Meie Elu = Our life, August 23, 1979

              2
;; NELJAPÄEVAL, '23. AUGUSTILTHURSDAY,. AUGUST 23 „MeieElu" nr. 34 (1541) 1979
John Diefenbaker'i poliitiline tule- meste õiguste eest, kelle esindus par-värk
on kustunud ning Kanada on lament peab olema. Ta koostas ja
sellevõrra igavam. Ükskõik, mida üt- viis parlamendis läbi ka Kanada ko-levad
tema poliitilised sõbrad ja vas- danike õiguste akti — Bill of Rights,
lased, oli Diefenbaker üks maagiline mis oma idealismi tõttu on nagu
kuju, kes mõistmise sunnil ja kart- meelega unustatud järgnevate valit-matuse
ajel oli üks värvirikkamaid süste ja bürokraatia poolt.,
poliitikuid Kanada parlamendis, po- Diefenbaker oli individualist ja
liitilisel tribüünil ja tavalise rahva vaimse domineerimisega jõudis lahk-hulgas.
helideni oma valitsuses ja erakon-
Teda tõmbasid inimesed ja ta tõm- nas. Kuigi ta oli suurimaks külge-bas
inimesi. Teda nagid sõbrad, sest tõmbejõuks konservatiivide erakon-ta
oli kättesaadav ja teda kuulsid na ridade paisumisele, kukutas see-vastased;
sest ta rääkis neile suu sis- sama partei ta oma juhi kohalt,
se; Tä oli kartmatu, kui ta oma inim- Ometi jääb Diefenbakeri teeneks
õiguste tõekspidamised ja süüdistu- konservatiivide erakonna uus tõus
sed 'N. Liidu vastu paiskas näkku ja selle tulemusi naudivad nüüd hoo-
Nikita Hrustshevile ühendatud Rah- pis nooremad mehed Ottawas; Ta
vaste Organisatsioonis. Ta oli toetav, murdis liberaalide hegemoonia või
kui ŠCanada vähemusgrupid teda va- mu juures ja taastas jällekordselt
j asid ja ilmus isiklikult kohale. Ta demokraatia. Diefenbaker unistas
on mitmel kobral kõnelenud ka meie Kanada põhjaalade arengust, kuid
rahvusgrupile 'Torontos ja tema sõ- majanduslikud vajadused on sundi-nad
ei tunginud ainult meile süda- mid järgnenud liberaalide valitsuse
meisse, vaid kostsid ka Moskvas. tähelepanu sinnasamasse, kuigi Dier
Ta oli südi toetaja Inglise krooni- fenbakeri poliitilisi ambitsioone mai
le, kuid nagu ta oli surunud kordu- nimata,
vait kuninganna kätt. nii oli tema Kuid ka Diefenbaker ei suutnud
käepigistus ning tähelepanu alati ka võidelda poliitiliste jä majanduslike
tavalisele inimesele. Vaatlesin Die- olude vastu. Tööpuudus, dollari Ian-fenbakeri
sisseastumist ühel vastu- gus suhtes USA dollariga. Võitlus-võtul
OttawasV ta märkas endal pii- lennuki Avro Arrow ehituse anullee-
Laenü vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
]1V4,q/Ö öastas
laenud on lahtised
0
Personaaliaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
AKTUAALSEL TEEMAL
il
Uue suure maailmasõja puhkemiseks lähemate aastate jooksul on mit­meid
mõjuvaid põhjusi. Kõige tähtsam tegur selleks on tohutu hirm vabas
maailmas sõjaohu ja eriti aatomsõjaohu eest, mis takistab relvastamist
ja mille mõjul tehakse N. Liidule tohutu suuri järeleandmisi. Sellega muu­tub
Moskva järjest tugevamaks ja tema mõjupiirkonnad laienevad. Kom­munistlikku
Venemaad ergutab uude sõjalisse konflikti Teise Maailmasõja
tohutu suured võidud. Punaarmee II Maailmasõja kangelased on väljalan-gemas
ja uued kindralid ootavad sõjalist kuulsust ja au. Kuid ön ka teisi
põhjusi. M. Liidus üha suureneb toitainete puudus ja ka tarbekaupade
puudus sõja ettevalmistuste tõttu. Samal ajal on USA*s, Kanadas ja mujal
tohutu suured viljasaagid ja see kapitalistliku maailma edukäik teeb kom-kujfa
oligi käsi pikal juures. ,^irV rimine pärast aastaid ja 300 miljonit j munismik väga halba reklaami. Sellepärast on vajalik imede maa Amee-tage
minule, kui Torontosse jõuate", dollarit mvešteerimisi. Kuuba krn rika praegusel kujul hävitada. ' .
Kuid siis-sai opositsiooni juhist pea- ja Kanada baasides olevate Bomarc • Kõiae mõjuvamaks põhjuseks; ön
nünister ja minul oli kutse kirjuta- missilite aatompeadele : vastuseis '.y^ "maailma' riikide- kuid - eriti
USA vastusammud. ameeriklaste tohutu naiivsus N-. Lii-
Need asetasid Diefenbaker! valitsu-, d u i a o Ü L l s t e j a c r i l i sõja ettevalmis-x
« v x v u j « : . y „ y . . ^ ö : „ i « t X L « 3 . i « V"«T-.... •'"relva kasutasid jaapani;
aegset vestluskaaslast vastuvõtult vaikse mehe olukorra ning õiguste /Teise Maailmasõja'•lõpul•
Ottawas publiku ridades, ta nägu 'eest võitleja. ;Ta nagu sammus möö- j d •• C]^r m^'j ^elle end
da, Diefenbaker, peaminister, vastas ning lõpuks
isikliku kirjaga.
;'••' Temal oli fenomenaalne mälu, ka se efektiivsuse küsimusmärgi ette j a , t u s t e S L m t e s . . - Ameeriklased välmis-
> nägude suhtes. Esimestel Eesti Pae- konservatiivide ja Diefenbakeri tä-[ ia'^.-aatompommijaolid esimesed
vadel tõttas ta peakõnelejana Toron- - helend hakkas vajuma. : • I ^ s ^ a t o j j u t L l . s u u ^ e h ä v i j õ u š a
to raekoja ette. Siis märkas ta oma, Diefenbaker oli rahvatribmm j a - r e ] v a kasutasid;-jaapanlaste /vastu
Nüüd on
. .... „. endapooll väl-lõi
naerule,ia käsi kerkis tervituseks, da suurtööstusest -ning iseteadvais.t ; m j š t a t u c | - - .rej^a
:'--pärast, sest N. Liit
: Temap oli põnev vestelda, või kas/ akadeemikuist. Ka see maksis tema-;
o m a b •präpau pai ju rohkem ja palju
tema välkkiirete reaktsiooni ja -seal--le kätte. Ta paisutas konversatiivide • ^ aatompom-samas
loodud anekdootide.. pärast, partei tema/aukohale Ottawas. Võib .j m ^ kui on USA arsenalis Hirm uue
Sündinud 18. septembril 1895; suri olla masside valituna; paistis silma] s^a e e s t o n nii suur^t fehakse oma
Diefenbaker .16. augustil. s.a. Otta- tema individualism ka parteis, k e s ; v a s t a s e l e N - L i i d u l e kogu aee suuri
w a s « ^ • : lõpuks -seljataga.organiseeritult.^^^te•'järeleandmisi; millega:.süürendatak-
Vähe ori neid- Kanada poliitikuid, kutas tema. Parteile heitis • sisevõit- j s e o m a ' vastase - võimsust lapselikus
mrm .-selgelt, ^uutnuksid. mälupUÜ: lus ^
sööbida. Kandes kuus aastat peami- gevat varju. Kuid Diefanbäker indi- L o o d c l a k s C j et vast ehk vahepeal
nistri rasket koormat viis Diefenba- yiduahstina võitles valimistel edasi . m i d ä g i 1 u h t u b j a s u u r k o k k u p õ r g e
ker/ 203 esindajaga konservatiivide ja võitis, sest ta tundis endal mis- ..-jääb-"tulemata
partei 19^. a. parlamenti suurim siooni täita olevat,
enamus Kanada parlamendi ajaloos. Nüüd, parast surma, elab Diefen-
Küid mis saab siis kui micfagi ei
juhtu ja juhtub lõpuks see, mida civ
Kuid jub^tl 962. a. konservatiivide bal^ / edasi parlamendi annaii^
esindus jõudis parlamendis vähemu- isiklikes memuaarides, kuid veel j
se olukorda ja Diefenbakerist sai jäi- kaua aastaid Kanada rahva süda •
lekordselt parlamendi liige. Biefen- meis, Diefenbaker oli osa Kanada
•baker-arm^sfa^ ajaloost oma elutöös, ta i usÄ^aatompommicIe t ä b a r a s t Vili
le^inimesi/ kes siin cn. Ta õli Kana- jääb/ajalüklai edasi ka pärast
leiab enda- sõjaliselt nii tugeva; ole­vat,
et. annab oma äatomrelvadega
esimese löögi, ja "purustab enamiku
.... . „ , • ••• • • . et mõjuvat vastulööki polegi "enam
da suurimaTcl patrioote, .kes', seda hä- ma, kuigi seda peavad; juba teised j v õ i m ^ j i k sooritada. See. on iömmiH
behematult väljendas;-'Ta oli alati kirjutama.
võitluses parlamendi õiguste ja ini- . V.
IHiillllllllillllllllllW
(Algus esiküljel)
iade advokaadina. .Ta kandideeris
. mitu korda ebaõnnestunult provint­si
ja omavalitsuse valimistel, kuid
. alles 1940 valiti, ta.Lake Centre vali-misjaoškonna.
s..tl Kanada Alamkoja
ijikmeks ja esitas, seda ja hiljem,
Prince Alberti valimisjaoskonda kü-yg
ni oma surmar.i. Ta valiti 1956 aas­tal
konservatiivide; partei juhiks ja
j;°57.- a. valima-/! '""/nestus tal oma
ci ü naa mil ise va 1 irh i s kämpaa-n i aga ku­kutada'-
liberaalide| partei 20 aastat
kestnud hegemooniat ning sai Kana­da,
peaministriks. Uute] valimistel
1958 saavutas J: G. 'Diefenbaker kon­servatiivide
partei ajaloos kõige sui
— selle pealkirjaga avaldab Stok-holmis
ilniuv „Eesti Päevaleht" kir­jutise,
mis valgustab olukorda Root­sis
eesti noorte suvekodudes. Selles
üteldakse muuhulgas:
„Pika aja jooksul, mis olen suvi-kodus'
olnud, Olen palju muudatusi
rema liikmete arvu,: 203. liiset 365 i näinud. Kõige - suurem, ja, kurvem
.liikmelises parlamendis. '
J.; • G. Diefenbakeri" peaministriks
.c'•'•.'aeg- langes raskele ja murran-
• • 'i ; ;^'!^,/aiale, kus streigid; majan-
•C:L'S1i|. r ;l!d •askiised .ja'- skandaalid te-.'
m r v c ministrlite ja parteikaaslasi
ie keskel vamištasid^avalikkusi.'Tal
polnud õnne oma.ministrite valikul,
kes lahkhelide, pärast massiliselt läh-kusid
valitsusest. 1963 a.' valimistel
ta sooritas uksi jäetuna oma minist-rite;
ja parteijuhtide poolt valimis­kampaaniat
ning liberaalide partei
juhilL..Pearson.il õnnestus teda 1963
võita .väikese liikmete arvuga. J. G.
Diefenbakeri; südamesooviks: oli uih
tel valimistel uuesti võimule tulla,
kuid uuel partei kpntroversiaalsel
presidendil D. Campil õnnestus teda
juhi kohalt /.alandaval '•konverentsil
1967 Torontos Maple Leaf Gardehis
kukutada ja partei juhiks valiti, saa­matu
ja hõrk mees Robert Stanfield,
kes ei suutnud võita ühtegi valimist.
J.;G. Diefenbaker jäi parlamendiliik­meks
oma surmani ja oma dünaami­lise
esinemisega aitas kaasa selleks,
et uus konservatiivide partei juht
Joe Glark saavutas kõige suurema
vpartei olukorra ja tuli võimule Otta-
•;• was. '•• .\: \\
^Kanada rahvas mälestab ja leinab.
'John G. Diefenbakerit, kui endist
peaministrit, kui suurt Kanada riigi­meest
ja rahvajuhti kellele dünaami­lise
kõnemehena ja osava parlamen­täärina
oli raske leida vastast. Eest­lased
mälestavad John G. Diefenba­kerit
kui suurt, eestlaste ja Balti rah-vaste
sõpra. •: • . - : / - • . • - /'•
. -Ä. 1 Kala
nistlikkude fanaatikute; kuid eriti
Punaarmee kindralite. ammune, unis­tus.
•-. '•...;.'; _'".-'.• '
..' J a n i i see kordub aastast, aastasse,-
et suure hirmu mõjul tehakse üks
järeleandmine teise järele. Hirmu,
mõjul sõja laienemise pärast peeti
Indo Hiinas' ainult piiratud sõda ja
see-kaotati H. Kissingeri nn. Pariisi
..auväärse" rahuga..Selle järele hak­kasid
doominod langema Angoolas/
Etioopias; Afganistanis ja kõige vii­ma
tr Nikaraaguas. Meenutame ainult
vähe. Sel aastal oli näiteks! Ojamaa­le
vähemalt 20/ soovijat rohkem kui
kohti- ja Kunglagi oli täis. Kui õn
rohkem soovijaid, kui kohti; peaks
ees ii keele oskus määrama, milline
laps pääseb suvekodusse jä .milline
ei pääse.. Kõige rohkem raskusi pn
nende lastega, kes suvekodusse tul­les
ühtegi sõna eesti keelt ei oska.
Kui need ära jääksid; saaksid kasva­ta
jad, rääkida ainult ,eesti/ keelt 1 as­tega
ja sek juhul ei kipuks kasvata­jad,
oma -vahel rootsi keele peale üle
minema. Loomulikult võib; leida, et
üks suvekodude ülesanne on. lastele
eesti kpelt õpetada. Kuld selle eest
.peavad hoolitsema vanemad ja kool.
Kui/tahetakse suvekodus ümbkeelse-
'Eestlastest, immigrandid Kanadas
olid juba enne II Maailmasõda mit­metes
kohtades asutanud kohapeal­sed
eesti seltsid. Nii olid tegutsenud
mitmed,organisatsioonid Albertas ja
eesti seltsid oldi asutatud Vancouve-ris,
Winnipegis, Montrealis ning To­rontos.
. ; :
Põgenike juurdevool ;; uusimmi-grantidena
muutis •tunduvalt Kanada
eestlaste arvu ja kardinaalselt : ka
elukutselist koostist. Kui 1949. aasta
kevadel Aleksander Veiler hakkas
õhutama organisatsioonide liidu asu­tamise
ideed, siis tegutses "Kanadas
juba 15 kohapealsel eesti seltsi. A.
Veiler oli 194.8. aastal oma laste kut­sel
asunud Rootsist Albert asse, kust
ta arendas väga vilgast, kirjavahetust
seltsidega ja üksikisikutega. ;..
A. Veiler kutsus kokku 26. juunil
4949. aastal.St. Catharines toimunud
Lõuna-Ontario suvepäevadel aktiiv­semate
eestlaste koosoleku, Kanada
eestlaste keskorganisatsiooni asuta­miseks.
Sellel koosolekul valiti kesk­organisatsiooni
.ajutine iuhatus, vaii-i
i ' põhikirja komisjon ja m ä ä r a t i
kind 1 aks ;organisatsiooni ülesanded,
eesmärk ja struktuur. Seega tuleks
seda päeva lugeda ka Liidu asutami­ne
tähtpäevaks. •
Liidu juhatuse ringkirjas 21. maist
1970 on 'Liidu asutamise aeg nihuta­tud
1950.; ä. sügisele, mis. ei • vasta
ajaloolisele • faktilisele dokumentat­sioonile,
kuna juba 24. veebruariks
1950 lõppesid ka kirjalikult hääleta­tud
korralise juhatuse valimised ja
1949. a. sügisel oli seltside poolt võe­tud,
vastu Liidu põhikiri. .
'Eelpool märgitud koosolekul valiti
keskorganisatsiooni aju tisse juha­tusse:
esimeheks A. .Veiler, abiesi­meesteks
Joh. Soo (Toronto) ja V.
•Kerson (Montreal) (Lk.- 249 -^Eestla­sed
Kanadas".ekslikult, märgitud A.
Kerson) .sekretäriks S. Veidenbaum
(Toronto) ja juhatuse liikmeteks A.
Ekbaum (St. Catharines), I. Veski­mets:
:(London)", P. Möldre (Ottawa);
H. Reio (Hamilton), H. Voore (Van-couver),.
V. Tammet.s (Eckville), G.
Thomasberg-(Winnipeg) ja pr. Lempi
Lasn (Port Arthur).
Põhiki r j äkom i s j on i valiti: A. Vei­ler,
A. Ekbaum ja S. Veidenbaum.
Ajutise juhatuse ja põhikirjako-misjoni
ringkirjad . 27. novembrist
1949. a^ kinnitavad paari ajaloolist
tõika. Esiteks, et uue keskorganisat­siooni
nimeks on Eesti,Liit.'Kanadas
ja teiseks määritletakse ringkirjas:
..Nüüd on ? : i eesti seltside üldarvust
Kanadas põhikirja heaks kiitnud
ning ajutine juhatus, võtab omale
õiguse põhikirja. §23;alusel põhikirja
kehlimahakkamist siinkohal konsta­teerida."
Ringkirjas on loetletud
sellega peale hakata. Kommunismi järgmised.eesti seltsid: Montreal, Ol-kui
riigi valitsemisvorm on vanane- lawa, Toronto, Hamilton, /St. Catha-mas,
ja raugastumas. Ainult relvade-(rines,:London, Kitchener,.Põhja-On-sedagi,
millise suure hirmu psühhoo
si all peeti Zambias, Lusakas Com-mohwealthi
. konverentsi ja kuidas
riigijuhid üksteise võidu püüdsid
kommunistide administratsiooni all
olevatele: Aafrika diktatuuri riikidele
meeldida, et hävitada Rodeesia mus-
4acle valgete piiskop Muzareva de­mokraatiat.
Et sundida, Rodeesiat
Moskvast juhitud terroristide valit­suse
alla. / / /.-' ;
Suur hirm valitseb USA-s ka A.
Gromõko ähvarduste pärast ja ei
juleta USA-le kahjulikku SALT II
jätta kinnitamata. Kuid:SÄLT II ai­nult
legaliseerib Moskva suurt sõja­masinat
ja tohutuid sõjalisi etteval­mistusi
ja takistab USA-d tegemast
vajalikke, ettevalmistusi. See ort le­ping
millega müüakse vastasele ma­ha
õigused USA-d- ja ...tema liitlasi
kaitsta N, Liidu rünnaku v.astu,
Üheks põhjuseks on veel järjest
Suurenev rahulolematus nooremas
generatsioonis 'kommunistliku korra
vastu N. Liidus. 'Noorte eest ei ole
see enam-mingiks saladuseks, et ajal,
JÄ-j N. Liidus on toitainetest ja' tar­bekaupadest
suur puudus. Näiteks
sel suvel puudub koguni 50 •miljoni
tonni teravilja. Valitseb vabas maa­ilmas
ja eriti USA-s tohutu suur pil­lamine,
sest USA nisusaaki loetakse
nüüd rekordiliseks- ja ei teata, mis
muudatus on minu arvates vaga keel
mi da- • suvekodudes kasutatakse;; Kui
kasvandikuna suvekodus olin, oli
meie omavaheliseks keeleks :peami­selt
rootsi keel,, eriti viimased aas­tad.,
Peagu kõik kasvandikud -oska­sid
eesti keelt.nii et kasvatajatel ei
olnud rootsi keelt lastega;vaja rääki-Jtele eesti keelt Õpetada, võib ju jao-da.
Neile üksikuile, kes eesti keelt ei t u s " oha nii, et ühes Suvekodus on
osanud, seletasid teised lapsed vaja­likud
asjad ära. Kuid viimastel aas­tatel
on eesti keele mitteoskajate arv.
•tunduvalt 'tõusnud. Alguses peami­selt
väiksemate laste hulgas, .kuid
kuna need on vanemaks saanud, on
nüüd umbkeelseid igas vanusegrupis.
; Tänavu- olid Kunglas peagu poo­led
lapsed umbkeelsed; See tõi kaa-eesti
keeleoskajad ja seal käib tege­vus
eesti keeles, teises on umbkeel­sed
ja seal on intensiivsem eesti 'kee-,
le õpetus. " •-'• / V
Suvekodude kohta räägitakse, ei
need peavad andma lastele eesti: vai­mu
ja kasvatama nendes .eesti mee]t.
Mulle andis suvekodu peamiselt ees­ti
sõpru, ja ma arvan, et see pn suve­ga
saab veel seda edasi viia ja levi
tada.. Peetakse silmas ka Hiina ja
USA sõprust. Eiole enam kaugel aeg,
kus Hiina armee omab moodsad rel­vad:
ja juhtkonna,
N. Liidul 'on praegu käsil Moskva
oiümpiamangude näol suurprojek(
oma võimsuse demonstreerimiseks.
Võiks nimetada, et Berliini olümpi­aad
just enne II Maailmasõja puhke­mist,
oli taoline propaganda üritus
rahvussotsialistlikule Saksamaale ja
Hitlerile. Hiljuti kinnitas üks Ida-
Euroopast vabasse maailma alles
mõni kuü tagasi ärahüpanud kom­munistlik'tegelane,
..kes töötas ma­janduslikul
alal Ida-Euroopa maa­des,
N, Liidus ja'oli:viibinud ka Ees­tis,
et N , Liit valmistub praegu 'kii-'
resti sõja vastu ja kogub selleks iga­suguseid
tagavarasid. Kui ka N. Lii­dus
räägitakse energia ja eriti õli
puudusest, siis ta ütles,:et-see- tuleb
sellest, et N. Liit kogub suuri pii ta­gavarasid..
Rumeeniast läheb rong
rongi järele õli N.- Liidu arvatavasti
Uuralicles olevasse õli hoiukohta. Vä­lismaine
rongi , meeskond .vahetatak­se
sealpool Vene piiri ja uus K GB
meeskond viib õli rongi teadmata
sihtkohta. Ta oli viibinud ka N. Ees­tis
ja teadis, et põlevkivist tehtavat
õli kasutatakse.bensiiniks peamiselt
ennukitele.. •
sa, et kasvatuspersonäl oli sunnitud 'kodude tähtsaim rahvuslik ülesanne,
lastele mänge seletama ja asju tea-. Kuid kui umbkeelseid lapsi iga'aas­tani
a kas mõlemas keeles (mis loo­mulikult,
võtab topelt nii kaua aega)
või ainult."rootsi keeles. Õnneks .(?)
leidus suvekodus ka paar last, kes
rootsi keelt ei osanud. Selle t õ t t u tu­l
i kõiki asju kaks korda seletada:
esiteks rootsi keeles, pärast eesti
keeles (jah! enamasti selles järjekor­ras).
Lastele anti küll eesti keele õpe­tust,
kuid egas keeleöpetaja ei suuda
ühe kuuga seda. ära teha, mida vane­mad
üksteist kuud tegemata "jätnud..
Kuna kasvatajad pidid kogu aeg' nii
rootsi keelt kui eesti keelt rääkima,
võis tihtipeale kuulda nooremat jkas-vatuspersonali
ka omavahel rootsi
keelt rääkimas.
Ma ei saa jätta küsimata! Miks
võetakse suvekodudesse lapsi, kes
eesti keelt ei oska? Põhjuseks ei saa
olla,' et eesti keele oskajaid on liiga
taga juurde tuleb," sunnib' see kasva­tajaid
rootsi' keelt kasutama ja süs
jäävad: meie suvekodud eesti suveko­dudeks
vaid nime poolest.. -
Eesti keele; mitteoskajate arv kas­vab
pidevalt meie suvekodudes. See
on tõsine probleem ja Eesti Abi Su­vekodude
Kuratoorium peab selle
kiiremas: korras käsile võtma. Kui
lastevanemad ei soovi oma lastele
eesti keelt Õpetada, ei ole ka.põhjust
neid eesti suvekodudesse saata. Kui
juba kasvatajad on sünnitud rootsi
keelt rääkima, on asi liiga kausele
läinud. Kuratoorium peaks nõudma,
et lapsel on teatud eesti keele alg­teadmised,
enne kui laps Suvekodus
se lastakse. Alternatiiv on, et meie
suvekodud mõne aastaga;peavad mi­nema
täiesti rootsi keele peale üle..
; : - ; ' . ; ' V v WASHINGTON,;
Olukord' sõja algamiseks on ka eri­ti
soodus, sest vabas; maailmas va­litseb
energia kriis. Ön karta, et USA
mõne aasta .jooksul selle kriisi la­hendab,
sellega, et valmistab;õli ase­aineid
kivisöest, viljast jäätmetest ja
mutist "materjalist. Meenub seoses
sellega, et; 23. augustil, möödub 40
aasiai Mo 1 otov-Ribbentrop paktist.
Seega Teise Maailmasõja algamisest
on sõdade 20-ne aastane vaheaeg ka­hekordselt
ületatud.-J. Stalin sõlmis
selle pakti, et oma:lepinguosalist hä­vitada.
Hitleron hävitatud ja Lii­du
; uueks lepinguosaliseks on USA
oma eletente ja'SALT-iga, nüüd juba
teises vaatuses. Hitler reetis Molo-tov-
Ribbentropi paktiga Balti riigid,
Soome ja/ Rumeenia 'väikerahvad.
Detente ja;SALT H;eesmärk on, et
uus lepinguosaline; USA /reedaks
kommunismile väikerahvaid, nagu
Kuubar Taivani, Angoola, Etioopia,
Nikaraagua, jne/Venelane on oma le­pinguosalised
alati hävitanud.
: pühakiri ütleb, et kes mõõga tõm-ruar
1950. Esimehe kohale kandide,
ris ainsana Aleksander Veiler, kes
hääletamisel sai 19 häält poolt. Hää­letamisest
osavõtt 33 esinduskogu
ljišet ja lisaks uks kehtetuks loetud /
hääl; Juhatuse liikmeeks valiti an­tud
häälte järjekorras- Mihkel Han­sen,
Artur Ekbaum, Endel Kareda,.
Andres Joasalu, Aldo. Lattik,: Eugen
Lasn, lllein Reio ja Siegfrid Veiden­baum.
Juhatuse liikme kandidaati­deks
jäi Voldemar Jaaku, Edgar Va1 -
ter Saks ja Voldemar: Kägu; Revis­jonikomisjoni
valiti: Ermi Soomet, ;;
Johannes;Soo .ja-Salme Reiinä. Kan- •
didaatideks jäid George Thomasberg'
•ja Hugo Aleksander Voore. ..;•;•.•
/Uuel juhatusel oli üheks 'esimeseks ;
ulatuslikumaks aktsiooniks, energili­se
.esimehe A. Veileri eestvedamisel;;
eestL põgenikest söekaevuritele Bel­giast
Kanadasse sisserännu taotle- ;
mine, mis ka suurel määral teostus..
Samuti; loodi side' Liidu nimel i m m i / ?
gratsiOoni ministeeriumiga kus taoi- ;
leti immigratsiooni'eeskirjade kohal...
dämist põgenikele; sisserännuks ava-;
ramatel 'tingimustel. Nagu eelpool
mainitud, -aastate 1949—1951- vahe-••;
mi kus j võime kogeda mitmekordselt ;•
suuremat eestlaste sisserändu Kana- ..
dasse, .niis teostus peavniselt Saksa--,;
maalt, Rootsist ja Inglismaalt.
Dünaamilisel ja alati plaanitsejal ;-
esimehel olid: kavas mitmed proiek- . :
tid, millest ta suutis 1950. aastal ^teos­tada
ajaleht,-'„Meie Elu" ja. 'Eesti.
Abistamiskomitee Kanadas asutami- ;:
se. A. Veilerr ootamata surm Iv.ok- .
toobril 1950 oli Liidule suureks ja
asendamatuks kaotuseks. -'-."•,f'-'-'.-
Järgmise juhatuse valimistel oh
esimehe kandidaadiks Aleksander.
K i u l , kes valituna asus/Liidu juhti­misele
29. aprillil 1951. Esinduskogu '
koosolekul pooldati tiheda koostöö -
Vajadust ÜSA' eestlaskonnaga vaba­dusvõitluse
teostamiseks ja Edgar
Valter Saksa algatusel. esinduskogu..'-.;.
kiitis heaks-Eesti Vabariigi konsu­laaresinduse
ellukutsumise taotlemi­se
vajaduse Kanadas.
Uue esimehe algatusel loodi Liidu
juurde:vabadusvõitluse teostamiseks
allprganisatsioon, mis sai . nimeks
Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu,
Nimetatu töötas Liidu juures erior
ganina 1954. aasta kevadeni, mis..
ajast peale asus tegutsema iseseisva
organisatsioonina. :
. Liit saatis oma esindajad: RVN'u
koosseisu kuni 1966. aastani. Hilise­mad
RVN'u ehk muudetud nimega
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
koosseisud on. kujundatud üldvali­miste
teel ja exofficio liikmetest.
• • A. Veileri algatusel 11. augustil
1950. aastal asutatud Eesti Abista­miskomitee
Kanadas loomisel võeti
tegevuse eesmärgiks Kanadasse
jõudnud ;: uustulnukate abistamine
korteri jä töö leidmisel, Saksamaal,
asuvate invaliidide abistamine ja
sisserännuksabivajajatele käenduste
leidmiseks , kaasaaitamine. Aasta
hiljem asus see organisatsioon te­gutsema
iseseisva põhikirja alusel.:
10. oktoobril 1951. aastal tegi ,,Meie';"
Elu" teatavaks Liidu informatsiooni'
konsul J. E. Markuse määramisest
Eesti Vabariigi konsuli kohale'Kana­das.,
.;••: . •'"• v.;
Aastate: jooksul on Liit olnud alga­tajaks
..või kaasosaliseks mitmetele' :
rahvuslikele üldüritustele. ; J :
' 1-hclu algatusel 1964. aastal loodud
Eestlaste Ajaloo Komisjon Kanadas
on püsivalt, jäänud Liidu juurde. Ko­misjon-
'tegutseb oma kodukorra alu­sel
ja annab aru „oma. tegevusest Lii­du
esinduskogu koosolekul.
'_ Kolme, viimase aasta jooksul on
Liidu j ulja tus erilise tähelepanu suu­nanud
/organisatsioonide juhtkonna
järelkasvu küsimusele kohtadel, mil-leks
on kujunenud noorte seminari
korraldamine Trenti ülikooli juures,::
igal aastal erineva kavaga. Tiheda­ma
sideme loomiseks, liikmesorgani-satsioonidega
on juba neljanda aas-takäiguna
järjekindlalt ilmunud L i i -.
du bülletään „Silla's". . •
' Liidu' juhatus andis 1979. aasta ai-
, sul liikmesorganisatsioonide .soovil
Eestit; ja eestlasi' tutvustava inslis-keelse
broshüüri „Estohiä a Nation
in the Crosswinds", mis on. käesole­val
ajal levitamisel.;
30-ne aasta jooksul on Liid>i esi­meesteks
olnud: Aleksander Veiler
(f), Aleksander :Kütt (t), Mihkel
Hansen, Kustav Kurg, Eduard Riis-na,
Harry. Pärkma, Harras/KuilaniK;
.(t), Hans Kukk, Elmar Silm, Robert
Kreem ja Antoni Truuvcrt.' E. Riisna
pn esimehe ülesannet täitnud kordu­valt.
.";;.;•'
;. 1978. aasta lõpul kuulus Liidu liik­meskonda
29 organisatsiooni.
.1978. ja; 1979. aasta juhatusse kuu­luvad:
.esimees Antoni Truuvert abi-esimehed
Vello Hubel ja Heli Kopti
sekretär Ene Runge, välissekretär
Tnu Kajjurand,. laekur HelseKurm
» S i l , a s l c " toimetaja Valiv Johanson!
ajaloo: komisjoni esimees Ermi Soo­met
j a juhatuse liikmed Malle Laan-
\b abu, see saaib mo~o~g a' -l-aib-ui -hu uk, ki a. On soTo ning Margus Tae n u o 4 , l c o • , ,
karta/et USA, kes võttis kasulteele t S r ^ ' ? ' ^ 4 W"m
esimesena a•a/t ompommi•, võib i.s e se - konnana nõuandev ko^u' millp ™ m n l , „ l ; c , „ , n il e l,a-bui.- hva vm•'e da, ^ /'• • . .' meheks on^ dr. R| om: a•n %T?o: in i l l ! c -
.... — - . / ; • ... • 5 •
E. Soomet
tario' Eestlaste .Vendlus, Kirkland-
Lake, Lakehead (Port- Arthur), Win­nipeg
,.• Edmonton, Medieine '• Valley
(Eckville), Lõuna-Alberta (osakonda­dega
Calgarys ja Lelhbridges) ja
Vancouver. •'.-'•"/ "•"..'•.•'•.,,...'':•"/
.'• Loetletud 15 organisatsioonist ühi­nesid
Liiduga 13, s:o. eemale jäid esi­algu
St.; Catharines ja Ottawa.
Liitunud organisatsioonide esinda­jateks
Liitu esimeses esinduskogus
olid: Artur Ekbaum, Mihkel.Hansen,
Udo ITärm, Ella Ilmjärv,: Voldemar
Jaaku, Harald Jõulu, Johan Järve,
Artur Kaigas, Endel Kareda, Leida
Kask, Arnold Kivi, August Kivisikk,;
Robert Kreem, Elmar Kägu, Eugen
Lasu, Erik Liigänd-Alfred Matiisen,
Friedricli K. Meyer, Paul Niinemets,
Arnold Pille, Salme Reima, Heino
Reio, Nikolai Rõuk, Raymund';Saa­ri
ts, Edgar;Valter Saks, Johannes
Soo, Voldemar Tammets,. George
Thomasberg, "Härnald Toomsalu,
Siegfrid;. Veidenbaum, Aleksander
Weiler, Andres Joasalu,. Aleksander
Päären, Oskar. Sork, Hugo Aleksan­der
Voore, Aldo' Lattik, Peeter Mal-vet,
Ermi -Soomet ja Harald Teder,
Esinduskogu koosseisus, seega . 39
esindajat. ..Eestlased Kanadas" "(lk.
250) on ekslikult koosseisu kuuluva­na
märgitud Vaido Viitre ja koossei­sust
jäetud välja Peeter Malvet.
Esimese korralise-juhatuse ja re-
\isjonikomisjoni valimine, toimus
kirjaliku hääletamise teel, kandidee­rimiseks
nõusoleku andnud esindus­kogu
liikmete hulgast. Hääletamine
viimaseks tähtpäevaks on' 24. veeb-
17. augustil aktsia hind $9.19
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H3M1>-tel. 364-1131
õhtul