1987-07-30-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(eis Elu" nr. 31 (1881) 1887 NELJAPÄEVAL, 3®. jWUl-- THURSDÄY, JULY X"?''''"'''''''' 541 — andis lilled hertso» |arah'le ja ujus kolm re- Foto — H . Raigna fnänguga ettenähtud kohta-pth York-i Civic staadionil leskpäeval võistlused slaalo- [Ijem kergejõustikus. Võist-ytasid kõrged külalised hert- Irew ja hertsoginna Sarah, liisid staadionile täpselt kell Neid tervitas esimesena lrk'i linnapea Mel Lastman. Il Tarni Saj andis hertsogin-ytlejate poolt lilli. Kõrged jälgisid esmalt võistlusi ja [hertsog Andrew esines kÕ-üalisi jälgis kogu aeg üle [aadio ja ajakirjanduse esin- ITami Saj'd intervjueeriti sel jete TV, raadio ja äjakirjan- Idaja poolt. ' liidal võistluspäeval algasid b juba kell 8 hommikul ja |ini,3-ni p.l. Lõpptseremoo-liS kell 4.30 North York'! Idiönil ja võistlejate bankett Itul Ramses Shrine Temp-aj sõitis kohe pärast võist-' Imaale, kus ta Kanada esih- )istleb ,Ailesbury's 100 ja" )altujumises ja 100 m seilila- HARALD RAIGNA ät fisioonis. Iie oli see esimene^ osavõtt eilsest Gymnastradast ja as. lymnastradat viibis rühm 3 pehiiaagenis, kus tutvuti taani eluga. |is möödus Ritmikale edu-ivalt, saadi palju uusi sõp- ^u maailma,;kellega lubati cku saada järgmisel Gym-mis toimub 1991. aastal — Amsterdamis. Eestlas- Ritmika rülimas osa: Tri- [JtaLäte, Mia Tein, Katha- LeidaKilu, Marje Medri, [reener Annely Riga ja tum-ler^ Siina Kasekamp. b/Ontario, M5H3M7 J S, 23. j mst kella kaheksat hakkas liiemaEelpUMaje ette arvukalt sionäride KlubMiikmeid, et kogu-' Peagi olid kohal kaks Grey CoBch õhujahutusega varustatud bussi ja kl. 9.00 algas sõit. Vilunud bussijuht, Toronto altlinnast läbi sõites, andis seletusi markantsete ehituste ja tähelepanuväärsuste kohta. Liikumiskiirus muutus õige aeglaseks Hamilto-nist mööda sõites, sealse sildade juures käimasolevate ehitustööde tõttu. Pisut aeglustus sõidu kiirus ka Wel-land kanalist ülesõidul. K l 11.15 jõuti Niagara Falls Mari-nelandi parkeerimisplatsile, kus bussist välja astudes tundus nagu oleks astunud saunaleili. Klubi juha-tuseliikmedja reisikorraldajad, eesotsas klubi esiptiehega, korraldasid kiiresti pääsmete muretsemise ja jagamise ning ligi sajapealine sõidu-seltskond suunati rastorani, kus igale anti, pääsmehinnale lisaks, tass kohvi ja suhkrusai tasuta. Toronto pensionäridö pere šegu^ nes peagi rohkearvuli^ete Marine-landi külastajatega ja harva kuulis siit või sealt mõni eestikeelne sõna. Marinelandi väiksemas teatris algas ettekanne peatselt ja tunni aja pärast toimus see suures teatris, kus .merelõvid, pringlid! (porpoises) ja , vaalavad näitasid oma osavust, painduvust ja treenerite signaalide mõistmist. Termomeetri näidates üle kolmekümne Celsiuse kraadi sundis otsima varjulisemaid kohti. Peagi oli aegko-guheda bussidesse, et alata tagasi-sõitu Torontosse, tagasitee toimus Niagara-on-the-Lake kaudu, kasutades panoraatoset pargiteed, mis paralleelne Niagara jõega. Bussijuht pidavalt juhtides tähelepanu vaatamisväärsustele andis iilevaate ümbruse sündmusrohkest ajaloost. Lühike peatus tehti ühe suurema aed- ning puuvilja-äri ees, kus sai jahedat niarjamahla ja värsket puuvilja. Peatuti veel ka Hillebrand'i veini-vabrikus, kus tehti jalutuskäik läbi vabriku kahes grupis, kusjuures grupijuhid andsid seletusi ja vastasid külastajate poolt esitatud küsimustele. Lahkelt pakuti ka maitsta veini ning vähesed suutsid vastu panna kiusatusele, et lahkuda ilma mõnd pudelit kaasa võtmata. Tagasisõidul oli tee vabam ja liiklemisummistus algas alles Lakesho-re bulvaril, kuid ka seegi polnud tõsine. Peagi olid kaks bussi jälle Eesti Maja ees, et maha laadida, küll pisut väsinuid, kuid rahulolevaid väljasõidulasi. Kõikide näolt paistis „rõõm ühest ilusast päevast". Väljasõidu hea kordamineku eest pälvivad tänu klubi juhatuse liikmed eesotsas esimehe F.' Tertsiga, kelle tööviliana sai üritus võimalikuks. . Meenub kuidas vanasti sai uhutud ülemäära hapendunud kevad-poolseid kapsaid em^e külma veega ja siis neid käte vahel tahedaks pigistatud; Sellega aga kõrvaldatakse kapsast suur osa nende toiteväärtusest. Võiks tähendada, et 100 grammis toores peakapsas on sama palju vees lahustuvat C-vitamiini (askor-biinhapet) kui 100 grammis kooritud apelsinis. Kuid toit peab olema mitte ainult tervislik, vaid ka maitsev. Olen katsetanud hapukapsaste probleemi lahendada järgmiselt; iPanen hapukapsad sõelale ja surun mahla välja. Mahla kasutanud tervislikuks joogiks nii, nagu seda tehakse USA-s: sealse mahedamaitselise pirnimahla asemel võtan kapsa^ahla lahjendamiseks kraanivett. Lisan sellele riivitud sidrunikjoort ja maitsestan meega. Joogiklaasi panen jäätükke ja var lankapsajooki peale. Maitseb pare= mini kui võiks arvata. : K u i , valmistatakse' • hantisetaolisi. hapukapsatoite, siis hapu maitse vähendamiseks keedetakse kapsaid koos värskete kapsastega. Ka tangudega - 7 nii nagu keedame oma kuulsat rahvustoitu „ Mulgikapsad". Kuid võib ka teisiti ^ riagu see selgub järgnevast retseptist. Retsept erineb varemilmunuist seepoolest, et värskekapsa või tangu-de- asem^l võetakse toorest riivitud kartulit. 500 g hapukapsastele lisada 1 väike loorbeHl^eht, 2-3 toorest riivitud kartulit ja nii palju vett, et see katab kapsad. Keeta umbes 20 minutit. 250 g taist seakülge lõigata kuu-pidedeks ja pannil margariiniga läbi praadida. Lisada kapsastele. Samal pannil praadida helepruuniks 1 suur hakitud sibul ja ka see lisada kapsastele. Maitseaineks kasutada 1 riivitud õun, 1 sl suhkrut, 1-2 tl köömneid, vajadusel soola. Kui hautis on liiga paks, lisada vajaduse järgi vett, segada ja keeta veel mõni minut, kuid nii, et kapsad ei keeks ülearu pehmeks. Serveerida kooritud keedetud kartulitega, millele Vaputada hakitud peterselli või tilli. Hapukapsahautis on tugev külma-aja toit, sobib rohkem keskpäeva roaks kui õhtueineks. Järelsöögiks on omal kohal tass kohvi mõne õhulisema koogiga, näiteks rullbiskvii-diga. Rüllbiskviite küpsetati Eestis sageli ja paljudes kodudes: Kuna Va-bariigi- Eestis oli väga tihe täienduskoolide võrk, siia nende kaudu levis rahva sekka üht kui teist suupärast, head ja paremat. E L L E N ROOSME/EPL BOM AIR ÄPPLIANCE SERVICE fÄRÄNDAME külmutuskappe Ja pliite — igat liiki ic 31 aastat tööpraktikat - ^ TeL 533-9334 -Peter Tiit Madissojk taotleb MASTERCRAFT &DECORATBI^e Läti-E®stl firma joodsad hinnad - 30 aasta praktika Helistage 439-2538 ES KOMPROMISSI Eesti Rahvuslaste Kogu (t@suta eolarvo) tel. 427-7010-TI E.VERDER Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse andmeil sai Tiit Madisson, 1986.a. maikuus Ko-loma poliitpagendusest Eestisse ta-gasisaabunud vabadus võitleja^ig. 02. 87 kutse ilmuda Pärnu KGB ülema a. polkovnik J. Talivätingu jutule. Pärnu julgeoleku ülem oli volitatud vastama Tiit Madissoni avaldusele 2. nov. 1988 mis käsitleb emigreerumis-loa saamist tervele perele. Pärnu KGB ülem tutvustas N SV Liidu Ministrite Nõukogu määrust Nr. 1064 24- aug. 1988 (punkt 24). Madisson väitis, et nimetatud määrus on vastuolus näiteks ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga 10. detsembrist 1948 ja Helsingi koostöönõupidamise lõppdokumendiga 1. augustist 1975. Sellepeale olevat KGB, ametnik lausunud et „N. Liit järgib oma seadusi 'V Järgneva, ligi kahetunnilise jutuajamise jooksul puudutati mitmeid küsimusi, milles vestlejate arvamused vastupidised piid. Näiteks seadis Madisson Nõukogude rahupoliitika ' 1939-40 tugeva kahtluse alla. Põgusalt peatuti ka Gorbatšovi reformidel, mille pooldajaks Madisson kui endine ,,eriti ohtlik kurjategija" end pidas, kuigi positiivsetes lõpptulemustes kahtles praeguse kõikehõlmava ja mitmekihilise bürokraatia juures. Jutuajamise lõpus teatas J. Tali-väting, et ülalnimetatud seaduse elluviimisel võidakse teha ka erandeid, see tähendab et emigreerumisloa võivad saada ka isikud, kes ei oma otseseid sugulasi välismaal. Tiit Madissoni perre kuuluvad peale teda veel tema abikaasa Elviira (neiuna Kempinen) ja nende 12-aas^ taiie poeg Jaanus. 40in • 35 R Joonisel on N. Liidu sõjaväe l@n° nuväljad tähistatud kandilise märgiga. Mustad ruudud on hävituslennukite lennuväljad ja valged ruudud on suurte pommitajate lennuväljad. Ümmargused märgid kaardil on kauglennurakettide asukohad. Mustad ümmargused tähised on tid SS-11 la SS-18. n P • Wallsnot expossdto hot. damaging t-'V '• .t) -««te ' Vene ja USA rakettrelvi Desarmeerimise läbirääkimised USA ja N. Liidu vahel taotlevad esmajoones rakettrelvadö vähendamist ümmargused märgid oi kauglennuraketid SS-13, SS-17 ja SS-20. Hiljuti on venelased asetanud .mõned kauglennuraketid ka suurtele veoautodele, mis liiguvad ja muudavad seega asukohta. Neil on kavatsusel asetada mõned raketid e. Ilmus RENE UFER-KALLAS'e ingliskeelne romaan: SÜNSETto SUNSET (296 Ihk.) $9.95 (US) $U.l5 (Can.) ja uued helikassetid: „Mäletan suve"A,Sylphs" (klaver)/ „Kevadlind'7„Vaheldus7MSUNSET to SUNSET". Hind (tükk) §8.00 (US) $9.50 (Gan.) Tellida: REKALUCo., P.O. Box 45941; Los Angeles, CA 90045 Vasakul — Veno |a U SA tuumsi-laenguga kauglennurakette: 1. USA Poseidon C-3 (B-rakett) 2. Vene SS-11 (kauglennurakettl 3. Vene SS-N-18 (B-rakett) 4. Vene SS-N^8 (B-rakett) 5. USA Titan-2 (kauglennurakett) 6. USA Minuteman-3 (kauglennurakett) 7. USA Mark 12 (B-rakett) 8. Vene SS-20 (kauglennurakett) 9. USA Minuteman (B-rakett) 10. USA Trident G-4 (B-rakett) 11. Vene SS-127 (kauglennurakett) 12. USA Trident D-5 (B-rakett) 13. USA Titan 2-M (kauglennurakett) 14. USA „Peacekeeper'' (kauglennurakett) 15. Vene SS-19 (kauglennurakett) Raketid joonisel pn skaalas. Nagu näha, on vene SS-20 ligi 40 m pikk ja üsna jäme. Kauglennurakett on interkontinentaalne rakett B-raketid joonisel on nn. „balli8- tilised'* rketid, mis jagunevad mitmeks väiksemaks raketiks, mis alla langedes plahvatavad kõik eraldi. Tavaliselt asub kauglennurakett maa-aluses kaetud silos. Lenduhei-de toimub otse silost Selleks avatakse katuse luuk ja süüdatakse rakett Vasakpoolne joonis näitab silot, mis on avaram kui rakett ise, ja annab võimaluse raketi mootori suitsul väljapääsemiseks. Seda moodust kasutasid varasemad USA ja vene raketid. Hiljem ehitati silo kõrvale maasse laiad torud (keskmine joonis), mis juhtisid raketi segavad gaasid kõrvale. Viimasem lenduheite moodus on külma gaasiga (parempoolne joonis), millega jõuline generaator silo kõrvalt surub raketi alt üles. Raketi enda mootor süttib alles siis, kui ta on silost väljas. Selle moodusega ei riku tulised gaasid silo seina. See moodus andis ka sovjettidele võimaluse ehitada jämedamad ja suuremad raketid, jättes silo (mida vaatlevad USA satelliidid) endise suurusega. Strateegiliste relvade piiramise leping põhines silo suurusele, mida satelliit saab kontrollida kaameraga. 1 MAJUMSE' VÕIlVm KINDIlISmMINE ONTARIOS. |09 ma Majaomanikud: Kas olete ise Muutke üks osa Teie eluma-vigane või kas teiega elab jast või mõnest teisest majast vigane sugulane? , üürikorteriks. Intressi vabad laenud kuni $5,000 on saadaval uute korterite ehitamiseks vigastele. See majanduslik toetus oleks lisaks ühele teisele laenule (kuni $7,000 iga korteri eesti, mis on saadaval meie "Converl-to-Rent ProgramT'. kaudu. valitsus saaks Laenud kuni $15,000. (mis kustutakse, kui on kindlais tehtud, et raha on kasutatud vastavaks otstarbeks) on saadaval elamu mugandamiseks vigaseile isikuile. • Näiteks: rattastooli rambi ehitamine, köögi või väljakäigu ümbertegemine jne. ' Laenud, mis saadud meie "Ontario Home Renewal Programl" kaudu, kattaksid täies summas kulud, mis seotud selliste ümberte-gemistega. MInistry of Housing Ontario Hõn. Alvin Gurling, Minister Väheste-korrustega korteri-majade (mis on ehitatud enne 1960.a.) omanikud võivad ka saada laenu. M Teie omate ühte väheste-korrustega korterimaja, mis on ehitatud enne 1960.a., siis Teil on võimalik saada laenu kuni $5,000 mis kustutakse, kui on kindlaks tehtud, et raha on kasutatud vastavaks otstarbeks], et kortereid ümber teha vigaste mugandamiseks. Ülaltoodud toetus oleks lisaks ühele teisele laenule (kuni kaks-kolmandiku kuludest või $5,000 ja mis ka kustutakse, kui on kindlaks tehtud, et raha on kasutatud vastavaks otstarbeks), mis antakse • vanemate korterimajade korterite, ümberehitamiseks. See laen on saadaval meie "Low-Rise Rehabilita-tion Program'i" budu. Lähemat informatsiooni on saadaval Minis- • Iry of Housing büroode kaudu. Regional Offices of the MInistry of Housing S o u t h e r n Office 55 Hess St. S., Hamilton, Ontario L 8 P 4 R 8 (416)521-7500 o r d i a l " 0 " and askfor Zenlth 20450 Southwestern Office 380 Wellington St., Süite UOO, London, Ontario N6A5B5,1519)679-7110 o r d i a l toll-freel-800-265-4733 Eastern Office 1150 Morrisoii Dr,, 2nd Flr., Ottawa, Ontario K2H8SÖ 1613)820-8305 o r d i a l toll freel-8Ö0-267-6108 Northern Office 1191 Lansing Ave., Sudbury, Ontario , P 3 A 4 0 i (705)560-6350 o r d i a l t o l l - f r e e l - 8 0 0 - 4 6 M 1 9 0 . Northwestern Office 540 West Arthur Street, Thunder Bay, Ontario . P 7 E 5 R 7 (807)475-1465 o r d i a l toll-freel-800-465-5015 Central Office 4950 Yonge Street, 4th Flr., Toronto, Ontario . M 2 N 6 K 1 (416)225 1211 . or diai " 0 " and ask for Zenith 20450
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 30, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-07-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870730 |
Description
| Title | 1987-07-30-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | (eis Elu" nr. 31 (1881) 1887 NELJAPÄEVAL, 3®. jWUl-- THURSDÄY, JULY X"?''''"'''''''' 541 — andis lilled hertso» |arah'le ja ujus kolm re- Foto — H . Raigna fnänguga ettenähtud kohta-pth York-i Civic staadionil leskpäeval võistlused slaalo- [Ijem kergejõustikus. Võist-ytasid kõrged külalised hert- Irew ja hertsoginna Sarah, liisid staadionile täpselt kell Neid tervitas esimesena lrk'i linnapea Mel Lastman. Il Tarni Saj andis hertsogin-ytlejate poolt lilli. Kõrged jälgisid esmalt võistlusi ja [hertsog Andrew esines kÕ-üalisi jälgis kogu aeg üle [aadio ja ajakirjanduse esin- ITami Saj'd intervjueeriti sel jete TV, raadio ja äjakirjan- Idaja poolt. ' liidal võistluspäeval algasid b juba kell 8 hommikul ja |ini,3-ni p.l. Lõpptseremoo-liS kell 4.30 North York'! Idiönil ja võistlejate bankett Itul Ramses Shrine Temp-aj sõitis kohe pärast võist-' Imaale, kus ta Kanada esih- )istleb ,Ailesbury's 100 ja" )altujumises ja 100 m seilila- HARALD RAIGNA ät fisioonis. Iie oli see esimene^ osavõtt eilsest Gymnastradast ja as. lymnastradat viibis rühm 3 pehiiaagenis, kus tutvuti taani eluga. |is möödus Ritmikale edu-ivalt, saadi palju uusi sõp- ^u maailma,;kellega lubati cku saada järgmisel Gym-mis toimub 1991. aastal — Amsterdamis. Eestlas- Ritmika rülimas osa: Tri- [JtaLäte, Mia Tein, Katha- LeidaKilu, Marje Medri, [reener Annely Riga ja tum-ler^ Siina Kasekamp. b/Ontario, M5H3M7 J S, 23. j mst kella kaheksat hakkas liiemaEelpUMaje ette arvukalt sionäride KlubMiikmeid, et kogu-' Peagi olid kohal kaks Grey CoBch õhujahutusega varustatud bussi ja kl. 9.00 algas sõit. Vilunud bussijuht, Toronto altlinnast läbi sõites, andis seletusi markantsete ehituste ja tähelepanuväärsuste kohta. Liikumiskiirus muutus õige aeglaseks Hamilto-nist mööda sõites, sealse sildade juures käimasolevate ehitustööde tõttu. Pisut aeglustus sõidu kiirus ka Wel-land kanalist ülesõidul. K l 11.15 jõuti Niagara Falls Mari-nelandi parkeerimisplatsile, kus bussist välja astudes tundus nagu oleks astunud saunaleili. Klubi juha-tuseliikmedja reisikorraldajad, eesotsas klubi esiptiehega, korraldasid kiiresti pääsmete muretsemise ja jagamise ning ligi sajapealine sõidu-seltskond suunati rastorani, kus igale anti, pääsmehinnale lisaks, tass kohvi ja suhkrusai tasuta. Toronto pensionäridö pere šegu^ nes peagi rohkearvuli^ete Marine-landi külastajatega ja harva kuulis siit või sealt mõni eestikeelne sõna. Marinelandi väiksemas teatris algas ettekanne peatselt ja tunni aja pärast toimus see suures teatris, kus .merelõvid, pringlid! (porpoises) ja , vaalavad näitasid oma osavust, painduvust ja treenerite signaalide mõistmist. Termomeetri näidates üle kolmekümne Celsiuse kraadi sundis otsima varjulisemaid kohti. Peagi oli aegko-guheda bussidesse, et alata tagasi-sõitu Torontosse, tagasitee toimus Niagara-on-the-Lake kaudu, kasutades panoraatoset pargiteed, mis paralleelne Niagara jõega. Bussijuht pidavalt juhtides tähelepanu vaatamisväärsustele andis iilevaate ümbruse sündmusrohkest ajaloost. Lühike peatus tehti ühe suurema aed- ning puuvilja-äri ees, kus sai jahedat niarjamahla ja värsket puuvilja. Peatuti veel ka Hillebrand'i veini-vabrikus, kus tehti jalutuskäik läbi vabriku kahes grupis, kusjuures grupijuhid andsid seletusi ja vastasid külastajate poolt esitatud küsimustele. Lahkelt pakuti ka maitsta veini ning vähesed suutsid vastu panna kiusatusele, et lahkuda ilma mõnd pudelit kaasa võtmata. Tagasisõidul oli tee vabam ja liiklemisummistus algas alles Lakesho-re bulvaril, kuid ka seegi polnud tõsine. Peagi olid kaks bussi jälle Eesti Maja ees, et maha laadida, küll pisut väsinuid, kuid rahulolevaid väljasõidulasi. Kõikide näolt paistis „rõõm ühest ilusast päevast". Väljasõidu hea kordamineku eest pälvivad tänu klubi juhatuse liikmed eesotsas esimehe F.' Tertsiga, kelle tööviliana sai üritus võimalikuks. . Meenub kuidas vanasti sai uhutud ülemäära hapendunud kevad-poolseid kapsaid em^e külma veega ja siis neid käte vahel tahedaks pigistatud; Sellega aga kõrvaldatakse kapsast suur osa nende toiteväärtusest. Võiks tähendada, et 100 grammis toores peakapsas on sama palju vees lahustuvat C-vitamiini (askor-biinhapet) kui 100 grammis kooritud apelsinis. Kuid toit peab olema mitte ainult tervislik, vaid ka maitsev. Olen katsetanud hapukapsaste probleemi lahendada järgmiselt; iPanen hapukapsad sõelale ja surun mahla välja. Mahla kasutanud tervislikuks joogiks nii, nagu seda tehakse USA-s: sealse mahedamaitselise pirnimahla asemel võtan kapsa^ahla lahjendamiseks kraanivett. Lisan sellele riivitud sidrunikjoort ja maitsestan meega. Joogiklaasi panen jäätükke ja var lankapsajooki peale. Maitseb pare= mini kui võiks arvata. : K u i , valmistatakse' • hantisetaolisi. hapukapsatoite, siis hapu maitse vähendamiseks keedetakse kapsaid koos värskete kapsastega. Ka tangudega - 7 nii nagu keedame oma kuulsat rahvustoitu „ Mulgikapsad". Kuid võib ka teisiti ^ riagu see selgub järgnevast retseptist. Retsept erineb varemilmunuist seepoolest, et värskekapsa või tangu-de- asem^l võetakse toorest riivitud kartulit. 500 g hapukapsastele lisada 1 väike loorbeHl^eht, 2-3 toorest riivitud kartulit ja nii palju vett, et see katab kapsad. Keeta umbes 20 minutit. 250 g taist seakülge lõigata kuu-pidedeks ja pannil margariiniga läbi praadida. Lisada kapsastele. Samal pannil praadida helepruuniks 1 suur hakitud sibul ja ka see lisada kapsastele. Maitseaineks kasutada 1 riivitud õun, 1 sl suhkrut, 1-2 tl köömneid, vajadusel soola. Kui hautis on liiga paks, lisada vajaduse järgi vett, segada ja keeta veel mõni minut, kuid nii, et kapsad ei keeks ülearu pehmeks. Serveerida kooritud keedetud kartulitega, millele Vaputada hakitud peterselli või tilli. Hapukapsahautis on tugev külma-aja toit, sobib rohkem keskpäeva roaks kui õhtueineks. Järelsöögiks on omal kohal tass kohvi mõne õhulisema koogiga, näiteks rullbiskvii-diga. Rüllbiskviite küpsetati Eestis sageli ja paljudes kodudes: Kuna Va-bariigi- Eestis oli väga tihe täienduskoolide võrk, siia nende kaudu levis rahva sekka üht kui teist suupärast, head ja paremat. E L L E N ROOSME/EPL BOM AIR ÄPPLIANCE SERVICE fÄRÄNDAME külmutuskappe Ja pliite — igat liiki ic 31 aastat tööpraktikat - ^ TeL 533-9334 -Peter Tiit Madissojk taotleb MASTERCRAFT &DECORATBI^e Läti-E®stl firma joodsad hinnad - 30 aasta praktika Helistage 439-2538 ES KOMPROMISSI Eesti Rahvuslaste Kogu (t@suta eolarvo) tel. 427-7010-TI E.VERDER Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse andmeil sai Tiit Madisson, 1986.a. maikuus Ko-loma poliitpagendusest Eestisse ta-gasisaabunud vabadus võitleja^ig. 02. 87 kutse ilmuda Pärnu KGB ülema a. polkovnik J. Talivätingu jutule. Pärnu julgeoleku ülem oli volitatud vastama Tiit Madissoni avaldusele 2. nov. 1988 mis käsitleb emigreerumis-loa saamist tervele perele. Pärnu KGB ülem tutvustas N SV Liidu Ministrite Nõukogu määrust Nr. 1064 24- aug. 1988 (punkt 24). Madisson väitis, et nimetatud määrus on vastuolus näiteks ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga 10. detsembrist 1948 ja Helsingi koostöönõupidamise lõppdokumendiga 1. augustist 1975. Sellepeale olevat KGB, ametnik lausunud et „N. Liit järgib oma seadusi 'V Järgneva, ligi kahetunnilise jutuajamise jooksul puudutati mitmeid küsimusi, milles vestlejate arvamused vastupidised piid. Näiteks seadis Madisson Nõukogude rahupoliitika ' 1939-40 tugeva kahtluse alla. Põgusalt peatuti ka Gorbatšovi reformidel, mille pooldajaks Madisson kui endine ,,eriti ohtlik kurjategija" end pidas, kuigi positiivsetes lõpptulemustes kahtles praeguse kõikehõlmava ja mitmekihilise bürokraatia juures. Jutuajamise lõpus teatas J. Tali-väting, et ülalnimetatud seaduse elluviimisel võidakse teha ka erandeid, see tähendab et emigreerumisloa võivad saada ka isikud, kes ei oma otseseid sugulasi välismaal. Tiit Madissoni perre kuuluvad peale teda veel tema abikaasa Elviira (neiuna Kempinen) ja nende 12-aas^ taiie poeg Jaanus. 40in • 35 R Joonisel on N. Liidu sõjaväe l@n° nuväljad tähistatud kandilise märgiga. Mustad ruudud on hävituslennukite lennuväljad ja valged ruudud on suurte pommitajate lennuväljad. Ümmargused märgid kaardil on kauglennurakettide asukohad. Mustad ümmargused tähised on tid SS-11 la SS-18. n P • Wallsnot expossdto hot. damaging t-'V '• .t) -««te ' Vene ja USA rakettrelvi Desarmeerimise läbirääkimised USA ja N. Liidu vahel taotlevad esmajoones rakettrelvadö vähendamist ümmargused märgid oi kauglennuraketid SS-13, SS-17 ja SS-20. Hiljuti on venelased asetanud .mõned kauglennuraketid ka suurtele veoautodele, mis liiguvad ja muudavad seega asukohta. Neil on kavatsusel asetada mõned raketid e. Ilmus RENE UFER-KALLAS'e ingliskeelne romaan: SÜNSETto SUNSET (296 Ihk.) $9.95 (US) $U.l5 (Can.) ja uued helikassetid: „Mäletan suve"A,Sylphs" (klaver)/ „Kevadlind'7„Vaheldus7MSUNSET to SUNSET". Hind (tükk) §8.00 (US) $9.50 (Gan.) Tellida: REKALUCo., P.O. Box 45941; Los Angeles, CA 90045 Vasakul — Veno |a U SA tuumsi-laenguga kauglennurakette: 1. USA Poseidon C-3 (B-rakett) 2. Vene SS-11 (kauglennurakettl 3. Vene SS-N-18 (B-rakett) 4. Vene SS-N^8 (B-rakett) 5. USA Titan-2 (kauglennurakett) 6. USA Minuteman-3 (kauglennurakett) 7. USA Mark 12 (B-rakett) 8. Vene SS-20 (kauglennurakett) 9. USA Minuteman (B-rakett) 10. USA Trident G-4 (B-rakett) 11. Vene SS-127 (kauglennurakett) 12. USA Trident D-5 (B-rakett) 13. USA Titan 2-M (kauglennurakett) 14. USA „Peacekeeper'' (kauglennurakett) 15. Vene SS-19 (kauglennurakett) Raketid joonisel pn skaalas. Nagu näha, on vene SS-20 ligi 40 m pikk ja üsna jäme. Kauglennurakett on interkontinentaalne rakett B-raketid joonisel on nn. „balli8- tilised'* rketid, mis jagunevad mitmeks väiksemaks raketiks, mis alla langedes plahvatavad kõik eraldi. Tavaliselt asub kauglennurakett maa-aluses kaetud silos. Lenduhei-de toimub otse silost Selleks avatakse katuse luuk ja süüdatakse rakett Vasakpoolne joonis näitab silot, mis on avaram kui rakett ise, ja annab võimaluse raketi mootori suitsul väljapääsemiseks. Seda moodust kasutasid varasemad USA ja vene raketid. Hiljem ehitati silo kõrvale maasse laiad torud (keskmine joonis), mis juhtisid raketi segavad gaasid kõrvale. Viimasem lenduheite moodus on külma gaasiga (parempoolne joonis), millega jõuline generaator silo kõrvalt surub raketi alt üles. Raketi enda mootor süttib alles siis, kui ta on silost väljas. Selle moodusega ei riku tulised gaasid silo seina. See moodus andis ka sovjettidele võimaluse ehitada jämedamad ja suuremad raketid, jättes silo (mida vaatlevad USA satelliidid) endise suurusega. Strateegiliste relvade piiramise leping põhines silo suurusele, mida satelliit saab kontrollida kaameraga. 1 MAJUMSE' VÕIlVm KINDIlISmMINE ONTARIOS. |09 ma Majaomanikud: Kas olete ise Muutke üks osa Teie eluma-vigane või kas teiega elab jast või mõnest teisest majast vigane sugulane? , üürikorteriks. Intressi vabad laenud kuni $5,000 on saadaval uute korterite ehitamiseks vigastele. See majanduslik toetus oleks lisaks ühele teisele laenule (kuni $7,000 iga korteri eesti, mis on saadaval meie "Converl-to-Rent ProgramT'. kaudu. valitsus saaks Laenud kuni $15,000. (mis kustutakse, kui on kindlais tehtud, et raha on kasutatud vastavaks otstarbeks) on saadaval elamu mugandamiseks vigaseile isikuile. • Näiteks: rattastooli rambi ehitamine, köögi või väljakäigu ümbertegemine jne. ' Laenud, mis saadud meie "Ontario Home Renewal Programl" kaudu, kattaksid täies summas kulud, mis seotud selliste ümberte-gemistega. MInistry of Housing Ontario Hõn. Alvin Gurling, Minister Väheste-korrustega korteri-majade (mis on ehitatud enne 1960.a.) omanikud võivad ka saada laenu. M Teie omate ühte väheste-korrustega korterimaja, mis on ehitatud enne 1960.a., siis Teil on võimalik saada laenu kuni $5,000 mis kustutakse, kui on kindlaks tehtud, et raha on kasutatud vastavaks otstarbeks], et kortereid ümber teha vigaste mugandamiseks. Ülaltoodud toetus oleks lisaks ühele teisele laenule (kuni kaks-kolmandiku kuludest või $5,000 ja mis ka kustutakse, kui on kindlaks tehtud, et raha on kasutatud vastavaks otstarbeks), mis antakse • vanemate korterimajade korterite, ümberehitamiseks. See laen on saadaval meie "Low-Rise Rehabilita-tion Program'i" budu. Lähemat informatsiooni on saadaval Minis- • Iry of Housing büroode kaudu. Regional Offices of the MInistry of Housing S o u t h e r n Office 55 Hess St. S., Hamilton, Ontario L 8 P 4 R 8 (416)521-7500 o r d i a l " 0 " and askfor Zenlth 20450 Southwestern Office 380 Wellington St., Süite UOO, London, Ontario N6A5B5,1519)679-7110 o r d i a l toll-freel-800-265-4733 Eastern Office 1150 Morrisoii Dr,, 2nd Flr., Ottawa, Ontario K2H8SÖ 1613)820-8305 o r d i a l toll freel-8Ö0-267-6108 Northern Office 1191 Lansing Ave., Sudbury, Ontario , P 3 A 4 0 i (705)560-6350 o r d i a l t o l l - f r e e l - 8 0 0 - 4 6 M 1 9 0 . Northwestern Office 540 West Arthur Street, Thunder Bay, Ontario . P 7 E 5 R 7 (807)475-1465 o r d i a l toll-freel-800-465-5015 Central Office 4950 Yonge Street, 4th Flr., Toronto, Ontario . M 2 N 6 K 1 (416)225 1211 . or diai " 0 " and ask for Zenith 20450 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-30-05
