Meie Elu = Our life, January 5, 1984

              „Me!e Elu" nr. 1
0lt» 216 (4858)- 9leet)e(, 15. ^^pUmMl 1933
ej?0e|§ttltilu toMftlttötd omattböflb mmm, em, MHli [a
$taH 13. {eptatol 6eltla|eb, !eš tulib Xorino filiõptlaSoIAnttiiaabitt, toõtrili tarn o(a IcreeiõiiSiilu.
fflõiftlužtelt f t a ^ ž . ftaugužftüppts KttttU Suli cfiine|eK 7.42 mcetriBO, teilrtä §o{ii«m ($ta^o) 7.01 nKtttigo.
B j i . . * . w . . ^ " - r - ^ M \v***^r*; ««vt.nju. vvuwi^u:» ^cuic icgi U D . O U ^ K I I » I C U I C I ou.tuy. «yvjuui ;»:«i?iuwo luu
mtr. joof[u§ uue Sft^^^oflottmKio telorM ttjoöa 10,6 ic!. Äüttile tagojörg !augu$p|>pe^ 7.42 j>n ü&ttap
Muelg iež^ r^orbr!^. enbinc oli [amuti t^^
Noriti© 0lilitt|)laaM tolimone n^^ifflit^ ja Uppc
Eesti meeskond külaskäigul katoliiklaste peakontoris Torinos. Esimeses reas A. Rünk,
N. Küttis, ajakirjanduse esindaja A . Taieste, prof. U. Karell, A. Märgiste, A. Zimmerman, A .
Viiding, L.Pshap, 0. Erikson. Tagumises reas H. Simre, G. Sule, tandmatM, A. Kuuse," "
(ssind^ja ja R. KereSo '
* • " ^ 50 aastat tagasi .
lesti tippsportlased noppisid^^^
võistlusreisil Euroopas .
Tehes ülevaadet spordiaastast
1983, tuleb muuhulgas esile tõsta
möödunud suvel Kanada pinnal
Edmontonis toimunud universiaa-di
ehk maailma üliõpilaste olüm­piamänge.
Võitsid ju Nõuk. Liidu
esinduses kaasateinud eestlased
kuldmedaleid: Jü^ji Tamm vasara­heites
ja Erika Salumäe jalgratta­sõidus
koguni kaks.
See viib mõtted tagasi 50 aastat
ühe teise üniversiaadi juurde, mis lei­dis
aset Torinos,Itaalias 1933. aasta
septembri algusesr Ka seal võitsid
eesti sportlased medaleid, vaba rah­va
esindajatena sini-must-vajge Hpü
all. Reportaazh ajaleht yaba Maa 15.
sept. i933. a. kolletunud esiküljel
jutustab meie omaaegne odaviske-tuusa
Gustav Sule heitlusest teel hõ­bemedalile
ja eestlaste võitudest ko­jusõidul
Torinost. Muust osast katsu­vad
alljärgnevad read anda väikese
ülevaate.
MAAILMAKLASSIS
1933. aasta' tähistas murrangut
meie spordiliikumises, eriti kerge­jõustikus,
ja oli sissejuhatuseks järg­nevale
omariiklüsaegseie kulminat­sioonile.
Pärast „ seitset lahjat aas­tat"
oli küpsenud-uus generatsioon.
Võimeline viima eesti kergejõustikku
jälle ' maailmaklassi. Gustav Sule
odaviskes, Arnold Viiding kuulitõu­kes,
Nikolai Küttis kaugushüppes ja
Aksel Kuuse kõrgushüppes olid
1933. a. kevadel ja suvel edukalt
mitmel pool võistelnud ja näidanud
tulemusi, mis andsid häid väljavaa­teid
Torino-üniversiaadi suhtes. N i i
saadeti siis need neli „musketäri"
Euroopat vallutama. Neile lisandus
seitse meest korvpallimeeskünna
liikmetena ja prof. Ulrieh Karell
esindajana. Suure majanduskriisi
maju andis end ikka veel tublisti
tunda ning sellise suure trupi võist­lusreisi
läbiviimine väikeriigi kitsas­tes
oludes ei olnud kerge. Et see teoks
sai, selles olid suured teened prof.
Karellil, kes organiseeris majandus­likud
võimalused.
Teel Itaaliasse tehti mitmes kohas
peatusi, peamiseh treenigu otstarbel,
ja Vilnos võeti osa suurtest rahvus­vahelistest
võistlustest. Eestlased
esinesid hästi, igaüks võitis omal alal
esikoha. Eriti üllatas siis alles 19-
aastane A . Kuuse kõrgushüppes, üle­tades
1.95 m. See tähendas tema isik­liku
ja eesti rekordi tõstmist korraga
tervelt viie sentimeetri võrra ja tule­must,
mille kordamiseni ta jõudis
uuesti alles kolme aasta pärast.
Nende võitude tõttu hakaksid
spordihuvilised kodumaal lootma ju­ba
liiga palju ja oldi nagu pettunud,
kui eestlaste saagiks langes ainult
üks kuldmedal. Selle võitjaks osutus
üllatuslikult Nikolai Küttis kaugus­hüppes
tulemusega 7.26 m. Alista­tud
konkurentide hulgas oli nimekai­maks
ungarlane Koltal. Kuuse, Sule
ja Viiding pidid leppima hõbemedali-
Sümöf« n)5tftleiana Xotinpä t\im ee[t*
Xfl§te|t ©ute, kael.oll eež tugero m\\m
cl§k\t Selmtinniga. me^eb oüb
S D C ^ fomlQite ©utfi ja jQitoe ©tod,
m lüõitjalž. luinub ungotloleft ^Inub
iilb|€ m".'bQgl Mbov^imefe f^eitcga IDISO
!a§ SSkimonn &i.02, miS joi lopiitulemii*
fe!§,>Q<Jt met 'lenbQJib md üle 60 mc^?t»
d .ja teifeb lutfujib. iõil aUa, mõni ijcgl
65 meetri >p«Qfe. 6ule efimcne loiff oli
63.0 m.. ja jai (ell^gQ umbeg 1 mwtri feci*
niflnni[t wfl^. SKiIIegi)>dr<i|t ei Snitc^tu»
?tub !(i tei{eb celtt>õi(tlu^« tuiMeb, oÜb mnc*
iofllt 60 m. ia 58.5 m. ^äxih luIi utigor*
U\d Saräjcgi'1 2Benn<§3iI, !olma§ raije
I)ö§ti nräljo JQ liputas lõifibeft mõöbü efi»
•e[eI<.:fo!^Ie togainri«ga 64.85, fee jai !a
lopuiüijetfl ^"üflma. Šule pmh\^ M foi*
gejt JDUJt tõmmuta, oga cbo ei Ininub !u*
f)«vli. !ttii€'oiWfcfa {(11 J ^ Q ! ' - ' C ' : C '
Twgu Iõpiimootmi|€b näitapb, oli ta oma
juutemaft touhwnbijt, tnaatlmo tdjeit
oba^eitjüft SBoimannijt 1 jm. ee§ ning põd»
eä \t\\üt lo^le. ^ i l j em jdguS iutnajaml»
jcl, et iüislclo^t oli liiga lõma, cl annub
ünbiQt tuge. Samuti tunbis ©ule krtujt
ffi^imanni ef§, ' iga miole ^.fibig ta tc^a'
jama obago, millega Söcimonn,' Suurem
fiü kngcb i!?a ^fii}?pe|)aigal8.
Jilaraft mõiftluft fiogunefib Bit fo^tobelc
tulnub {|Jortl«|«b tribüüni ette, M jaga*
tl lüõUiaik au^nbu. 2)lne, üii luu^nbale
Eo^al^ tulnub 26 punttiga |aimi2 lüädriuž*
lüu larina npuualujel. C^riti ro^felt oli an»
n^tatub luuri au^intju cr«:jilurlt ja afutuS»
telt, mi§ olib mnardub punftibega mõit*
jalg tulnub maobcle' ning ü!jl!uii< jport»
lajile. Sll^J^illö^tel on mocS õnnofootüibe
juures juublemine, mibo Icljti eronbitult
olümpioabi lõ'p}>enulä ja Siaalia pmnl
(oöt^l langetati lipub mi\ai olümpia Il«
puga, '
' ®c8tl me>c§&)nb wüBlS Icgu tt)Sl[tIu8te
aja • nwimulüuS 5ppcö[utu[c8v?P.rt«ri8, M
di !a|utaba alalifclt bü|cl^. Sama öppoaju*
tu{c õpipejõub" forrolbofibllõpuipaenxil oma
poolt mtk a"t* lõuna, mi8 toitube ro^l»|«
ja mait|ehi|€ poolejt pll emforbnc. W.t
poolt omolbaS tänu iioallo UtlcS Xorttf
ülitooli õppejoub br. (Sin, M miiblS famot
Qjal STorinoS. fiaulfime mõncb c€3tl liulub
ja {5pul3 iutiouStofime neit) omo §üm*
niga. ,
O^tul |>C€ti toõiftlejait^e ja Wlgite O | Ü.
tnõtjailc looJmiibiminc, EnS iaijati k
^'nbu )a mebolfib. '
^1 rr
tega, millede ei pruukinud häbeneda.
Kuuse võitja oli näiteks ungari 2-
meetri-mees Bodossy, kuuludes sel­leaegsesse
maailmklassi. Ka korv­pallimeeskond
tuli medalile, kaota­des
napilt esikoha.
•REKORDID KINNITAMATA
Kuusel ja Küttisel ei vedanud oma
ilusate tippsaavutustega. Need jäid
ametlike /eesti rekorditena kinnita­mata,
kuna korraldajad ei saatnud
Eesti spordiliidule selleks nõueta-vaid
dokumente. Küttis sai enda ni­mel
hoida samal aastal varem hüpa­tud
tulemust 7.40,5 m neli aastat.
kuni Ruudi Toomsalu selle ületas
ühe sentimeetriga! Tema 7.42 püsis
aga parima eestlase tulemusena vee­randsada
aastat. Ka ametlik tõend
Prahast saadeti talle Torontosse mit­mekümne
aasta pärast, kuid siis oli
hilja. Polnud enam ühtki organit, kes
selle tagantjärele oleks kinnitanud
eesti rekordiks.
Teatud lohutust sai Küttis veel tei­se
kuldmedali näol, mille andis talle
Tallinna Spordipressi Klubi, olles va­linud
ta aasta parimaks eesti sport­laseks.
Tallinna spordiajakirjanikud
alustasid sellise austamisega just
samal aastal ja tegid seda veel kaks
korda. Siis see ilus algatus millegi-pärast
suri kolme aasta järele.
Milline saatus tabas hiljemi meie
Torino ..musketäre". Sule ja Kuuse
puhkavad viimast und koos tuhande­te
saatuskaaslastega kuskil Siberi
põlismetsa hauas. Viiding ja Küttis
pääsesid vabasse maailma. Esimene
siirdus Austraaliasse, teine leidis en­dale
uue kodu Torontos. Viidungu
poeg Kalev hakkas käima isa jälge­des.
Tema pa|:im tulemus kuulitõu­kes
jäi aga üle meetri maha isa kuna-'
gisest rekordist 16,06,5. Korvpalluri­test
on praegu ainsana veel elus A,
Märgiste Stokholmis.
-Efka-
SUURTE KOGEMUSTEGA Mida kuulda .^Ehata
murg:
pioneeride külas kasvavad
vanad aedviljasordid
Novembris oli T.E. Aiandusklu-
M loenguõhtul lekto^riks Guelphi
ülikooli aianduaalal lõpetanud Ma­dis
Jürima. Ta töötab peaaedniku-ma
Jane St., ja Steeles Ave., West
nurga lähendal Black Greeg Pio­neer
Villages. See vana pioneeride
küla allub j Metijopolitan Toronto
and Region' Conservation Authori-tyle.
Külas on 30-aakrilisel maa-alal
vana aegsed hooned, köögiviljade
Ja iluaiad, seal rautab sepp hobu­seid,
relvade meister teeb relvi, ela­vad
mitmesugused talöloomad, tehak­se
villast lõnga, seda värvitakse jne.
Siin on võimalik näha, kuidas va­nasti
elati ja mida ^mailajal vanad
Euroopast tulnud pioneerid kasva­tasid.
Esineb kuus erinevat köögi­viljade
aeda. Kasvatatakse Cornel-li
ülikooli kaasabil saadud vanu
, sorte. Köögivili oli vanasti väga
oluliseks lisandiks liha ja teravilja-toidule.
Vaadeldes üksikuid köögivilju ja
nende sorte,leidi& lektor, et siin õli ka
juba vanasti valikut. Tänapäeval esi­nevad
Scarlet Runner Bf^ans esinesid
juba enne 1750 a. Peetides^ T^gyptian
kasvatati|Siinl8G5. a.. Kapsaid kas­vatas
J. Gartier:i541. a. Kuna por­gandeid
oli kergeip ületalve hoida,
sii's olfd needtuntud vitamiinide alli­kaks.
19. sajandil söödeti porgandeid
, ka loomadele. Maisi kahvatasid pea­miselt
indiaanlased, see levis peami­selt
19. sajandi keskel. Salatidest
Parris White Cos esines siin 1800. a.
ümber. Samalajal toodi ka sibulad
..nagu Red Wethersfield siia. Pastina-
' ki kasvatati 1850.a, ümber, tuntud
sort oli Hollow Crown. Aias kasva­tati
pemiselt kõrgeid herneid kuni
1700, umbes 1850. a. esinesid esi-r.
esed madalad sordid. 1880 tuli
müügile Alaska. Kartulitest on täna­päeval
veel hästi tuntud sort Irish
Cobbler, mis tuli siin kasutusele
1876.a. Rediseid kasutati siin mand­ril
juba 1629.a. Sortidest LongScarlet
tuli külvamisele pärast 1850,a. Kõr­vitsaid
tarvitasid ihdiaalased toi­duks,
neid söödeti ka loomadele. Esi­mesi
kõrvitsa sorte nimetati juba
1722. a. Indiaanlased kasvatasid pal­ju
Conne(|ticut Field kõrvitsad.
TOMATEID PEETI MÜRGISTEKS
Tomateid peeti mürgisteks taime­deks
ning neid kasvatati ainult deko­ratsiooniks,
Üks kokk soovis tappa
George Washingtoni ja pani selleks
tema toidu sisse tomateid. Toit aga
maitses nii hästi, et G. Washington
palus uut portsjoni. Pärast 1830 a.
hakati tomateid kasutama tagasi-,
hoidlikult toiduks. Hiljem sordid na­gu
Ponderosa, Red Pear, Yellow
Plum jt. said väga populaarseteks.
Pioneeride külas kasvatatakse ka in­diaanlaste
laialehelist tubakad. Lilli
kasvatasid pioneerid vähem, kuna.
toidu muretsemine oli olulise täht­susega.
Esinesid püsililled nagu päe-valiiliad,
leeklilled,. monardad, elu­lõngad
jt. Suvelilledest olid tuntu­mad
rukkililled, pelargooniumid, saia­lilled,
lõvilõuad, kasvatati kasibullil-h.
Tuntud piid mitmesugused pargi-roosid.
Külas kasvatatakse 43 sorti
maitsetaimi, arsti maja juures on ar­vukalt
rävitaimi. Maitsetaimedest
esinevad till, murulauk, liivatee, pe-tersel,
piparmünt ja paljud teised.
Ravitaimedest kasvatakse kummeli,
palderjani, teelehti, kibuvitsa marju
jt. Rävitaimi kasutades on vajalik
enne arstilt nõu küsida. Pioneeride
xülast saab osta raamatuid ja voldi-mid.
Näiteks „BlackCreek Pioneer
Village Herb Ghart" on saadaval 25
centi eest. ,,Herbsin Ontario" aga
maksab ^2.75.'Siin vanade asukate
icülas esineb 60-aastaseid õunapuid
jne. Jõuluks dekoreeritakse hooneid
ja kirik saest. Siin on kindlasti palju
huvitavat suvel aga ka talvel on selle
küla külastamine huvi pakkuv.
NÄPUNÄITEID
Järgnesid valgüspildid pioneeride
küla, selle üksikute hoonete, köögi­vilja-
ja iluaedade, selle lillede, puude
ja põõsate kohta. Lektor Madis Jü­rima
andis huvitavaid seletusi iga
yalguspildi kohta.
Küsimuste ja vastuste ajal selgus
muuhulgas, et näiteks p*?}edi peenra
ümber raputades purustanud Chili
Pipart, siis ei tule koopaorav (ground
— hog) peete kahjustama. Haliburto-ni
piirkonnas sureb palju puid arva­ti,
et põhjuseks on juuri närivad suu­red
sipelgad (carpenter arits). Kui on.
puudel märgata ülevalt alla mingit
joont.siis olevat sipelgad juuri söö­mas.
Sipelgaid saavat hävitada,kae-,
vates kolm kuni neli ühe jala süga­vust
auku puu krooni alla,kuhu kal­latakse
siis petrooliumi. Mõne kuu
jooksul hakkavat puu paranema.
Loengu lõpuks loositi aiandusklür
bi liimete vahel välja aianduslik raa-ur-õ
m b l eb
KVALITEET-MATERJAUST
naistele ja meestele
. KOSTÜÜMfD © MANTLID
© Ü L I K O N N A D
OLD MILL TÄILORS
7 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Td. 416/769-9535
Äudi H. Schneider
CM>^t^>^^<J^o<gl>^KasHHapo<n»Cl 11111111 • • ! i,KaxH»<Kp-o<»o<B
stokholmis asutati
organisatsioon
„4. juuni"
Eesti Vabariigi riigilipu 99. sünni-päeval,
4. juunil peeti Stokholmis or-.
ganisatsiooni „4. juuni" asutamis­koosolek,
kus valiti organisatsiooni
esimene juhatus: Margus Reemets
(esimees), Artur Taska (jur. nõuand-
' ja), Hendrik Klein (laekur) ja Hans
Kröndström (sekretär).
1983. aasta liikmemaksuks määra­ti
-50 krooni. Juhatus On töötanud
välja organisatsiooni esialgse põhi­kirja.
Lisaks meie rahvuslipu sünni-'
päeva populariseerimisele on sead­nud
organisatsioon oma eesmärgiks
eelkõige eestlaste aktiviseerimise
rahvuslikuks koostööks, tegutsemise
kodumaa hetke-ajaloolise situatsioq.
ni parandamiseks.
Organisatsiooni kohta käivaid esi­mesi
materjale ja lisainformatsiooni
on võimalik saada Hans Kröndströ-milt,
Sofielündsplan 40 I, 122 31
Enskede, Rootsi, tel. 08 / 59 13 19.
Organisatsiooni postzhiiro on 98
69 81 - 9 „4. juuni". Selle tegevust
on võimalik toetada annetustega
ning liikmed ka kõrgendatud liikme­maksu
tasumisega.
JUHATUS
Kui Hilda Kahro-Oidla sulges sil­mad
igavesele unele, siis „Ehata-re-'
elanikud mälestasid leinas lah­kunut,
kes nii palju oli teinud ja
andnud seenioride aitamiseks. Ta
oli esimene vabatahtlik abiline, kes
oma aja ja südametunded andis
nendele, kes abi vajasid.
. Hilda Kahro-Oidla ei tulnud kur..
nagi tühjade kätega ,,Ehataresse".
Alati tõi ta kaasa kingitusi abivaja-jaile.
Tema palgelt võis näha sama
rõõmutunnetmidasaajad tundsid.Ta
kinkis „Ehatarele" ratastooli, arstide
tuppa rohtude kapi ja vererõhu mõõt­ja.
M.J. ütles Hilda Oidlale pühenda­tud
luuletuses:
Vara lahkusid me keskelt ära,
ei kannatused enam haarata sind
saa.
'Nüüd elad igavese elu säras
koos oma Lunastajaga.
Sa armastasid rõõmu valmistada
.teistele,
Kauneid rnälestusi jätsid mitmele,
kuid tühja koha leinajatele.
Ka pisaratest pärgi on su haual.
Ei ole j^hk kauaks
see jumalaga-jätt',
vast varsti igavikus
saan.suruda su kätt.
Hilda eeskujule järgnes abikaasa
Kornelius Oidla. Ta annetas oma ka­dunud
abikaasa mälestuseks „Ehata-rele"
augustis ^1.000 abivajajate toe­tamiseks
ja septembris $3.000 vanni
tõstmise seadeldise ostmiseks. Vanni
tõstmise aparaat on väga vajalik sea­deldis,
mida saavad kasutada need,
kes on ratastoolides ja kelledel on
raske sauna või tavalisse vanni min­na.
Uus seadeldis teeb õdede töö
kergemaks ja elanike elu mugava­maks.
„Ehatare" avaldab suurimat tänu
Kornelius Oidlale ilusa kingi õest.
•
Kunagine „Ehatare" elanik Alice
Sofia Tõnisson pärandas Eesti Abis­tamiskomiteele
umbes $10.000 eest­laste
aitamiseks ja eestluse alalhoid­miseks.
Kadunule meeldis „Ehatare"
miljöö. Ta ütles, et aeg, mis ta veetis
mugavas puhkekodus eestlaste hul­gas,
oli ilusam tema vanaduspäevil.
Oma testamendiga ta väljendas tänu
Eesti Abistamiskomiteele.
Nagu kuulda,pahnakse „Ehatare"
seinale tahvel nimedega.kes „Ehata-ret"
ja EAK'd erakordselt on toeta­nud.
Eesti Abistamiskomitee annab 12-
!e „Ehatare" elanikule toetust, kes
ise ei ole võimelised täit üüri tasuma.
Käesoleval tegevusaastal on EAK
toetanud mõõdukate summadfega
abivajajaid. Eesti Võitlejate Ühingu
kaudu saadeti ilus summa Saksa­maale
vigastatud sõjameestele. Toe­tust
on antud Jõekäärule, Seedrioru-le,
Kotkajärvele, lasteaiale,; täiendus­koolile.
Eesti lipümaailmajamboree-le
viimiseks ja „Eesti Kodule". Läi­nud
suvel E AK võimaldas kahel puu-dustkannataval
eesti lapsel kaks nä­dalat
veeta Seedriorul. Abistamisko­mitee
põhimõtteks on aidata nüüd,
kui abi on tarvis, mitte raha koguda
tulevikuks.
EAK on tänulik kõigile toetajatele
ja pärandajateleeesti ühiskonna aita­miseks.
EAK'le antud toetused on tu­lumaksuvabad.
elna
lipade ja mööbli
keemiline puhastus
sanfiuti akende pesemine. Söögi­tuba,
elutuba ja koridor $59.9S.
Pensionäride üürikorteritele ^ -
hinna-alandus. ^
Stokholmis 4500
eesti pensionäri
STOKHOLM (EPL) - Seoses tee­nindusmaja
avamisega Älvsjös, ku­hu
paigutatakse omaette soome pen­sionäre,
mainitakse, et Stokholmis
elavat praegu u. 4500 eesti pensio­näri.
„Eestlased tulid esimese sisserän-dajatelainega,
olid siia tulles suhte­liselt
noored ja on omandanud rootsi
keeje paremini kui soomlased. Nad
on sulanud rootsi ühiskonda enam
kui soomlased. Arvatavasti pole nen­de
vajadus omakeelsete vanadeko­dude
ja pensionärikodude suhtes n i i
tungiv kui soomlastel."
Arvatakse, et a. 1990 on Rootsis u.
.50 000 soome pensionäri. Kokku
võiks sisserändajatepensionäre sel
ajal Rootsis olla u. 90 000.
MÕTTESÄHVATUSI
lEO
vits..
PEETER VALING - Te^o.4961 Yofonto Pengionädde Klulbi tervi§hoiuvõimlejate esindusgrupp koos
• " ' " " ' ' . ' , , ™ oma juhi Leida Randvee ja klaveril saatja Eric Liigandiga külastas
•: . : ;•• ^ •. .• . • ^ - — — — ,,Ehataret". Esinemine oli igati hästi kavandatud, huvitav ja hoogne,
jaanuaril, 1984 a aastakoosolek va Võimlejad heas vormis ja meeldivates kostüümides. Ees, vasakulti
limistega. Pühade õnnesoovidega Leida Raudvee, Linda Rakk, Helmi Sippa, Minni Toompuu. 2. rida —
esimehe M . Lepiku poolt lõppes õn- Hilja Enno, Meeri Prants, Lydia Laar, Leida Marks. 3. rida — Helene
nestunud ja huvitav kokkutulek. R ü l m Ä Mda Avssadi, Jeiind^ Joo8e, , L tM
Et maale paremini mõista, tuleks
kunstniku pilt kõrvale riputada.
•
Ahvid ei oska laulda, aga nende
eeliseks on see, et nad ei püüa seda
teha. ;
On kergem kangelane olla kui au­mees.
Kangelane saab olla ainult ühe
korra, aga aumees peabeluaja olema.
•
Rahvasaadikud annavad vangima­jade
jaoks rohkem raha kui koolide­le.
Nad teavad, et neil pole enam vaja
kooli minna.
Kogunud NIHITS