinaa kaputt j a do­moi!"
Võisime minna edasi. Pärast
seda vältisime teid ning liikusime
piki metsi lääne suunas. Hofi lähedal
peatas meid ameeriklaste dzhiip:, mil­lega
meid viidi vangilaagrisse. Kaalu­sin
seal koos jalatsite ja kaltsudega
42 kilo 1.72 cm kehapikkuse juures.
Paar päeva.hiljem viidi mind vangi­laagri
haiglasse, kust vabastati 1946.
a. augustis.
Veel minu aastat-.pärast seda on
mind need läbielamus.ed painanud
unenägudes," lõpetab jutustaja.
• -kk
' HELSINGI (M..E.)—Firma „Oy 1
Shell Ab" võrdles juunis üheteist-,
kümne Euroopa mäa kütteainete hin­dasid.
Selje uurimuse järgi' saab
Soome vaga hea koha. Kütteõli mak­sustamine,
siin on kõige väiksem. .
Kõige odavam bensiin on Inglis­maal,
kus see. maksab (S.oome rahas )•
1,77 mk liitrilt, samal ajal peab aga
Soomes sellest maksma- 2,15 mk lii-'
ter (u. ^'.58). Ainult Rootsis oli hind
juunikuus siinsest odavam, 2,08
mk/l. Prantsusmaal maksis liiter JUT
ba 2,61 mk. Shyeitsisgi, mis muide
on turistile kõige kallimaks maaks
Euroopas,, maksis see „ainult" 2,47.
mk. Balgias liitri hinnaks 2,32 mk,
Norras ja Lääne-Saksamaal 2,18 mk
jne-- '• ,': •:
\ Soome bensiinihind oli umbes viie
protsendi võrra madalamale kui nen­de
i l maa keskmine.
Seevastu kütteõli oli siiri kõige
odavam •Euroopas. Võrdluseks olgu
mainitud, et liitri hinnas on tulu­maksuks
ainult üks penn, kuid nai
teks Prantsusmaal £7 penni.'Niirnoo--
di liitri hind koos tulumaksudega;oli
siin 74 penni ning Rootsis, mis teisel
kohal odavuselt, 80 penni.
Diiselautoga reisimine osutus kõi­ge
odavamaks Rootsis, kus autosõit­ja
oli sunnitud maksma ühe liitri
eest 0,90 mk, Soomes 1,44 mk ja jäl­le
kõige kallim oli see Shvcitšis 2,65
mk , 1 ii ter. Nii üle tas sealne dii selõ
hind 18 penniga bensiinihinna.
Kütteainete maksustamine oli ju
nis Euroopas keskmiselt 36 penni
, mis tähendab 30% keskmisest
tarbijahinnast. Soomes seda- vastu
maksustati kõike kütteõlisid keskmi­selt
23 p. liitrilt, mis on 22% keskmi­sest
tarbijahinnast. Rootsi vastava­teks'
arvudeks said 23 penni ja'-20,2°/»',
Momendil on hinnad kõikjal veidi
tõusnud, pole aga kahtlust, et Soe­me
on oma koha odavuselt säilita­nud.
Cfeartered Äccountant
Süite- 600, 55 University Ave., Toronto, Oiitario, M5I 2H7
Tel. 862-7115
esimest, numbrit. Number 8 ilmumi
sel keelustati väljaandmine ja üks
toimetajaist heideti välja Tartu üll
koolist. Missuguseid survevahendeid
teiste asjaomaste isikute vastu kasu­tati,
ei ole teada.
.Väljaanne ; ilmus omakirjastuse
korras ja selles püüti vältida kehti­vate
seadustega vastuollu sattumist
Väljaandes' avaldati isegi toimetuse
aadress. Esimeses numbris deklaree­riti
sõnaselgelt, et toimetus ei käsu­ta
tsensuuri, aga keeldub avaldamas
kirjutisi/mida võidakse karistada
ENSV kriminaalkoodeksi põlijaL
Kitid see. ei takistanud võime surve­vahenditega
väljaannet sulgemast.
„Poölpäevalehe" numbritest 1, 4 ja
6 ilmus.väljavõtteid „Meie Elus*' nr.
29. Allpool kokkuvõtteid „Poolpie¥a-lehe"
mr. 2 ja 3 sisust.
• ^.Poplp^äevalehf.nir. 2,
ilmus. 28. oktoobril 1978 kuuel lehe­küljel.
Esileheküljel on pikem artik­kel
„Taarast ja- Jumalast", Märgitab
se„ et Taara /jumaluse määritlus pä­rineb
ajakirjast 'V,Hiis", mis oli taa­rausuliste
häälekandjaks 1930-ndail
aastail Mõtteavaldus lõpeb usulis
filosoofilise kontseptsiooniga; „Iga
Jumal on hea, kui ta võlu mõju on.
poörduriud enese j a oma rah-va pare­ma
tuleviku usu sisenduseks". Järg­mistes;
numbrites lubatakse nende
probleemide juurde tagasi tulla.
Numbris on lühike kirjeldus kir­janik
J. B. Isotamme sünnipäeva
austamisõhtust. Kirjutises „Häbe-mus
Papam". antakse lühike eluloo
kirjeldus uuest 'paavstist. Kirjutis
lõpeb lausega: „Võime loota, et Ser­vus
Servorum Dei j a Pontifex Maxi-mus
Johannes Paulus II tugeva ter­visega
mehena ja ebasoodsates olu­des
tegutsema harjunud kirikuvürs
tina juhatab oma koguduse ka järg­misse
sajandisse ning milleniumi."
.Märkides, et ilmus järjekordne ai
hianähh „Lectio", kirjutatakse, selle
kohta: „Meie usklikepere võib rõõ­mustada,
et tema vaimse tervise
eest kannab keegi pidevalt hoolt ja
teeb seda seejuures küllaldase põh­jalikkusega.
Juttu on nimelt usulise
sisuga masinakirjas almanahhist, ni-'
raega „Lectio", mille; seitsmes num­ber
äsja lugejani jõudis." Samas
numbris on toodud lühike heataht­lik
järelhüüe oktoobris 1978 surnud
kirjanik Reet Mornile.
Veel märgitakse, et ühes pagulu­ses
ilmuvas ajalehes oli 4. oktoobril
loodud teade Enn Tarto; kohta, mis
ei olnud just õige. Kuna „Poolpae-valeht"
ilmus 28. oktoobril, on huvi-iav,
et 1 äänes üpris lühikest. • aega
asetleidnud sündmused leiavad sek
J^s kohese kajastuse. ;
Peep Ilmeti. värsikogust „Tuule-kanne"
on toodud luuletus, mis lõ-
Peb:: ,Jga kord võpatan lugedes üht
sõna, seda võib nimetada hardumu­seks
EESTI."
kriitika" toob kirjelduse oktoobris
toimunud noorte autorite üleväba-riilikust
seminarist, kus Marju Lau­ristin
esinenud kõnega ,,Noorus on
ui kas". Ta püüdnud väita, et noor­tel
puudub huvi lähimineviku vastu
või esineb „ajaloolise mälu" nõrkus.
Autor esitab küsimuse: „Kas meie
noortel, saab olla ..ajaloolist mälu"
või teadmisi kirjanduses, kui meil
puuduvad täielikud teadmised pagu­laskirjandusest,
ilma milleta on ees­ti
kirjanduse üldpildi mõistmine ja
üldse; eesti kirjanduse interpreteeri­mine
võimatu?" Artikkel loetleb um-
Fin.. Hollinger, kes ,.Toronto S l ' \ "
kirjasaatjana on külastanud mitmel
korral N. Liitu, märgib oma koge­muste
alusel,. et Moskvas võib kart­matult
jalutada keskööl tänavatel,
keegi ei tülita sind. Restoraanid on
täis külastajaid ja seal ei ole tarvis
anda jootraha. Sõit tänav-raud teel
maksab 4 centi ja maaaluse raudtee
jaamadl on väga esinduslikud ming
kunstipäraselt kaunistatud. Viga
seisneb.vaid selles, et hotelle on vähe „
ja 1980. a. olümpiaadi ajal lubatakse
sinna sõi ta. ainult 8000 kaiiadla sel.
Rohkem ruumi ei ole neile võimalik
kuidagi reserveerida, N. Liit on üld­se
kõige vastüolüderikkam maa
raudeesriide taga. . •••-'••-...'
Hotell Ukrainas", kus Fin Hollin­ger
tavaliselt peatub tõstukid liigu­vad
sama aeglaselt kui shotlase käsi
arve poole 'restoranis. Laialt kiidetud
Moskva kaubamaja GUM näeb väl­ja
kui mõne siinse kaubamaja keld«
rikord kvaliteedilt mitte heade kau­padega.
Hinnad on kõrged ja vali
kiit ei ole. Ülikonna või paari kinga
de ostmisel tuleb ära anda terve kui
sissetulek. Kreml on omapärane ning
üllatav oma vanade kunstiväärtuste
bes neljakümne kirjaniku nime, kes Poolestj, kuid keegi seal ei ela, Mõšsl-mata
on.kus venelased armatsevad.
.i-
J
on paguluses avaldanud oma vaimu­loomingut.
Ja edasi; küsib, autor:
„Kas noored teavad kodumaa' ajalu­gu?
Ei. See mida teatakse, lõhnab
enamuses võltsingu järgi ja sedagi
on enamuses vähe. Kus ön näiteks
Vabadussõja ajalugu?"
On toodud katkendeid teosest
„Tällame puruks valgesoome mao",
..Poliitiline Kirjandus", Tallinn 1941,
Arvatavasti on see mõistukõne või
näide, et .ajaleht on tsertsuurivaba
ega ohusta kehtivat rezhiimi. .
;;;,^Poolpäevaleht" nr.:3 ;
ilmus 11. novembril 1978 kuue lehe­küljelisena;
Esikülg on pühendatud
juhtkirjale ..Ühisest teest". Arutelu
põhiteemaks oh mõtlemise kaudu
oma isikliku mina leidmine. Vaimse
eneseteostuse teadlikus tunnetuses
leitakse ka oma isiklik • Mina-Hing
Autor kirjutab: ..Rahva ühishihg
moodustab kogu oma rahva ühishin-gedest,
milledel igal ühel võrdne
väärtus.. Iga inimene,,kes reedab
oma hinge, reedab ka ema rahva
ühishinge (selle kaudu ka oma rahva
j a isamaa), iga inimene, kes reedab
rahva ühishinge, müüb maha tähes
tahtmatult ka enese oma. Kas. ei või
juhtuda nii, et kui igaüks meist te­geleks
vaid iseendaga, siis : saaks
meist vaid suur hulk üksikhingi, küll
täiuslikke ja .rikkaid, kuid kellele ei
lähe korda, teiesd ja kes võitleb ai­nult
selle eest,mis talle tähtis?
Sellest hoidumiseks on ainuke või­malus
pöörduda Taara poole, võtta
•teda kui sedasama täiuse piiril seis­vat
eesmärki, võtta teda kui kogu
rahva 'ühishinge .täiuslikku; vormi,
kui kõige täisuliku kehastust ja te­masse
'uskudes samm-sammult enda
arendamise teel'talle läheneda. Mida
rohkem oleks temasse uskujaid, se­da
suurem oleks tema kogudus,.mis
ei ole aga mitte midagi muud kui
ühteliitunüd rahvas,, kes koos sam­mub
oma vabaduse poole". ;. .
Psühholoogi, tõlkija ja kultuurite­gelase
Peeter Tulviste sünnipäeva
õnnitlus lõpetatakse lausega; Pai ju
edu töös, jätkuvat jõudu iseendaks
jäämisel, õnne isiklikus elus ja Taa­ra
kaitset!'', ; " :
. Terve lehekülg, on pühendatud
Matti Miliusele tema 33. a. sünnipäe­va
puhul. Iseloomustavad- bn katked
tema intervjuust. ..;
-Küsimus: Kuidas Sa hindad eesti
kultuuri praegust olukorda? M. Mi-lius:
Ei saa hinnata seda, mida pole.
Küsimus; Mida on Sinu-arvates vaja
Pikem' artikkel „Kriitika ja'kunsti- teha selleks,- et see peaks olema? M.
Nende korterid on väikesed ja.sealgi
on kokku surutud igasse tuppa vähe- .
mait üks perekond, Moskvas ei ole
motelle, vabaõhu kinosid ega suure­maid
autosid. Ainult linna pargid on
suured ja kusagil ei ole silte, et mu­rul
käimine on keelatud.
Kapitalistlik eraettevõtlus eksis­teerib,
kuigi varjatult j a peamiselt
noorte juures. Teismelised poisid ja
tüdrukud püüavad turistidelt vahe­tada1
sõduriVormi nööpide ja vöörih­made
vastu närimisgummi, huule-,
pulka, tulemasinaid, pliiatseid, sule-päid
jne, '
Liikumine N. Liidus on huvitav.
Seal on palju ilusat, huvitavat ja
hämmastamapanevaid vastuolusid.
Sinna sõit, tasub end. ära aga mitte
seal elamine, .'i.. ;
•'•:' -k. •-•
Millius; Tsiteerin üht eesti poeeti:
,,Kultuur saah eksisteerida vaid
vaba rahva korral".
Küsimus: Mida sooviksid öelda lu­gejaile?
M.- Mi lius: See! mida ma ta­han
öelda, sellest ei räägita avalik uil.
— Matti: Milius on kunstikollektsio-näär
ja ai manahhi ,,Sõna" toi me taja.
Kahel leheküljel . on- ära toodud
täies ulatuses .artikkel, mis ilmus
nNoorte -Hääles" 30. juulil 1949. Selle
avaldasid 1*9 tolleaegset Tallinna Pe­dagoogilise
Instituudi ettevalmistus-
•osäkonna õpilast; See algas järgmi­selt:
„Juba mõnda aega liiguvad Tar­bekunsti
Instituudi, Tallinna Polü-tehnilise
Instituudi ja Teatrikunsti
Instituudi .üliõpilaste keskel ringi
Tartu .Riikliku Ülikooli ajaloo-keele-teaduskonna
üliõpilase Ain Kaalepi •
käsikirjalised ..luuletused"; Lugedes
neid ..luletusi" selgub ;aga kohe, et'
tegemist ei ole luulega, vaid sulasel­ge
kirjandusliku huligaansusega,
miIie abi 1 nende armetu varsivärdia-te
autor püüab teostada diversiooni
meie kõrgemate õppeasutuste iil iõpi-laste
keskel". . '
Pikas ja otse labasusse kalduvas
sõnastuses rünnatakse Ain Kaalepit
ja pihustatakse põrmuks tema isik­sus
ja kirjanduslikud, võimed. Selle­le
rünnakule vaatamata on aga Ain.
Kaalepist hiljem saanud tunnustatud
kirjanik. Eesti Nõukogude Entsük­lopeedia
andmeil on ta ' sündinud
Tartus 1926. a. ja lõpetanud 1956 Tar­tu
Riikliku Ülikooli soome-ugri filo­loogia
alal. Ön avaldanud 1 uulekogu-,
sid, tõlketöid ja keelealal isi artikleid.