1979-08-23-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
2 ;; NELJAPÄEVAL, '23. AUGUSTILTHURSDAY,. AUGUST 23 „MeieElu" nr. 34 (1541) 1979 John Diefenbaker'i poliitiline tule- meste õiguste eest, kelle esindus par-värk on kustunud ning Kanada on lament peab olema. Ta koostas ja sellevõrra igavam. Ükskõik, mida üt- viis parlamendis läbi ka Kanada ko-levad tema poliitilised sõbrad ja vas- danike õiguste akti — Bill of Rights, lased, oli Diefenbaker üks maagiline mis oma idealismi tõttu on nagu kuju, kes mõistmise sunnil ja kart- meelega unustatud järgnevate valit-matuse ajel oli üks värvirikkamaid süste ja bürokraatia poolt., poliitikuid Kanada parlamendis, po- Diefenbaker oli individualist ja liitilisel tribüünil ja tavalise rahva vaimse domineerimisega jõudis lahk-hulgas. helideni oma valitsuses ja erakon- Teda tõmbasid inimesed ja ta tõm- nas. Kuigi ta oli suurimaks külge-bas inimesi. Teda nagid sõbrad, sest tõmbejõuks konservatiivide erakon-ta oli kättesaadav ja teda kuulsid na ridade paisumisele, kukutas see-vastased; sest ta rääkis neile suu sis- sama partei ta oma juhi kohalt, se; Tä oli kartmatu, kui ta oma inim- Ometi jääb Diefenbakeri teeneks õiguste tõekspidamised ja süüdistu- konservatiivide erakonna uus tõus sed 'N. Liidu vastu paiskas näkku ja selle tulemusi naudivad nüüd hoo- Nikita Hrustshevile ühendatud Rah- pis nooremad mehed Ottawas; Ta vaste Organisatsioonis. Ta oli toetav, murdis liberaalide hegemoonia või kui ŠCanada vähemusgrupid teda va- mu juures ja taastas jällekordselt j asid ja ilmus isiklikult kohale. Ta demokraatia. Diefenbaker unistas on mitmel kobral kõnelenud ka meie Kanada põhjaalade arengust, kuid rahvusgrupile 'Torontos ja tema sõ- majanduslikud vajadused on sundi-nad ei tunginud ainult meile süda- mid järgnenud liberaalide valitsuse meisse, vaid kostsid ka Moskvas. tähelepanu sinnasamasse, kuigi Dier Ta oli südi toetaja Inglise krooni- fenbakeri poliitilisi ambitsioone mai le, kuid nagu ta oli surunud kordu- nimata, vait kuninganna kätt. nii oli tema Kuid ka Diefenbaker ei suutnud käepigistus ning tähelepanu alati ka võidelda poliitiliste jä majanduslike tavalisele inimesele. Vaatlesin Die- olude vastu. Tööpuudus, dollari Ian-fenbakeri sisseastumist ühel vastu- gus suhtes USA dollariga. Võitlus-võtul OttawasV ta märkas endal pii- lennuki Avro Arrow ehituse anullee- Laenü vajaduse korral kasutage TORONTO EESTI ÜHISPANGA madalaid laenuintressimäärasid. Intressid arvestatakse veerandaasta viisi ]1V4,q/Ö öastas laenud on lahtised 0 Personaaliaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. AKTUAALSEL TEEMAL il Uue suure maailmasõja puhkemiseks lähemate aastate jooksul on mitmeid mõjuvaid põhjusi. Kõige tähtsam tegur selleks on tohutu hirm vabas maailmas sõjaohu ja eriti aatomsõjaohu eest, mis takistab relvastamist ja mille mõjul tehakse N. Liidule tohutu suuri järeleandmisi. Sellega muutub Moskva järjest tugevamaks ja tema mõjupiirkonnad laienevad. Kommunistlikku Venemaad ergutab uude sõjalisse konflikti Teise Maailmasõja tohutu suured võidud. Punaarmee II Maailmasõja kangelased on väljalan-gemas ja uued kindralid ootavad sõjalist kuulsust ja au. Kuid ön ka teisi põhjusi. M. Liidus üha suureneb toitainete puudus ja ka tarbekaupade puudus sõja ettevalmistuste tõttu. Samal ajal on USA*s, Kanadas ja mujal tohutu suured viljasaagid ja see kapitalistliku maailma edukäik teeb kom-kujfa oligi käsi pikal juures. ,^irV rimine pärast aastaid ja 300 miljonit j munismik väga halba reklaami. Sellepärast on vajalik imede maa Amee-tage minule, kui Torontosse jõuate", dollarit mvešteerimisi. Kuuba krn rika praegusel kujul hävitada. ' . Kuid siis-sai opositsiooni juhist pea- ja Kanada baasides olevate Bomarc • Kõiae mõjuvamaks põhjuseks; ön nünister ja minul oli kutse kirjuta- missilite aatompeadele : vastuseis '.y^ "maailma' riikide- kuid - eriti USA vastusammud. ameeriklaste tohutu naiivsus N-. Lii- Need asetasid Diefenbaker! valitsu-, d u i a o Ü L l s t e j a c r i l i sõja ettevalmis-x « v x v u j « : . y „ y . . ^ ö : „ i « t X L « 3 . i « V"«T-.... •'"relva kasutasid jaapani; aegset vestluskaaslast vastuvõtult vaikse mehe olukorra ning õiguste /Teise Maailmasõja'•lõpul• Ottawas publiku ridades, ta nägu 'eest võitleja. ;Ta nagu sammus möö- j d •• C]^r m^'j ^elle end da, Diefenbaker, peaminister, vastas ning lõpuks isikliku kirjaga. ;'••' Temal oli fenomenaalne mälu, ka se efektiivsuse küsimusmärgi ette j a , t u s t e S L m t e s . . - Ameeriklased välmis- > nägude suhtes. Esimestel Eesti Pae- konservatiivide ja Diefenbakeri tä-[ ia'^.-aatompommijaolid esimesed vadel tõttas ta peakõnelejana Toron- - helend hakkas vajuma. : • I ^ s ^ a t o j j u t L l . s u u ^ e h ä v i j õ u š a to raekoja ette. Siis märkas ta oma, Diefenbaker oli rahvatribmm j a - r e ] v a kasutasid;-jaapanlaste /vastu Nüüd on . .... „. endapooll väl-lõi naerule,ia käsi kerkis tervituseks, da suurtööstusest -ning iseteadvais.t ; m j š t a t u c | - - .rej^a :'--pärast, sest N. Liit : Temap oli põnev vestelda, või kas/ akadeemikuist. Ka see maksis tema-; o m a b •präpau pai ju rohkem ja palju tema välkkiirete reaktsiooni ja -seal--le kätte. Ta paisutas konversatiivide • ^ aatompom-samas loodud anekdootide.. pärast, partei tema/aukohale Ottawas. Võib .j m ^ kui on USA arsenalis Hirm uue Sündinud 18. septembril 1895; suri olla masside valituna; paistis silma] s^a e e s t o n nii suur^t fehakse oma Diefenbaker .16. augustil. s.a. Otta- tema individualism ka parteis, k e s ; v a s t a s e l e N - L i i d u l e kogu aee suuri w a s « ^ • : lõpuks -seljataga.organiseeritult.^^^te•'järeleandmisi; millega:.süürendatak- Vähe ori neid- Kanada poliitikuid, kutas tema. Parteile heitis • sisevõit- j s e o m a ' vastase - võimsust lapselikus mrm .-selgelt, ^uutnuksid. mälupUÜ: lus ^ sööbida. Kandes kuus aastat peami- gevat varju. Kuid Diefanbäker indi- L o o d c l a k s C j et vast ehk vahepeal nistri rasket koormat viis Diefenba- yiduahstina võitles valimistel edasi . m i d ä g i 1 u h t u b j a s u u r k o k k u p õ r g e ker/ 203 esindajaga konservatiivide ja võitis, sest ta tundis endal mis- ..-jääb-"tulemata partei 19^. a. parlamenti suurim siooni täita olevat, enamus Kanada parlamendi ajaloos. Nüüd, parast surma, elab Diefen- Küid mis saab siis kui micfagi ei juhtu ja juhtub lõpuks see, mida civ Kuid jub^tl 962. a. konservatiivide bal^ / edasi parlamendi annaii^ esindus jõudis parlamendis vähemu- isiklikes memuaarides, kuid veel j se olukorda ja Diefenbakerist sai jäi- kaua aastaid Kanada rahva süda • lekordselt parlamendi liige. Biefen- meis, Diefenbaker oli osa Kanada •baker-arm^sfa^ ajaloost oma elutöös, ta i usÄ^aatompommicIe t ä b a r a s t Vili le^inimesi/ kes siin cn. Ta õli Kana- jääb/ajalüklai edasi ka pärast leiab enda- sõjaliselt nii tugeva; olevat, et. annab oma äatomrelvadega esimese löögi, ja "purustab enamiku .... . „ , • ••• • • . et mõjuvat vastulööki polegi "enam da suurimaTcl patrioote, .kes', seda hä- ma, kuigi seda peavad; juba teised j v õ i m ^ j i k sooritada. See. on iömmiH behematult väljendas;-'Ta oli alati kirjutama. võitluses parlamendi õiguste ja ini- . V. IHiillllllllillllllllllW (Algus esiküljel) iade advokaadina. .Ta kandideeris . mitu korda ebaõnnestunult provintsi ja omavalitsuse valimistel, kuid . alles 1940 valiti, ta.Lake Centre vali-misjaoškonna. s..tl Kanada Alamkoja ijikmeks ja esitas, seda ja hiljem, Prince Alberti valimisjaoskonda kü-yg ni oma surmar.i. Ta valiti 1956 aastal konservatiivide; partei juhiks ja j;°57.- a. valima-/! '""/nestus tal oma ci ü naa mil ise va 1 irh i s kämpaa-n i aga kukutada'- liberaalide| partei 20 aastat kestnud hegemooniat ning sai Kanada, peaministriks. Uute] valimistel 1958 saavutas J: G. 'Diefenbaker konservatiivide partei ajaloos kõige sui — selle pealkirjaga avaldab Stok-holmis ilniuv „Eesti Päevaleht" kirjutise, mis valgustab olukorda Rootsis eesti noorte suvekodudes. Selles üteldakse muuhulgas: „Pika aja jooksul, mis olen suvi-kodus' olnud, Olen palju muudatusi rema liikmete arvu,: 203. liiset 365 i näinud. Kõige - suurem, ja, kurvem .liikmelises parlamendis. ' J.; • G. Diefenbakeri" peaministriks .c'•'•.'aeg- langes raskele ja murran- • • 'i ; ;^'!^,/aiale, kus streigid; majan- •C:L'S1i|. r ;l!d •askiised .ja'- skandaalid te-.' m r v c ministrlite ja parteikaaslasi ie keskel vamištasid^avalikkusi.'Tal polnud õnne oma.ministrite valikul, kes lahkhelide, pärast massiliselt läh-kusid valitsusest. 1963 a.' valimistel ta sooritas uksi jäetuna oma minist-rite; ja parteijuhtide poolt valimiskampaaniat ning liberaalide partei juhilL..Pearson.il õnnestus teda 1963 võita .väikese liikmete arvuga. J. G. Diefenbakeri; südamesooviks: oli uih tel valimistel uuesti võimule tulla, kuid uuel partei kpntroversiaalsel presidendil D. Campil õnnestus teda juhi kohalt /.alandaval '•konverentsil 1967 Torontos Maple Leaf Gardehis kukutada ja partei juhiks valiti, saamatu ja hõrk mees Robert Stanfield, kes ei suutnud võita ühtegi valimist. J.;G. Diefenbaker jäi parlamendiliikmeks oma surmani ja oma dünaamilise esinemisega aitas kaasa selleks, et uus konservatiivide partei juht Joe Glark saavutas kõige suurema vpartei olukorra ja tuli võimule Otta- •;• was. '•• .\: \\ ^Kanada rahvas mälestab ja leinab. 'John G. Diefenbakerit, kui endist peaministrit, kui suurt Kanada riigimeest ja rahvajuhti kellele dünaamilise kõnemehena ja osava parlamentäärina oli raske leida vastast. Eestlased mälestavad John G. Diefenbakerit kui suurt, eestlaste ja Balti rah-vaste sõpra. •: • . - : / - • . • - /'• . -Ä. 1 Kala nistlikkude fanaatikute; kuid eriti Punaarmee kindralite. ammune, unistus. •-. '•...;.'; _'".-'.• ' ..' J a n i i see kordub aastast, aastasse,- et suure hirmu mõjul tehakse üks järeleandmine teise järele. Hirmu, mõjul sõja laienemise pärast peeti Indo Hiinas' ainult piiratud sõda ja see-kaotati H. Kissingeri nn. Pariisi ..auväärse" rahuga..Selle järele hakkasid doominod langema Angoolas/ Etioopias; Afganistanis ja kõige viima tr Nikaraaguas. Meenutame ainult vähe. Sel aastal oli näiteks! Ojamaale vähemalt 20/ soovijat rohkem kui kohti- ja Kunglagi oli täis. Kui õn rohkem soovijaid, kui kohti; peaks ees ii keele oskus määrama, milline laps pääseb suvekodusse jä .milline ei pääse.. Kõige rohkem raskusi pn nende lastega, kes suvekodusse tulles ühtegi sõna eesti keelt ei oska. Kui need ära jääksid; saaksid kasvata jad, rääkida ainult ,eesti/ keelt 1 astega ja sek juhul ei kipuks kasvatajad, oma -vahel rootsi keele peale üle minema. Loomulikult võib; leida, et üks suvekodude ülesanne on. lastele eesti kpelt õpetada. Kuld selle eest .peavad hoolitsema vanemad ja kool. Kui/tahetakse suvekodus ümbkeelse- 'Eestlastest, immigrandid Kanadas olid juba enne II Maailmasõda mitmetes kohtades asutanud kohapealsed eesti seltsid. Nii olid tegutsenud mitmed,organisatsioonid Albertas ja eesti seltsid oldi asutatud Vancouve-ris, Winnipegis, Montrealis ning Torontos. . ; : Põgenike juurdevool ;; uusimmi-grantidena muutis •tunduvalt Kanada eestlaste arvu ja kardinaalselt : ka elukutselist koostist. Kui 1949. aasta kevadel Aleksander Veiler hakkas õhutama organisatsioonide liidu asutamise ideed, siis tegutses "Kanadas juba 15 kohapealsel eesti seltsi. A. Veiler oli 194.8. aastal oma laste kutsel asunud Rootsist Albert asse, kust ta arendas väga vilgast, kirjavahetust seltsidega ja üksikisikutega. ;.. A. Veiler kutsus kokku 26. juunil 4949. aastal.St. Catharines toimunud Lõuna-Ontario suvepäevadel aktiivsemate eestlaste koosoleku, Kanada eestlaste keskorganisatsiooni asutamiseks. Sellel koosolekul valiti keskorganisatsiooni .ajutine iuhatus, vaii-i i ' põhikirja komisjon ja m ä ä r a t i kind 1 aks ;organisatsiooni ülesanded, eesmärk ja struktuur. Seega tuleks seda päeva lugeda ka Liidu asutamine tähtpäevaks. • Liidu juhatuse ringkirjas 21. maist 1970 on 'Liidu asutamise aeg nihutatud 1950.; ä. sügisele, mis. ei • vasta ajaloolisele • faktilisele dokumentatsioonile, kuna juba 24. veebruariks 1950 lõppesid ka kirjalikult hääletatud korralise juhatuse valimised ja 1949. a. sügisel oli seltside poolt võetud, vastu Liidu põhikiri. . 'Eelpool märgitud koosolekul valiti keskorganisatsiooni aju tisse juhatusse: esimeheks A. .Veiler, abiesimeesteks Joh. Soo (Toronto) ja V. •Kerson (Montreal) (Lk.- 249 -^Eestlased Kanadas".ekslikult, märgitud A. Kerson) .sekretäriks S. Veidenbaum (Toronto) ja juhatuse liikmeteks A. Ekbaum (St. Catharines), I. Veskimets: :(London)", P. Möldre (Ottawa); H. Reio (Hamilton), H. Voore (Van-couver),. V. Tammet.s (Eckville), G. Thomasberg-(Winnipeg) ja pr. Lempi Lasn (Port Arthur). Põhiki r j äkom i s j on i valiti: A. Veiler, A. Ekbaum ja S. Veidenbaum. Ajutise juhatuse ja põhikirjako-misjoni ringkirjad . 27. novembrist 1949. a^ kinnitavad paari ajaloolist tõika. Esiteks, et uue keskorganisatsiooni nimeks on Eesti,Liit.'Kanadas ja teiseks määritletakse ringkirjas: ..Nüüd on ? : i eesti seltside üldarvust Kanadas põhikirja heaks kiitnud ning ajutine juhatus, võtab omale õiguse põhikirja. §23;alusel põhikirja kehlimahakkamist siinkohal konstateerida." Ringkirjas on loetletud sellega peale hakata. Kommunismi järgmised.eesti seltsid: Montreal, Ol-kui riigi valitsemisvorm on vanane- lawa, Toronto, Hamilton, /St. Catha-mas, ja raugastumas. Ainult relvade-(rines,:London, Kitchener,.Põhja-On-sedagi, millise suure hirmu psühhoo si all peeti Zambias, Lusakas Com-mohwealthi . konverentsi ja kuidas riigijuhid üksteise võidu püüdsid kommunistide administratsiooni all olevatele: Aafrika diktatuuri riikidele meeldida, et hävitada Rodeesia mus- 4acle valgete piiskop Muzareva demokraatiat. Et sundida, Rodeesiat Moskvast juhitud terroristide valitsuse alla. / / /.-' ; Suur hirm valitseb USA-s ka A. Gromõko ähvarduste pärast ja ei juleta USA-le kahjulikku SALT II jätta kinnitamata. Kuid:SÄLT II ainult legaliseerib Moskva suurt sõjamasinat ja tohutuid sõjalisi ettevalmistusi ja takistab USA-d tegemast vajalikke, ettevalmistusi. See ort leping millega müüakse vastasele maha õigused USA-d- ja ...tema liitlasi kaitsta N, Liidu rünnaku v.astu, Üheks põhjuseks on veel järjest Suurenev rahulolematus nooremas generatsioonis 'kommunistliku korra vastu N. Liidus. 'Noorte eest ei ole see enam-mingiks saladuseks, et ajal, JÄ-j N. Liidus on toitainetest ja' tarbekaupadest suur puudus. Näiteks sel suvel puudub koguni 50 •miljoni tonni teravilja. Valitseb vabas maailmas ja eriti USA-s tohutu suur pillamine, sest USA nisusaaki loetakse nüüd rekordiliseks- ja ei teata, mis muudatus on minu arvates vaga keel mi da- • suvekodudes kasutatakse;; Kui kasvandikuna suvekodus olin, oli meie omavaheliseks keeleks :peamiselt rootsi keel,, eriti viimased aastad., Peagu kõik kasvandikud -oskasid eesti keelt.nii et kasvatajatel ei olnud rootsi keelt lastega;vaja rääki-Jtele eesti keelt Õpetada, võib ju jao-da. Neile üksikuile, kes eesti keelt ei t u s " oha nii, et ühes Suvekodus on osanud, seletasid teised lapsed vajalikud asjad ära. Kuid viimastel aastatel on eesti keele mitteoskajate arv. •tunduvalt 'tõusnud. Alguses peamiselt väiksemate laste hulgas, .kuid kuna need on vanemaks saanud, on nüüd umbkeelseid igas vanusegrupis. ; Tänavu- olid Kunglas peagu pooled lapsed umbkeelsed; See tõi kaa-eesti keeleoskajad ja seal käib tegevus eesti keeles, teises on umbkeelsed ja seal on intensiivsem eesti 'kee-, le õpetus. " •-'• / V Suvekodude kohta räägitakse, ei need peavad andma lastele eesti: vaimu ja kasvatama nendes .eesti mee]t. Mulle andis suvekodu peamiselt eesti sõpru, ja ma arvan, et see pn suvega saab veel seda edasi viia ja levi tada.. Peetakse silmas ka Hiina ja USA sõprust. Eiole enam kaugel aeg, kus Hiina armee omab moodsad relvad: ja juhtkonna, N. Liidul 'on praegu käsil Moskva oiümpiamangude näol suurprojek( oma võimsuse demonstreerimiseks. Võiks nimetada, et Berliini olümpiaad just enne II Maailmasõja puhkemist, oli taoline propaganda üritus rahvussotsialistlikule Saksamaale ja Hitlerile. Hiljuti kinnitas üks Ida- Euroopast vabasse maailma alles mõni kuü tagasi ärahüpanud kommunistlik'tegelane, ..kes töötas majanduslikul alal Ida-Euroopa maades, N, Liidus ja'oli:viibinud ka Eestis, et N , Liit valmistub praegu 'kii-' resti sõja vastu ja kogub selleks igasuguseid tagavarasid. Kui ka N. Liidus räägitakse energia ja eriti õli puudusest, siis ta ütles,:et-see- tuleb sellest, et N. Liit kogub suuri pii tagavarasid.. Rumeeniast läheb rong rongi järele õli N.- Liidu arvatavasti Uuralicles olevasse õli hoiukohta. Välismaine rongi , meeskond .vahetatakse sealpool Vene piiri ja uus K GB meeskond viib õli rongi teadmata sihtkohta. Ta oli viibinud ka N. Eestis ja teadis, et põlevkivist tehtavat õli kasutatakse.bensiiniks peamiselt ennukitele.. • sa, et kasvatuspersonäl oli sunnitud 'kodude tähtsaim rahvuslik ülesanne, lastele mänge seletama ja asju tea-. Kuid kui umbkeelseid lapsi iga'aastani a kas mõlemas keeles (mis loomulikult, võtab topelt nii kaua aega) või ainult."rootsi keeles. Õnneks .(?) leidus suvekodus ka paar last, kes rootsi keelt ei osanud. Selle t õ t t u tul i kõiki asju kaks korda seletada: esiteks rootsi keeles, pärast eesti keeles (jah! enamasti selles järjekorras). Lastele anti küll eesti keele õpetust, kuid egas keeleöpetaja ei suuda ühe kuuga seda. ära teha, mida vanemad üksteist kuud tegemata "jätnud.. Kuna kasvatajad pidid kogu aeg' nii rootsi keelt kui eesti keelt rääkima, võis tihtipeale kuulda nooremat jkas-vatuspersonali ka omavahel rootsi keelt rääkimas. Ma ei saa jätta küsimata! Miks võetakse suvekodudesse lapsi, kes eesti keelt ei oska? Põhjuseks ei saa olla,' et eesti keele oskajaid on liiga taga juurde tuleb," sunnib' see kasvatajaid rootsi' keelt kasutama ja süs jäävad: meie suvekodud eesti suvekodudeks vaid nime poolest.. - Eesti keele; mitteoskajate arv kasvab pidevalt meie suvekodudes. See on tõsine probleem ja Eesti Abi Suvekodude Kuratoorium peab selle kiiremas: korras käsile võtma. Kui lastevanemad ei soovi oma lastele eesti keelt Õpetada, ei ole ka.põhjust neid eesti suvekodudesse saata. Kui juba kasvatajad on sünnitud rootsi keelt rääkima, on asi liiga kausele läinud. Kuratoorium peaks nõudma, et lapsel on teatud eesti keele algteadmised, enne kui laps Suvekodus se lastakse. Alternatiiv on, et meie suvekodud mõne aastaga;peavad minema täiesti rootsi keele peale üle.. ; : - ; ' . ; ' V v WASHINGTON,; Olukord' sõja algamiseks on ka eriti soodus, sest vabas; maailmas valitseb energia kriis. Ön karta, et USA mõne aasta .jooksul selle kriisi lahendab, sellega, et valmistab;õli aseaineid kivisöest, viljast jäätmetest ja mutist "materjalist. Meenub seoses sellega, et; 23. augustil, möödub 40 aasiai Mo 1 otov-Ribbentrop paktist. Seega Teise Maailmasõja algamisest on sõdade 20-ne aastane vaheaeg kahekordselt ületatud.-J. Stalin sõlmis selle pakti, et oma:lepinguosalist hävitada. Hitleron hävitatud ja Liidu ; uueks lepinguosaliseks on USA oma eletente ja'SALT-iga, nüüd juba teises vaatuses. Hitler reetis Molo-tov- Ribbentropi paktiga Balti riigid, Soome ja/ Rumeenia 'väikerahvad. Detente ja;SALT H;eesmärk on, et uus lepinguosaline; USA /reedaks kommunismile väikerahvaid, nagu Kuubar Taivani, Angoola, Etioopia, Nikaraagua, jne/Venelane on oma lepinguosalised alati hävitanud. : pühakiri ütleb, et kes mõõga tõm-ruar 1950. Esimehe kohale kandide, ris ainsana Aleksander Veiler, kes hääletamisel sai 19 häält poolt. Hääletamisest osavõtt 33 esinduskogu ljišet ja lisaks uks kehtetuks loetud / hääl; Juhatuse liikmeeks valiti antud häälte järjekorras- Mihkel Hansen, Artur Ekbaum, Endel Kareda,. Andres Joasalu, Aldo. Lattik,: Eugen Lasn, lllein Reio ja Siegfrid Veidenbaum. Juhatuse liikme kandidaatideks jäi Voldemar Jaaku, Edgar Va1 - ter Saks ja Voldemar: Kägu; Revisjonikomisjoni valiti: Ermi Soomet, ;; Johannes;Soo .ja-Salme Reiinä. Kan- • didaatideks jäid George Thomasberg' •ja Hugo Aleksander Voore. ..;•;•.• /Uuel juhatusel oli üheks 'esimeseks ; ulatuslikumaks aktsiooniks, energilise .esimehe A. Veileri eestvedamisel;; eestL põgenikest söekaevuritele Belgiast Kanadasse sisserännu taotle- ; mine, mis ka suurel määral teostus.. Samuti; loodi side' Liidu nimel i m m i / ? gratsiOoni ministeeriumiga kus taoi- ; leti immigratsiooni'eeskirjade kohal... dämist põgenikele; sisserännuks ava-; ramatel 'tingimustel. Nagu eelpool mainitud, -aastate 1949—1951- vahe-••; mi kus j võime kogeda mitmekordselt ;• suuremat eestlaste sisserändu Kana- .. dasse, .niis teostus peavniselt Saksa--,; maalt, Rootsist ja Inglismaalt. Dünaamilisel ja alati plaanitsejal ;- esimehel olid: kavas mitmed proiek- . : tid, millest ta suutis 1950. aastal ^teostada ajaleht,-'„Meie Elu" ja. 'Eesti. Abistamiskomitee Kanadas asutami- ;: se. A. Veilerr ootamata surm Iv.ok- . toobril 1950 oli Liidule suureks ja asendamatuks kaotuseks. -'-."•,f'-'-'.- Järgmise juhatuse valimistel oh esimehe kandidaadiks Aleksander. K i u l , kes valituna asus/Liidu juhtimisele 29. aprillil 1951. Esinduskogu ' koosolekul pooldati tiheda koostöö - Vajadust ÜSA' eestlaskonnaga vabadusvõitluse teostamiseks ja Edgar Valter Saksa algatusel. esinduskogu..'-.;. kiitis heaks-Eesti Vabariigi konsulaaresinduse ellukutsumise taotlemise vajaduse Kanadas. Uue esimehe algatusel loodi Liidu juurde:vabadusvõitluse teostamiseks allprganisatsioon, mis sai . nimeks Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu, Nimetatu töötas Liidu juures erior ganina 1954. aasta kevadeni, mis.. ajast peale asus tegutsema iseseisva organisatsioonina. : . Liit saatis oma esindajad: RVN'u koosseisu kuni 1966. aastani. Hilisemad RVN'u ehk muudetud nimega Eestlaste Kesknõukogu Kanadas koosseisud on. kujundatud üldvalimiste teel ja exofficio liikmetest. • • A. Veileri algatusel 11. augustil 1950. aastal asutatud Eesti Abistamiskomitee Kanadas loomisel võeti tegevuse eesmärgiks Kanadasse jõudnud ;: uustulnukate abistamine korteri jä töö leidmisel, Saksamaal, asuvate invaliidide abistamine ja sisserännuksabivajajatele käenduste leidmiseks , kaasaaitamine. Aasta hiljem asus see organisatsioon tegutsema iseseisva põhikirja alusel.: 10. oktoobril 1951. aastal tegi ,,Meie';" Elu" teatavaks Liidu informatsiooni' konsul J. E. Markuse määramisest Eesti Vabariigi konsuli kohale'Kanadas., .;••: . •'"• v.; Aastate: jooksul on Liit olnud algatajaks ..või kaasosaliseks mitmetele' : rahvuslikele üldüritustele. ; J : ' 1-hclu algatusel 1964. aastal loodud Eestlaste Ajaloo Komisjon Kanadas on püsivalt, jäänud Liidu juurde. Komisjon- 'tegutseb oma kodukorra alusel ja annab aru „oma. tegevusest Liidu esinduskogu koosolekul. '_ Kolme, viimase aasta jooksul on Liidu j ulja tus erilise tähelepanu suunanud /organisatsioonide juhtkonna järelkasvu küsimusele kohtadel, mil-leks on kujunenud noorte seminari korraldamine Trenti ülikooli juures,:: igal aastal erineva kavaga. Tihedama sideme loomiseks, liikmesorgani-satsioonidega on juba neljanda aas-takäiguna järjekindlalt ilmunud L i i -. du bülletään „Silla's". . • ' Liidu' juhatus andis 1979. aasta ai- , sul liikmesorganisatsioonide .soovil Eestit; ja eestlasi' tutvustava inslis-keelse broshüüri „Estohiä a Nation in the Crosswinds", mis on. käesoleval ajal levitamisel.; 30-ne aasta jooksul on Liid>i esimeesteks olnud: Aleksander Veiler (f), Aleksander :Kütt (t), Mihkel Hansen, Kustav Kurg, Eduard Riis-na, Harry. Pärkma, Harras/KuilaniK; .(t), Hans Kukk, Elmar Silm, Robert Kreem ja Antoni Truuvcrt.' E. Riisna pn esimehe ülesannet täitnud korduvalt. .";;.;•' ;. 1978. aasta lõpul kuulus Liidu liikmeskonda 29 organisatsiooni. .1978. ja; 1979. aasta juhatusse kuuluvad: .esimees Antoni Truuvert abi-esimehed Vello Hubel ja Heli Kopti sekretär Ene Runge, välissekretär Tnu Kajjurand,. laekur HelseKurm » S i l , a s l c " toimetaja Valiv Johanson! ajaloo: komisjoni esimees Ermi Soomet j a juhatuse liikmed Malle Laan- \b abu, see saaib mo~o~g a' -l-aib-ui -hu uk, ki a. On soTo ning Margus Tae n u o 4 , l c o • , , karta/et USA, kes võttis kasulteele t S r ^ ' ? ' ^ 4 W"m esimesena a•a/t ompommi•, võib i.s e se - konnana nõuandev ko^u' millp ™ m n l , „ l ; c , „ , n il e l,a-bui.- hva vm•'e da, ^ /'• • . .' meheks on^ dr. R| om: a•n %T?o: in i l l ! c - .... — - . / ; • ... • 5 • E. Soomet tario' Eestlaste .Vendlus, Kirkland- Lake, Lakehead (Port- Arthur), Winnipeg ,.• Edmonton, Medieine '• Valley (Eckville), Lõuna-Alberta (osakondadega Calgarys ja Lelhbridges) ja Vancouver. •'.-'•"/ "•"..'•.•'•.,,...'':•"/ .'• Loetletud 15 organisatsioonist ühinesid Liiduga 13, s:o. eemale jäid esialgu St.; Catharines ja Ottawa. Liitunud organisatsioonide esindajateks Liitu esimeses esinduskogus olid: Artur Ekbaum, Mihkel.Hansen, Udo ITärm, Ella Ilmjärv,: Voldemar Jaaku, Harald Jõulu, Johan Järve, Artur Kaigas, Endel Kareda, Leida Kask, Arnold Kivi, August Kivisikk,; Robert Kreem, Elmar Kägu, Eugen Lasu, Erik Liigänd-Alfred Matiisen, Friedricli K. Meyer, Paul Niinemets, Arnold Pille, Salme Reima, Heino Reio, Nikolai Rõuk, Raymund';Saari ts, Edgar;Valter Saks, Johannes Soo, Voldemar Tammets,. George Thomasberg, "Härnald Toomsalu, Siegfrid;. Veidenbaum, Aleksander Weiler, Andres Joasalu,. Aleksander Päären, Oskar. Sork, Hugo Aleksander Voore, Aldo' Lattik, Peeter Mal-vet, Ermi -Soomet ja Harald Teder, Esinduskogu koosseisus, seega . 39 esindajat. ..Eestlased Kanadas" "(lk. 250) on ekslikult koosseisu kuuluvana märgitud Vaido Viitre ja koosseisust jäetud välja Peeter Malvet. Esimese korralise-juhatuse ja re- \isjonikomisjoni valimine, toimus kirjaliku hääletamise teel, kandideerimiseks nõusoleku andnud esinduskogu liikmete hulgast. Hääletamine viimaseks tähtpäevaks on' 24. veeb- 17. augustil aktsia hind $9.19 145 King Street West, Süite 1900, Toronto M5H3M1>-tel. 364-1131 õhtul
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 23, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-08-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790823 |
Description
Title | 1979-08-23-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 2 ;; NELJAPÄEVAL, '23. AUGUSTILTHURSDAY,. AUGUST 23 „MeieElu" nr. 34 (1541) 1979 John Diefenbaker'i poliitiline tule- meste õiguste eest, kelle esindus par-värk on kustunud ning Kanada on lament peab olema. Ta koostas ja sellevõrra igavam. Ükskõik, mida üt- viis parlamendis läbi ka Kanada ko-levad tema poliitilised sõbrad ja vas- danike õiguste akti — Bill of Rights, lased, oli Diefenbaker üks maagiline mis oma idealismi tõttu on nagu kuju, kes mõistmise sunnil ja kart- meelega unustatud järgnevate valit-matuse ajel oli üks värvirikkamaid süste ja bürokraatia poolt., poliitikuid Kanada parlamendis, po- Diefenbaker oli individualist ja liitilisel tribüünil ja tavalise rahva vaimse domineerimisega jõudis lahk-hulgas. helideni oma valitsuses ja erakon- Teda tõmbasid inimesed ja ta tõm- nas. Kuigi ta oli suurimaks külge-bas inimesi. Teda nagid sõbrad, sest tõmbejõuks konservatiivide erakon-ta oli kättesaadav ja teda kuulsid na ridade paisumisele, kukutas see-vastased; sest ta rääkis neile suu sis- sama partei ta oma juhi kohalt, se; Tä oli kartmatu, kui ta oma inim- Ometi jääb Diefenbakeri teeneks õiguste tõekspidamised ja süüdistu- konservatiivide erakonna uus tõus sed 'N. Liidu vastu paiskas näkku ja selle tulemusi naudivad nüüd hoo- Nikita Hrustshevile ühendatud Rah- pis nooremad mehed Ottawas; Ta vaste Organisatsioonis. Ta oli toetav, murdis liberaalide hegemoonia või kui ŠCanada vähemusgrupid teda va- mu juures ja taastas jällekordselt j asid ja ilmus isiklikult kohale. Ta demokraatia. Diefenbaker unistas on mitmel kobral kõnelenud ka meie Kanada põhjaalade arengust, kuid rahvusgrupile 'Torontos ja tema sõ- majanduslikud vajadused on sundi-nad ei tunginud ainult meile süda- mid järgnenud liberaalide valitsuse meisse, vaid kostsid ka Moskvas. tähelepanu sinnasamasse, kuigi Dier Ta oli südi toetaja Inglise krooni- fenbakeri poliitilisi ambitsioone mai le, kuid nagu ta oli surunud kordu- nimata, vait kuninganna kätt. nii oli tema Kuid ka Diefenbaker ei suutnud käepigistus ning tähelepanu alati ka võidelda poliitiliste jä majanduslike tavalisele inimesele. Vaatlesin Die- olude vastu. Tööpuudus, dollari Ian-fenbakeri sisseastumist ühel vastu- gus suhtes USA dollariga. Võitlus-võtul OttawasV ta märkas endal pii- lennuki Avro Arrow ehituse anullee- Laenü vajaduse korral kasutage TORONTO EESTI ÜHISPANGA madalaid laenuintressimäärasid. Intressid arvestatakse veerandaasta viisi ]1V4,q/Ö öastas laenud on lahtised 0 Personaaliaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. AKTUAALSEL TEEMAL il Uue suure maailmasõja puhkemiseks lähemate aastate jooksul on mitmeid mõjuvaid põhjusi. Kõige tähtsam tegur selleks on tohutu hirm vabas maailmas sõjaohu ja eriti aatomsõjaohu eest, mis takistab relvastamist ja mille mõjul tehakse N. Liidule tohutu suuri järeleandmisi. Sellega muutub Moskva järjest tugevamaks ja tema mõjupiirkonnad laienevad. Kommunistlikku Venemaad ergutab uude sõjalisse konflikti Teise Maailmasõja tohutu suured võidud. Punaarmee II Maailmasõja kangelased on väljalan-gemas ja uued kindralid ootavad sõjalist kuulsust ja au. Kuid ön ka teisi põhjusi. M. Liidus üha suureneb toitainete puudus ja ka tarbekaupade puudus sõja ettevalmistuste tõttu. Samal ajal on USA*s, Kanadas ja mujal tohutu suured viljasaagid ja see kapitalistliku maailma edukäik teeb kom-kujfa oligi käsi pikal juures. ,^irV rimine pärast aastaid ja 300 miljonit j munismik väga halba reklaami. Sellepärast on vajalik imede maa Amee-tage minule, kui Torontosse jõuate", dollarit mvešteerimisi. Kuuba krn rika praegusel kujul hävitada. ' . Kuid siis-sai opositsiooni juhist pea- ja Kanada baasides olevate Bomarc • Kõiae mõjuvamaks põhjuseks; ön nünister ja minul oli kutse kirjuta- missilite aatompeadele : vastuseis '.y^ "maailma' riikide- kuid - eriti USA vastusammud. ameeriklaste tohutu naiivsus N-. Lii- Need asetasid Diefenbaker! valitsu-, d u i a o Ü L l s t e j a c r i l i sõja ettevalmis-x « v x v u j « : . y „ y . . ^ ö : „ i « t X L « 3 . i « V"«T-.... •'"relva kasutasid jaapani; aegset vestluskaaslast vastuvõtult vaikse mehe olukorra ning õiguste /Teise Maailmasõja'•lõpul• Ottawas publiku ridades, ta nägu 'eest võitleja. ;Ta nagu sammus möö- j d •• C]^r m^'j ^elle end da, Diefenbaker, peaminister, vastas ning lõpuks isikliku kirjaga. ;'••' Temal oli fenomenaalne mälu, ka se efektiivsuse küsimusmärgi ette j a , t u s t e S L m t e s . . - Ameeriklased välmis- > nägude suhtes. Esimestel Eesti Pae- konservatiivide ja Diefenbakeri tä-[ ia'^.-aatompommijaolid esimesed vadel tõttas ta peakõnelejana Toron- - helend hakkas vajuma. : • I ^ s ^ a t o j j u t L l . s u u ^ e h ä v i j õ u š a to raekoja ette. Siis märkas ta oma, Diefenbaker oli rahvatribmm j a - r e ] v a kasutasid;-jaapanlaste /vastu Nüüd on . .... „. endapooll väl-lõi naerule,ia käsi kerkis tervituseks, da suurtööstusest -ning iseteadvais.t ; m j š t a t u c | - - .rej^a :'--pärast, sest N. Liit : Temap oli põnev vestelda, või kas/ akadeemikuist. Ka see maksis tema-; o m a b •präpau pai ju rohkem ja palju tema välkkiirete reaktsiooni ja -seal--le kätte. Ta paisutas konversatiivide • ^ aatompom-samas loodud anekdootide.. pärast, partei tema/aukohale Ottawas. Võib .j m ^ kui on USA arsenalis Hirm uue Sündinud 18. septembril 1895; suri olla masside valituna; paistis silma] s^a e e s t o n nii suur^t fehakse oma Diefenbaker .16. augustil. s.a. Otta- tema individualism ka parteis, k e s ; v a s t a s e l e N - L i i d u l e kogu aee suuri w a s « ^ • : lõpuks -seljataga.organiseeritult.^^^te•'järeleandmisi; millega:.süürendatak- Vähe ori neid- Kanada poliitikuid, kutas tema. Parteile heitis • sisevõit- j s e o m a ' vastase - võimsust lapselikus mrm .-selgelt, ^uutnuksid. mälupUÜ: lus ^ sööbida. Kandes kuus aastat peami- gevat varju. Kuid Diefanbäker indi- L o o d c l a k s C j et vast ehk vahepeal nistri rasket koormat viis Diefenba- yiduahstina võitles valimistel edasi . m i d ä g i 1 u h t u b j a s u u r k o k k u p õ r g e ker/ 203 esindajaga konservatiivide ja võitis, sest ta tundis endal mis- ..-jääb-"tulemata partei 19^. a. parlamenti suurim siooni täita olevat, enamus Kanada parlamendi ajaloos. Nüüd, parast surma, elab Diefen- Küid mis saab siis kui micfagi ei juhtu ja juhtub lõpuks see, mida civ Kuid jub^tl 962. a. konservatiivide bal^ / edasi parlamendi annaii^ esindus jõudis parlamendis vähemu- isiklikes memuaarides, kuid veel j se olukorda ja Diefenbakerist sai jäi- kaua aastaid Kanada rahva süda • lekordselt parlamendi liige. Biefen- meis, Diefenbaker oli osa Kanada •baker-arm^sfa^ ajaloost oma elutöös, ta i usÄ^aatompommicIe t ä b a r a s t Vili le^inimesi/ kes siin cn. Ta õli Kana- jääb/ajalüklai edasi ka pärast leiab enda- sõjaliselt nii tugeva; olevat, et. annab oma äatomrelvadega esimese löögi, ja "purustab enamiku .... . „ , • ••• • • . et mõjuvat vastulööki polegi "enam da suurimaTcl patrioote, .kes', seda hä- ma, kuigi seda peavad; juba teised j v õ i m ^ j i k sooritada. See. on iömmiH behematult väljendas;-'Ta oli alati kirjutama. võitluses parlamendi õiguste ja ini- . V. IHiillllllllillllllllllW (Algus esiküljel) iade advokaadina. .Ta kandideeris . mitu korda ebaõnnestunult provintsi ja omavalitsuse valimistel, kuid . alles 1940 valiti, ta.Lake Centre vali-misjaoškonna. s..tl Kanada Alamkoja ijikmeks ja esitas, seda ja hiljem, Prince Alberti valimisjaoskonda kü-yg ni oma surmar.i. Ta valiti 1956 aastal konservatiivide; partei juhiks ja j;°57.- a. valima-/! '""/nestus tal oma ci ü naa mil ise va 1 irh i s kämpaa-n i aga kukutada'- liberaalide| partei 20 aastat kestnud hegemooniat ning sai Kanada, peaministriks. Uute] valimistel 1958 saavutas J: G. 'Diefenbaker konservatiivide partei ajaloos kõige sui — selle pealkirjaga avaldab Stok-holmis ilniuv „Eesti Päevaleht" kirjutise, mis valgustab olukorda Rootsis eesti noorte suvekodudes. Selles üteldakse muuhulgas: „Pika aja jooksul, mis olen suvi-kodus' olnud, Olen palju muudatusi rema liikmete arvu,: 203. liiset 365 i näinud. Kõige - suurem, ja, kurvem .liikmelises parlamendis. ' J.; • G. Diefenbakeri" peaministriks .c'•'•.'aeg- langes raskele ja murran- • • 'i ; ;^'!^,/aiale, kus streigid; majan- •C:L'S1i|. r ;l!d •askiised .ja'- skandaalid te-.' m r v c ministrlite ja parteikaaslasi ie keskel vamištasid^avalikkusi.'Tal polnud õnne oma.ministrite valikul, kes lahkhelide, pärast massiliselt läh-kusid valitsusest. 1963 a.' valimistel ta sooritas uksi jäetuna oma minist-rite; ja parteijuhtide poolt valimiskampaaniat ning liberaalide partei juhilL..Pearson.il õnnestus teda 1963 võita .väikese liikmete arvuga. J. G. Diefenbakeri; südamesooviks: oli uih tel valimistel uuesti võimule tulla, kuid uuel partei kpntroversiaalsel presidendil D. Campil õnnestus teda juhi kohalt /.alandaval '•konverentsil 1967 Torontos Maple Leaf Gardehis kukutada ja partei juhiks valiti, saamatu ja hõrk mees Robert Stanfield, kes ei suutnud võita ühtegi valimist. J.;G. Diefenbaker jäi parlamendiliikmeks oma surmani ja oma dünaamilise esinemisega aitas kaasa selleks, et uus konservatiivide partei juht Joe Glark saavutas kõige suurema vpartei olukorra ja tuli võimule Otta- •;• was. '•• .\: \\ ^Kanada rahvas mälestab ja leinab. 'John G. Diefenbakerit, kui endist peaministrit, kui suurt Kanada riigimeest ja rahvajuhti kellele dünaamilise kõnemehena ja osava parlamentäärina oli raske leida vastast. Eestlased mälestavad John G. Diefenbakerit kui suurt, eestlaste ja Balti rah-vaste sõpra. •: • . - : / - • . • - /'• . -Ä. 1 Kala nistlikkude fanaatikute; kuid eriti Punaarmee kindralite. ammune, unistus. •-. '•...;.'; _'".-'.• ' ..' J a n i i see kordub aastast, aastasse,- et suure hirmu mõjul tehakse üks järeleandmine teise järele. Hirmu, mõjul sõja laienemise pärast peeti Indo Hiinas' ainult piiratud sõda ja see-kaotati H. Kissingeri nn. Pariisi ..auväärse" rahuga..Selle järele hakkasid doominod langema Angoolas/ Etioopias; Afganistanis ja kõige viima tr Nikaraaguas. Meenutame ainult vähe. Sel aastal oli näiteks! Ojamaale vähemalt 20/ soovijat rohkem kui kohti- ja Kunglagi oli täis. Kui õn rohkem soovijaid, kui kohti; peaks ees ii keele oskus määrama, milline laps pääseb suvekodusse jä .milline ei pääse.. Kõige rohkem raskusi pn nende lastega, kes suvekodusse tulles ühtegi sõna eesti keelt ei oska. Kui need ära jääksid; saaksid kasvata jad, rääkida ainult ,eesti/ keelt 1 astega ja sek juhul ei kipuks kasvatajad, oma -vahel rootsi keele peale üle minema. Loomulikult võib; leida, et üks suvekodude ülesanne on. lastele eesti kpelt õpetada. Kuld selle eest .peavad hoolitsema vanemad ja kool. Kui/tahetakse suvekodus ümbkeelse- 'Eestlastest, immigrandid Kanadas olid juba enne II Maailmasõda mitmetes kohtades asutanud kohapealsed eesti seltsid. Nii olid tegutsenud mitmed,organisatsioonid Albertas ja eesti seltsid oldi asutatud Vancouve-ris, Winnipegis, Montrealis ning Torontos. . ; : Põgenike juurdevool ;; uusimmi-grantidena muutis •tunduvalt Kanada eestlaste arvu ja kardinaalselt : ka elukutselist koostist. Kui 1949. aasta kevadel Aleksander Veiler hakkas õhutama organisatsioonide liidu asutamise ideed, siis tegutses "Kanadas juba 15 kohapealsel eesti seltsi. A. Veiler oli 194.8. aastal oma laste kutsel asunud Rootsist Albert asse, kust ta arendas väga vilgast, kirjavahetust seltsidega ja üksikisikutega. ;.. A. Veiler kutsus kokku 26. juunil 4949. aastal.St. Catharines toimunud Lõuna-Ontario suvepäevadel aktiivsemate eestlaste koosoleku, Kanada eestlaste keskorganisatsiooni asutamiseks. Sellel koosolekul valiti keskorganisatsiooni .ajutine iuhatus, vaii-i i ' põhikirja komisjon ja m ä ä r a t i kind 1 aks ;organisatsiooni ülesanded, eesmärk ja struktuur. Seega tuleks seda päeva lugeda ka Liidu asutamine tähtpäevaks. • Liidu juhatuse ringkirjas 21. maist 1970 on 'Liidu asutamise aeg nihutatud 1950.; ä. sügisele, mis. ei • vasta ajaloolisele • faktilisele dokumentatsioonile, kuna juba 24. veebruariks 1950 lõppesid ka kirjalikult hääletatud korralise juhatuse valimised ja 1949. a. sügisel oli seltside poolt võetud, vastu Liidu põhikiri. . 'Eelpool märgitud koosolekul valiti keskorganisatsiooni aju tisse juhatusse: esimeheks A. .Veiler, abiesimeesteks Joh. Soo (Toronto) ja V. •Kerson (Montreal) (Lk.- 249 -^Eestlased Kanadas".ekslikult, märgitud A. Kerson) .sekretäriks S. Veidenbaum (Toronto) ja juhatuse liikmeteks A. Ekbaum (St. Catharines), I. Veskimets: :(London)", P. Möldre (Ottawa); H. Reio (Hamilton), H. Voore (Van-couver),. V. Tammet.s (Eckville), G. Thomasberg-(Winnipeg) ja pr. Lempi Lasn (Port Arthur). Põhiki r j äkom i s j on i valiti: A. Veiler, A. Ekbaum ja S. Veidenbaum. Ajutise juhatuse ja põhikirjako-misjoni ringkirjad . 27. novembrist 1949. a^ kinnitavad paari ajaloolist tõika. Esiteks, et uue keskorganisatsiooni nimeks on Eesti,Liit.'Kanadas ja teiseks määritletakse ringkirjas: ..Nüüd on ? : i eesti seltside üldarvust Kanadas põhikirja heaks kiitnud ning ajutine juhatus, võtab omale õiguse põhikirja. §23;alusel põhikirja kehlimahakkamist siinkohal konstateerida." Ringkirjas on loetletud sellega peale hakata. Kommunismi järgmised.eesti seltsid: Montreal, Ol-kui riigi valitsemisvorm on vanane- lawa, Toronto, Hamilton, /St. Catha-mas, ja raugastumas. Ainult relvade-(rines,:London, Kitchener,.Põhja-On-sedagi, millise suure hirmu psühhoo si all peeti Zambias, Lusakas Com-mohwealthi . konverentsi ja kuidas riigijuhid üksteise võidu püüdsid kommunistide administratsiooni all olevatele: Aafrika diktatuuri riikidele meeldida, et hävitada Rodeesia mus- 4acle valgete piiskop Muzareva demokraatiat. Et sundida, Rodeesiat Moskvast juhitud terroristide valitsuse alla. / / /.-' ; Suur hirm valitseb USA-s ka A. Gromõko ähvarduste pärast ja ei juleta USA-le kahjulikku SALT II jätta kinnitamata. Kuid:SÄLT II ainult legaliseerib Moskva suurt sõjamasinat ja tohutuid sõjalisi ettevalmistusi ja takistab USA-d tegemast vajalikke, ettevalmistusi. See ort leping millega müüakse vastasele maha õigused USA-d- ja ...tema liitlasi kaitsta N, Liidu rünnaku v.astu, Üheks põhjuseks on veel järjest Suurenev rahulolematus nooremas generatsioonis 'kommunistliku korra vastu N. Liidus. 'Noorte eest ei ole see enam-mingiks saladuseks, et ajal, JÄ-j N. Liidus on toitainetest ja' tarbekaupadest suur puudus. Näiteks sel suvel puudub koguni 50 •miljoni tonni teravilja. Valitseb vabas maailmas ja eriti USA-s tohutu suur pillamine, sest USA nisusaaki loetakse nüüd rekordiliseks- ja ei teata, mis muudatus on minu arvates vaga keel mi da- • suvekodudes kasutatakse;; Kui kasvandikuna suvekodus olin, oli meie omavaheliseks keeleks :peamiselt rootsi keel,, eriti viimased aastad., Peagu kõik kasvandikud -oskasid eesti keelt.nii et kasvatajatel ei olnud rootsi keelt lastega;vaja rääki-Jtele eesti keelt Õpetada, võib ju jao-da. Neile üksikuile, kes eesti keelt ei t u s " oha nii, et ühes Suvekodus on osanud, seletasid teised lapsed vajalikud asjad ära. Kuid viimastel aastatel on eesti keele mitteoskajate arv. •tunduvalt 'tõusnud. Alguses peamiselt väiksemate laste hulgas, .kuid kuna need on vanemaks saanud, on nüüd umbkeelseid igas vanusegrupis. ; Tänavu- olid Kunglas peagu pooled lapsed umbkeelsed; See tõi kaa-eesti keeleoskajad ja seal käib tegevus eesti keeles, teises on umbkeelsed ja seal on intensiivsem eesti 'kee-, le õpetus. " •-'• / V Suvekodude kohta räägitakse, ei need peavad andma lastele eesti: vaimu ja kasvatama nendes .eesti mee]t. Mulle andis suvekodu peamiselt eesti sõpru, ja ma arvan, et see pn suvega saab veel seda edasi viia ja levi tada.. Peetakse silmas ka Hiina ja USA sõprust. Eiole enam kaugel aeg, kus Hiina armee omab moodsad relvad: ja juhtkonna, N. Liidul 'on praegu käsil Moskva oiümpiamangude näol suurprojek( oma võimsuse demonstreerimiseks. Võiks nimetada, et Berliini olümpiaad just enne II Maailmasõja puhkemist, oli taoline propaganda üritus rahvussotsialistlikule Saksamaale ja Hitlerile. Hiljuti kinnitas üks Ida- Euroopast vabasse maailma alles mõni kuü tagasi ärahüpanud kommunistlik'tegelane, ..kes töötas majanduslikul alal Ida-Euroopa maades, N, Liidus ja'oli:viibinud ka Eestis, et N , Liit valmistub praegu 'kii-' resti sõja vastu ja kogub selleks igasuguseid tagavarasid. Kui ka N. Liidus räägitakse energia ja eriti õli puudusest, siis ta ütles,:et-see- tuleb sellest, et N. Liit kogub suuri pii tagavarasid.. Rumeeniast läheb rong rongi järele õli N.- Liidu arvatavasti Uuralicles olevasse õli hoiukohta. Välismaine rongi , meeskond .vahetatakse sealpool Vene piiri ja uus K GB meeskond viib õli rongi teadmata sihtkohta. Ta oli viibinud ka N. Eestis ja teadis, et põlevkivist tehtavat õli kasutatakse.bensiiniks peamiselt ennukitele.. • sa, et kasvatuspersonäl oli sunnitud 'kodude tähtsaim rahvuslik ülesanne, lastele mänge seletama ja asju tea-. Kuid kui umbkeelseid lapsi iga'aastani a kas mõlemas keeles (mis loomulikult, võtab topelt nii kaua aega) või ainult."rootsi keeles. Õnneks .(?) leidus suvekodus ka paar last, kes rootsi keelt ei osanud. Selle t õ t t u tul i kõiki asju kaks korda seletada: esiteks rootsi keeles, pärast eesti keeles (jah! enamasti selles järjekorras). Lastele anti küll eesti keele õpetust, kuid egas keeleöpetaja ei suuda ühe kuuga seda. ära teha, mida vanemad üksteist kuud tegemata "jätnud.. Kuna kasvatajad pidid kogu aeg' nii rootsi keelt kui eesti keelt rääkima, võis tihtipeale kuulda nooremat jkas-vatuspersonali ka omavahel rootsi keelt rääkimas. Ma ei saa jätta küsimata! Miks võetakse suvekodudesse lapsi, kes eesti keelt ei oska? Põhjuseks ei saa olla,' et eesti keele oskajaid on liiga taga juurde tuleb," sunnib' see kasvatajaid rootsi' keelt kasutama ja süs jäävad: meie suvekodud eesti suvekodudeks vaid nime poolest.. - Eesti keele; mitteoskajate arv kasvab pidevalt meie suvekodudes. See on tõsine probleem ja Eesti Abi Suvekodude Kuratoorium peab selle kiiremas: korras käsile võtma. Kui lastevanemad ei soovi oma lastele eesti keelt Õpetada, ei ole ka.põhjust neid eesti suvekodudesse saata. Kui juba kasvatajad on sünnitud rootsi keelt rääkima, on asi liiga kausele läinud. Kuratoorium peaks nõudma, et lapsel on teatud eesti keele algteadmised, enne kui laps Suvekodus se lastakse. Alternatiiv on, et meie suvekodud mõne aastaga;peavad minema täiesti rootsi keele peale üle.. ; : - ; ' . ; ' V v WASHINGTON,; Olukord' sõja algamiseks on ka eriti soodus, sest vabas; maailmas valitseb energia kriis. Ön karta, et USA mõne aasta .jooksul selle kriisi lahendab, sellega, et valmistab;õli aseaineid kivisöest, viljast jäätmetest ja mutist "materjalist. Meenub seoses sellega, et; 23. augustil, möödub 40 aasiai Mo 1 otov-Ribbentrop paktist. Seega Teise Maailmasõja algamisest on sõdade 20-ne aastane vaheaeg kahekordselt ületatud.-J. Stalin sõlmis selle pakti, et oma:lepinguosalist hävitada. Hitleron hävitatud ja Liidu ; uueks lepinguosaliseks on USA oma eletente ja'SALT-iga, nüüd juba teises vaatuses. Hitler reetis Molo-tov- Ribbentropi paktiga Balti riigid, Soome ja/ Rumeenia 'väikerahvad. Detente ja;SALT H;eesmärk on, et uus lepinguosaline; USA /reedaks kommunismile väikerahvaid, nagu Kuubar Taivani, Angoola, Etioopia, Nikaraagua, jne/Venelane on oma lepinguosalised alati hävitanud. : pühakiri ütleb, et kes mõõga tõm-ruar 1950. Esimehe kohale kandide, ris ainsana Aleksander Veiler, kes hääletamisel sai 19 häält poolt. Hääletamisest osavõtt 33 esinduskogu ljišet ja lisaks uks kehtetuks loetud / hääl; Juhatuse liikmeeks valiti antud häälte järjekorras- Mihkel Hansen, Artur Ekbaum, Endel Kareda,. Andres Joasalu, Aldo. Lattik,: Eugen Lasn, lllein Reio ja Siegfrid Veidenbaum. Juhatuse liikme kandidaatideks jäi Voldemar Jaaku, Edgar Va1 - ter Saks ja Voldemar: Kägu; Revisjonikomisjoni valiti: Ermi Soomet, ;; Johannes;Soo .ja-Salme Reiinä. Kan- • didaatideks jäid George Thomasberg' •ja Hugo Aleksander Voore. ..;•;•.• /Uuel juhatusel oli üheks 'esimeseks ; ulatuslikumaks aktsiooniks, energilise .esimehe A. Veileri eestvedamisel;; eestL põgenikest söekaevuritele Belgiast Kanadasse sisserännu taotle- ; mine, mis ka suurel määral teostus.. Samuti; loodi side' Liidu nimel i m m i / ? gratsiOoni ministeeriumiga kus taoi- ; leti immigratsiooni'eeskirjade kohal... dämist põgenikele; sisserännuks ava-; ramatel 'tingimustel. Nagu eelpool mainitud, -aastate 1949—1951- vahe-••; mi kus j võime kogeda mitmekordselt ;• suuremat eestlaste sisserändu Kana- .. dasse, .niis teostus peavniselt Saksa--,; maalt, Rootsist ja Inglismaalt. Dünaamilisel ja alati plaanitsejal ;- esimehel olid: kavas mitmed proiek- . : tid, millest ta suutis 1950. aastal ^teostada ajaleht,-'„Meie Elu" ja. 'Eesti. Abistamiskomitee Kanadas asutami- ;: se. A. Veilerr ootamata surm Iv.ok- . toobril 1950 oli Liidule suureks ja asendamatuks kaotuseks. -'-."•,f'-'-'.- Järgmise juhatuse valimistel oh esimehe kandidaadiks Aleksander. K i u l , kes valituna asus/Liidu juhtimisele 29. aprillil 1951. Esinduskogu ' koosolekul pooldati tiheda koostöö - Vajadust ÜSA' eestlaskonnaga vabadusvõitluse teostamiseks ja Edgar Valter Saksa algatusel. esinduskogu..'-.;. kiitis heaks-Eesti Vabariigi konsulaaresinduse ellukutsumise taotlemise vajaduse Kanadas. Uue esimehe algatusel loodi Liidu juurde:vabadusvõitluse teostamiseks allprganisatsioon, mis sai . nimeks Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu, Nimetatu töötas Liidu juures erior ganina 1954. aasta kevadeni, mis.. ajast peale asus tegutsema iseseisva organisatsioonina. : . Liit saatis oma esindajad: RVN'u koosseisu kuni 1966. aastani. Hilisemad RVN'u ehk muudetud nimega Eestlaste Kesknõukogu Kanadas koosseisud on. kujundatud üldvalimiste teel ja exofficio liikmetest. • • A. Veileri algatusel 11. augustil 1950. aastal asutatud Eesti Abistamiskomitee Kanadas loomisel võeti tegevuse eesmärgiks Kanadasse jõudnud ;: uustulnukate abistamine korteri jä töö leidmisel, Saksamaal, asuvate invaliidide abistamine ja sisserännuksabivajajatele käenduste leidmiseks , kaasaaitamine. Aasta hiljem asus see organisatsioon tegutsema iseseisva põhikirja alusel.: 10. oktoobril 1951. aastal tegi ,,Meie';" Elu" teatavaks Liidu informatsiooni' konsul J. E. Markuse määramisest Eesti Vabariigi konsuli kohale'Kanadas., .;••: . •'"• v.; Aastate: jooksul on Liit olnud algatajaks ..või kaasosaliseks mitmetele' : rahvuslikele üldüritustele. ; J : ' 1-hclu algatusel 1964. aastal loodud Eestlaste Ajaloo Komisjon Kanadas on püsivalt, jäänud Liidu juurde. Komisjon- 'tegutseb oma kodukorra alusel ja annab aru „oma. tegevusest Liidu esinduskogu koosolekul. '_ Kolme, viimase aasta jooksul on Liidu j ulja tus erilise tähelepanu suunanud /organisatsioonide juhtkonna järelkasvu küsimusele kohtadel, mil-leks on kujunenud noorte seminari korraldamine Trenti ülikooli juures,:: igal aastal erineva kavaga. Tihedama sideme loomiseks, liikmesorgani-satsioonidega on juba neljanda aas-takäiguna järjekindlalt ilmunud L i i -. du bülletään „Silla's". . • ' Liidu' juhatus andis 1979. aasta ai- , sul liikmesorganisatsioonide .soovil Eestit; ja eestlasi' tutvustava inslis-keelse broshüüri „Estohiä a Nation in the Crosswinds", mis on. käesoleval ajal levitamisel.; 30-ne aasta jooksul on Liid>i esimeesteks olnud: Aleksander Veiler (f), Aleksander :Kütt (t), Mihkel Hansen, Kustav Kurg, Eduard Riis-na, Harry. Pärkma, Harras/KuilaniK; .(t), Hans Kukk, Elmar Silm, Robert Kreem ja Antoni Truuvcrt.' E. Riisna pn esimehe ülesannet täitnud korduvalt. .";;.;•' ;. 1978. aasta lõpul kuulus Liidu liikmeskonda 29 organisatsiooni. .1978. ja; 1979. aasta juhatusse kuuluvad: .esimees Antoni Truuvert abi-esimehed Vello Hubel ja Heli Kopti sekretär Ene Runge, välissekretär Tnu Kajjurand,. laekur HelseKurm » S i l , a s l c " toimetaja Valiv Johanson! ajaloo: komisjoni esimees Ermi Soomet j a juhatuse liikmed Malle Laan- \b abu, see saaib mo~o~g a' -l-aib-ui -hu uk, ki a. On soTo ning Margus Tae n u o 4 , l c o • , , karta/et USA, kes võttis kasulteele t S r ^ ' ? ' ^ 4 W"m esimesena a•a/t ompommi•, võib i.s e se - konnana nõuandev ko^u' millp ™ m n l , „ l ; c , „ , n il e l,a-bui.- hva vm•'e da, ^ /'• • . .' meheks on^ dr. R| om: a•n %T?o: in i l l ! c - .... — - . / ; • ... • 5 • E. Soomet tario' Eestlaste .Vendlus, Kirkland- Lake, Lakehead (Port- Arthur), Winnipeg ,.• Edmonton, Medieine '• Valley (Eckville), Lõuna-Alberta (osakondadega Calgarys ja Lelhbridges) ja Vancouver. •'.-'•"/ "•"..'•.•'•.,,...'':•"/ .'• Loetletud 15 organisatsioonist ühinesid Liiduga 13, s:o. eemale jäid esialgu St.; Catharines ja Ottawa. Liitunud organisatsioonide esindajateks Liitu esimeses esinduskogus olid: Artur Ekbaum, Mihkel.Hansen, Udo ITärm, Ella Ilmjärv,: Voldemar Jaaku, Harald Jõulu, Johan Järve, Artur Kaigas, Endel Kareda, Leida Kask, Arnold Kivi, August Kivisikk,; Robert Kreem, Elmar Kägu, Eugen Lasu, Erik Liigänd-Alfred Matiisen, Friedricli K. Meyer, Paul Niinemets, Arnold Pille, Salme Reima, Heino Reio, Nikolai Rõuk, Raymund';Saari ts, Edgar;Valter Saks, Johannes Soo, Voldemar Tammets,. George Thomasberg, "Härnald Toomsalu, Siegfrid;. Veidenbaum, Aleksander Weiler, Andres Joasalu,. Aleksander Päären, Oskar. Sork, Hugo Aleksander Voore, Aldo' Lattik, Peeter Mal-vet, Ermi -Soomet ja Harald Teder, Esinduskogu koosseisus, seega . 39 esindajat. ..Eestlased Kanadas" "(lk. 250) on ekslikult koosseisu kuuluvana märgitud Vaido Viitre ja koosseisust jäetud välja Peeter Malvet. Esimese korralise-juhatuse ja re- \isjonikomisjoni valimine, toimus kirjaliku hääletamise teel, kandideerimiseks nõusoleku andnud esinduskogu liikmete hulgast. Hääletamine viimaseks tähtpäevaks on' 24. veeb- 17. augustil aktsia hind $9.19 145 King Street West, Süite 1900, Toronto M5H3M1>-tel. 364-1131 õhtul |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-23-02