Meie Elu = Our life, March 27, 1986

              SDAY, MARCH27
T.E. Amndusklubl loenguõhtiuil:
27. veebruaril ütles avasõna E.Kiui-ris.
Selgus, et peakoosolekul vais­tud
juhatus oli tööülesanded jaga­nud
järgmiselt: esimees M. Lepik,
abiesimehed Kadri Roman ja E.
Kuris, sekretär Jeanette Anton, lae­kur
M.Joasaare, abilaekur Leida
lomits jai eriülesanded!. Roand.
Õhtu teemaks oli „Toalilled ja
nende eest h^oolitsemine". Lektorite­na
esinesid Lia ja Erik Hess'id,.kellel
on Barries Timberline' i puukool, lille-äri,
aiandustarvete, iluaedade pla­neerimise
ja korrastamise ettevõte.
Ettevõttelon suvel 50 töötajat, 8 ava­rat
kasvuhoonet, 5 meeskonda tege­levad
iluaedadega, kaks aiandusarhi-tekti
töötavad iluaedade planeerimi­sel
jne. Uuema ajana tehakse lille­dega
sisedekoratsiOone. Lia Hess on
bioloog, kes nüüd täie energiaga on
rakeindunud perekonna suurettevõt-tesse.
Erik Hess on elukutseh aian-dusarhitekt.
Lektorite pooh oli too­dud
loengule arvukalt toalilli, sibul-illi
jamuid aiandustarlbeid. Loengu
lõpul oli neid kõiki võimalik osta era­kordselt
odavate hindadega.
Alguses näitas Erik Hess valgus-pilte
oma edukast ettevktest. Järgne­valt
Lia Hess vaatles toalilli ja nende
kasutamise võimalusi. Üheks suure­maks
probleemiks toalillede juures
on nende kastmine, mis'peab olema
mõõdukas.l Boston|i sõnajalg vajab
kasvamiseks avarat poUi. Ümberis­tutamisel
võib seda taime poolitada.
Rändavjuut (Wandering Jew) on ker­gesti
kasvatataV, kuid vajab hoolsat
kastmist. Kastetakse sageli, aga vä­he,
mitu korda nädalas. Kui kastmine
on puudulik, muutub taim keskelt
pruuniks. Vastupidav on paksude
lehtedega vaha-luuderohi (Wax Ivy).
Omapärane on „Piggy-back" taim,
mille uued lehed kasvavad varase­mate
lehtede peale. Neid lõigatakse
ja pannakse mujale juurduma. Erik
Hess leidis, et taimedel on tuhanded
kahjurid. Taimi kahjurite tõrjeainega
pritsides pritsitakse lehti alt ja pealt.
Toalillede ning suve- ja püsilillede
juures soovitas ^ kasutada Aerosol.
House Plants Insecticide. Veeslahus-tuvad
künstväetised on hästi kasuta­tavad.
Õitsevate lillede juures kasu­tatakse
väetisi^mille keskmine num­ber
on suurem. On soovitav, et väeti­sed
sisaldaks tavaliste ainete kõrval
ka mikroelemente (trace elements),
nagu magneesium, raud jt. Enne tõr-jeainete
ja ka-väetiste kasutamist on
vajalik lugeda nende pakendeil ole­vaid
juhiseid ning nende kohaselt
tegutseda. Järgnevalt vaatlesid lekto­rid
begoQ-niaid ja nende ebajahukaste
probleeme; leiti, et taimede altkast-misega
peab ettevaatlik olema. Vesi
ei tohi lillepoti all olla pikemat aega,
vaid ainult mõne tunni. Demonstree­riti
niisukusemõõtjä käsutamist lille­potis.
Vaadeldi mugulbegooniate,
amarüllista ja teiste sibullillede kas­vatamist.
Hesside Timberline aian-dusettevõttes
on müügil siniste ruk­kilillede
seemneid ja kullerkuppude
taimi.
Tänusõnadega .lektoreile lõppes
huvitav loenguõhtu.
/ , EKs
„M0ie Elu" M. 13 (1882) 1986
^»l'»»yitr;Tfi
talilaagrites
1-2. märtsil oli Kotkajärvel [eesti
skautide alal Musko.l^as) Toronto Ka­levi
lipkonna vanemskautide talilaa­ger.
Ööbimine oli Kalevi hoones.
Laagri juht Riki Tae. Abijuht Andres
Terts. Toitu tegid perenaised Silvia
Birk-Terts ja Linda Roosipuu.
Suusatati mitmele poole piki lumi-seid
metsaradasid ja üle paksu jääga
kaetud järvede. ;
Samal nädalalõpul oli Kotkajärvel
"ka Toronto Lembitu vendurskautide
talilaager. Nende elamine oli Lembi­l
u külas.
Juhid Jaan Krillis ja Alrek Mei-poom,
Toitlus Christopher Timusk ja
Allan Vessnian. Kava: suusatamine,
mootorsaanisõit, söömine ja saun.
Ilm oli mahe; veidi pilvi, veidi päi­kest,
veidi külma, LuVid oli aga kül­lalt.
Poiste arvamus: ,,Väga tore lu-melaager!"
..Ü.S. '
Skautluse 35- aastase
Nigela võitu
kalasaak võistlustel
Laupäeval, 15. veebruaril korral­das
Toronto Eesti Õngitsejate ja
Jahimeeste Klubi oma talvise hooaja
esimese kalapüügivõistluse Simcoe
järve jääaukudest. Kella .kaheksaks
oli kohale ilmunud 22 mees- ja üks
naisõngesportlane.
Võistlus lõppeskell 12 p. ja võistle­jad
kogunesid Royal Beachi lähedal
asuvasse perekond Rein Hõbeda tal­lu,
kus toimus kalade kontrollimine
ja kaalumine. Kaalus esimees H. Ri-kö,
ning kontrollis abiesimees Mati
Rand.
Kõige raskema kala oli järvest väl­ja
toonud Liivi Theodoru, kes sai
Kalju Laanemetsa mälestusränd-auhinna
ja klubi poolt välja pandud
individuaalauhinna, 2. Heldur Suur-na,
havi 3 kg 330 g (klubi auhind).
3. Albert Lukk, havi 2 kg 330 g (klubi
auhind). 4. Evald Hõlpus, havi 1 kg
180 g [klubi esimehe poolt väljapan­dud
lohutusauhind). Ülo Vilmäe
poolt väljapandud auhinna arvult
rohkemale saagile omandas Albert
Lukk.
Ha
' Hamiltoni,.Kotka" skaudilipkond
korraldab piduliku kokkutuleku
„Jüripäeva koonduse", selle tähtsa
tegevusteetulba märkimiseks, püha­päeval,
6. aprillil, algusega kell 2
päeval. Kokkutulek toimub YWCA
ruumes 75 McNab Street South, Ha­miltonis.
Koht asub Ijlamiltoni lin­navalitsuse
hobne idapoolsel taga­küljel
ja autod saab jätta linnava­litsuse
parkimisplatsile.
Kõik Hamiltonis skautlemisest
osavõtnud ja osavõtjad ning nende
sõbrad, kes peavad skautlikku noor­tetööd
südamelähedaseks, on teretul­nud
sellele pidulikule sündmusele.
Eriti sooviks „Kotka" näha seal tule­vaste
skautide, meie pealekasvava
nooruse vanemaid ühes oma lastega.
Skaut on 'alati valmis' ja tuleme kõik
kokku 6. aprillil, et meenutada möö­dunut
ja vaadata vastu tulevikule.
LÕUNA-FLORIDAST
Eesti Vabariigi 68. aastapäeva tä-liistamiseks
korraldas E.E.L.K. L.-
Florida Pauluse kogudus kontsert-ju-maläteenistuse.
Haigestunud õp. H.
Rüdmikut asendas õpetaja K. Kim­mel
KaUiadast.
Jumalateenistust ilustasid instru­mentalistid:
A. Liivoja - trompet, H.
Kõiv - klaver, E^ Allik - orel ja
klaverikunstnik ^.Sperkqcz- klaver
ja orel. Vokalistid: A. Allik ja S.
Vilbas.
Pärast jumalateenistust kirikuli­sed
kogunesid kõrvalsaali. Noor uk­raina
rahvusest jkunstriik oma lühi­keses
kuid südamlikus sõnavõtus tõi
esile paralleele Eejsti ja Ul^rainasaa-tusest,
meie r(iuusika jä kunsti sar-nadusest
ja ka meie ühistest püüdlus­test.
.
y Koosviibimine jätkus kohvilauas.
23 võistlejat jõudsid õnge otsa
„meelitada" neli^^havi ja kolm ahve-napojakest.
Kui kalad kaalutud ja muud toi­mingud
lõpetatud, siirduti talu ruu­midesse,
kus oli kaetud pidulik lõu­nasöök.
Abiesimees Mati Rand tea­tas,
et järgmine võistlus toimub sa­mas
kohas 1. märtsil ja viimane talve-hooaja
võistlus 15. märtsil Oru
Beachis.
• " . 1.S-gi':
Toimkond moodustatud
Kanadast mitu ühislendii
stoie Austraaliasse
150 informatsioonikoosolekul
Pühapäeval, 2. märtsil, kell 5.30
toimus Toronto Eesti Maja keskmi­ses
saalis Austraalias toimuva Esto
'88 informatsioonikoosolek. Siht­asutus
Eesti Päevad Kanadas esi­mees
Toomas Metsala tervitas kok­kutulnuid
ja nimetas, et SEP juha­tuse
poolt moodustatud toimkond
on selle koosoleku kokku kutsu­nud,
ka on nad palunud Austraalia
lennuliin Quantas'e esindajat in­formatsiooni
andma ning näitama
Austraalia ja Quantas'e lennuliini
kohta informatsioonifilme.' Filmid
osutusid väga huvitavateks. Jagati
ka informatiivseid voldikuid ja
Masteriie Ontario kergejõustiku sisevõistlustest osavõtjaid. Ees, va­sakult-
A. Tiidus (treener), V.Kõresaar. Taga-A. Jaago, A . Truuvert,
H. Pedel, V. Sadul ja G. Raag. Foto - H. Raigna
^ ^ ^ ^
Toomas Metsalal oli teatada järg­mist:
Austraaliasse sõiduks ei üürita
ühist lennukit, vaid eestlased paigu­tatakse
mitmes eri grupis lennukite­le.
Ka selle moodusega loodetakse
saada soodsaid hindu nii täiskasva­nuile
kui ka noortele, umbes 10%
hinnaalandusega.
Ärasõiduks Austraaliasse on an­tud
järgmised lahkumisajad Toron­tost:
30. nov. 1987 (mis on viimane
odavlennu päev väljaspool hooaega
ja mis on umbes 200-300' dollarit
odavam), 1. dets, 16. dets., 24/25/26/
27/dets. või hiljem. Austraaliast on
• tagasilend samuti mitmes grupis ja
mitmesugustel eri aegadel. Nii sinna-kui
ka tagasisõidul on vähemalt 3-4
vahemaandumist, kuna sõit on pikk,
27 tundi. Need vahepeatumised kuu­luvad
üldise hinna sisse, mis on täis­kasvanutel
esialgsete arvestuste jär-
.gi $2100,00.
Kui mõni isik soovib enam vahe­maandumisi
teha, siis tuleb tal lisa­maksu
maksta $120,00. Kui on suu­rem
grupp soovijaid, on arvatavasti
võimalik vahemaandumise hotellid
korraldada lennuliini kaudu. Vahe­maandumisi
võib toimuda Havais,
Tahiitis, Fidžis, Uuš-Meremaal, Ca­lifornias
jne. Sõiduhinnale liituvad
muidugi Melbournes'i vajalikud ku­lutused,
nagu hotellid, peod, toit ja
muud sündmused: üldiselt kulud seal
olles. I
Üritused Esto '88-1 ei ole kõik veel
lõplikult selgunud, kuid teada on lau­lupidu,
rahvatants,- naisvõimlemine,
teater, kontserdid, näitused, spordi­võistlused,
koosolekud ja muud.
Kindlasti on teada, et Esto '88 ball
toimub vana-aasta õhtul.
Üritused toimuvad umbes 2 km
ringi ulatuses ning on kergesti juur-depääsetavad
ka jalutades. Hotellide
hinnad öö-päevaks on võrdsed To­ronto
hindadega, olenevalt hotellist,
alates $80-95, $60-75, $45-60 tuba.
Toad võivad olla ka mitmele inimese­le.
Üliõpilaselamus on üheinimese
toa hind $28,00 koos hommikusöö­giga.
Ülikool asub põhja Melbourne'-'
is, umbes 2 km kaugusel, kuhu võib
kärme inimene jalutada või siis tram­miga
15 minutit sõita. Ülikoolilt saab
ruume üürida ka mitmesugusteks
koosolekuteks ja loenguteks. Toidu­hinnad
onTorontoga umbes võrdsed.
Temperatuur keskmiselt 20°C.
Kuna seal on linnade vahed autoga
sõites väga pikad, on kasulik kasuta­da
lennukit. Kui keegi soovib seal
teisi linnu külastada, on soovitav
lennud juba siin ära maksta, kuna
kohapeal on need p^lju kallimad.
Esto '88-le sõitja vajab välispassi ja
Austraalia viisat, süstid ei ole vajali­kud,
küll aga on kasulik võtta siin
erihaiguskindlustus ettevaatuse
mõttes, kui peaks vaja tulema. Pas-sid-
viisad korraldab arvatavasti len­nuliini.
SEP on moodustanud toimkonna
siin järgmistest isikutest: Toomas
Metsala, FelixKoop, Härnald Toom­salu,
Ruho Paluoja ja Maire Laine­vool.
Üldise pildi saamiseks jagati koha­peal
välja eelregistreerimise lehti.
Lõpetades lubas Toomas Metsala
sõidust osavõtjaid informeerida vaja­duste
kohaselt. Osavõtjaid oli 150
ümber.
E-e R.
Masterite-sisevõistlustelt,.Helgi Pedel kiaiilitõukel, Valdek Sadul
Noorte tennis
F o t o - H . Raigna LauFB Randmaa
maailmavõistlustel
Prantsusmaal
Eestlastel 14 kuld- ja 4 hõbemedalit -
Karl Trei kordas oma maailmarekordit
Masterite kergejõusftlkuvõistlu-sed
peeti laupäeval 8. märtsil North
York'i sisehallis. Võistlustest võttis
osa 7 eestlast, kes kogusummas
võitsid 14 kuld- ja 4 hõbemedalit.
Helgi Pedel, N-60, saavutas uue
masterite sisehalli maailmarekor­di
kõrgushüppes tagajärjegal,15 m
ja Karl Trei, M-75, kordas 60 m
jooksus maailmarekordit ajaga 10,1
sek Kuulitõukes Matti Jaago, M-60,
tagajärjega 13,07 ja Antoni Truu­vert,
M-65, — 11,38 m saavutasid
uued Kanada rekordid.
Võistlusteks oli registreerinud'238
võistlejat, kuid tegelik arv oli väik­sem,
kuna kümmekond võistlejat ei
ilmunud võistlustele. Võistluste va­nusegrupid
olid 5-e aasta järele.
Võistlused, mis kestsid 8 tundi,
toimusid enam-yähem rahuldavalt.
North York'i sisehallis on sirgjoone­line
jooksurada 60 m. Ovaalne jook-suraha
200 m. Odavise, ketta- ja va­saraheide
ei ole seal võimalik.
HARALD RAIGNA
® Laup., 1.^27. märtsini Eesti
Kunstnike Koondise Kevadnäitus
Northern District Library - Stair-well
Gallery's, 4© Orchard View
Blvd.
® Pühap,, aprillil Pärnumaalast@
GollegeMs algusega kl 1.30 p.
® Pühap., 6. aprillil Toronto Eesti
Seltsi kevad popurrii Eesti Majas
algusega kl 3 p.
® Laup., 12. apr. „Sõduriõhtu" Ees­ti
Majas algusega k l 19.00.
©Laup., 12. apr. Eesti Rahvusteatri
kordusetendus ,,Soovin tutvust"
Lavtrrence Park Collegiate Institu-te'is
algusega kl. 16.00.
© Pühap., 13. apr. Asta Luik'i loeng
Friedebert Tuglasest Tartu Celle-ge'is
algusega kl 17.00.
(D Pühap., 13. aprillil Lasteaia moe-näitus
Eesti Majas algusega kl. 2.30
•p.l.
© Laup., 19. apr. Maakondade
Päev Eesti majas.
<i Pühap., 29. apr. Korp! Fidentia
Kevadkontsert Tartu College'iraT
gusega kL 16.00.
N-60 Helgi Pedel saavutas esiko­had
ja võitis kuldmedalid: kõrgus­hüppes
^ 1 , 1 5 m. Uus naiste sise­halli
maailmarekord selles vanuse­grupis.
Kuulitõukes saavutas — 7,39
m.
M-45 Jaan Roos saavutas esikoha,
võites kuldmedali, 3000 m kõndimi­ses
- 13:56,7.
M-60 Valden Sadul saavutas esi­kohad
ja võitis kuldmedalid: 60 m
tõkkejooksus — 11,5'ja kolmikhüp­pes
— 8,45 m. Tuli teiseks ja võjtis
hõbemedalid: kaugushüppes — 4,08
m ja 400 m jooksus — 1:05,0\ Matti
Jaago saavutas esikohad ja võitis
kuldmedalid: kuulitõukes [5 kg.) —
13,75 m. Uus Kanada rekord. Kau­gushüppes
saavutas — 4,27. m. Tuli
teiseks kõrgushüppes võites hõbe­medali
— 1,35 m. 60 m jooksus tuli
neljandaks — 08,8.
M-65 Antoni Triiuvert saavutas
esikoha kuulitõukes (5 kg.) võites
kuldmedali - 11,38 m. Uus Kanada
rekord. Viktor Kõresaar tuli teiseks
võites hõbemedali kõrgushüppes
1,30 m. Tuli neljandaks kuulitõukes
- 9,6i4 m.
M-75 Karl Trei saavutas esikohad
ja võitis kuldmedalid: 60 m jooksus
- 10,01. Maailmarekordi kordami-
^416^60 m tõkkejooksus - 1 3 , 0 . Kuuli­tõukes
(1 kg) - 8,63 m, kaugushüpes
- 3,44, kolmikhüppes - 7,12 m ja
kõrgushüppes-1,15 m.
Enno Vaher
Kala- ja Jahimeeste
Klubi esimeheks
•Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi­meeste
Klubi korraline peakoosolek
peeti Eesti Majas 2. märtsil algusega
kl. l . p . l.
Koosoleku^avas esimees Helmuth
Riko ja-teatas, et tema on kaheksa
aastat töötanud klubi juhtival kohal
ja nüüd on aeg lahkumiseks ja soo­vitas
oma järglaseks nooremasse ge­neratsiooni
kuuluvat Enno Vaher'it.
Peakoosolekut juhatasid Härm
Kore ja Heino Viiding. Protokollisid
August Nüüd ja F. Aadli.
1985. a. tegevusaruande esitas esi­mees.
Aruandest selgus, et tegevus
on olnud sportlike ürituste osas roh­kearvuline
ja tulemusterikas. Et ma-jandusaruende
suhtes oli lahkarva­misi,
siis soovitati järgmist juhatust
seda rohkem selgitada ja klubi liik­metele
sellest aru anda.
Juhatusse valiti Avo Poom ja Pee­ter
Milliste, kes mõlemad kuuluvad
nooremasse generatsiooni.
' 1986.a. juhatuse koosseis:. Enno
Vaher, Härm Kore, Mati Rand,
Edward Saar, Avo Poom, Albert
Lukk, Johannes Summa, Peeter Mil­liste.
Jüri Ramjalg.
1986. a. liikmemaks, mis kinnitati'
1985.a. peakoosolekul, on Š20 aas­tas.
Selles summas on'kaasa arvatud
föderatsiooni liikmemaks ja kindlus­tuspreemia.
Liikmed, kes posti teel liikmemak­su
saadavad, palutakse margistatud
ümbrik juurde lisada.
Klubi aadress jääb endiseks: 39
0'Connor Dr. Toronto, Ont. ]VI4K
2K3. Tel. 425-9978. -
. KKS
Lamra Randmaa esimene võist-lusretk
Euroopasse toimus hiljuti
Prantsusmaale, kus TarbesM linnas
peeti suured rahvusvahelised
noorte tennisevõistlused 14 ja noo­rem,
vanusegrupis, Nendel võist­lustel
Laura Randmaa koos argen-tiinlanna
Christine Tessi*ga saavu­tasid
3 - 4. koha. See on tal juba teist
korda, kus ta maailmavõistlustel
on saavutanud sellise tagajärje.
Võistlustele pääsemiseks, mis toi­mus
32, poisi ja tütarlapse vahel, oli
nõuetav maailmatasemel olev kvali­fikatsioon.
Kanada Tenniseliit saatis
nendele võistlustele Laura Randmaa
ja Robert Janecek'i Ontariost ja Isa­belle
Leger'i ja Sebastian Laureau
Quebec'ist. Laura Randmaal ja Ro­bert
Janecek'il oli nõuetav kvalifi­katsioon
olemas, sest nad mõlemad
olid varem heade tulemustega
maailmavõistlustel võistelnud. Que­beci
võistlejatel Isabelle Leger'il ja
Sebastian^Laureau'l kvalifikatsioon
puudus. Nendele ja ka teistest riiki­dest
kvalifikatsioonita võistlejatele
oli korraldatud eehurniirid kvalifi­katsiooni
saamiseks. Quebec'i võist­lejad
ei suutnud kvalifikatsiooni soo­ritada
ja ei pääsenud võistlustele.
Tennisevõistlustel, mis peetakse
turniirisüsteemis, pääsevad poolfi­naali
ainuh neli võistlejat, moodus­tades
kaks paari. Nende paaride võit­jad
finaalis võistlevad esikohale.
Poolfinaalis kaotajad jäävad 3-4.
kohale.
Võistlused peeti kõvapinnaga sise­hallides.
Peale Prantsuse ja Kanada
oli võistlejaid veel Hollandist, Bel­giast,
Lääne-Saksamaalt, Ungarist,
Tšehhoslovakkiast, Portugalist, His­paaniast,
Argentiinast ja USA-st.
LAURA RANDMAA TULEMUSED
Tema esimeseks vastaseks oli
prantslanna Sophie Rasser, keda ta
võitis kergelt 6 - 1 , 6 - 3 . Teiseks oli
Veronika Martinek, Lääne-Saksa­maalt,
kes osutas.talle juba tugeva­mat
vastupanu. Mäng oli kolmeseti-line,
kus Laura Randmaa võitis esi­mese,
kaotas teise ja võitis kolmanda
seti. Tagajärg 6 - 1 , 1 - 6, 7 - 5. Selle
võiduga jõudis veerandfinaali. Vee­randfinaalis
oli talle kolmandaks
vastaseks Alexandre Rohner Tšeh-hoslovakiast,
keda võitis kergeh 6-1,
6 - 0 . Selle võiduga jõudis poolfi­naali.
Poolfinaalis oli tal vastaseks
hollandlanna Yvonne Grubben, kel­lele
ta kaotas 7 - 5,6 - 3. See kaotus
talle üllatuseks, sest võisteldes tema
vastu 1984.a. maailmameistrivõist­lustel
Floridas ta võitis teda just
vastupidise tagajärjega 6 - 3, 7 - 5.
Peale tema ja Yvonne Grubben'i
jõudsid poolfinaali veel Laximi Po-ruri
USA-st ja Christine Tessi Argen­tiinast.
Nende Võistlus lõppes Laximi
Poruri võiduga 6 - 4, 6 - 4. Finaal-võistlus
Laximi Poruri ja Yvonne
Grubben'i vahellõppes Poruri võidu­ga.
Punktide vahekord jäi teadmata.
Lõpptagajärg: 1. Laximi Poruri,
USA, 2. Yvonne Grubben, Holland, 3
- 4. Laura Randmaa, Kanada, ja
Christine Tessi, Argentiina.
AJAKIRJANDUSE
KOMMENTAARID
Võistlusi jälgisid prantsuse ajakir­jandus,
raadio- ja televisiooni saate-jaamad.
Tema esimest võistlust
prantslanna Sophie Rasse'i vastu oli
kirjeldatud suurte' pealkirjadega:
„Tütarlašte esimene ring." ,,Laura
Randmaa — hämmastav kanadala­ne."
Selles kirjeldati, kuidas neile
tundmata Laura Randmaa nende ühe
parema võistleja Sophie Rasser'i võt­tis
suure ülekaaluga 6 - 1, 6 - 3.
Mängu jälgivate prantsuse spetsia­listide
hinnangute järgi Laura Rand­maa
mängis seal väljaspool (beyond)
oma vanust, nn füüsilise tugevusega
kui ka mõistusega. Tema mänge soo­vitati
edaspidi võistlustel jälgida.
Tema teist mängu sakslanna Vero-nica
Martinek'i vastu kirjeldati jälle
suure pealkirja all „Noored ässad."
Selles kirjelduses oli toodud ka Laura
Randmaa suur pilt. Kirjelduses mär­giti,
et võistlust jälgisid üle 1500
pealtvaataja ja et see oli parim mäng,
mis tütarlaste vahel senini oli mängi­tud.
Mõlemaid võistlejaid hinnati
füüsiliselt väga tugevateks mängija­teks.
Eriti kiideti Laura Randmaa
mängu kolmandas setis, kus Veroni-ca
Martinek oli pääsenud juhtima 5-0
ja seejärel Laura Randmaa saavutas
seitse võidupunkti järjest ja lõpetas
seti võiduga 7 - 5. See kirjeldus lõp­pes
lausetega: ..Missugune finaal!"
..Missugune matš!" Isikukirjelduse­na
oli märgitud, et Lauira Randmaa
on ilus, siniste silmadega ja lokka­vate
heledate lokis juustega. Selle
võistluse järele intervjueeriti teda ka
Tarbes'i raadiojaama poolt.
HARALD RAIGNA
Kfti* J . v . » * ^ « * » ' >w«>.»»s-«<"-v.«. . . . . . . . ..
EKK muusikavl
vasakult - Leikil
Liifl-Anne Kleii
Norheim,Ingri(
Eesti Kunsti{
muusika võistlusi
Vana - Andrese
kuulusid Lembi'
keel- ja puhkpill
laul, Evi Heinurl
luste üldjuhiks o(
rammi kujundas]
Lauluklassis
igaüks oma kh
nooremad — laul
ku„Lapsedtupp|
82; 10-aastused
dar Puusi hiulif
väike mehekenel
taste klassiks -
Türnpu ,,Laul sc
klaveriklassisl
klass — A: l koh|
— Hermanni „Si
— Erik l!iaar -j
blind mice" —
Kuulan — Kas(
little lamb" -
Mari-juhtimi
,,Leelo'
25. veebruul
,,Leelo" oma
koosoleku.
Eerik Purje,
Ann Miller.
et aasta o(3sl
koor on kindlal
kui majandusljj
vastu uutele kaf
on ette näha
misl ühe kogu(
anda publikul
sama kuu lõpul|
serdist.
Valimiste jui
eelmise or;
koormatud leg|
pule viinud ei
koor keeldus (|
Tema asemele
namusega Mai
valiti neli juhq
hei jagasid ai
vait: abiesimel
ne), sekretär
laekur Urmas
rivanem Lindi
jonikomisjoni
mes ja Helmi
Koosolekut
koorijuht Eeril
juhatusele ja
„Leelo" lege^
on jätkunud a(
Tal&uli
Tartu
Tartu InslitI
endiselt tasuti
lektoridkij^ ütlj
Aruja oma a?
päevi oli 21, 4j
umbes 900 töcj
Ellen ja Albe|
Roos, Evi ja
Kangro ja Em\
ka kodutööd
tamine. Kirjal
nagu varemgiJ