Meie Elu = Our life, September 11, 1986

              1 NELJAPÄEVAL, 11. SEPTEMBRIL'- THU.RSDAY, SEPTEMBER 11 „Meie Elu", nr 37 (1905) 1986
„ x v . * . * * u ELU"!"- „OUR LIFE" - Estonian Weekly
Publishedby Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4N2R6.
Tel.466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S* Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.]. USA.
Tel. (201) 262-0773. :
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Xanadas.
Asut. A. Weileri algatusell950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronio, Ont. M 4 K 2 R 6 Canada. - Tel. 466-0951.
,,MEIE ELUy kontor avatud kuulutuste ja. tellimiste vastu­võtmiseks:^
Efmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm. - 1 p.l.
,.MEIE ELÜi" tellimishinnad: Kanadas l a . ^43.00,6 k. ^24.00,
3 k. $15.00. # U S A - ö s e l a: $47.00, 6 k. $25.00, J3k.Sl6.00.
© Ülemerem^adesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ®
KirH)0Stilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse l a . $33.00. 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
l a . $62.00, 6 k. $31.00,- 3 k. $15.1
ÜKSIKNUMBER - 75^
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel
tekstis $5.00. •
Tallmna moemaja inglaste
sarjas N. Liidust
ja selle tõ
enam südant soojendavaks ela
museks möödunud nädalal oli või
maius kaks päeva järgemööda jäi
gida inglaste poolt kodumaal vän
datud televisioonifilmi „Ee8ti ele
gants" (Estonian chic),^ milles ei
Mõlemad, nii Krista kui ka abikaa­sa,
püüavad elus hoida rahvuslikke
traditsioone ja pärimusi. Krista teeb
seda moenäitustel, kus sissejuhatu­sena
esitab eesti rahvarõivaid, tule-,
tades publikule meelde kogu ette­kande
ja tegelaste tagapõhja. Juhan,
suurim soome sauna-ahjude (Aito- ja Kota-ahjud), müürpadade,
kaminate, pliitide (Upo- ja Leino-pliidid) ja tulekollete ehitaja
otsib Kanadast sobivat
oldud kitsi kiidusõnadega eestlaste Krista mees, on aga abijuhataja orga-iseloomule,
töökusel© ja organi- nisatsioonis, mille sihiks säilitada
seerimisvõimele. rahvuslikku kultuuri. Ta on ka Kris­tale
õlaks, millele see saab abivajava-
Umbes 45 minutit kestnud filmi tel momentidel toetuda,
peamotiiviks oli mood Nõuk. Liidus. Ka leiab käsitamist vastastikune
Selleks oli valitud Tallinna moeloo- olukordadest tingitud vabatahtlik
ming, mis omab Nõuk. Liidus mitme- abistamise motiiv. Krista käib kodu
sugustel põhjustel erilise positsiooni lähedal asuvas kanafarmis sealsetele
ja annab aluse Tallinnat tituleerida töötajatele õpetamas kudumist, mille
8MPORTOOR3
11 nm
^Põhjamaa Pariisiks". „Filmitä-heks",
kelle ümber sündmustik keer­les,
oli Tallinna moemaja juhataja ja
moenäituste organiseerija ning moe­looja
Krista Kajandu, kes on Tallinna
moealase tegevuse hingeks.
,»Eesti i elegantsi" sissejuhatuses
vastu saab kanafarmi saadusi.
Filmi esitas Buffalos asuv,,Public
Broadcasting Corp.", jaam nr. 17, 2.
septembri õhtul, ja korrati 3. sept.
pärastlõunal. „Eesti elegants" onuks
anti lühikene ülevaade Eesti geo- segmejit BBC [British Broadcasting
graafiast, ajaloost ja kultuurist, kus- Corp.) poolt kahe aasta kestel mit-juui;
3, ei unustatud märkimast 80 OOO meis Nõuk, Liidu osades vändatud
eestlase põgenemist söveti võimu fiFmiseeriast,,Seltsimees" (Comrads
eest ja ka eesti keele'sugulust soome — Tavarichi). Meeskond peab harul-keelega,
mis võimaldab eestlastel jäi- daseks, et luba anti Nõuk. Liidus
ülevalnimetatud toodetele. Kõige parem'ini sobiks selleks juba
olemasolev või siis nüüd hakkavuus kompanii/kellel on kasutada
vajalikud Jao- ja muud ruumid, esindajate võrk, teenijaskond ja
küllalt kapitali efektiivseks ja tulemusterikkaks tegutsemiseks.
Septembri lõpupoolel toimuva isikliku kokkusaamise jaoks
Asko OY Upo-Välimo esindajaga palume asjast huvitatuil saatma
15. septembriks 1986 võimalikult täielikud vastused allakirju­tanule,
kes annab ka lähemat informatsiooni:
liro Nummi
Aito Manufacturing Ltd.
151 Forman Avenue
Toronto, Ontario, M4S 2R9
Telefon kontoris 626-6000, kodus 481-9240
0 isus?
jõujaama
Ukrainas ja nüüd turismilaeva
„AdmiraiNakhimovi" põhjaminek
Musta merel kolme-neljasaja rei­sijaga
andsid Nõukogude Liidule
hea võimalusjs denlionstreerida
oma informatsiooni lahtisust oma
elanikkonnalt siseriiklikult ja ava­likkusele
välismaal. Läänes on see
khtisus„imestamisväärne" ja mõ­ned
isegi usuvad, pt Gorbatschovi
uus poliitika on muudatuse toonud
ja siitpeale võib Nõukogude Liitu
isegi uskuda.
• Isegi Tallinnas i ilmuva „Noorte
Hääle" kirjasaatjat on lubatud või
saadetud Tsherhobõli, kust ta on
kirjutanud nähtava avalikkusega
nähtust-kuuldust. Kas Gorbatshovi
uus poliitiline filosoofia on midagi
tõsist ja permanentset või on see
ainult prügi silma puistamine lääne
poliitikuile, eriti nüüd kus oodatak­se
president Reagani ja Gdrbat^
schovi järgnevat kokkusaamist rel­vade
piiramise küsimuses? Vastust
sellele küsimusele praegu otsida
oleks kergemeelne ja enneaegne.
Esiteks tuleb ära oodata Gorbat­schovi
ja tema poliitikute käitumist
tulevikus ja hoopis teistes küsi­mustes.
Teiseks on varajane ennus­tada,
kauaks kestab Qorbatschovi
režhiim ja tema uued poliitilised
vooludr sest isegi Kremlis ei ole
poliitikute kohal püsimine garan­teeritud
pikemaks ajaks. Pärast
Btalini surma tuli tema kohale Ma-lenkov,
tehnokraat ja koolitatud
mees, kuid tema Ivõim ei kestnud,
sest nähtavasti ei olnud ta vastu-võetav
vanale voolule.
keegi julgenud arvustada suuri tip­pe
ja põhimõttelisi arutelusid aval­dada
nende poliitiliste ja kultuuri-liste
Suure aplombiga asus
Kremli juhi kohale robustne Nikita
Khrushtshov ja Nõukogude Liidus
loodeti tema vabadest žhestidest
üsna palju. Erakordse julgusega
asus Khrushtshov destalihiseeri-mise
protsessi juurde kõnega, mida
kuulas hämmastusega kogu Nõu­kogude
Liit ja maailm. Kuid ka
Khrushtshovist osati lahti saada ja
tema põrm puhkab juba pikki aas­taid
Moskva taga avalikul kalmis-tuly
kuna Stalin puhkab endiselt
Kremli müüri ääres, j
Meie isegi ei tea kui vabad on
praegu informatsioonid Nõukogu­de
Liidu^. Sest lääne korrespondid
Moskvas tsiteerivad ainult partei
häälekandjaid „Pravda" ja „lSves-tija".
Kuid nad ei tea paljuks on
lubatud kirjutada lokaalseil lehte­del
suure liidu teistes linnades. Kas
lokaalne ajakirjandus võib võtta
kriitilise luubi alla Moskva poliiti­lisi
tuusasid või peavad nemad tsi­teerima
ainult partei peamisi hää-
" lekainidjp5d. Praktil selt ei ole veel
jniilllllllllllll3IIIIS3llll!IISIISllllll
Nii on Gorbatschovi informatsi­ooni
avalikkus vaid pettepilt ja se°
dagi küsimuste8,kus kõne alla võe­takse
tavalise töötaja eksimused ja
süüteod. Tähelepanekuist paistab,
et tavaline inimene on Gorbatscho­vi
aegu hoopis kinnisemaks muu­tunud
mitte ainult alkoholi piira­mise
vaid ka poliitilise äratunne-tuse
parast Nii ei ole erilist põhjust
arvata, et rezhiim Nõukogude Lii­dus
on vabamaks ja lahtisemaks
muutunud, vaid pigemini vastupi­di..-
•; • ^
Gorbatschovi KGB on sama tugev
kui enne teda ja peah kodanikel
silma peal, mis on ta amet. Enne kui
läände ei paista, et kodanike vaba­dusi
hinnatakse Helsingi kokku­leppe
kohaselt ja kodanikud või­vad
sõnas ja trükis avaldada erine°
vaid arvamusi, ei ole Nõukogude
Liidus vabaduste suhtes midagi
muutunud. Kui see on nii, siis ei saa
nõukogude kirjandus ja kunst end
endisest jõulisemalt avaldada, ja
peab koos kodanikuga püsima
Kremli poliitilisis kammitsais.
Koos piiratud napsitamisega peab
kodanik pidamaoma suu ja tegema
mitmekordselt tööd, mida ta nii
väga käsu kohaselt ei armasta teha.
Siit reflekteerub poliitiline vaim­sus
või õigemini Kremli kavalus ka
relvade piiramise läbirääkimistele
ja ei ole sugugi ime kui Valges
Majas kõike ei usta mida Gorbat-schov
räägib või lubab. Kremli jut­tu
ja lubadusi ei saa uskuda enne/
kui Moskva näitab konkreetselt, et
ta tahab relvastust vähendada, et ta
tahab Afganistanistvälja tulla, et ta
ei püüa relvastada sisemises kao­ses
olevaid teisi rahvaid Panama
tsoonis. Lähis-Idas, Aafrikas ja
kõikjal, kuhu ta sisse
gida Soqme televisiooni saateid, nen­de
hulgas ka P. -Ameerikas popu-laarset„
Dallas'e" seeriat. •
MOEKESKUS
Tallinna esitatakse Nõuk. Liidu
moekeskusena, kuigi on moemaju
Moskvas, Leningradis, Riias ja tõe­näolikult
ka teiste,, vabariikide'' pea­linnades,
kuid Tallinn, oma ühen­duste
tõttu Ungari ja Ida-Saksamaa
moeilmaga ja ka oma läänelise pä­randi
tõttu, sammub nende hulgas
esirinnas. Vaba maailmaga võrreldes
on see siiski üsna kaugel taga, või
komme-ntaatori sõnadega ,,light
years behind ". .
Riidevabrik ja moetööstus allub
Kergetööstuse ministeeriumile, mille
bürokraadid määravad alluvaile ette­võtteile
kvootad ja annavad plaanid.
Plaanimajandus on kõige suurem
mioetegevuse vaba arengu takistaja
filmimiseks ja sellises ulatuses kui
see sündis. Filmimehed rändasid
kahe aasta kestel mööda Nõuk. Liitu,
filmides Kaug-Idas, Siberis ja Euroo-pa-
Venemaal. Iga üksiku episoodi
puhul tuli neil omakorda saada nõus- ,
olek kohalikelt võimudelt, millega
mõnikord oli raskusi. Ka tuli leida
koopereerivaid osalisi, mis omakor­da
tekitas probleeme.
Pärast umbes 45 minutit kestnud
filmi järgnes produtsendi ja kutsutud
eriteadlaste arutelu üldise majandus­liku
olukorra kohta Eestis ja Nõuk,
Liidus ning sellest tingitud moetege-vuseüle.
Diskussioonist olid kutsu­tud
osa võtma eriteadlased: Eesti ja
Baltimaad^ osas Tõnu Parming ning
Nõuk. majanduse alal Gertrud
Schroeder, mõlemad Ameerika üli­koolide
professorid.
Produtsendi Olivia Lichtensteini
sõnade järgi leidis filmimeeskond
HILLSIDEBAKERY
licatessen
2851 Lawrence Ave. E., 261-2238
(HillsidePlaza Brimley nurgal)
_ SOOME PAGAR
pagarisaadused delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaltse-lised
pagarisaadused. 0 Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. ® Euroopa delikatessid, konservid, juustud, sultsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. • Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
LUGEJA KIRJUTAB
— kvaliteedi ja vaheldusrikkuse vaeh- kõige heatahtlikuma vastuvõtu Tal-lanb.
Järjest ja kiiresti muutuvad linnas, kus nad. leidsid, et neil oli
moed vajavad ka vastavah kiiret rea- eestlastega palju rohkem ühist kui
geerimist. Mida, näiteks, oleks vaja: venelastega. Ta väitis, et Eesti oli
täna, võib aga öUa plaanis hoopis kõigist külastatud maadest kõige lää-mitme
aasta pärast. On selge, et moe- nelikum ja eestlastega suhtlemine
looming ei olene üksinda loojast vaid ning selle tõttu ka filmimine kõige
ka kõlbulikust ja kvaliteetsest mater- kergem ja meeldiyam. Eriliselt tõstis
jalist ning masinäist, mida mõnikord
ei leidu, või siis ainult väga piiratud
arvul. Selle tõttu näitab moenäitus
peaasjalikult seda, mida saaks teha,
kui tingimused oleksid tRidtsugused.
Piiratud ulatuses, peamiselt Krista
Kajandu oma algatusel, toimub turu-analüüs,
mis püüab avastada klienti-
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõttea,valdusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toivfietus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Aitäh Markus!
Kui Markus Hess E K N koosolekul
Gananoque's mainis lintide kasutami­se
ideed Ühendriikides ellukutsutud
tava alusel, ei olnud kellelgi erilist
visiooni, mida kõik selle ideega võiks
teha. Mitugi head ideed on jäänud
ELUSTANDARD KÕRGEM paberile, sest mõtte esitaja ei leidnud
Eriteadlastest rõhutas dr. Parming aega või tahtmist või puudus tal usk
VABADUSVÕITLEJATE
PEREKONNAD
VAJAVAD ABI
Saada oma kodumaisele va­badusvõitlusele
määratud
toetus EVV Abistamiskesku-se
nimele väljakirjutatud
tshekiga aadressil: Eesti Van-gistatud
Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskus, Box 34018,
S-100 26, Stockholm, Sverige.
ta välja Krista Kajandut, kes olnud
usaldusväärse ja vastuvõtliku iseloo­muga,
vaba ja loomuliku käitumise­ga
kaamera ees ning suhtlemisel.
JURISTID
m
oma idee läbiviidavusse. Markus
Hess ei ole nende klassist. Ta ei ole
mitte ainult näidanud oma eeskuju­ga,
kuidas iga EKN liige peaks tegut­sema
ja töötama, vaid alustanud mil-
Eesti omapära ja positsiooni Nõuk.
de soove. Sellel pole aga pea üldse Liidus, väites et Eestis on elustan-tähtsust,
kuna määravaks jääbikkagi dard kõrgem, tööjõudlus suurem, tea-plaanimajanduse
alusel vabrikuile duslik tegevus intensiivsem,kui Ve-antavad
materjalid. Tavaline koda- nemaal. Eesti on nn. laboratoorne
nik peab kaubamajast leidma suuru- riik, mille tõttu Moskva hoidub liigse legagi,inis võib kasvada hirmuks ja
sele vastava riidehilbu, vaatamata surve avaldamisest, kuigi eestlaste hävinguks kommunismile. Need
kas selje tegumood või riide värv ja iseteadvus on põhjustanud mitmeid eestlased, kes tulid välja protesti-muster
meeldivad. demonstratsioone.
Venelased ei mõtle lääne all seda,
KALLID RIIDED mida meie mõtleme, vaid hoopis Ees-
Moepärased riided on aga kallid, . tit ja Balti riike, mis on neile kujune-
300 kuni 400 dollarit esemelt, mis on nud turismimaaks. Edu Eestis on saa-tavalise
inimese nelja kuu palk. Neid vutatud hoole, töö ja vaevaga. Dr.
saavad endale lubada partei funkt- Schroeder selgitas, et nõuk. majan-sionäärid,
näitlejad ja teised kõrge- duses pole ette näha mingit parane-masse
klassi kuuluvad inimesed, mist enne, kui süsteemi muudetakse. \ all kannatavaid rahvaid) on rohkem,
Näituser esitamisele tulevate riiete Seda aga ei ole e;tte näha, kuigi pandi . karjuga kõvemini!
Andres Oivet, LL.B
ADVOKAAT-^ NOTAR
Bigelow & Hendy
789 Don Mills, Rd.
Tel. 429-3110
ma selle lepingu vastu, mis põhjustas
meie rahva brutaalset hävitamist ja
meie põgenemist, pälvivad tunnus­tust.
Mõned aastad tagasi, vesteldes
ühe kanada reporteriga, ütlesin et
vastaspool karjub väga kõvasti. Te­ma
vastas, et teid (s.t. kommunismi
KASULIK TEADA
raagiD Ka oma
rahvale lahtisusest, siis ka seal võ­tab
aaslaid aega, kuni leevenduvad
senised kogemused KGB vägitegu°
dest, kuni kaovad relvastatud ük­sused
piiririikidest Ligi seitse­kümmend
aastat on oma inimesi
kõrval tehakse moemajas ka eritel- suuri lootusi Gorbatshevile.
limistele mõnele vormist väljaläinud
funktsionääri matroonile mõõdu järgi. „Eesti elegants" ühes juurde lisa-
Vaatamata näitusel esitatud riiete tud kommentaaridega on vägaheaks
kättesaadamatusele tulevad sellele, Eestit ja eestlasi tutvustavaks fil-peale
riidetööstuse ja õmblustööko- miks, mida on juba esitatud Inglis-
Kõik kes tunnevad endid EEST­LASTENA,
mitte ainult saarlasena.
Marutõbi
Marutõbi („Rabie8") on haigus,
mis nagu ei kuuluks moodsasse
ajastusse. Me mõtleme, et see oli
ainult vanal ajal, kui möllasid tau­did
ja katkud. Kuid marutõbi esi-ka
terroriga. Kuidas saab see päe­vapealt
ununeda, sest kui teadvu­ses
püsib mälestus, et kõik võib
korduda jälle^kas Gorbatschov või
keegi teine. Ka see on terror, kui
Eestist sunnitakse sadandeid töö­lisi
Tshernobõli puhastama ja kor­rastama
radioaktiivsuse olukor-ei
hndlasena setuna mulgina ,ne. pan- Kanadas ja on eriti Ontarios
noleWm^e Wkon.kl ^pTro. te^,. m•a s meie rah- ^j,,. ^ 3 ^ ^ ^s^a^g^e^d a„m„a k,s3 ^^v iimasel
va hävitaja vastu. Maakondade ela-dade
ning kõrgenia seltskonna esin- maal, Ameerikas ja Kanadas, kuid on nikud, tehke suurendatud pilte piina- ^ . , .
dajate, ka inimesi tänavalt oma uu- loota, et see levib kõigile inglise keelt tud ja vangistatud inimestest ning . ^"utobi on peamiselt loomade
dishimu rahuldama ja esitatavale kõneleyaile maile. Selle saamisloos küüditamisrongidest. Valmistage ^7
fantaasiale kaasa elama. Näitus ai- ei ole meil siin mingisugust os.a. küll aegsasti sobivaid loosungeid ja tulge J^^^^ie naige looma hammustuse
tab inimesi siiski olla moeteadlikud saame aga seda puudust parandada, „karjuma". Pildid ja kirjasõnad tule- ^T * - ' J
ja annab ideesid neile, kes saavad kuime ise telÜme ja aitame ka kaas^ vad mõjule ka tv-ekraanil. Tulge, ^rf„«!I!^„rf^^^^^
hakkama endile riiete valmistamise- filmi või selle sõnalise osa levitami- EESTLASED, karjume koos teiste ehrvi3oo^
ga. sele. Transkriptsioone on võimalik kannatajatega, sest ühenduses on " amaa on pea
Moenäituse finaaliks oli õhtuklei- tellida hinnaga US$ 4.00, aadressil: jõudja me saame karjuma kõvemini
tide kollektsiooni demonstratsioon,. „Baltic Chic", Box 322, Boston, MA, kui vaenlane. Kui me usume iseen-tegelikult
fantaasia, millest tavaline üsA 02134. disse, siis me ka võidame.
ESTÄTE
325
SERVICES LTD.,
Avenu®, Toronto
.kontoris 424-4900
kodus 751-1296
inimene saab vaid unistada, kas ma­jandusliku
kandepinna või kandmise
võimaluse puudumise pärast.
V. LUMINE TALLINN
Filmikaamera jälgis piki lumiseid
Tallinna tänavaid, mööda unarusse
jäetud majadest, moetööstuse hinge
Krista Kajandu ja abikaasa Juhani
sõitu koju, arvatavasti Nõmmele.
Nende korter skandinaaviastiilis ma­jas,
mis muidugi pärit vabarngiajast,
oli sisustatud lihtsalt kuid maitse­kalt.
Filmitud oli ka stseen hommiku­einest
ja majarahva saunas käimisest
ja leili viskamisest, mis ei näinud aga
kuidagi auru tekitavat.
Selgus, et Kajandud olid saanud
korteri sugulastega vahetamise teel.
Kommentaator aga märkis, et Eestis
on maju kergem saada kui Venemaal.
Uuemad, nõuk. stiilis ehitused on aga
hoitud eraldi enne
seist.
L.K-s HENNY ARUJA
mine marutaudi kandja rebane.
Aastatel 1980-19B4 leiti Suur-To-ronto
alalt 104 marutõbist tõhku.
Samadel aastatel esines Toronto
ümbruses 26 marutõbist rebast —
Kuid aastast 1984 kuni 1985 leiti
Suur-Torontost 27 marutõbist re-ena
n n
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
on jõud
,50%
siklikud laenud alates 11,
Igiformatsiooniks helõstag®
465-4659
dsmasp.-reede 10:00-3:
Teisip. Ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Pesukaru („raccoon") on Kana­das
väga harva marutõbine, kuid
USA-s esineb ühte liiki marutõbi,
mis tabab ka pesukarusid ~ ja see
taud on liikumas põhja poole.
Kui marutõbi kandub haigelt loo­malt
inimesele, on seda võimalik
ravida süsticjega, mis nüüdsel ajal
ei ole nii ebameeldivad kui varem.
Tuleb hoiduda ebatavaliselt käi­tuvatest
loomadest. Metsloom
muutub haigena julgeks, kuna hai­ge
koduloom hakkab tihti inimeoi
pelgama.
Juba vanasti, enne valge mehe
tulekut, esines marutõbi Kanadas.
Arktika aladel esines see tsüklite­na,
kandudes iga 20 aasta järel
rebastelt kelgukoerteie, surmates
Quuire osa.
„Meie Elu",
N.
mvesteel
suuruses kapi
saada provintf
0 Toronto lj
kulutas ona vai
tel vähe üle $:
viimasest linn]
Temal kulus i{
seks $22,12, Oj
daat, Anne )(
miskampaanii
sedolidvähei
da võlga $59.4|
Johnston on
rio valitsuse
meks, mis pei
raha iga kani
valimiseelsel
datuuri propi
• Knnadnj
vabakaubnndl
mimiseleUSi
vabakaubnndl
rahvast. Suuri
rios Briti-Cl
Tei
mõrva!
Reede, 5.
del tormas
Indiast kohnl
kisse 4 terroi
ki ja nõudsidl
rose saarele,!
da enestele
kinnipeetava
bastamist vai
Lennuk ji
lennuväljnloJ
korda põgeu|
raukse kaui
keeldus andi
kõnelevat h
Küprose vali
seal maandul
Surve ava
surmasid ühj
sid pnntvai
koosneva sõ|
17 tundi. Sii^
led ja terroril
said 18 reisil
tormas leni
mando. Teri
Pakistani
ooni kohasel
luma Irnai
koos töötavj
Sõdurite"!,,]
Nad tulid P|
omasid miti
Reisilenni
Yorki 400 r|
dest olid an
dalnst. ViimJ
USA-LiidI
diploi
tulek
15. seplen]
USA Nõi
„avalikudi]
konverentsi
rika ajaleht
maid üksiki
Yorgist:
„Grupp
kunstnikki;
Ameerika
siooni Nõul
kud esinevj
„jututubadi
le õhtuti Rii
bril ja esinj
Moskvas.
. Esinejat!
Grover Wa|
sijad ChrisI
sell ja Sus{
Karen Aki
Taylcr, viii
dor jn saatj
Diplomai
USA end.
Kirkpntric;!
Julgeolekul
lane, sei
„Time'i'
taja Strob|
Reagapi U!
tusaktsiooi
saadik Stej
USA
konverents
que Institi
Instituudi
Broadwayl
üillituse kui
rija. Seitsi
ku külasti
Nõukogud|
taal-TV kai
nDaily
järgi näih,|
du „avalik|
lekRiia ra[
rejoonelis