Meie Elu = Our life, March 27, 1986

              ,27. 27 „Meie Elu" nr. 13 (1882) 1986
Dallase Eesti Seltsi
' ^^^^
Lõunalääne-
Floridast
Dallase Eesti Seltsi peakoosolek Järiekoräne eestlaste kokkutulek .
leidis aset 22. veebruaril Dallase toimus 24. veebr. Punta Gorda Holi-
Marriott Central Park Hotellis. , daV Inn'is. Saal oli dekoreeritud lille-
Koosolekut juhatas Ilmar Pleer ja ^ ^ i ^ sini-must-valgete lintide ja lip-protokollis
Rein Klaus. Aruannetest pudega.
selgus, et selts oli töötanud edukalt, iga külaline sai rinda lindikese
viies läbi kõik tegevuskavas ettenäh- eesti värvidega, mis aitas vastavat
tud üritused. Suuremateks üritusteks meeleolu luua iga-aastasel kokku-olid
Eesti Vabariigi aastapäeva aktu- tulekul.
se ja piduliku õhtusöögi korraldami- Osavõtjaid tuli suurearvuliselt
ne, kus peokõnelejaks oli ERKU Venice ja Fort Myersi ümbruskon-esimees
Juhan Simonson, seltsi su- nast. Isegi Miamist, St. Petersburgist
vepäeva korraldamine Oklahomas ja ja Ft. Lauderdalest.
jõulukokkutuleku korraldamine Dal- Avasõna ütles Ilmar Laas, peo-lases.
Peale selle võeti osa Dallase kõne pidas pastor Juhan Suurkivi,
rahvusvahelisest näitus-basaarist millele järgnes langenute mälesta-eesti
rahvatantsude esitamisega, mine ja laul „Hoia, Jumal, Eestit",
ning valmistati verivorste sehsi liik- Pärast lõunasööki esinesid prouad
meskonna tarbeks.. Vaatamata vähe- Erika Reesalu, Ophelia McMahon,
„Ehatare" kolm veebruarikuu sünnipäevalast. Ees, vasakult Alide sele eestlaste arvule seltsi tegevus- Grace Kupper ja hr. Ilmar Laas.
SÖderholm, Leopold Vaidla ja Hilda Eerme. Seisavad neile laulu ja PJ!*°?.^f' osariiki.; Lõppsõnas hr. August Reesalu tä-muusikaga
külakosti loojad, sopran Lydia Kööp Ja Julie Henna. ^^akTtunud'4f l e ^ n J kokkutulijaid. esinejaid ja peo
Keskel LeliaKeerma, kes on uus,,Eha^^^ ' K ^ ^ r f f
- Foto - Elna Kungla daolevate kaasmaalaste arvust. Selts millele järgnes koh
on välja andnud sisuka! teadetelehte
„Dallase Teated" neljal korral ja '•, — — — -
saatnud koos kaasmaalaste nimekir- sekretär- Merike Põldma; laekur-jaga
kolgile teadaolevatele eestlaste- uj^e Nurmet; juhatuseliikmed -
le seltsi tegevuspiirkonnas. Seltsi ra- gteve Olem ja Mart Põldma. Seltsi
hahne läbikäik on olnud möödunud pereemadeks valiti Maie Pleer ja
aasta jooksul S5284,22 ja tegevus on vilma Redard, arhivaariks Voldemar
näidanud $335,65 suumst__üleiääki. . Ploom ning Houstoni osakonna
Eesti Rahvuskomiteed Ühendriiki- esindajaks Hillar Kaasik, Kahva­des
on toetatud eelarves ettenähtud tantsügruppi juhib edasi Ann Sepri.
summaga. Revisjonikomisjoni ar^ Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti
ande luges ette Matti Kilk ja leidis, et Matti Kiik, Rein Klaus ja Märt
1
1 f^t%! x^iSSflc
9 9
.1, muug
0 01
an€Oii¥eri
Vancouven Eesti Seltsi esimees
Enno Lepnurm esitasj aastakoos­olekul
ettepaneku: „Moodustada
komitee, kes laseb „Mäeot§a" turu­väärtuse
ametlikult hinnata ja otsib
võimalusi uue koha leidmiseks."
Ettiepanekvõeli vastu 29 häälega.
Koosolekulei Ifitud esimehe koha­le
kandidaati j ^ juhatus jäi edasi
endises koosseisus, kuni iga juha­tuse
liige leiab endale asendaja.
Peakoosolek peeti pühapäeval, 9.
veebruaril Eesti Kodu aulas algusega
kell lp.]. Osavõtjaid oli Hgi 70. Koos- oleku avas esimees Enno Lepnurm.
Koosoleku juhatajaks valiti Ray-mond
Rannala. Protokollis sekretär
Lia India. • j
Mälestati leinaseisakuga ' aasta
jooksul, surma läbi lahkunud kaas­maalasi.
Eelmise aasta koosoleku
protokolli luges vette Lia India, mis.
võeti vastu muudatusteta.
Tegevusaruande esitas esimees ;
Lepnurm. Peamiseks tegevuseks oli
ettevalmistamine ja osavõtt Portlan­di,
Lääneranniku Eesti Päevadest.
„Mäeotsal" oli korda seatud, väike
maja ja uus rentnik leitud. Tehtud
ümberehitusi ja paranSdusi ning pu­hastatud
metsaalust. Seltsi poolt
korraldatud üritused olevkt kõik häs­ti
korda läinud, peale mardipeo, kus
halva asukoha tõttu oli osavõtjaid
olnud vähe. .
Siis esitas ta isikliku arvamise, et. •
aeg on muutunud selliseks, ^t,,Mäe­otsa"
tuleb müügile'panna. Ta põh­jendas
seda sellega, et ühiskond va­naneb
ja. töökäsi olevat raske saada.
Pealegi ei kasutata „Mäeotsat" roh­kem
kui kolmel-neljal korral suve
jooksul. Müügist saadud rahaga soo-
• vitas ta osta palju väiksema maatüki
vana majaga, mis annaks ümber ehita­da.
,,Noored vpjavad ikooskäimise
kohti, kus neil on vabadus ja ruumi,
mida Vancouver ei võimalda.
Eesti Päevadel rajivapeo korralda­mine
uijies kohas annaks sellise sä­deme,
mis paneks asjad kiiresti lii­kuma.
'
: RIKKAIM SELTS
Vancouveri Eesti Selts on maailma
kõige rikkam Eesti Selts. Kas teate ka
seda? Ja meil ei ole mingeid raskusi
muretseda kuhugi teist kohta, kas või
hommepäev. Seoses sellega teen ko­hal
algatatud küsimuste punkti all
konkreetse ettepaneku." Kassa-aruande
esitas laekur Vello Püss.
Tulude-kulude aruanne oli tasakaa­lustatud
^16.157,70, kusjuures aasta­ne
puhastulu oli W25,77, sellega
1766,29 rohkem kui eelmjsel aastal.
Raha on kassas $16.157,70; Skaudi-sõprade
kassas seisab $2.076,14. Re­visjonikomisjoni
aruande esitas Karl
Pae. Arvepidamine oli "korras olnud
ja eeskujulikult tehtud.^ kahvatantsi-jate
rühma kohta esitas andmeid Su-san
Muld. Rühm töötab regulaarseh.
Rühmal on 16 liiget. Samuti on
Täienduskooli rühmas 16 liiget. Ap­rillis
esineti kohviõhtul, jalanipäeval
..Mäeotsal", Portlandi Eesti Päeva­del
ja Kiriku Fondi tuluõhtul. Ees on
esinemine Expol kuuel korral. Tulu­sid
oli aasta jooksul $776.06. kulusid
$105,59 jakassas raha $1503.40.
Täienduskooli kohta andis and­meid
Karl Pae. Täienduskbolil on
raha kassas $2594.51.
Segakoori kohta teatas Susan
Muld, et kooril on 22 liiget. Harjutu­sed
toimuvad kolmapäeviti, kell 8
õhtul. Esineti Vabariigi aastapäevsi
aktusel ja Peetri KirikSus. Korraldati
kevadkontsert. Esiiieiti Portlandi
: Lääneranniku Eesti Päevadel, Rein
ja Marje Lepnurme pulmas. Kiriku
Fondi ja Kultuuri Ühingu õhtutel ja
laste jõulupuul.
Näiteringi kohta teatas Pae, et sis­setulek
on olnud panga protsentide seltsi asjaajamine on olnud eeskuju-näol
ja raha kassas $3167,55. Lep- Ukus korras. Peakoosolek võttis kõik
nurm teatas, et Näiteringi esinaisel aruanded vastu ühel häälel. Tegevus-
Laine Nääb'il on kavas korraldada kava esitati eelmise juhatuse poolt
aprillis kirev õhtu ja otsitakse näi- koos eelarvega ning ka see võeti
dendit/ et ettevalmistustega alata vastu ühel häälel,
järgmisteks Lääneranniku Eesti Päe- Uude juhatusse järgnevaks tege-vädeks
1987.aastal, mis peetakse vusaastaks valiti: Esimees - Ilmar
Vancouveris. ..Mäeotsa" aruande pleer; abiesimees - Urve Kiik;
esjtas Vic Remmelg.
Eelarve oli tasakaalus $18.500,00
Sõnavõtte oli rohkelt $2500 kulu
kohta eelarves, mis on ette nähtud
.
kulude katteks eesti lipu väljapane­kuga
Expol. Sõna võtsid Susan
Muld, dr; Hilja Hansson, Johann
Eilau, Enno Lepnurm ja dr. Marits.,
On otsustatud Expo komitee poolt
]a
Nurmet.
Sehs kutsub üles kaasmaalasi, kes
elavad Texases, Oklahomas, Arkan­sases,.
Louisianas või New Mexicos
ja kes ei ole veel meie nimekirjas,
endid teatada aadressil:
Dallas Estonian Society, 930 Yel-lowstone
Dr., Grapevine, TX 76051.
Tel. 817-481-1921.
kuival maal
. . . , . Eeedel, 7. veeilsr. kogunes Eesti
panna^^välja eesti lipp.k^ ^^^^ !V lahtklubi Kanadas liikmeid ja sõp-leedu
lippudega, millega kaasnevaid
kulusid aitavad katta kä I^f^iriku Fond
ja arvatavasti ka Peetri kogudus. Bal­ti
riikide lippe võib välja panna ainult
koos mingisuguse embleemiga. Ee­larve
võeti vastu.
VALIMISED
' Esimees Enno Lepnurm teatas, et
ta lahkub juhatusest. Esimehe kandi­daatideks
esitati Raymond Rannala,
Milvi Puusepp, dr. Maldus Marits,
Matti Klaar. Leo Morel. Vello Püss,
Harry Muld, Enno Lepnurm (paluti
ru hr. ja pr. Ehverti avarasse ko-
Lepnurm tegi teise ettepaneku, et
,,luuakse komitee, kes otsib kandi­daate
uuele juhatusole". Ettepane­kud
pandi hääletusele ja Pae ettepa­nek
sai 27 häält, Lepnurme oma 24.
a. suvel. Pärast 8 aastat ootamist oli
Mart Mägi loa saanud sõita perega
Rootsist oma jahiga suvepuhkusele
Tallinna. Rootsi ajaleht kirjutab te­mast
enne minekut ja pärast tulekut.
Sissejuhatavalt võttis sõna EJK tallinna sadama kapten oli öelnud,
Collingwoodi piirkonna komandör et olete esimene rootsi turismipaat
kpt. H. Tammik, meenutades möö- Tallinnas. Mart Mägi kirjutab:'.
dunud suvel Collingwoodis toimu- ,,Kui kõik paberid peale pikka as-nud
regatti ja mainides, et sel suvel jaajamist ja viimasel hetkel ajaplaani
on regatt Torontos. Järgmiseks oli muutmist korras olid, läks reis ise üle
kavas hr. ja pr. Kasaku diapositiivid ootuste komplikatsioonideta ja suju-
„CS 36 „Tereta" purjepaadiga To- vait. Jõudsime 5. augusti õhtupoolel
rontost Bahamasse ja tagasi". Oli terve perega Helsingist Pirita olüm-võimalus
tutvuneda hr. Kasaku de- piasadamasse, kuhu jäime peatuma
edasi jääda!), Lembit Pütsep, Tommy tailsete mere- ja rannakaartidega, üks nädal. Kasutasime võimalust
Vesik — neist mitmeid esitati mitmel tõusu, mõõna ja voolu tabelitega Ida- Tallinna kbrraliku tutvunemisega,
korral, kuid kõik keeldusid ja esime- jannikul. Eriti tähtis on Idarannikul mis oli uudiseks tütardele. Kogu pur-hekriis
oli käes. tõusu ja mõõna tundmine', kuna tõus jeretk kestis 6 nädalat ja kattis 1400
Karl Pae tegi ettepaneku, et,,vana ja mõõn ületab 10 jalga. Oli ka välja m^^
juhatus jääb senikauaks kohale, kuni pandud kirjeldusi ja informatsiooni Südamlik tänu pr. ja hr. Ehvertile,
nad leiavad igaüks endale asendaja". Oswegost Bahamani igast sadamast kes meid lahkeh vastu võtsid ja oma
javõimalikustankrukohast, kaüalite kodu andsid kasutada selleks talvi-määrustest,
USA vete sõiduloast jne. seks koosviibimiseks. Suur tänu ka
Hr. ja pr. Kasak lahkusid Torontost kaasaaitajaile ja naisperele. Tänu pr,
1984. a. augustis Oswe^bkanaHkau- ja hr. Kasakule, kes õhtu naudita-du
Oneida järve, sealt Erie kanaliga vaks tegid. •
Sellega sunniti senine juhatus edasi Hudsoni jõkke New Yorgi Idaranni-jääma,
kuni igaüks neist leiab endale kule ja Intracoastal veeteega West- Informatsiooni Eesti Jahtklubi
asendaja ja erakorraline koosolek Palm Beachi Floridasse. Seah üle Kanadas tegevuseks ja liikmeks-kutsutakse
kokku ,,Läänekaare Pos- Bahamasse, kus purjetasid kuni astumiseks helistada komandör Ene-tipoisi"
vahenflusel, mis peaks aset pöördumiseni^ Torontosse 1985. a. • Liis Martensile, tel. 862-0070 või
leidma enne 31. maid. . suvel. klubi arhivaar V. Gustavsonile, t e l
Kohal algatatud küsimuste punkti Hiljem võttis s^^ 487-0263.
all võttis sõna Enno Lepnurm ja pä- informeeris huvitavast reisist^^^^^^ . V. G.
rast pikemah esitatud põhjusi, teeb
ettepaneku ",,moodustada komitee
asjatundlikest inimestest, kes laseb
„Mäeotsa" turuväärtuse ametlikult .
hinnata ja vastavalt hinnangule, ot­sib
võimalusi uue koha leidmiseks.
Kui on mingi akuutne võimalus ole­mas,
kutsub kokku erakorralise pea­koosoleku,
kellele annab aru ja esi-tab
soovi ..Mäeotsa" müügiks, või , -
vahetamiseks teise maatüki vastu". ^
Ettepanekule järgnesid sõnavõtud. ^
Kas müüa kogu ,^,Mäeotsa" või ainult /
ülejõu asuv osa? Rannala näeks ai-nuh
ülejõe-osa müümist. Morel ja
Pae pooldasid kogu ,,Mäeotsa"
müüki, sest ülejõe-osas pole ligipää­su
võimalusi ja see tuleks pea kingi­na
ära anda. Joasalu leidis, et nüüd
oleme vanad ja nüüd räägime, et
ostame selle noortele, siis peaksime
noored kokku kutsuma ja rääkima^
missugust asja nemad tahavad. Noo­ri
on siin üks, kaks, kolm, n e l i . . ."
Eilausoovis, et müük lükatakse edasi
pärast Lääneranniku Eesti Päevi, et
neid rahus läbi viia. Klaar tahtis, et
otsus tehaks-kiiresti, et Eesti Päeva­de
korraldadajatel õlleks küllalt aega
arvestada, kus rahvapidu korral­dada.
Pärast sõnavõtte,
pandi ettepanek hääletusele. Kuna
osa inimesi oli vahepeal lahkunud,
võeti ettepanek vastu 29 häälega.
Moodustati kolmeliikmeline komi­tee,
kes sellega tegelema peavad. Ko­miteesse
kuuluvad Raymond Ranna­la,
Tiit Pikksalu ja Harry Muld.
Läbirääkimisi ei'olnud ja koosolek
lõpetati kell 2.30. .
TORONTO EESTI pHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
on jõud
ICinnisvara lasnud 10,7
laenud alates 12,
ünformatsiooniks helistage
465-4659
Qsmasp.-reede 10:00-3:
neljap. õhtuti 5:30-8:00
E L L A R R A
S E R V I C E S
1989 DaofortI . Toronto .Ont.
Tel. 694-6241
hüpoteeklaenud
raamatupidatnind
ja tulumaks
Helle Rannik
endine
keskvalitsuse
tulumaksurevident
Lenini ausammas
määriti Soomes
Turu linnas pidi m. a. sügisel al­gama
Leningradi pidunädal, mille
kavva kuulus Leningradist kohale
saabunud delegatsiooni pärjapanek
Lenini ausambale Aura tänavas.
Öösi aga jõudsid Pekkä Siitoini nat-sistliku
partei esindajad samuti ko­hale
ja tegid ausamba täis haakriste.
Vene delegatsioon sai šoki. Soomla­sed
ei teadnud määrimisest midagi,
enne kui venelastega samba juurde
tulid. Alles hiljuti kirjutasid sellest
soome ajalehed laiemalt.
Määrijateks olid kaks maalrit, kes
kuuluvad äärmuslikult parempool­sesse
fašistlikku parteisse. Samal ööl
purustati Turus ka Soome-NSV Lii­du
Seltsi büroo ning mõne parteibü-roo
aknad.
Mõne aasta eest „muutis oina vär­vi"
Kotka linna paigutatud Lenini
sammas, mis oli valmistatud eesti
skulptori Mati Väriku poolt ja kingi­tus
Tallinna sõpruslinnale Kotkale.
Imestust äratab see, et sügisel toimu­nud
sündmus nii täielikult ajakirjan­duses
maha vaigiti ja alles hiljuti
avaldati.
K l ,
NALJAD
.OSE RSDCS
Nõukogude arhitekt külastab kol­leegi
läänes. Viimane näitab oma
korterit: ' '
,,Siin on elutuba, siin köök, siin
töötuba.iSiin magamistuba, siin laste­tuba,
siin vannituba ja siin WC. Kui­das
on teil seal N. Liidus?"
,,Põhimõtteliselt samuti kui siin,
ainult vaheseinad puuduvad."
Shvaabi pereproua teatab ärrita­tult
mehdle:
..Kujutad sa ette, Eugen. Meie Lii­de
istub toas poisi süles ja tuba on
pime!"
,,See poiss meeldib mulle," kiidab
pereisa. ,,Käsutab ainult üht tooli ja
ei raiska elektrit."
,,Kes on optimist?"
,,Mees, kes usub, et paar kingi
maksab 1984. aastal 100 dollarit."
.„Kuid kes on pessimist?"
,,See, kes usub, et kingad maksa-vad'
200 rubla."
NÄDALA RISTSÕNAD
ms
V.f.
99
•PÕIKI: 1. Väike saar Soome lahes.
5. Kõlbulikum. 9. Mehenimi. 14. Ke­hal.
15. Irru. 16. Tihti korduvalt,
pidevalt. 17. Rämps. 18. Selline on
koera hammaste kokkulöömise hääl.
19. Peoõhtut kutsutud külalistele. 20.
Intervjueerima. 22. Uhkus ajab upa­kile,
. . . käima käpakil— eesti vana­sõna.
23. Üks näo osi. 24. Tekkimi­ne.
25. Teeme teatud kombel puh­taks.
28. Teen vastupidavaks. 32.
Tiibeti preester. 33. Tulevad viivita­matult
välja saata, et õigeaegselt raha
.saada. 34. Vitsa (omastav kääne). 35.
Üks väga endisaegseid Eesti naiskir­janikke.
36. Üks transpordivahen­deid.
37. Üks lehtpuudest. 38. Mehe
hüüdnimi. 39. Kombed, pruugid. 40.
Üht suurt mahutit. 41. Hukkamõiste­tav.
43. Nagid. 44. Mangus. 45. Alp,"
eputis. 46. Ideaal — vanemas keeles.
49. Üks kaale raskejõustikus..53. Vä­ga
tagasihoidlikuh. 54. Rahmelda
kiiresti. 55. Naisenimi. 56. Saamatu.
57. Üks eesti kunstnikke. 58. Üks
rohttaimi. 59. Terariistakantakse ha­rilikult
selles. 60. Ajanäitajaid. 61.
Meie . . . omad.
PÜSTI: 1. Sajata, vannu. 2. Kaunis-tus,
kaunistav asi. 3. Rõhu. 4, Tunne­me
rõõmu, peame lustipidu. 5. Tea=
tud söögiajale. 6. Paljude linnade tä-navatel
esinev transpordivahend, 7.
Mehe hüüdnimi. 8. Minus. 9. Jõukad.
10. Tekitas madalama niivoo, 11. Üks
harilikest kaladest. 12. Sinna sattu­des
võib järsku nähtaniatukš muutu­da.
13. Üks idamaisi toiduaineid. 21.
Peruu pealinn. 22. Üks endisi kuul
säid eesti poliitikuid. 24. Harjumu­sed.
25. On sileda pinnaga. 26. Anna
alaealisele teatud suhtes täisealise
õigus. 27. Üht hobuse esijalgade juu­res
olevat kehaala. 28. See on nii
mõnegi purjus mehe teelt oma poole
kij^kunud. 29. Vaalade pekist saadav
rasv. 30. Üks aja mõõtühikuid. 31.
Viletsale sööjale öeldakse: „Sa . . .
kui lind." 33. Rehkendas. 36. Moraal­ses
pahateos. 37. Kuri metslooma-kene.
39. Üks metallitöö osi. 40. Üks
väga endisaegaseid kuivainete mõõ­tühikuid.
42. Teatud ehitusvahendi-te.
43. Mureda kartuli vastand. 45.
Üks voki osi. 46. Üks veesõidukeid.
46. Nõiu või ennusta. 48. Korjus. 49.
Kitsas vahe- või läbikäik. 50. Inglis­pärane
mehenimi. 51. Piirkonnad.
52. Ühe kergejõustikuvahendi. 54.
Kepp.
(Koostanud E.V.)
(Lahendus järgmises leheoj