Meie Elu = Our life, December 27, 1984

              ir.52(1817j 1985
roomu
usse
[ ''•\, ,.• .' \ . • . •
et Jumal on juhti-eluaja
jooksul n i i
lustest ja haigus-leid
kunagi maha
ütleb: ,
Ima oleri seesama
ma kannan teid;
md ja tõstan teid
ja päästan teid!"
jal laotab Jõulu-käed
õnnistades
itleb meilegi oma
cartke! Sest vaata,
üurt rõõmu, mis
ahyale; sest teile,
|nna!3 Õnnistegija
sand Kristus!"
jõnnistusjaligiolu
aasta viimastel
oleval aastal. Lä-carjastega,
Juma-es,
sellele jõulu-iioni-;
ja Ä. Tuvi-s.^
atel kõlasid
lulud: ,vMa tulen
Ija „Neil karjastel
ptsiaalringi esin-livaile
tänulikku-kepakke
puuvil­ja.
Meie muusi-
[uvike, mängisid
clumaiseid, popu-
LSeal.kus rukki-
[ksin kqdus o>
sist juhtivad isi-
Ssi kohviga. Eriti
isile aga meie
le ei ole veel aeg
[Iduskodusse jää-s
hiljuti saabus
|ks, palus „Meie
dtada kõiki eest-kaasmaalasile:
„Meie Elu" nr. 52 {1817) 1984 NELJAPÄEVAL, 27. DETSE^ IBRII' THURSBÄY, BECEMBER 27 S
aa
|, nagu robotite
ikse isegi ühen-letakse
küllasta-mu
ja süstasõit,
Brümine maasti"
|!, parvetamine,
mm ine, ujumine
lallooniga sõit,
jimänge ja palju
aset nii maal,
Inpuuter teritab
P külastused ja
id sõprust!
Icktiks Kujuneb
lltn toitu päevas,
lavad ise! Koge-
)oreetoit küllal-poisid
on keet-lime
tulnud.
ri 1350.-, millest
[ksta registreeri-skautidel-
juba
va siis edasi toi"
Jkautide peakor-lõO.-
tuleb tasuda
[iosavotu tasu ja
p hiljemaks kui
summa tasuda
Jes soovivad tee-
[(staff is) peavad
1, nende laagri-
Jkautidel ja ven-
(oon: nad peavad
lagri-katsejärgu,
[õtnud vähemalt
laagrist, ning on
iises.
Ikaudid võtavad
mremaarvuliselt
Skautmaleva
lahada skautide
(32) skaudi ja 5
Ivõtuks. Nüüd on
Ir-Toronto skaut-
5a(GTR), et suu^
liide kontingenti.
|äreleoneelregis-tta
soovijat meie
kautl,20vendurit
Iksid võimsa esin-ladest.
ril selgub kindel
ib kohe tihe ette-jreeks.
E i aita ük-
(est ja juhtide os-
[•e öšindusüksuse
sist muret valmis-juhtlause
järgi:
|öe — seepärast on
alustanud säästu-jä
skaut peab ise
(Järg. Ihk. 8]
Kuidas ka Moskva käsul kuuluta»
lakse kodumaal eestikeelse raama-lü
ja eestilise loomingu^ surniava°
bas maailmas, kujunes 1984. aasta
üheks meie vaba loomingu rikkali-kuimaks
aastaks. Seda eriti doku-mentaal-
ja ajalooliste väljaiannete
alal. Tuleb soovida ja loota, et
laiem lugejaskond omalt jõulukin-kidele
mõeldes seda ei mnistaks,
vaid väärikalf.hindaks. •
Kui alustada kõige põhjapaneva­matest
töödest, siis kuuluvad siin esi-'
mestena nimetamisele Arvo' Mäe
„Eüroopa rahvaste ajaraamat" ja Va­lev
Uibopuu „Meie ja meie hõimud"
ning esimesena nimetatule lisaks
sama autori 1979 ilmunud,,Eesti rah­va
ajaraamat". Mõlemad „ajaraama-tud"
kirjastas „Eestl ^Päevaleht"
Stokholmis. UibopuUjteo^e kirjasta­jaks
oli Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Arvo Mägile andis tõuke ja idee
tema Karvikute kroonika, kus üksik-peatükid
tuginevad sündmustele
meie rahva ajaloos. Kui kolleeg Ui­bopuu
möödaminnes arvas, et peak­sid
kirjutama põhjalikuma kroonika,
hakkas idee Mägile meeldima. Kuna
meil eestikeelseist' ajalugudest on
olemas ainult kiiruga koostatud ja
„Eesti Raamatu" väl|aand'el 1946.a.
Stokholmis ilmunud Ojamaa-War-mase,,
Eesti ajalugu" ja samalt kir­jastuselt
1947 järgnenud Parijõgi-
Algma-Koifi „Eesti ajalugu algkoo-hle",
siis.oli vajadus põhilisema ja
Eesti saatust Euroopa ajalooUeoses
käsitleva väljaande järele otse kisien-dav.
Aastate pikkuse vaeva ja hoole
tulemusena, mis nõudis üle 100 aja-looteose
läbitöötamist 5-6 keeles,
valmis esimesena Läänemere-ruumi
ja eestlaste ajalugu puudutaV| kroo­nika
ajavahemiku kohta 10.000 aas­tat
enne Kristuse sündi kunii 1978,
sisaldades lisadeiia näiteid lääneme- -
resöome keeltest, eesti kõnekeele
arengust, meie keele murretest, kir­javiisidest
ja keeleuuendusest. Tabe­lid
selles värvitrükis kaartidega jä
illustratsioonidega väljaandes anna­vad
statistika ka eestlaste arvu kõi-kumistest
ajaloosündmuste tulemu­sel
ajavahemikus 1200-1970, Eesti
seadusandlikest organitest 1917—
1940 ja Vabariigi valitsusjuhtidest
1918-1940. Kaarte on raamatus 18.
Oodatult elav huvi sellise teose
vastu avastas koheselt vajaduse Lää­nemere-
ruumi sündmusi ja olukordi
näidata ka nende sõltuvuses Euroopa
rahvaste üldajaloo kujunemisega.
Eriti kuna meil eestikeeln^e üldajalu­gu
üldse puudub. Nii valmis samal
autoril ajavahemikus 19^9—1984
mahult eelmisega peagii võrdne (256
ja 264 lk.),,Euroopa rahvaste ajaraa­mat"
16 kaardiga. Kroonika katab
Euroopa ajaloo ajavahemikus
118.000 aastat enne Kr. kuni aastani
1984, lisaks andmed pikematest sõ-japeriöodidest
ja nii hävinud kui ka
praegu elavaist rahvastest Euroopas
(28 leheküljel) ühes lühipilguga iga­ühe
ajalukku. Lõpuks peatükk,.Eu­roopa
maailmas" ja ajaloolistfe isiku­te
nimederegister.
„MEIE J A M E I E HOIMÜp"
Kuna sellised teosed soovitavad
endid ise, siis on ülearune neid siin­kohal
üksikasjalikumalt refereerida.
Seda enam, et samas hõivab tähele­panu
Valev Uibopuu sini-ipust-va]-
ges . kaane kaartillustratsioonis
„ M e i e j a m e i e hõimud" — teos, mis
sai oma lõpukuju tublisti lö-aastase
hoolsa töö tulemusena ja tõuke sel­lest,
et taolise kpoiidteose puudumi­ne
ka teistes keeltes raskendas.suurel
määral autori jektoriülesannete täit­mist
soome-ugri keelte alal Lundi
ülikoolis. Fennougristide, s.o. so­ome-
ugri uurimisega tegelevate tead­laste
arv on suur ja nende töötulemu­sed
põhjapanevad, kuid üksikuuri-mused
tihti lahkuminevate seisukoh­tadega
ei võimalda pildi terviklust
ega seega ülevaadet meie soome-ugrilistest
algjuurtest, rahvaste ja
hõimukildudeliikumistest, selle tule­mustest,
veel elus olevate hõimude
arvust (12-13 hõimukeelt) jä praegu­sest
.ning ettenähtavast'tulevikust.
Raamatus antud 469-numbriline ka­sutatud
allikmaterjali loetelu, 89
kaarti ja skeemi ning üle 60 alajao­tuse
3-osalises üldskeemis lubavad
aimata töökoorma suurust, mida
koostajal tuli kanda fennougristide
uurimistulemuste koondamisel ja
nende kommenteerimisel, kui see
osutus vajalikuks. Kellel on südamel
ajalugu, oma alghõimulik kujune-mistee
ja ajaloo käik rahvaste va­hekordade
keerdudes, see ei tule toi­me
ilma Uibopuu raamatuta. Selle
asukoht raamaturiiulil ön Arvo Mäe
„ajaraamatute", Kalevipoja ja Vaba­dussõja
ajaloo kõrval
Kui põetasime juba sõna ,,Vaba­dussõda",
siis juhib see meid otse­maid
kahe teise, samuti käesoleval
aastal ilmunud teose juurde. Nen­deks
on VälisrEesti/EMP väljaandel
Stokholmis ilmunud nägusas kalin-gurköites
ja esinduslikus formaadis
„Eesti Vabadusristi kavalerid" ja üli­õpilasselts
Põhjala vilistlaskogu
poolt samuti Rootsiskoostatud ja kir­jastatud
,.Vabadussõja monumen­did".
Neist esimesena nimetatud teos
on täpne kordustrükk Vabadusristi
Vendade Ühenduse keskjuhatuse
kirjastusel 1935. a. Tallinnas ilmu-,
nüd jä nüüd kodümiaaF jäägitult hä­vitatud
samanimelisest album-teo-sest,
tuues pildid ja lühielulood ena­mikust
Vabadusristi kavaleridest,
keda eestlaste osas oli kokku 2074.
Nendele lisaks vääristati Vabadus­ristiga
1057 välisriikide kodanikku.
Enamikuh välismaalatelt ei saadud
minna küsima andmeid ja eestlaste
kui ka välismaalaste osas annetati
Vabadusriste ka lahinguis langenu
omastele. Sel põhjusel on albumis
koguarvus 1343 pilti. Need olid me­hed,
kes aitasid — tihti kujuteldama­tute
raskustega — võidelda kätte va­baduse
eesti rahvale. Kui kõik teised
monumendid, ise^i hauasambad ja
terved kalmistud on tehtud nüüd
maatasa, siis oleme saanud selle kor­dustrüki
näol nende kõigi jaoks ühis-'
monumendi, mille hävitamiseni Va­bade
eestlaste kodudes punane mõr-vakäsi
ei küündi. Iga eesti kodu kau­du
leiab see monument nüüd tee ka'
uute generatsioonide teadvusse ja
hinge, andes neile jõudu uueks Eesti
vabadusvõitluseks.
Väärtusliku täienduse sellele an­nab
..Vabadussõja "monumendid",
millist üleriiklikku kokkuvõtet ei
mäleta olevat ilmunud isegi vabas
Eestis. Monumendid oh nüüd lõhu­tud,
kuid hea uudisena saabus nende
ridade kirjutamisel teade, et dr..A.
Taska: on asunud koguma andmeid
teose jaoks monumentide lõhkumis-test
ja lõhkujaist. Mõistagi kuuluk­sid
sellesse teosesse ka haudade ja
kangelaskalmistute osa.- On vajalik,
et igaüks,kellel olemas mingeid sel­lekohaseid
andmeid, mälestusi või
pilte, saadaksid need koheselt koos­tajale
aadressil: Dr.juL Artur Tas­ka,
Terminsvägen 4, S-223 67 Lund,
Sweden,
„EEST|VAFr ,
Samale ennastsalgavalt virgale
..mesilasele" — Artur Taskale —
võlgneme rohkem kui mütsi maha­võtmise
äsja lugejani jõudnud meel­divas
kujunduses 197-lehek. teose
eest f.Eesti vapp". See" on lühikese
ajaga kolmas uurimus meie rahvus­like
ja riiklike sümbolite saamisloost
samalt autorilt. Sellele eelnesid „Si-ni-
must-valge" (uurimus meie lipu-ajalciost)
ja ,.Eesti hümn". Viimase­na
nimetatu ja „Eesti vapp" pealegi
autori enda kirjastamišer, ilma; iga-sugi
ste toetustega. Nii nagu „Sini-mus
-valge" sisu ei piirdu ainult rah­vusi
puga, vaid toob andmeid ka
kaitsejõudude, organisatsioonide j.t.
Hppude kohta, nii hõlmab ka ,,Eesti
vapp" vappide ajalugu üldisemalt,
majamärke, perekondade vappe,
templeid, rahamärke jne. Otse usku-mätuh
suur on allikmaterjali hulk,
mis autoril tuli töötada läbi nende
kolme suure uurimistöö huvides.
Seal on teisi silmapaistva kaaluga
teoseid lõppeva aasta lõikuspõllul,
millised ülal puudutatute kõrval lisa­vad
väärtust ja kaalu jõulup.akkidele
ning au ja lugupidamist eesti kodude­le.
Kas või näit. Gustav Suitsu „Noor
Kreutzwald" (EKK). Ometi jäävad
ülalnimetatud oma sektoris meie kul-tuurilõikuse
selleaastaseks põhiva­raks.
fa eelolev aasta oma lootustega?
Aeg ennustusteks on veel varaja­ne.
Kindlasti on ilmumas Välis-Eesti/
EMP väljaandel mitmeosaline kogu­teos
,,Suur põgenemine" eesti, ingli­se
ja rootsi keeles. Nagu kirjastus
teatab, on väljaande jaoks saabunud
ainulaadset materjali dokumentide,
mälestuste kui ka piltide näol ning
andmete lisandumine jätkub Senini
on käsikirjas valmis esimene osa ja
teoksil teine. Kindlasti liitub sellele
üllatuslisa teistelt kirjastajatelt E.
Kirj. Kooperatiiviga eesotsas. Eesti
loov vaim elab ja ootab lugejaskon­nalt
kaasatulemist selles rahvusli­kus
võitlustegevüses.
JOHANNES KAUP
luse Segakoor Asta i ' i jubptusel esinemas V i v a l d i helitööga „ G l o r i a ".
> Foto — 0. Haamer
Eesti kultuuri Ühingu tegevusest
00 üleskutse
Ge • 1 •
ILMUNUD
RAHVA
4.00. Postiteel tellides
. T.
EESTI KEEL ALGAJATEil
Hind $15.00. Postiteel t®|lides lisandub
BCanadasse $1.75, öSA-sse $2.33 raamatuBtio
0 * •• „MEIE ELU talituses
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K
Sü
endistele
elanikele
GEISLINGEN(„Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Geislingeni gümnaa­siumi
õpetaja Bernhard Stiile koos­tab
tuleval aastal Geislingeni linna
ajalugu pärast 1945. aastat. Kuna
eestlaste suurlaager mängis pä-rastsõja-
aastatel linna ajaloos väl­japaistvat
osa, soovib ta selle laagri
kohta lähem^aid ja üksikasjalist
andmeid, mis oleks:
Kuidas kulges elu Eestis venelas­te
esimese okupatsiooni ajal pärast
1939. aastat ja pärast 1944. aastat?
Kuidas toimus eestlaste põgene­mine?
Kuidas ja mis teid mööda
tulid eestlased Geislingeni? Missu­gune
situatsioon oli Geislingenis ja
kuidas olid majutustingimused?
Kuidas oli vahekord kohalike ela­nikega
ja kas see paranes ajajook­sul?
Kuidas kulges igapäev kooli­des?
Kuidas oli toitlustamine ja
muu varustus? Kuidas kulges kirik­lik
elu? Kuidas toimus tähtpäeva­de
ja pidude pidamine? Need olek­sid
ainult vähesed paljudest küsi­mustest."
Eriti rõõmustav oleks saa­da
kasutamiseks fotosid ja skitse
sellest ajast. Kuna sõja lõpust on,
varsti 40 a. möödas,oleks aeg, et
need, kellel mälestusi laagriajast,
need kirja paneksid. Kui kellelgi on
laagriajast päevaraamatu märk-,
meid, oleksid need väga huvipak­kuvad.
Autor kinnitab kõigile, et
saadetavat materjali kasutatakse
range diskreetsusega. On arusaa­dav,
et saadetud fotomaterjal ta­gastatakse.
Kirjutada võib saksa,
inglise või prantsuse keeles. And­med
palutakse saata aadressil:
Bernhard Stiile, Ol)erstudienrat,
Holderäcker 28, D-7345 Deggingen,
W. Deütschland.
B. Stiile gümnaasiumiklass koos­tas
samal teemal võistlustöö peal­kirja
all „Linn linnas", mis sai
üleliidulisel võistlusel esimese au­hinna.
Õpilaste võistlustöö oli
koostatud absoluutse objektiivsu-ssga,
ilma emotsioonideta.
Aastalõpu lähenemisega on aeg
anda viimane 1984. a. raport Eesti
Kultuuri Ühingu (EKÜK] tegevu­sest
Vancouveris.
Oktoobri lõpul toimus kauaooda­tud
pildiettekanne ,.Reisimuljeid ja
kultuurivarasid Euroopast" pere­kond
Loo esituses. 3-el ekraanil si­multaanselt
näidatud ins. Heino Loo
kõrgekvaliteedilised fotod koos vas­tava
muusikaga ja dr. Laine Loo
sõnaliste kommentaaridega Andres
Loo tehnilisel abil on alati toonud
kokku palju vaatajaid-kuulajaid.
23. novembril esines ettekandega
meie noorema põlve esindaja Van-couveri
finantsmaailmas, Jaak Puu­sepp,
Pemberton Houston Willough-by
viitsepresident ja metsatööstuse
analüütik. Ta käsitles Briti Kolumbia
puidutööstuse praegust olukorda ja
tulevikuväljavaateid. Jaak Puusepa
analüüs on eriti väärtuslik, sest teda
on korduvalt tsiteeritud ajalehtedes,
raadios ja televisioonis.
METSANDUS
Kuna väljaspool Briti Kolumbiat
puudub toeline arusaam siinsest met-sandusest.
siis oleks sobiv sellel pike­malt
peatuda. Metsandus on provint­si
tähtsaim majandusharu. Ranni­kuala
ja sisemaa moodustavad 2 eri­nevat
kasvu-, töötlus- ja turustamis-piirkondä.
60% raiutud palkidest lä­heb
saeveskitesse, mis joodavad 70%
kanada saelaudadest. Ülejäänud töö­deldakse
aga tselluloosiks ja pabe­riks.
Saeveskid ja tselluloositehased
on suurelt osalt üle läinud raalitehni-kale,
mis säästab tööjõudu ja või­maldab
puidu optimaalset kasuta­mist.
Vineeri osatähtsus on lange­mas.
Selle asemel toodetakse roh­kem
laast-ja kiudplaate.
Ettekujutuse saamiseks Briti Ko­lumbia
metsatööstuse suurusest mai­nis
Jaak Puusepp, ei ainult mööda
ookeani rannikut raiutakse aastas
nii palju, metsa, et sellest jätkuks
igale leibkonnale Eestis uue maja
ehitamiseks. Sealjuures on see ainult
üks kolmandik kogu produktsioonist
Briti Kolumbias, mis maa-alalt on
suurem kui Kalifornia, Oregon ja
Washington kokku.
Analüüsi lõpul andis referent väl­javaateid
investeerimiseks, mida
kuulajaskond erilise huviga jälgis.
Siinkohal võib märkida, et mõni
aeg tagasi esines EKÜK-s metsandu­se
ettekandega ka prof. Leo Valg Bri­ti
Kolumbia ülikoolist. Üldse on
Vancouveris hulgaliselt metsatead-lasi
ja puidutööstuse eksperte, kes
konsulteerivad üle maailma.
Tänapäeval on esialgne ürgmets
juba enamasti maha raiutud. Mõned
aastad tagasi üks eestlasest metsa-satööline
Vancouveri saarel langetas
16-jalalise läbimõõduga seedri. Veel
leiduvate hiigelpuumetsade eest
võitlevad keskkonnakaitse grupid,
kes isegi taovad naelu puudesse nen­de
sae alla mineku takistamiseks.
Vastukaaluks saeveskid võibolla
peavad installeerima metallidetekto-reid,
et naelu palkidest leida.
KADRIPÄEVAST
Tagasi tulles loenguõhtu juurde,
mis oli lähedal kadripäevale, siis esi­tas
ins. Alar Suurkask Kustas Põld­maa
huvitava kirjelduse kadripäeva
tähendusest ja kommetest. Huumo-rikat
ettekannet jälgides meenusid
paljud unustatud tavad, mida ei to­hiks
lasta kaduda.
Õhtu kolmandas osas dr. Juta Kit-ching
tõstatas küsimuse uuest välis­eestlase
tüübist viimase 40 aasta
jooksul eesti kirjanduses. Huvitavad
näited luules ja proosas, tõsised ja
humoorikad, tõid palju elevust kuu­lajaskonda
sooviga edaspidigi selli­seid
ettekandeid korraldada.
Tiivustatud sellest ideest toimub
18. jaanuaril pärast EKÜK aastapea-koosolekut
Vancouveri Eesti Kodus
„luuleline ,õhtu". Meie hulgas on
häid etlejaid, kellelt ootame dekla­matsioone.
Enim oleme aga huvita­tud
nendest avastamata talentidest,
kes tooksid meile oma ande kas luu­letajana
või lugejana. Tunnustatud
poeedid ja rahva hulgas liikuvad
vemmalvärsid on teretulnud. Jaanua-
I
ri vihmasesse halli külvakem sõnade
HMH
Võistlustöö eesti
lastele
Montrealis asuvate akadeeniilis°
te organisatsioonide poolt on välja
kuulutatud järjekorras 27. võistlus­töö
eesti üliõpilastele ülemaailm°
ses ulatuses, et ergutada meie ha­ritlaste
järelkasvu teaduslikku ai"
nekäsitlust emakeeles.
Auhinnatööde teemadeks on:
1. Eestiaineline teema teadusli­kus
käsitluses.
^. Eriaineline uurimus vabal
ainevalikul.
Tööde pikkus mitte alla 30 kvart-lehekülje
masinakirjas, kaasa ar­vatud
sissejuhatus, kokkuvõte ja
kasutatud kirjanduse loetelu.
Auhindadeks on I — 500 dollarit,
I I - 250 dollarit. Võistlustest osa
võtma on teretulnud need immatri­kuleeritud
eesti üliõpilased, kes
taotlevad esmakordselt teaduslik­ku
kraadi.
Tööd saadetagu märgusõna all
koos autori nime, aadressi ja üli­kooli
nime sisaldava suletud ümb­rikuga,
mis kannab sama märgu­sõna,
hiljemalt 1. novembriks 1985
aadressil: A. Kurlents, 4376 Circle
Road, Montreal, Quebec, H3W1Y5,
Canada. Sissesaadetud töid ei ta­gastata.
Lähemaid andmeid saab vajadu­se
Toronto Eesti
Segakoor laulis
raekojas ;
25. nov. pärastlõunal toimus To­ronto
raekojas jõulukontsert 9 rah­vusgrupi
esitusel. Peamiselt olid
esindatud mitmete rahvuste laulu­koorid,
kuid oli ka instrumentaal­muusikat.
Eesti koor oli arvuliselt kõige
suurem,
Toronto Eesti Segakoor esitas Uno
Kook'i juhatusel: J.Aaviku „Jõulu-kellad'\
M.Miido .Jõuluöö"- ja
K.A.Hermann'i „Üle maailmade."
Ifea akustikaga ruumis eestlaste
distsiplineeritud ja tundeküllane esi­nemine
leidis umbes 400-pealise
kuulajaskonna poolt sooja vastuvõtu
ja ka korraldajate tunnustuse ja kii­tuse.
Vivaldi „Gloria"
Vana-Andrese kirikus
Pühapäeval, 16. detsembril oli
kirikumuusika sõpradel võimalus
kuulda Toronto Vana-Andrese kiri­kus
Antonio Vivaldi helitööd
„Gloria", ettekantuna V.-Andre-se
Koguduse Segakoori poolt Asta
Ballstadti juhatusel. Kaastegevad
olid sopran Tamara Norheim, sop­ran
Virve Mathias ja alt Irene Loos-berg.
Orelisaade oli Lembit Aves-soni
kindlates kätes.
Pooletunnilise kestvusega helitöö
ettekanne koguduse segakoori
poolt sai võimalikuks ainult koori­juhi
Asta Ballstadri julgö algatuse,
võimete ja energia tõttu. Pühade-eelse
ürituste rohkusega arvesta­des
oli kuulajaskond küllaltki roh­kearvuline.
Helitöö kordusette-kanne
toimub veebruaris Peetri ki­rikus.
Eesti Kultuuripärandi
Klubi toodab
videolinte
1983/84 a^sta on olnud E. Kultuu­ripärandi
Klubile väga aktiivne. Pea-tegevus
on keskendunud ESTO ja
• teiste väljapaistavate ühiskondlike
sündmuste ja tuntud tegelaste video-lindistamisele.
Jaanuarist kuni no­vembrini
on Klubi liikmed valmista­nud
circa 130 linti (umbes 200 tundi
lindistamise aega). Nendest on osa
programme juba lõplikult viimistle­tud.
See on olnud ülimalt aeganõu­dev
toiming.
ESTO sündmuste lindistamisel tar­vitati
4 apa/aati ja valmistati umbes
50 linti ä 2 tundi. Lindistamisega
tegelesid 16 klubi liiget. Olulisemad'
ESTO sündmused on kõik talletatud.
Lindistamine toimus ESTO pidus­tuste
jäädvustamiseks arhiivi mater­jali
saamise otstarbeks.
ESTO ajal demonstreeriti Eesti
Majas iga päev eelmise päeva linte.
Valmimas müügiks on üldlint ES­TO
üritustest. Avatseremoonia, ron-gikäik
ja vabadusnõudlus moodus­tavad
tähtsa osa sellest rahvuslikust
suurpidustustest. Lisaks sellele on
esitatud huvitavaid momente näitus­test,
ESTO Visioonist, kongressidest
ja võimlemise ettekannetest. Erilin-did,
mis tulevad turustamisele, on „Ka-lurineiu".
Neeme . Järvi kontsert,
„Rummu Jüri",,,Kevade", laulupidu
ja Maakondade Päev.
Ost on võimalik ainult ettetellimi­sega.
Lähemaid andmeid ostu kohta
saab Klubi liikmetelt: tel. 766-0203
(õhtul) ja 762-5329.
telt liikmeteltjcelleks on dr. A. Kur­lents,
dr. M. Pühvel ja õp. H. Laa­neots
Montrealis.
Võistluse tulemused avaldatakse
Alma Materi päeva aktusel Mont­realis
detsembris 1985.
Korraldav toimkond loodab roh­ket
osavõttu meie akadeemilise
nooruse
Westholmlaste
kokkutulek ja albumi
väljaandmine
Westholmlaste Koondise peakoo­solek
toimub laup. 12. jaan. kell 15
Toronto EÜS-i ruumes, 905 College
St. Koosolekule järgneb koosviibimi­ne
samas, osavõtjaid palutakse re­gistreerida
hiljemalt 7. jaan.-ks tele­foni
teel: E. Toiger - 284-5306 või U.
Põld - 267-6383. Repart (t 15 tasuda
kohapeal. Käesolevat teadaannet pa­lutakse
Koondise liikmeid võtta koo­soleku
kutsena.
Ettevalmistamisel on Westholmi
güm. albumi I osa trükkimine, ilmub
märtsis 1985.a. J. Westholmi 50.a.
surinapäeva ' mälestus-raamatuna.
See on peamiselt uustrükk Eestis
1937.a. ilmunud albumist „Iakob
Westholm'ja tema kool 1907 -1937".
Albumi täiesti uuesisuline II osa i l ­muks
veebr. 1987, kooli asutamise
80.a. juubeliks. Ettetellimised ava­takse
lähemal ajal, millest teatatakse
eesti ajalehtedes ja Koondise liikme­tele
ringkirjaga..
WESTHOLMLASTE KOONDISE
' JUHATUS