Meie Elu = Our life, December 27, 1984

              - THURSDAY, OECEMBER 27 „MeSe Elu** nr. 52 (1817) 1984
wa
„Mele Elu" n
Pensionärid viisid jõulurõõmu
Taara" hoolduskodusse
T.E.S. Lasteaia jõulupuul laulis lastekoor kasvatajate kaasaaitamisel. Vasakul lasteaia juhataja Helle AFFO.
Lasteaia
Foto — 0. Haamer
T.E.S. Lasteaia jõulupuu laupae-
, 15. detsembril algas tervitus-sõnadega
koosviibijatele lasteaia
juhatajalt Helle Arro'lt,kes märkis,
et lasteaed on saanud kingina toe­tust
$2000.-. Lasteaias on praegu 88
last. Kavatsus on jagada esimene
Noored tõid
koosviibimine
Abistamiskomitee Kanadas juha-ning
palgata juurde tus kogunes koos külalistega 13.
kaks kasvatajat. Juhataja tänas detsembril ühisele jõulukoosviibi-kõiki
juhatüseliikmeid, kasvata- misele, kus rahuldustundega mee-jäid
ja abistajaid tehtud töö eest j® nutali möödunud edukat tegevus-
(Algus esiküljel)
- / Näidendis olid huvitavad rekvisii-
24., 25. ja 26. detsembril did ja kostüümid. Sündmustik tihe.
. . J, . dr. M . Leesment . . . . 481.6834 Sirgats, Sorgats ja Põnn panid oma
^hatare" teenistujad^ ja Eesti 29. ja 30. detsembril tempudega noored lõbusalt naerma.
dr. j . Marley . . . . . . . . 921-7777 Ka õnnelik lõpp oli kõigile meelmöö-da,
et kelm Sarvikeit oma perega sai
teenitud palga.
soovis kõigile h ä i d pühi. aastat. Tõsteti eriti esile esimehe
Lühikese palvuse pidas õpetaja Alfred Sepa teeneid, keda tunnus-
A.Laur, millele järgnes ühislaul „Et tati äsja Ontario Bicentennial me-tulge,
oh lapsed". Lasteaia laste­koor
Heidi Klaaman'i juhatusel
laulis „Tümma, tümtea",„Lume- Koosviibimine vanade puhkekodu
•"^ Näidendi lõpul laulis ,,lumehel-
, ves" Rutt Küng, oma lüürilise sopra­niga,
päevakohase Püha öö".
Koolikomitee esimees Hans Lupp
tänas kõiki esinejaid. Lilletänu jõulu-kodudesiaHEliatares''
liHega said lavastaja Endla Komi,
muusika eest hoolitseja Georg lital
Peetri kogudus
vanu
memm, sa naljamees" ja „Sajah nägusas seltskondlikus ruumis algas Meie rahvusgrupp Torontos on "^"^^^^f'f.'^^'^^^^^^ ^ .
lund". Järgnesid laste ringmängud õpetaja Oskar Gnadenteichi jõulu- jõudnud ajaperioodi, kus need, kes samuti lanas KooiiKomn^e esi­ti
ja la kl): „Karuke" ja „Muri". kõnega. Siis võttis sõna EAK juha- keskeas jõudsid siia mandrile, on mees vaimuliku kone eest pastor Os-
Mari - • " ' — - 1 .
I
^ari Leesment esitas klaveril tusliige Leo Puurits, et tänu avaldada nüüd juba kõrges eas. Paljud nendest kar Puhmi. ^ Hans l u p p tegi teata-
.S.Bach'i,,Bouree", Tähti Lees- ja õnnitleda esimeest tema medali veedavad vanadusepäevi vaikselt vaks et mitmekul uuri komitee on
Peetri koguduse õpetajad ja nõu-annetanud
Toronto Eesti Seltsi
Täienduskoolile toetuseks S5.600.
Noorte seas käis ringi kõlakas, et
^^T^ä^taš^VPeaJ^^ usSs^äliWtead^^^ ön^BO'aastana" üle, "nende'^^^ l?^^'!!^!!!,,!!!^!^^? i ! ! ^ ' ^ ! ! ! ! ^^
tulge, oh lapsed^'esitati IV klassi nekumedali^^^^^ "^"'^
ment esitas meisterlikult puhul Ta ütles, et tänu oleme võlgu oma kodudes.
F.B.Burgmüller'! „B'allade" ja. ka ElnaKunglale, kes.ainult aupea- kogu
Moami Hoppe laulis klaveri saatel konsul Ilmar Heinsoo ja paari teise kogu otsustasid külastada kõiki, kes
• Alfred Sepa oma sõnavõtus mee­nutas,
et „Phatare" õnnistamisest on piparkooke ja usulist kirjandust nen
Selleks organiseeriti 20 koguduselii- Elevus suurenes. Lapsed kogunesid
get, kes viisid igale ühe roosi, jõulu- ^^^^ i^^r^^- ^ujiu peagi ilmus pika
habemeline jõulutaat (alias Ülo
Tamm). Noored said jõuluvanalt rik-
See aktsioon viidi läbi laupäeval, katikud maiustuspakid. _
H.L.
Lõuna-Fioridast
poolt näidendid: ,,Küi jõulud tule°
vad" ja „Päkapikud oleme".
Lasteaia esinaine Maimu Schaer möödunud 3 aastat ja need on koi- dele, kes seda soovisid,
tänas õp. A.Laur,'i, lasteaia juhata- mandad jõulud vanadepuhkekodus,
jat, kasvatajaid, pereema ja toim- mille ehitamine oli kau-aaegseünis- 15. detsembril enne lõunat, külasta-kondi
ning loterii korraldajaid, tuse täitumine! Kui kolm aastat tagasi- des 151 perekonda. Samuti külastati
„Tere, tere jõulumees" laulis las- kartsime, kas saame hakkama selle koguduseliikmeidselles eas, kes olid
tekoor ja uksest astuski sisse su^ asutuse majandamisega, siis nüüd või- Haiglates.
me ütelda, et oleme raskustest üle saa-
Pärast lõunat toimus Peetri kogu/ ix. novembril pidas Lõunä-Florida,
nud. Esimees loetles nimepidi amet- duse noortekoori Margit Viia juhatu- Eestlaste Koondis korralise aasta
konda ja tänas kõiki kaasaaitajaid. sel ja, Cantate Domino dr. Toi'ga, peakoosoleku. Koosoleku avas
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo ütles, külaskäik „Ehatarre", kus toimus li- kauaaegne Koondise esimees Harald
et „Ehatare" on uhkuseks meile kõi- turgiline jumalateenistus õp. praost Hinno, mälestades surma läbi lah-gile,
mida saab tuua näitena eesti A.Tauri;teemmisel. kunuid liikmeid ja tänas juhatust hea
rahvusgrupi ühispingutuse eeskuju- Enne jumalateenistust viidi tuba- koostöö ja eduka Koondise juhtimi-likust
tulemustest. desse igale üks roos ja pakk jõulu- se eest. Samuti tänas kõiki, kes olid
Puhkekodu juhataja 0. Tralla oma piparkooke. Koondise ja juhatuse tööle nõuga ja
Teatavasti on Toronto Pensionäri­de
Klubi üks aktiivsemaid organi­satsioone
siinses eesti ühiskonnas.
Selle organisatsiooni ühel harul,
sötsiaalringil, on õilsad ülesanded
ja kohustused: olla toeks ja lohuta­jateks
haigetele ning väetitele. Ku­na
„Taara" hoolduskodus on arvu­kalt
eesti vanu ja haigeid kaasmaa­lasi,
siis ei unusta sotsiaalring neid
külastamast. Teisipäeval, 17. dets.
toimus järjekordne külaskäik Mis-sisaugasse
— „Taarasse", et viia
kaasmaalastele vaimulikku jõulu­sõnumit,
muusikat ning jõulupaki-ke.
,,Taarasse" sõitsid sotsiaalringi
esinaine Elfride Loosberg, liikmed
Renate Sõrra, Niina Teders, Ella
Kumm, Uno Sõrra ja pastor Albert
Roost, muusikud August Tuvike,
Meinhard Nünvee. Samal ajal viibis
„Taaras", oma patsientide juures, dr.
V. Kasari. Alates esikust olid ,.Taa­ras"
kõik eluruumid jõuludekorat-sioonides.
Tervituskõne kaasmaalastele pi­das
Elfride Loosberg, soovides häid
pühi ja heldet jõuluvana. Vaimulik
kõne oli pastor Albert Roostilt. Kõne
juhtmõte: .
Ära jäta mind maha. Jumal, kui ma
lähen vanaks ja hälliks. Ära
heida mind ära mu vanas eas,
ära hülga mind, kui mu ramm
lõpeb!
Ps. 71: 9,18
Pastor Roost kõneles:Varsti ongi
jõulupühad, Jeesus Kristuse sünni­päev.
Külap tuleb Jõululaps meiegi
juurde, kui ta meie südameuksele
koputab, võime talle rõõmuga ukse
avada ja ta sisse lasta. Kui meie tnda
oma elu juhtida laseme, siis kaob ka
meie üleliigne muretsemine ja kartus
selle üle, mida tulevik võib tuua. Kui
me nüüd elatanud kristlastena käime
veelgi läbi tõelistest katsumustest.
siis peame meeles, et Jumal on juhti- >
nud meid läbi meie eluaja jooksul nii
paljudestki katsumustest ja haigus­test,
aga ta pole meid kunagijmaha,
jätnud. Piiblissalm ütleb: | .
,,Teie vana eani ma olen seesama
ja hallide juusteni ma kannan teid;
mina olen teid teinud ja tõstah teid
üles, mina.kannan ja päästan (eid!"_
Eeloleval jõuluajal laotab Jõulu­laps
oma varjavad käed õnnistades
meie kõigi üle. Ta ütleb meilegi oma
inglite kaudu: Ärge kartke! Sest vaata,
ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis
saab osaks kõigile rahvale; sest teile
on täna Taaveti linnas Õnnistegija
sündinud, kes on Issand Kristus!"
Jäägu Jõululapse õnnistus ja ligiolu
meie kõigiga, selle aasta viimastel
päevadel kui ka eeloleval aastal. Lä­heme
meiegi koos karjastega, Juma­lale
tänu ja au andes, sellele jõulu­valgusele
vastu.
M. Nünvee akordioni-ja A. Tuvi­kese
viiulimuusika saatel kõlasid
eestikeelsed jõululaulud: ,,Ma tulen
taevast ü l e v a l t . . . " ja „Neil karjastel
v ä l j a l . . ."
Hiljem jagasid sotsiaalringi esin­dajad
,,Taaras" viibivaile tänulikku­dele
eestlastele kinkepakke puuvil­jade
ja maiustustega. Meie muusi­kud,
Nünvee ja Tuvike, mängisid
kahel akordionil kodumaiseid, popu­laarseid
lauluviise: ,,Seal,kus rukki­v
ä l i . . .",,,Ma tahaksin kodus ol­la
. . . " ja teisi.
,,Taara" kanadalasist juhtivad isi­kud
kostitasid külalisi kohviga. Eriti
meeldisid kanadalasile aga meie
muusikud, kuid neile ei ole veel aeg
tulnud alaliseks hoolduskodusse jää­miseks.
Helmi Karu, kes hiljuti saabus
Taara" hoolealuseks, palus ,,Meie
Elu" jtema poolt tervitada kõiki eest­lasi
ja öelda kõigile kaasmaalasile;
„Rõõmsaid jõule!"
H.L.
kinkide kotiga JÕULUVANA.
uurim eesti skautide
esindusüksus Kanada
kuuendale Jamboreele
Toronto Eesti
Segakoori peres
/ Toronto Eesti Segakoori pere ko­gunes
laup., 15. detsi Eesti Majja, et ^gj^g^gj^^^ (j(,gg^ et'ehitasime ühe Esialgsete muljete järgi aktsioon atigälcrasa ddai^^^^^
Koos om_a ^oprade )a külalistega vee- ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^;
gapäe- kujunes kõigiti südamlikuks, kus ko- Nagu aruannetest selgus, on Koon-ta
jõuluõhtu perekondlikus rmgis ^^^^ elu paljude koostöös, kes kõik gudus ulatas oma käe paljudele, kes ^is majanduslikuh heas olukorras.
^ KQori/esimees^A.Keider t^^^ käärivad tänu. ise enam pole võimelised tulema ki-: Annetusi oli tehtud umbes S800. Kas-kokkutulnuiü
luniKese sõnavõtuga. jagati välja kingid ja koosviibimi- rikusse, mida nad ise aitasid vare- ^a juurdekasv oli üle SIOOO. Koos­ne
kulges pühademeeleolus, mida ai- nialt üles ehitada. olek võttis juhatuse tehtud töö ja
, , . .J > . tasid tõsta E A K juhatusliige sopran Paljud nendest elavad täiesti ük- aruanded kiiduavaldusega vastu,
pduteemahse^^^ saatis klaveril sinda, kellel ei ole enam ei elukaas-* Valimiste juurde asudes valiti vana
. Me Hepma. sooiiilaste .ansambel j a : last ega ühtki sugulast, • juhatus ühe erandiga tagasi. Esimees
rohked ühislaulud. —^———. — — i — H. Hinno, laekur E. Luning, abiesi­mees
B. Suik, perenaine, majandus
•M. Lembit, kirjatoimetaja E. Reis-maa,
abilaekur A. Koppel, ametita
liige V. Kittask (uus), juhatuse liik­mete
asemikkudeks valiti 0. Riisma
ja A. Haavaniit. Revisjoni-komisjoni
L Szeliga (endine), E. Totsas (uus), E.
Hendrikson (endine). Asemikud; H.
Jansen ja A. Vikati.
Võeti vastu 1984—85 esimese pool­aasta
kava: avapidu — Lõbus Lau­päevaõhtu','
24. nov. Jõuluõhtu 15.
dets. Jaanuarikuu jäi lahtiseks. Veeb­ruari
24. k e l l a p.l. Eesti Vabariigi
aastapäeva tähistamine Moose Klu­bis
1201 N.E. 7 Ave. Ft. Lauderdale
(samas kohas,kus on peetud viimased
aastad E.V. aastapäevad).
Kuna viimastel aastatel, osavõtt
Vabariigi aastapäevast on suurene­nud,
kavatsetakse tänavu lauad üm-berkorraldada
nii, et suuremad selts-t
konnad 12-14-16 inimest saaksid'
ühes lauas istuda. Sooviti veel.siia
saada ühte näitetruppi. Kui on või-
„Etiatare" raamatukogu juhataja Hilda Eerme, „Elliatare" abi- maius, siis jaanuari lõpul või märtsi
juhataja ElnaKungla, Eesti Abistamiskomitee Kanadas esi- ^ Läbirääkimiste all tõsteti üles
mees Alfred Sepa ja „Ehatare" juhataja Olev Tralla vanade küsimus kuidas saaks vanade ja hai-ui
1 ji • • * • V > xy^J ^ lu 4 -lu» 1 I , gete eest paremmi hoolitseda. See
puhkekodu teeiistujate ja EAK juhatuse ühisel joulukoos- küsimus jäeti uue juhatuse lahenda-viibimisel
<^<,
Tervituse lõppedes lauldi ühiselt
„Neil karjastel väljal".
lauluna ..Püha öÖ".
Järgnevalt koori liige sopran
S.Preem esitas koorijuhi U.Kook'!
klaverisaatel kaks laulu — Max Re-ger'i
„Maria hällilaul!' ja „ 0 mib
bambino earo" — G .Puccini ooperist
„Gianni Schicchi". ]\llõlemäd laulud
võeti vastu ärateenitud aplausiga.
Jõuluõhtu jätkus ,,hästivarusta­tud"
peolaudades, millede korral­damisega
oli eeskujulikult toime tui-'
nud koorivanem L.Päjur, kes ühtlasi
õhtu jooksul tegutses ka teadusta­jana.
Keelekaste pideva voolu eest
hoolitses V.Voikai „kassameistrina"
tegutses p.Pajur. Elav vestlus, mida
aeg-ajalt katkestasid ühislaulud/
iseloomustas, tervet Õhtut,- mille hi­lisemas
faasis astus veelkord ette
esimees, tinades kõiki, kes nii selle
jõuluõhtu korraldamisega kui kä
muidu on möödunud aasta jooksul
koori suhtes teeneid üles näidanud,
tõstes eriti esile koor'juhti U.Kook'i
ja koori endist esimeest S.Preem'i,
keda siis ka vastavalt ..premeeriti".
Koduselt hubane jõuluõhtu lõppes,
nii nagu sellised õhtud ikka lõppevad
— liiga vara, juba südaöö piiril.
C)8S — selle märgi all kogunelb
tuleval suvel 3;12. juulini Guelphi
linna lähedale üle 17,000 Kanada
skaudi — 6. Kanada (amboreele,
millest ka eesti skaudid suurearvu^
Ilselt osa võtavad.
Arvuliselt on see, suurim skautide
kogunemine Kanadas, isegi 83-dal
Albertas peetud Maailma jamboreel
oli „ainult" 16,000 osavõtjat!
Kanada skautjamboreesid peetak­se
iga nelja aasta järele, kesk-, ida-,
või lääne-Kanadas. Seekord Toron­tost
ainuh 70 km läänepool, 6 km
Guelph'i linnast, Grand River Con-servation
Authority pargi maa-alal.
Viimases organisatsioonis on eesti
skautidel häid sõpru, nskm Ilmar
Kao, kes kuulub ka Eesti skautmale-va
ridadesse, on G.R.C.A. peadirek­tori
abi (AssisUnt General manager)
ja veekontrolli divisiooni juhataja.
Samas organisatsioonis töötab ka
Niki Kiidum.äe, olles paisutus-tam-mide
inspektoriks. Nii oli skautmale-val
juba sügisel täielik informatsioon
ja all-laagrite jaotuskaart maa-ala
kohta olemas.
13 000 SKAUTI
Üldse on oodata jamboreele 13,000
skauti ja vendurit 2100 juhiga, tee­nindusse
(staffi) kuulub 1700 vaba­tahtlikku
skaudijuhti. Kokku on oo­data
Kanada jamboreele 17,200 ela­nikku,
neist suurim kontingent on
loomulikuh Ontariost — 7000!
Ühendriikidest 375 ja väismailt (sii­ani
18 riigist) 130.
Poiste vanuseks skautlaagrisse on
11-14 aastat, vendurlaagriss.e 14-17
aastat. Skaudid elavad eraldi vendu-ritest.
Jamboreest võtavad osa ka
tütarlapsed, kes on registreerunud
vendurrühmades.
• - I
Jamboree väljakuks on 1000 aakri-line,
tasane, osalt põõsastega kaetud
lausikmaa, mille tehniline väljaehi-tus
on praegu lõpetamisel. Maaalune
veetorustik ja elektrisüsteem on ko­hal,
teed on rajatud ja püsihooned
püstitamisel, neist suurim 200 kom-puuteri
paigutamiseks vajalik hoone,
püstitatud ilma sisesammasteta, on
katuseall.
Jamboree on jagatud 15 all-laag-riks
ja laagriala hõlmab ka 890 aakri-
Hst paisjärve, milline on ideaalne
ujumiseks, veespordiks ja purjetami­seks.
Kaheksapäevane tegevus jambo­reel
on ülihuvitav (ülejäänud päevad
on saabumine ja lahkumine). Prog­rammis
on 28 huvitavat eri-ala, kõrg­punktiks
..Tuleviku Maailm", kus.
igale poisile tahetakse anda võima-'
lus paari tunniline oma käega kom-
— programmi-deks
moodsad alad, nagu robotite
juhtimine jne. Voetakse isegi ühen­dus
sateliidiga.
Poiste päevad tahetakse küllasta­da
aladega nagu; kanuu ja süstasõit,
purjetamine, orienteerumine maasti­kul
ja isegi vee all!, parvetamine,
kanuu kärestiku laskumine, ujumine
ja veešport, õhuballooniga sõit,
skautlikke maastikumänge ja palju
niuud. Tegevus leiab aset nii maal,
vees, kui õhus, kompuuter teritab
mõistust ja õhtused külastused ja
esinemised soendavad sõprust!
Eriliseks huviobjektiks kujuneb
sõit Wönderlandi.
Ette on nähtud kolm toitu päevas,
mille poisid valmistavad ise! Koge­muste
põhjal on jamboree toit küllal­dane
ja maitsev, ning poisid on keet-
Igisega alati hästi toime tulnud.
REGISTREERIMINE
Jamboree maks on S350.-, millest
$100.- tulib sisse maksta registreeri­misega
koos meie skautidel-juba
l.dets., milline summa siis edasi toi­metatakse
Toronto skautide peakor­terisse,
ülejäänud $250.- tuleb tasuda
1,veebruariks 85. Kui osavõtu tasu ja
registreerimine jääb hiljemaks kui
12.dets., tuleb täis summa tasuda
kohe. Skautjuhid, kes soovivad tee­ninduses
osa võtta (staffis) peavad
samuti registreerima, nende laagri-maks
on $250.-.
Loomulikult on skautidel ja veu'-
duritel kvalikfikatsioon: nad peavad
omama pronksi laagri-katsejärgu,
peavad olema osavõtnud vähemalt
kahest nädalalõpu laagrist, ning on
eeskujulikud käitumises.
Kaijada eesti skaudid võtavad
jamboreest osa — suuremaarvuliselt
kui kunagi varem. Skautmaleva
staap sai erikutse Kanada skautide
peakorterilt rühma (32) skaudi ja 5
juhi jamboreest osavõtuks. Nüüd on
võetud kontakt Suur-Toronto skaut-piirkonna
juhatusega (GTR), et suu­rendada
eesti skautide kontingenti.
Praeguste andmete järele on eelregis-treerinud
58 osavõtta soovijat meie
skautmalevast. 30 skauti, 20 vendurit
ja 8 juhti, moodustaksid võimsa esin-dusüksuse
meie ridadest.
Kui dets.algpäevil selgub kindel
osavõtjate arv, algab kohe tihe ette­valmistustöö
jamboreeks. Ei aita ük­si
poiste heast tahtest ja juhtide os-kusist
sarnase suure esindusüksuse
väljasaatmiseks, tõsist muret valmis­tab
majanduslik külg.
Käies aga vana juhtlause järgi;
skaut aitab ennast ise — seepärast on
mitmed poisid juba alustanud säästu-aktsiooniga,
kus iga skaut peab ise
Järg Ihk. 8)
Kuidas ka
takse kodumai
tu ja eestilisel
bas maailmasi
üheks meie vt
kuimaks aasti
mentaal- ja aj|
alal. Tuleb
laiem lugejas)
kidele mõeldi
vaid väärikalt
Kui alustad
matest töödest
mestena nima
.Euroopa rahv|
ev Üibopuu „]
ning esimesel!
sama autori 19 j
va ajaraamat".I
tud" kirjnsta!
Stokholmis. IJ|
jaks oli Eesti
Arvo Mägil^
tema Karvikul
peatükid tug|
meie rahva aji
bopuu möödaij
sid kirjutama p
hakkas idee Ml
meil eestikeol
olemas ainult
„Eesti Raamati
Stokhohiiis il
masG ,,Eo'sti ajl
jastusolt 194"[
Algma-Koifi,.:
Iile", siis oli \ i
Eesti saatust
käsitleva väljnJ
dav. Aastate p[
tulemuse;ia, m|
(ooteose, läbiti
valmis esimesd
ja eestlaste ajj
nika ajavaheml
tat enne Kristi
sisaldades lisa*
resoome koeltl
arengust, meiel
javiisidest ja kd
lid selles värvi
illustratsioonil
vad statistika
kumistest ajahj
sel ajavahemil
seadusandlikej
1940 ja Vabai
1918--1940. KJ
Oodatult eh
vastu avastas kl
nemere-ruumi
näidata ka nonJ
rahvaste üldf^
Eriti kuna meij
gu üldse puudi
autoril ajaval]
mahult eelmise
ja 264 lk.) „Euij
mat" 16 kaani
Euroopa a){|
118.000 aastat
1984, lisaks ar
japerioodidest
praegu elavals
(28 leheküljel)
ühe ajalukku,
roopa maailma
te nimederogis
„MEIE )A ME
- Kuna sellise
endid ise, siis
kohal ü.ksikasj
Seda enam, et
panu Valev U
ges kaane
,,Meie ja meie
sai oma löpuk
hoolsa töö tui
lest, et taolise
ne ka teistes ke
ILMUNUD
SAARLAI
Hind $1
EE
ESTi
Hind Sl|
Kan)
\ I 4