1979-08-16-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Selleks, et strateegilist relvastust õieti on leppe läbirääkimiste aastail piirata, peab USA oma relVastuspro- Nõukogude Liit ehitanud oma relvas-grammi suurendama! Selle absurdse tust ja USA on samad aastad heades olukorra ette on USA ise end sead- lootustes sama hästi kui maha ma-aud algatades president Nixoni aegu ganud. Kuid niigi, leiab Kissinger, et >-| 1| strateegiliste relvade piiramise läbi- SALT II tulemused saavad olema ai-rääkimisi (SÄLT) Nõukogude Liidu- riqlt nii head; kui head on teiste rah-ga. vaste vahekorrad Nõukogude Liidu- SÄLT kokkuleppe tekst on seda- ga. §est Nõukogude Liidu arsenalis puhku Senati erikomisjonis ja siin bh ka poliitilised relvad, mis tööta-ilmnevadki USA julgeoleku puudu- vad tema kasuks ja kahjuks USA-le. jäägid võrdluses Nõukogude Liidu Nii andis N. Liit oma panuse Iraa-vahepeal ülesehitatud relvaliikidega, ni juhtkonna' demoraliseerimisele, On üteldud: „Niipea> kui Nõukogu- julgustades terroristide ja sissisõja de Liit suudab täpsustada oma kõiv gruppe. Nõukogude käsi oli mängus tinentidevhhejiised ballistilised mis- Kuuba üksuste osavõtul Angoolas ja silid, on USA vastavad relvabaasid Etioopias. Kommunistlikud pöor-otsese hävitamise ohus." ded Lõuna Yemenis ja Afganistanis, Nii ütleski endine välisminister H. nõukogude sõprusleping Vietnämi- Kissinger Senati komisjonis: „Kui ga, nõukogude baasid Vietnamis, soovime relvastuses võrdsqst, siis nõukogude relvabaasid Etioopias ja peame relvastuse ehitama võrdseks". Liibüas, nõukogude sõjalennukite Kissinger soovitaski asuda uue rel- andmine Kuuba kasutusse sõjalis-vasüsteemi väljaehitamisele. USA tek? transportideks. Need pn Nõukor peab leidma raha, et kiirustada ek- gude liidu „uued relvaliigid", miili-sisteerivaid strateegiliste relvade said on kasutetuij suiire intensiiysu-programme, nagu Trident missil, allrse^ajä mis USA4 on puiidunud pa-veelaevad, liikuvad kontinentideva- rast Vietnami sõjast õnnetut osa-helised missilid ja õhust tulistata- võtta. vad faktilised s tuuniarelvad. Kuid ka Nõukogude Liidu agressiivse 553 Queen St. W., Toronto MSV 2B6, Ont. — Tel. 363-196^ 363-2750 •'•••1:;'cpm Mälasiast ja Hongkongist saabunud teadete kohaselt Vietnamist ei põgene üksi hiinlased, kes .ostavad omale valitsuselt kulla .eest loa paadiga või laevaga merele minekuks. Loa saajate seas on ka ameeriklaste vastu sõjas võidelnud Vietkongi liikmeid, põhja-vietnamlasi ja kommunistliku partei liikmeid. Ollakse veendunud, et eksoodus Vietnamist ja Lõuna-Ida Aasiast ei vähene vaid suureneb. Hongkongis ahistatakse, et seal tuleb vastu võtta kuni 250,000 ... w, . . . . . . . . . . . ..põgenikku voi maalt, väljasaadetud suurendama kaitseväe koosseise ja tika kõiyal on USA sumnantavalt h g ^ ^ '• j a ' -ne>üde: • perekonnaliikmeid üle$ ehitama suurema mereväe. %vuta^ Kissinger ei opppneerinud SALTII de n)aft|totsioQnidele, millised ope- L m c j j a n a ^ e t ta ei näi hoolivat sellest * „ A i . ™_ — x -J A mištemast kusagilmõeldakse. Ta ei vähenda oma terrorit rahva vaos hoidmiseks ega lõpeta merele mineku lubade andmist kui selle eest kullaga maksetakse. Viimaste põge-nikelaevades oli juba ligemale üks viiendik vietnämlasi. Kui arvestada leppe teksti allakirjutamisele. Ta ratjsipöpi^ on jõudnud üsna läheda isegi soovitas koostööd Nõukogude le U§Ž elulisele varustusalale — luduga üheltpoolt ja USA relvatasa- araabia maade õliallikaUe. Maha ma-ikaalii saavutamist teiselt poolt. ^iV;gai|^y;i^^nK0.:'''' aastad on USA ta leidis'•! kompromissi president praktiliselt jõudnud tõsise kriisi ää- C^rteri seisukohale, et esitatud lep- reie, Seda näevad ameerika liitlased p&ava on parem, kui leppest loobu- ka Euroopas ja on kaotamas usu inine. Niisiis ennustataksegi, et USA va^solekusse, SÄLT II leppe hinnaks saab olema Viieprotsendiline relvastuse taas- UŠA relvastuse kiire ^tesehitamine ehitamine 122,7 miljardilt 128,7 mil- Jcuni tasakaal on saavutatud ja see jardile peab andma ka uue julgestus-tähendab • relvastuse eelarve šüuren- tunde Euroopa liitlastele. Kuid kas damist üle senise kuni 5 protsendi see annab .ja kas see on küllaldane? võrra. Ajal, mil USA räägib avalikult oma Kissinger Soovitab USA relvapro kavadest ja vastukavaciest ja paljas-grammi otsust juba enne SALT lep- tab oma mängukaardid Nõukogude pe ratifitseerimist, et ära hoida ette- Liidule, ehitab viimane üha uusi rel-heiteid, Nõukogude Liidu poolt. Mida vi. Selle olukorra olulisemaks tule-see siis praktiliselt tähendab? Sisu- museks SALT II ratifitseerimisel liselt on seega tegemist SALT leppe võib kerkida koguni uus küsimus, sõnastuslünkadest möödahiilimisega kas Nõukogude Liit on siis enam selleks, et hoida USA julgeolekut, omaltpoolt seda lepingut valmis sõl- Kuid im kujuneb SALT II lepe roh- mima? Ja kui ta seda ka teeb, sest kem semnatiHseks kui sisuliseks, nõukogude lepped ei oma isegi pa- Kui lepe kjiab ratifitseerimist, siis beri väärtust, siis teeb ta seda täies jääb edasi võidujooks relvastuse alal teadmises, et see lepe ei suuda ühelgi endiselt, sest kui ehitab relvi USA, siis teeb seda ka Nõukogude Liit. Praktiliselt ei saavuta lepe midagi. määral takistada programmi. ::tema- - .relvastus- V. seda, et Vietnamis elab umbes 1.2 miljoni hiinlast, kellest valitsus tahab lahti saada ja lisada sellele juurde,, võib olla samapalju vietnamiasi, kes • soovivad maalt lahkuda, siis saab ettekujutuse sellest millise .rahvusvahelise . probleemiga on' tegemist. Põgenike arvul pole piire. . Imestama panev on see; et põgenike paigutamise probleemi lääne demokraatlikud riigid loevad oma moraalseks kohustuseks. .'Ükski Aasia ena Aafrika riikidest ja kommunist-liitest maadest ei ole andnud lubadust neid põgenikke suuremal arvul vastu võtta. Gordon Sinclairil on õigus. Põgenikud Vietnamist on aasiaa-did ja neile uued elukohad tuleb leida Aasia rahvastel. ' Vaatleja II 39 riigi riigipead viibisid rohkem, kui nädalapäevad Zambia pealinnas Lusarikas Briti Commonwealthi konverentsil, kus peamiseks päevakorra jj punktiks õli leida teid ja vahended, kuidas ftodeesiä praegust rahva poolt demokraatlikult valitud mustade hulka kuuluvat peaminister A. Muzarevä •valitsust hävitadaMKuidas võimu mängida Rodeesia naabermaades Zam-bias ja Mosambiikis opereerivate Moskvast relvastatud ja juhitud kommunistlike Patriootliku Frondi terroristide kätte. Selleks, et anda sellele maailmakommunismi, kuid eriti Moskva kommunismi levitamise konverent» V Is i l e s ^ r a J a v õ l t s i ; Kuulsust toodi kuninganna Elfeabeth seda poliitilist rah- ««.J £9Bclri mniiWisk1 v u s v a h e l i s t tsirkust avama. Neljapunktilises resolutsioonis nõuti uut, põhi- OMI &JI5.IM UmmUU s e a u d s t u u s i v a l i m i s i j a erilinerünnak oli^juhitud endise peaministri Ian Smithi vastu, kes on mustade ja valgete valitsuse portfellita ministriks. misi lubas praegune peaminister M. Thatcher kaotada sanktsioonid Rodeesia vastu, kliid seda lubadust ta ei rakendanud, vaid kutsus Zambias-se kokku Briti Commonwealthi kon- Nagu kuuleme Rootsist, on seal üks rahvuskaaslane, kes kolmel korral on käinud kodumaal, oma tähelepanekud kokku võtnud järgmises paaris lauses: 1970. a. olukord oli täiesti vilets, kuid loodeti, et hakkab paranema, keegi ei nurisenud. 1974; a. olukord oli parem ja nurinat oli' vähe. Käesoleval aastal olukord on muutunud taas halvemaks ja kõik nurisevad juba avalikult. : Kdhalikud elanikud avaldavad kartust, et tuleval aastal, kui olümpiamängude külastajad tulevad maale, väliseestlastele ei anta üldse luba kodumaa külastamiseks, sest KGB-1 pn raskusi kõigil nendel silma peal hoidmiseks. Midagi siiski muutub kodumaal. A. N. • Briti Commonwealthi. otsused ühe teise iseseisva riigi siseasjadesse segamises meenutavad mitmeti 40. aastat tagasi kahe Euroopa diktaatori J. Stalini j a A. Hitleri tehinguid 23. äu-gusitl 1939. a,, mida tuntakse Molö-tov- Ribbentrop pakti nime all. Nagu Lusakas .39 Briti Commonwealth riigi juhti otsustasid oma resolutsiooniga pealesundida teisele iseseisvale riigile kommunistlikku rezhiimi, nii lubas A. Hitler Molotov-Ribbentrop paktiga kolm Balti riiki, osa Soomest ja Rumeeniast kommunistlikule Venemaale. Vahe seisab:ainult selles, et tol ajal ei olnud rahvusvaheline terror ja vägivald veel niikau verentsi, et Rodeesia .küsimust seal lahendada. Kuid seda oli seal väga raske lähendada, sest enamik 39 riigist, kes seal olid esitatud on Aafrika kommunistlikud riigid Moskva, ehk Kuuba ja teiste kommunistlikkude riikide administratsiooniga. Zambia, kus jkönverents toimus on täielikult Ida-Saksamaa ja Kuuba kommunistliku administratsiooni all. Need võõrad juhivad ja treenivad Zambia sõjaväge ja juhivad po-iilllllllilllliiHlilllllilllilill!^ LUGEJA KIRJUTAB (Algus esiküljel) kiirte katsetused on arenenud juba niikaugele, et surmakiiri võivad venelased kasutada relvana lahingus. Need teated vapustavad ameeriklasi, leuna neil on ületada veel paljud raskusi ertne, kui laser surmakiiri võidakse võtta kasutusele relvana. ® Pärast suuri pühastusi president •J. Carteri administratsioonis imestatakse, et tema koolivend CIA juht admiral S, Turner säilitas oma koha. Selle -'.kohta::on kahesuguseid ar-vämisi-;: S. Turner omab J. Carteri ja ta administraisi.ooni kohta niivõrd koniprornliec^vaid' andmeid, et president ei jule^ teda puutuda. Teised jälle arvavad,"et avalikkuse rahusta-miseks J. Carter oli valmis S. Turne-ri paigutama kõrgemale, kohale sõjaväes, kuid ta kartis, et uue CIA juhi p me tisse kinnitamisega tuleb tal Kongressis raskusi. © Nüüd on selgunud, et Nikaraagua võistlustes mängisid juhtivat osa Kuubalt saabunud vene instruktorid. CIA. esitas küll täieliku pildi Kuuba ja venelaste osast Nikaraagua mässus', kuid Valge Maja ei lubanud neid andmeid avaldada j Pärast Nikaraagua uue revolutsioonilise valitsuse ametisse astumist, kus täisverd Moskva kommunistidel on juhtiv osa, ei viitnud F. Castro enam aega, vaid saatis kiiresti oma relva abi ja oma mõrvabrigaade Nikaraaguasse, kes on juba mitutühat endise korra 1 „Meie Elu" avaldab meelsasti 1 oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja fadress. Toimetus jätab endale õi- :nise lugejate kirju redigeerida ja tihendada ning miitesobwuse korral jätta; avaldamata. Jursrarssoe >otäs heli-tundi „Meie Elu" nr. 31 „Seminar võim-lemisjtihtidele" on ESTO-80 võimlemise, ala ettevalmistuse huvides neil päevil Torontos, toimunud kokkutuleku puhul muu hulgas märgitud, et — „Kohal olid Helene Tiiduse ja Ka-lev- Estienne võimlejate grupijuhid eesotsas' Evelyn Koopiga. USA võimlejad ei tulnud." Viimane väljendus on puudulik ja võib tekitada väärtõl-gitsemist. '.'. ; Metro Estonian Rhythmics, mis .hõlmab New Yorgi ja selle ümbruse võimlejaid, juht . ootas Torontosse mainitud seminarile lennuks neli •tundi Newarki lennuväljal j a oli lõpeks sunnitud lennust loobuma. Väljuma pidanud lennukil avastati vigane kompass, reisijail kästi' selle parandamiseni oodata. Seda. parandada e.ija asendada ei saadud ja lend annii-lecriti nelja tunni yät lennukit ei antud eelse aja tõttu ei oln p|ärast. Asendaja nädalalõpu id võimalik ka rahvuskaardi liikmeid mõrvanud ja enam.mitte teiste.lennuliinidejennu-jaht nendele käib kogu aeg edasi. kei d kasu tada, kuna need oi id .juba Kuuba instruktorid on asunud tööle Nikaraagua naabermaades, nägu San Salvadoris, Guatemaalas ja Honduu-rases. © Peking on esmakordselt hakanud avaldama andmeid hiinlaste osavõtust Vietnami sõjast Hanoi-; poolel. Nad kinnitavad, et vähemalt 300.000 biina : sõdurit . võitles '• Vietnamis ameeriklaste vastu, kus paljud neist langesid. Nad hoidsid lahti ka varustus teed põhjast lõunasse. Ennustatakse uut Hanoi-Hiinä sõda. <ö Viimasel ajal on Vietnamis kitsendatud põgenemist maalt ja hulgaliselt hiinlasi on vangistatud ja saadetud metsikusse piirkonda ilma toiduta ja tööriistadeta, kus paljud on hukkunud. 4000 inimest on põgenemiskatselt vangistatud ja juhid ja 0rganiš€erijad q>n " " kõik reisijaist täidetud. Torontosse lendamise takistusest ühes põhjuse Edgar V. Saksa artikkel ,.Pärisorjuse" foobia, sisaldab väljendi ,.kommunistina hukatud parijõgi-' ja .varasemates kirjutustes, et:seminarid olid kommunismi ja sotsialismi taimelavad. V.. }.-••." . ; Kuna olen Rakvere seminari lõpuklassi (1932) lõpetaja, ning olnud kaks aastat Rakvere, seminari harjutuskooli õpilasi, mi 1 lise kooli juhatajaks oli Jüri parinbaek. (hilisema nimega Parijõgi), siis oli küllalik; võimalik seda salakavalat marksismi poliitikat-, jälgida. Pealegi ajal,, mil seminari direktoriks oli avalikult end kristlikuks sotsialistiks tunnistatud Voldemar Raam; Nii Parijõgi kui ka Raam olid Eesti tüsedamaid, kooli jõudusid, kuigi ei pruukinud ühtida; nende poolt esitatud vaadetega — Ärge tooge poliitikat, kooli, vaid tehke seda siis kui olete juba koolist väljas —., Sšda üteldi selgelt niihästi, sotsialistlikke kui ka rahvuslikke vaateid omavatele õpilastele. Ja mõned käremeelsed iksimušM ©ogias „IVIeie Elus" nr. 32, 9. augustist s.a, avaldatud artiklis „Kanada säästu-bondide boonusmäksud" on sõnasõnalt väidetud järgmiselt: „Veel on hea meeles pidada, et kõik bondidelt saadud boonused ja intressid loetakse kapitalituluks ja need tuleb tulu-maksulehel sellisena ka üles anda." Allakirjutanul kahjuks puudub al-likmaterjal, mille alusel see artikkel .on koostatud, kuid selline ühesõnaline terminoloogia, ,,kapitälitulu", , võiks asjahuviliste poolt olla tõlgitav | „Capital gain", mis annab aga eba-j Õige ja eksliku tõlgenduse ja tulu- I maksulehe täitmisel eksliku tagajär- ' je. - Tegelikult ainult sularaha boonus (Cash bonus) on kasutatav kas intressina või kapitali kasumina (Capital gain). Pangad, Või teised Ganada; Savings Bondidega tegelevad ei te-- võtted, annavad isikule boonuse väljamaksmisel tõendi „T600O", milles omab erilise• tähtsuse täht „C", kuna. seda tõendit saate kasutada kapi tali kasumina ja kuulub sellisena tuiu-maksustava sissetulekuna. ainul t 50°o ulatuses;. Bondidelt saadud intressid, ja liitprotsentide (Compound interest) boonused qn .koheldatavad ainult intressidena; j a vastav tõend kannat> numbrit "T600". Seda tõendit- ei ole mingil juhul võimalik kasutada kapitali kasumina:, ega tuluma ksulehel panna samasse patta: sularaha boonusega. ••, E. Soomet-gele arenenud, et sellist tehingut j Htseid. Zainbias asuvad suured Pai riootliku Frondi baasid ja laagrid,, kus arendatakse terrorit Rodeesias. Suured sõjalised baasid on" ka .Mosambiikis.."- Lusank# konverentsil oli Briti peaminister M; Thatcher sunnitud oma lubadusest Rodeesia A.;. Muzarevä mustade valgete segavalitsust tunnustada taganema. Sellele sundisid teda ka Kanada peaministri J. CJärki ja ka Austraalia seisukohad, kes asusid praegust Rodeesia demokraatlikku rezhiimi ründama. Kanada peaminister J. Clark ründas eriti endist Rodeesia peaminister Ian Smithi ja nõudis, et I. Smith tuleb valitsusest kõrvaldada. Kuid Patriootliku Fron-oleks saanud sooritada avalikult. Seda tehti tol ajal salajase klausliga nende riikide vastastikuses abistamispaktis. . Vahepeal on vaba maailma rahvusvaheline õiglustunne juba niivõrd väänatud, et; nüüd? Tiarrastatakse teiste riikide demokraatlikult valitud valitsuste hävitamist' avalikul konverentsil ja, et sellele anda veelgi suuremat kontroversiaalsust, siis kutsuti selle poliitilise karuselli avamisele kuninganna Elizabeth, kes on ju Briti -Commonwealthi ühtluse, õigluse ja demokraatia sümboliks. Selleks, et asjal.rjleks veel kontro-versiaalsem jume juures nimetati Rodeesia vastu sihitud, otsusi Briti di esindajad märkisid, et I. Smithi ;- • ,rMEIE ' ELU' 'talituses on. müiisjil kõik paguluses ilmunud ilukirjandus ja suures va»-, liküs heliplaadid. Haapsalus. Võru õli siiski sootuks teises kategoorias klassivõitluse Õhutamise tõttu. Kui dka sellestki foobiast hakati mujal lahti, saama kui võrukesed mujale üle viidi. •; Tolle „Valge Maja vaimu" loojateks olid terve rida väga silmapaist- Commonwealthi' päästmiseks ; lagunemisest. Kuid see on lagunenud juba amnmgi ja juba siis, kui enamik Aafrika Commonwealthi kuuluvaid riike muutusid kommunistlikeks ühe: partei valitsusega riigiks, kus töötavad, Moskva, Kuuba ja Ida-Euroona satelliitide kommunistlikud instruktorid. '•:."';• Valgete peaministril Ian Smi.thil õnnestus Rodeesias luua kokkulepe mustadega ja moodustati mustade enamusega mustade-valgete piiskop A. Muzarevä valitsus. Sellega oleks asjad kõik korras, sest see valitsus on valitud alles 6 kuud tagasi.' Seda valitsust ei tunnista aga Moskvast juhitud ja relvastatud Patriootliku Frondi terroristid, kes, tahavad PvO-deesiale peale sundida oma kommunistlike, terroristide ühe partei diktatuuri. : USA Senat võttis, äsja vastu otsuse, et USA kaotab kõik: sanktsioonid Rodeesia vastu ja kaubavahetus võib minna käiku, See otsus aga pole, veel: rakendatud. Enne Briti, vali- Tais poliitilist ia kõrvaldamine ei ole küllaldane. Nad nõuavad, et praegune sõjavägi ja po-; litse! tuleb saata laiali ja selle asemele asub Zambiäst ja Mosambiik.ist geriljade armee. Peaminister A. Muzarevä märkis, et milleks on vaja uusi valimisi, kuna rahvas valis teda alles . 6 kuud tagasi peaministriks. Endine peaminister; Ian Smith "märkis, et kogu Lusanka konverents tuleb" unustada. Kanada peaministri sekkumine Rodeesia siseasjadesse ja Patriootliku Frondi geriljade toetamine» ehk nagu „Sun" märkis, et ta soovis ter- . roriste Rodeesia valitsusse .loob väga ohtliku pretsetentsi. Kanadas sei-.' sa vad ees Quebeci provintsi eraldumise küsimused. Nüüd on võõrastel, riikidel ka õigus nõuda et Kanada annaks Qüebecile iseseisvuse sekkudes Kanada siseasjadesse, nägu sekkus peaminister J. Clark Rodeesia.siseasjadesse • oma rünnakuga endise • valgete, peaministri Ian Smithi vastu. '; !;:-:.--.'.' : (Võrust tulnud-Villem Soo) sunnitigi T a i d koolimehi,.kes siis panid aluse varem lahkuma- kommunismi;propaganda tõttu. Kuid samal ajal olid ajaloo, filosoofia j.t. tunnid kus.löödi; kokku rahvuslikud ia sotsialistlikud mõtete mõõgad küllaltki selgelt Ja otsustavalt."Ja muidugi ei':, hooli--" tud ka hoiatustest, et vaat mis siis juhtub kui astute. Kaitseliitu. Xoed ignoreeriti. : : Parijõgi, kes oli ka isa kooiivend õpetajate ettevalmistamise klassis, oskas köita oma kaasakiskuva jut,i: ga j a õppetundidega ka ,fui mem a dk i ja-üleannetümad Õpilased. Ja kirjeldamisega informeeriti Eesti munismi ja sotsialismi parooli Päevade Kanada 'Komitee esimehele koheseJt takistuste /ilmnedes, kuna teiste telefonid ei vastanud. i. Anu-Irja' Ojamaa. ' .'New Yorgis : vom- •P.LTÜ- ® Iraakis toimusid suured puhastused. Uus Bakath partei juht Hussein laskis hukata' nii poliitilisi juhte, kui ka ohvitsere, et kindlustada praegust valitsust. Hussein -_;. on siiski suurtes raskustes, sest kurdid "saavad abi Traanist ja teised vähemus1 rahvad mässavad. Husseini valitsus on konfliktis ka kommunistliku parteiga. Vahekorrad Süüriaga oh halvenenud. ae dušid sealt teps hoopiski. Kiud muidugi peale 1940 pööret oliVsuur üllatus,, et Parijõgi tunnistas end avalikult kommunistiks/oma .TerasnGisi-ga". Miks? J ü r i Parijõgi ei hukatud Tartu, vanglas kommunistina, kukla-lasu abil, yaid: kommunistide poolt Põhjuseks oli, et oli varjanud tartu Õpetajate: Seminari; ruumides terve rida oma sõpru, kes olid tagaotsitavad kommunistide poolt. Mis.põhjustas siis kompartei distsipliini rikkumise? Kas mitte too eriline „Valge Maja" vaim> millega nii tihti võrreldi seda; erilist vaimu mis valitses just Rakvere õpetajate Seminaris. Kuid kogemuste ja kokku- naride „Valge puudete järgi ka mujal — kartus ja E. V. Haridusele mis. veel toidab ja söödab meid veelgi. paguluses ja kjncliasti. ka.veel. Eestiski.-: • Selle põhiseks osaks oli kaasinimese kui isiku austamine,;lugupidamine ja tema vaadete respekteeri • nihe. •"il.-Üigse kaebamise, ja. soigumise vältimine ja iseseisvalt teadusTike allikate uurimine j a tulemustele •jöud-niine, Mit-te' mingit ajude;:'pesemist. Ka Jüri Pari jõgi oli tolle hurnanisL-liku ülima sihi vääriline kaasaaitaja. ,.Valge Maja" vaim- kandus; ka Rakvere õpetajate seminari õpilas-ieski edasi. Nii hoidis üks nendest M,u-irn.Va-. sillapead, saades raskesti u:a!a- ajal'-kui 1941 Lõuna-Eesti va- ;täti enne sakslasi; ..metsavenda- ' noolt. Teine sai' surma. Püssi jaamas toimunud \ laskemoonarongile tehtud rünnakul ja. kolmas Mustvee juures, 'Kõik .1932 lõppklassi õpilased R.Õ.S. Kuid sama, ühe või teise variandiga toimus teistegi seminaride meesõpilaste poolt. Kuid muidu-gj oli ka vastupidi nähteid, nagu iga kooli tüübi puhul. Nii et süüdistused on olnud nagu „vesi hane selga" _ visatud kõrvalseisjate; poolt kel endal vähe aimu ja ainult pinnapealsed tähelpanekud — mis oli Semi-a" vaim? gär.E. Aavik Sellise pealkirja all ilmus ,.Ameri-can Philatelist" dets'. \ 78 kuukirjas (milline levib 46.000 eliit märgikogu-ja liikmeskonnale üle maailma) mar-giveteran Adölph Lelle, poolt' pildiga kirjutus, .,huvitav liigu ühest ainu-: laadsest •kirjaümbrikust tema kogust. Tõik on see, et ühe näiliselt liht-sa ,,näotu'' ümbri ku templi test ;•• aadressis] j a posti märkimistest võib asjatu nd j a väi j au iiri dä hulga sen i tundmatuid fakte ja sündmusi, mis esita-, vad -poliitilisi, kuid ka isiklikke .ajaloo olukordi ning samal hoobil .tutvustab erakorralist peatükki Eesti Posti ajaloost. ••, Kiri- on saadetud 14. nov. 1920 Pet: rogradist, üle Tallinna, Ameerika Punase Risti kaudu j a nende juhtimisel asuvasse Laste Varjupaika, Halüa. Soomes. •; . ": Sel ajal Soome ja Vene olid veel sõjaseisukorras, kuna /vaherahu läbirääkimised. Vene—Soome vahel toi-, musid Tartus oktoobris -1920 ja rahuleping retifikseeriti 31. dets. 1920. Tolleaegsel Vene Kodusõja pikal rindel Soomest—Siberini, oli Eesti .esimene, kes soodsa rahulepingu Venega" sõlmis Tartus. 2. veebr. 1920. Seega oli Eesti ka esimene, kellega normaalne posti vahekord loodi ja kirjad liikusid Venest—Eesti ja ka transiidina Soome ja mujale. Sellist ajutist, eriklassi kuuluvat posti, tembeldati erilise punase, doppelt raamkas-ti kujulise, „Venemaalt" sõnastusega, veel „T" (Tallinn) ja „200p." (posti-tariif), templiga. Sellise templiga kirju, sihiga Eestisse on säilinud väheseid, kuid transiidina edasi läinud on käesolev ainulaadn.e Sellise kirja posti tariifi, 200p. tasus kirja saaja, sel juhul Ameerika 10. augustil aktsia hind S9.06 145 King Street West, Süite 1900, Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131 õhtul tel. 925-6812 Punane Rist, Tallinnas. Hiljuti ilmunud' „Eesti: Filatelist" No. 22—23, avaldas uurimuse ja tõendi. et 1.3. veebr. 1920. E.V. Valitsus andis mää-' rusega margivaba õiguse Ameerika^ Punase Ristile Eestis,' samal'alusel kui sõjaväe väli post. J ^ Isikliku. ..draama" pildi maalivad ümbrikul olevad nimi, aadress ja ingliskeelsed märkused saabumise kohal Soomes, 23. dets. 1920. Uurimused ütlevad et too Amer. Punase Risti Laste :Varjü]^aikrHalila, Soomes, asub 60 km. idapoole Viiburis!, tolleaegse Vene piiri ligidal. Juba 1891 ts'aar, Aleksander III asutas sinna 320 voodiga Tiisikushaigete Sanatooriumi, milline Soome iseseisvaks saamisel; uuesti avati, Amer. Punase-Risti juhtimisel, kui koduta j a vaeslaste varjupaik. Vene revolutsiooni ia kodusõja päevil oli inimese elu, väikese. Väärtusega, siis on loomulik et tsaariaegse staashiga isikud, katsusid oma lapsi päästa ja õigeaegselt soetasid lapsed sinna Ameerika Punase Risti kaitse alla, Soome. Kauase ootamise järele sõja lõppedes, on käesolev kiri nähtavasti esimene side, veel Petrogradis säilinud vanemate ja nende poja vahel, Eesti kaudu; Soomes. Väga harva, kui üks ümbrik esitab ja avastab nii palju isiklikku, poliitilist ja posti ajalugu. ' ; („Eesti Hääl") JMeie Elul Hl STOl oli Kuhml valitud sil pidi Part] teatasid sõiduviisi oküpatsic Selline' Soome a| tust. K i i Tuulikki - . -. -. i . singi aial (29. 7. 19J kult jahil ; Tuulik! -Aga vas koini teostatal heb.. / Part ui kinnitusi ja nõu kd jagas läj intervjui ti eelseid mist Kui dastmõii ' „Ma. cl käigu e| terile. „] belius j ; mastanil APÖLIll Vaalal sika vasj 1 * like vot| mises ' kontro) " loomus •Pardi pidi' sel üllatusi ILMSI MEELI LIITUl Reed| Arvo lilooja] miks tj „Ilm heliloo) Moskv • dis üll kontsel c Arvol , •' ,,Mõt • 'proovi j 'istun nooli dl mapäel • Järgi juulil dust e| Pidu] veel il ; saalk(| : otsus „TÕSj .. Ka nud.il sõidu] Kui ' te poil sus \| sil, ki tahti il amet asjad Püf t ustel se lo| hetki vai \ ümb 1 i tööl kuigi võttel Tt „Päi konti punl : sell' ' mee| dust REl LO( misi ajal| tas :' ne Al tn
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 16, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-08-16 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790816 |
Description
Title | 1979-08-16-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Selleks, et strateegilist relvastust õieti on leppe läbirääkimiste aastail piirata, peab USA oma relVastuspro- Nõukogude Liit ehitanud oma relvas-grammi suurendama! Selle absurdse tust ja USA on samad aastad heades olukorra ette on USA ise end sead- lootustes sama hästi kui maha ma-aud algatades president Nixoni aegu ganud. Kuid niigi, leiab Kissinger, et >-| 1| strateegiliste relvade piiramise läbi- SALT II tulemused saavad olema ai-rääkimisi (SÄLT) Nõukogude Liidu- riqlt nii head; kui head on teiste rah-ga. vaste vahekorrad Nõukogude Liidu- SÄLT kokkuleppe tekst on seda- ga. §est Nõukogude Liidu arsenalis puhku Senati erikomisjonis ja siin bh ka poliitilised relvad, mis tööta-ilmnevadki USA julgeoleku puudu- vad tema kasuks ja kahjuks USA-le. jäägid võrdluses Nõukogude Liidu Nii andis N. Liit oma panuse Iraa-vahepeal ülesehitatud relvaliikidega, ni juhtkonna' demoraliseerimisele, On üteldud: „Niipea> kui Nõukogu- julgustades terroristide ja sissisõja de Liit suudab täpsustada oma kõiv gruppe. Nõukogude käsi oli mängus tinentidevhhejiised ballistilised mis- Kuuba üksuste osavõtul Angoolas ja silid, on USA vastavad relvabaasid Etioopias. Kommunistlikud pöor-otsese hävitamise ohus." ded Lõuna Yemenis ja Afganistanis, Nii ütleski endine välisminister H. nõukogude sõprusleping Vietnämi- Kissinger Senati komisjonis: „Kui ga, nõukogude baasid Vietnamis, soovime relvastuses võrdsqst, siis nõukogude relvabaasid Etioopias ja peame relvastuse ehitama võrdseks". Liibüas, nõukogude sõjalennukite Kissinger soovitaski asuda uue rel- andmine Kuuba kasutusse sõjalis-vasüsteemi väljaehitamisele. USA tek? transportideks. Need pn Nõukor peab leidma raha, et kiirustada ek- gude liidu „uued relvaliigid", miili-sisteerivaid strateegiliste relvade said on kasutetuij suiire intensiiysu-programme, nagu Trident missil, allrse^ajä mis USA4 on puiidunud pa-veelaevad, liikuvad kontinentideva- rast Vietnami sõjast õnnetut osa-helised missilid ja õhust tulistata- võtta. vad faktilised s tuuniarelvad. Kuid ka Nõukogude Liidu agressiivse 553 Queen St. W., Toronto MSV 2B6, Ont. — Tel. 363-196^ 363-2750 •'•••1:;'cpm Mälasiast ja Hongkongist saabunud teadete kohaselt Vietnamist ei põgene üksi hiinlased, kes .ostavad omale valitsuselt kulla .eest loa paadiga või laevaga merele minekuks. Loa saajate seas on ka ameeriklaste vastu sõjas võidelnud Vietkongi liikmeid, põhja-vietnamlasi ja kommunistliku partei liikmeid. Ollakse veendunud, et eksoodus Vietnamist ja Lõuna-Ida Aasiast ei vähene vaid suureneb. Hongkongis ahistatakse, et seal tuleb vastu võtta kuni 250,000 ... w, . . . . . . . . . . . ..põgenikku voi maalt, väljasaadetud suurendama kaitseväe koosseise ja tika kõiyal on USA sumnantavalt h g ^ ^ '• j a ' -ne>üde: • perekonnaliikmeid üle$ ehitama suurema mereväe. %vuta^ Kissinger ei opppneerinud SALTII de n)aft|totsioQnidele, millised ope- L m c j j a n a ^ e t ta ei näi hoolivat sellest * „ A i . ™_ — x -J A mištemast kusagilmõeldakse. Ta ei vähenda oma terrorit rahva vaos hoidmiseks ega lõpeta merele mineku lubade andmist kui selle eest kullaga maksetakse. Viimaste põge-nikelaevades oli juba ligemale üks viiendik vietnämlasi. Kui arvestada leppe teksti allakirjutamisele. Ta ratjsipöpi^ on jõudnud üsna läheda isegi soovitas koostööd Nõukogude le U§Ž elulisele varustusalale — luduga üheltpoolt ja USA relvatasa- araabia maade õliallikaUe. Maha ma-ikaalii saavutamist teiselt poolt. ^iV;gai|^y;i^^nK0.:'''' aastad on USA ta leidis'•! kompromissi president praktiliselt jõudnud tõsise kriisi ää- C^rteri seisukohale, et esitatud lep- reie, Seda näevad ameerika liitlased p&ava on parem, kui leppest loobu- ka Euroopas ja on kaotamas usu inine. Niisiis ennustataksegi, et USA va^solekusse, SÄLT II leppe hinnaks saab olema Viieprotsendiline relvastuse taas- UŠA relvastuse kiire ^tesehitamine ehitamine 122,7 miljardilt 128,7 mil- Jcuni tasakaal on saavutatud ja see jardile peab andma ka uue julgestus-tähendab • relvastuse eelarve šüuren- tunde Euroopa liitlastele. Kuid kas damist üle senise kuni 5 protsendi see annab .ja kas see on küllaldane? võrra. Ajal, mil USA räägib avalikult oma Kissinger Soovitab USA relvapro kavadest ja vastukavaciest ja paljas-grammi otsust juba enne SALT lep- tab oma mängukaardid Nõukogude pe ratifitseerimist, et ära hoida ette- Liidule, ehitab viimane üha uusi rel-heiteid, Nõukogude Liidu poolt. Mida vi. Selle olukorra olulisemaks tule-see siis praktiliselt tähendab? Sisu- museks SALT II ratifitseerimisel liselt on seega tegemist SALT leppe võib kerkida koguni uus küsimus, sõnastuslünkadest möödahiilimisega kas Nõukogude Liit on siis enam selleks, et hoida USA julgeolekut, omaltpoolt seda lepingut valmis sõl- Kuid im kujuneb SALT II lepe roh- mima? Ja kui ta seda ka teeb, sest kem semnatiHseks kui sisuliseks, nõukogude lepped ei oma isegi pa- Kui lepe kjiab ratifitseerimist, siis beri väärtust, siis teeb ta seda täies jääb edasi võidujooks relvastuse alal teadmises, et see lepe ei suuda ühelgi endiselt, sest kui ehitab relvi USA, siis teeb seda ka Nõukogude Liit. Praktiliselt ei saavuta lepe midagi. määral takistada programmi. ::tema- - .relvastus- V. seda, et Vietnamis elab umbes 1.2 miljoni hiinlast, kellest valitsus tahab lahti saada ja lisada sellele juurde,, võib olla samapalju vietnamiasi, kes • soovivad maalt lahkuda, siis saab ettekujutuse sellest millise .rahvusvahelise . probleemiga on' tegemist. Põgenike arvul pole piire. . Imestama panev on see; et põgenike paigutamise probleemi lääne demokraatlikud riigid loevad oma moraalseks kohustuseks. .'Ükski Aasia ena Aafrika riikidest ja kommunist-liitest maadest ei ole andnud lubadust neid põgenikke suuremal arvul vastu võtta. Gordon Sinclairil on õigus. Põgenikud Vietnamist on aasiaa-did ja neile uued elukohad tuleb leida Aasia rahvastel. ' Vaatleja II 39 riigi riigipead viibisid rohkem, kui nädalapäevad Zambia pealinnas Lusarikas Briti Commonwealthi konverentsil, kus peamiseks päevakorra jj punktiks õli leida teid ja vahended, kuidas ftodeesiä praegust rahva poolt demokraatlikult valitud mustade hulka kuuluvat peaminister A. Muzarevä •valitsust hävitadaMKuidas võimu mängida Rodeesia naabermaades Zam-bias ja Mosambiikis opereerivate Moskvast relvastatud ja juhitud kommunistlike Patriootliku Frondi terroristide kätte. Selleks, et anda sellele maailmakommunismi, kuid eriti Moskva kommunismi levitamise konverent» V Is i l e s ^ r a J a v õ l t s i ; Kuulsust toodi kuninganna Elfeabeth seda poliitilist rah- ««.J £9Bclri mniiWisk1 v u s v a h e l i s t tsirkust avama. Neljapunktilises resolutsioonis nõuti uut, põhi- OMI &JI5.IM UmmUU s e a u d s t u u s i v a l i m i s i j a erilinerünnak oli^juhitud endise peaministri Ian Smithi vastu, kes on mustade ja valgete valitsuse portfellita ministriks. misi lubas praegune peaminister M. Thatcher kaotada sanktsioonid Rodeesia vastu, kliid seda lubadust ta ei rakendanud, vaid kutsus Zambias-se kokku Briti Commonwealthi kon- Nagu kuuleme Rootsist, on seal üks rahvuskaaslane, kes kolmel korral on käinud kodumaal, oma tähelepanekud kokku võtnud järgmises paaris lauses: 1970. a. olukord oli täiesti vilets, kuid loodeti, et hakkab paranema, keegi ei nurisenud. 1974; a. olukord oli parem ja nurinat oli' vähe. Käesoleval aastal olukord on muutunud taas halvemaks ja kõik nurisevad juba avalikult. : Kdhalikud elanikud avaldavad kartust, et tuleval aastal, kui olümpiamängude külastajad tulevad maale, väliseestlastele ei anta üldse luba kodumaa külastamiseks, sest KGB-1 pn raskusi kõigil nendel silma peal hoidmiseks. Midagi siiski muutub kodumaal. A. N. • Briti Commonwealthi. otsused ühe teise iseseisva riigi siseasjadesse segamises meenutavad mitmeti 40. aastat tagasi kahe Euroopa diktaatori J. Stalini j a A. Hitleri tehinguid 23. äu-gusitl 1939. a,, mida tuntakse Molö-tov- Ribbentrop pakti nime all. Nagu Lusakas .39 Briti Commonwealth riigi juhti otsustasid oma resolutsiooniga pealesundida teisele iseseisvale riigile kommunistlikku rezhiimi, nii lubas A. Hitler Molotov-Ribbentrop paktiga kolm Balti riiki, osa Soomest ja Rumeeniast kommunistlikule Venemaale. Vahe seisab:ainult selles, et tol ajal ei olnud rahvusvaheline terror ja vägivald veel niikau verentsi, et Rodeesia .küsimust seal lahendada. Kuid seda oli seal väga raske lähendada, sest enamik 39 riigist, kes seal olid esitatud on Aafrika kommunistlikud riigid Moskva, ehk Kuuba ja teiste kommunistlikkude riikide administratsiooniga. Zambia, kus jkönverents toimus on täielikult Ida-Saksamaa ja Kuuba kommunistliku administratsiooni all. Need võõrad juhivad ja treenivad Zambia sõjaväge ja juhivad po-iilllllllilllliiHlilllllilllilill!^ LUGEJA KIRJUTAB (Algus esiküljel) kiirte katsetused on arenenud juba niikaugele, et surmakiiri võivad venelased kasutada relvana lahingus. Need teated vapustavad ameeriklasi, leuna neil on ületada veel paljud raskusi ertne, kui laser surmakiiri võidakse võtta kasutusele relvana. ® Pärast suuri pühastusi president •J. Carteri administratsioonis imestatakse, et tema koolivend CIA juht admiral S, Turner säilitas oma koha. Selle -'.kohta::on kahesuguseid ar-vämisi-;: S. Turner omab J. Carteri ja ta administraisi.ooni kohta niivõrd koniprornliec^vaid' andmeid, et president ei jule^ teda puutuda. Teised jälle arvavad,"et avalikkuse rahusta-miseks J. Carter oli valmis S. Turne-ri paigutama kõrgemale, kohale sõjaväes, kuid ta kartis, et uue CIA juhi p me tisse kinnitamisega tuleb tal Kongressis raskusi. © Nüüd on selgunud, et Nikaraagua võistlustes mängisid juhtivat osa Kuubalt saabunud vene instruktorid. CIA. esitas küll täieliku pildi Kuuba ja venelaste osast Nikaraagua mässus', kuid Valge Maja ei lubanud neid andmeid avaldada j Pärast Nikaraagua uue revolutsioonilise valitsuse ametisse astumist, kus täisverd Moskva kommunistidel on juhtiv osa, ei viitnud F. Castro enam aega, vaid saatis kiiresti oma relva abi ja oma mõrvabrigaade Nikaraaguasse, kes on juba mitutühat endise korra 1 „Meie Elu" avaldab meelsasti 1 oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja fadress. Toimetus jätab endale õi- :nise lugejate kirju redigeerida ja tihendada ning miitesobwuse korral jätta; avaldamata. Jursrarssoe >otäs heli-tundi „Meie Elu" nr. 31 „Seminar võim-lemisjtihtidele" on ESTO-80 võimlemise, ala ettevalmistuse huvides neil päevil Torontos, toimunud kokkutuleku puhul muu hulgas märgitud, et — „Kohal olid Helene Tiiduse ja Ka-lev- Estienne võimlejate grupijuhid eesotsas' Evelyn Koopiga. USA võimlejad ei tulnud." Viimane väljendus on puudulik ja võib tekitada väärtõl-gitsemist. '.'. ; Metro Estonian Rhythmics, mis .hõlmab New Yorgi ja selle ümbruse võimlejaid, juht . ootas Torontosse mainitud seminarile lennuks neli •tundi Newarki lennuväljal j a oli lõpeks sunnitud lennust loobuma. Väljuma pidanud lennukil avastati vigane kompass, reisijail kästi' selle parandamiseni oodata. Seda. parandada e.ija asendada ei saadud ja lend annii-lecriti nelja tunni yät lennukit ei antud eelse aja tõttu ei oln p|ärast. Asendaja nädalalõpu id võimalik ka rahvuskaardi liikmeid mõrvanud ja enam.mitte teiste.lennuliinidejennu-jaht nendele käib kogu aeg edasi. kei d kasu tada, kuna need oi id .juba Kuuba instruktorid on asunud tööle Nikaraagua naabermaades, nägu San Salvadoris, Guatemaalas ja Honduu-rases. © Peking on esmakordselt hakanud avaldama andmeid hiinlaste osavõtust Vietnami sõjast Hanoi-; poolel. Nad kinnitavad, et vähemalt 300.000 biina : sõdurit . võitles '• Vietnamis ameeriklaste vastu, kus paljud neist langesid. Nad hoidsid lahti ka varustus teed põhjast lõunasse. Ennustatakse uut Hanoi-Hiinä sõda. <ö Viimasel ajal on Vietnamis kitsendatud põgenemist maalt ja hulgaliselt hiinlasi on vangistatud ja saadetud metsikusse piirkonda ilma toiduta ja tööriistadeta, kus paljud on hukkunud. 4000 inimest on põgenemiskatselt vangistatud ja juhid ja 0rganiš€erijad q>n " " kõik reisijaist täidetud. Torontosse lendamise takistusest ühes põhjuse Edgar V. Saksa artikkel ,.Pärisorjuse" foobia, sisaldab väljendi ,.kommunistina hukatud parijõgi-' ja .varasemates kirjutustes, et:seminarid olid kommunismi ja sotsialismi taimelavad. V.. }.-••." . ; Kuna olen Rakvere seminari lõpuklassi (1932) lõpetaja, ning olnud kaks aastat Rakvere, seminari harjutuskooli õpilasi, mi 1 lise kooli juhatajaks oli Jüri parinbaek. (hilisema nimega Parijõgi), siis oli küllalik; võimalik seda salakavalat marksismi poliitikat-, jälgida. Pealegi ajal,, mil seminari direktoriks oli avalikult end kristlikuks sotsialistiks tunnistatud Voldemar Raam; Nii Parijõgi kui ka Raam olid Eesti tüsedamaid, kooli jõudusid, kuigi ei pruukinud ühtida; nende poolt esitatud vaadetega — Ärge tooge poliitikat, kooli, vaid tehke seda siis kui olete juba koolist väljas —., Sšda üteldi selgelt niihästi, sotsialistlikke kui ka rahvuslikke vaateid omavatele õpilastele. Ja mõned käremeelsed iksimušM ©ogias „IVIeie Elus" nr. 32, 9. augustist s.a, avaldatud artiklis „Kanada säästu-bondide boonusmäksud" on sõnasõnalt väidetud järgmiselt: „Veel on hea meeles pidada, et kõik bondidelt saadud boonused ja intressid loetakse kapitalituluks ja need tuleb tulu-maksulehel sellisena ka üles anda." Allakirjutanul kahjuks puudub al-likmaterjal, mille alusel see artikkel .on koostatud, kuid selline ühesõnaline terminoloogia, ,,kapitälitulu", , võiks asjahuviliste poolt olla tõlgitav | „Capital gain", mis annab aga eba-j Õige ja eksliku tõlgenduse ja tulu- I maksulehe täitmisel eksliku tagajär- ' je. - Tegelikult ainult sularaha boonus (Cash bonus) on kasutatav kas intressina või kapitali kasumina (Capital gain). Pangad, Või teised Ganada; Savings Bondidega tegelevad ei te-- võtted, annavad isikule boonuse väljamaksmisel tõendi „T600O", milles omab erilise• tähtsuse täht „C", kuna. seda tõendit saate kasutada kapi tali kasumina ja kuulub sellisena tuiu-maksustava sissetulekuna. ainul t 50°o ulatuses;. Bondidelt saadud intressid, ja liitprotsentide (Compound interest) boonused qn .koheldatavad ainult intressidena; j a vastav tõend kannat> numbrit "T600". Seda tõendit- ei ole mingil juhul võimalik kasutada kapitali kasumina:, ega tuluma ksulehel panna samasse patta: sularaha boonusega. ••, E. Soomet-gele arenenud, et sellist tehingut j Htseid. Zainbias asuvad suured Pai riootliku Frondi baasid ja laagrid,, kus arendatakse terrorit Rodeesias. Suured sõjalised baasid on" ka .Mosambiikis.."- Lusank# konverentsil oli Briti peaminister M; Thatcher sunnitud oma lubadusest Rodeesia A.;. Muzarevä mustade valgete segavalitsust tunnustada taganema. Sellele sundisid teda ka Kanada peaministri J. CJärki ja ka Austraalia seisukohad, kes asusid praegust Rodeesia demokraatlikku rezhiimi ründama. Kanada peaminister J. Clark ründas eriti endist Rodeesia peaminister Ian Smithi ja nõudis, et I. Smith tuleb valitsusest kõrvaldada. Kuid Patriootliku Fron-oleks saanud sooritada avalikult. Seda tehti tol ajal salajase klausliga nende riikide vastastikuses abistamispaktis. . Vahepeal on vaba maailma rahvusvaheline õiglustunne juba niivõrd väänatud, et; nüüd? Tiarrastatakse teiste riikide demokraatlikult valitud valitsuste hävitamist' avalikul konverentsil ja, et sellele anda veelgi suuremat kontroversiaalsust, siis kutsuti selle poliitilise karuselli avamisele kuninganna Elizabeth, kes on ju Briti -Commonwealthi ühtluse, õigluse ja demokraatia sümboliks. Selleks, et asjal.rjleks veel kontro-versiaalsem jume juures nimetati Rodeesia vastu sihitud, otsusi Briti di esindajad märkisid, et I. Smithi ;- • ,rMEIE ' ELU' 'talituses on. müiisjil kõik paguluses ilmunud ilukirjandus ja suures va»-, liküs heliplaadid. Haapsalus. Võru õli siiski sootuks teises kategoorias klassivõitluse Õhutamise tõttu. Kui dka sellestki foobiast hakati mujal lahti, saama kui võrukesed mujale üle viidi. •; Tolle „Valge Maja vaimu" loojateks olid terve rida väga silmapaist- Commonwealthi' päästmiseks ; lagunemisest. Kuid see on lagunenud juba amnmgi ja juba siis, kui enamik Aafrika Commonwealthi kuuluvaid riike muutusid kommunistlikeks ühe: partei valitsusega riigiks, kus töötavad, Moskva, Kuuba ja Ida-Euroona satelliitide kommunistlikud instruktorid. '•:."';• Valgete peaministril Ian Smi.thil õnnestus Rodeesias luua kokkulepe mustadega ja moodustati mustade enamusega mustade-valgete piiskop A. Muzarevä valitsus. Sellega oleks asjad kõik korras, sest see valitsus on valitud alles 6 kuud tagasi.' Seda valitsust ei tunnista aga Moskvast juhitud ja relvastatud Patriootliku Frondi terroristid, kes, tahavad PvO-deesiale peale sundida oma kommunistlike, terroristide ühe partei diktatuuri. : USA Senat võttis, äsja vastu otsuse, et USA kaotab kõik: sanktsioonid Rodeesia vastu ja kaubavahetus võib minna käiku, See otsus aga pole, veel: rakendatud. Enne Briti, vali- Tais poliitilist ia kõrvaldamine ei ole küllaldane. Nad nõuavad, et praegune sõjavägi ja po-; litse! tuleb saata laiali ja selle asemele asub Zambiäst ja Mosambiik.ist geriljade armee. Peaminister A. Muzarevä märkis, et milleks on vaja uusi valimisi, kuna rahvas valis teda alles . 6 kuud tagasi peaministriks. Endine peaminister; Ian Smith "märkis, et kogu Lusanka konverents tuleb" unustada. Kanada peaministri sekkumine Rodeesia siseasjadesse ja Patriootliku Frondi geriljade toetamine» ehk nagu „Sun" märkis, et ta soovis ter- . roriste Rodeesia valitsusse .loob väga ohtliku pretsetentsi. Kanadas sei-.' sa vad ees Quebeci provintsi eraldumise küsimused. Nüüd on võõrastel, riikidel ka õigus nõuda et Kanada annaks Qüebecile iseseisvuse sekkudes Kanada siseasjadesse, nägu sekkus peaminister J. Clark Rodeesia.siseasjadesse • oma rünnakuga endise • valgete, peaministri Ian Smithi vastu. '; !;:-:.--.'.' : (Võrust tulnud-Villem Soo) sunnitigi T a i d koolimehi,.kes siis panid aluse varem lahkuma- kommunismi;propaganda tõttu. Kuid samal ajal olid ajaloo, filosoofia j.t. tunnid kus.löödi; kokku rahvuslikud ia sotsialistlikud mõtete mõõgad küllaltki selgelt Ja otsustavalt."Ja muidugi ei':, hooli--" tud ka hoiatustest, et vaat mis siis juhtub kui astute. Kaitseliitu. Xoed ignoreeriti. : : Parijõgi, kes oli ka isa kooiivend õpetajate ettevalmistamise klassis, oskas köita oma kaasakiskuva jut,i: ga j a õppetundidega ka ,fui mem a dk i ja-üleannetümad Õpilased. Ja kirjeldamisega informeeriti Eesti munismi ja sotsialismi parooli Päevade Kanada 'Komitee esimehele koheseJt takistuste /ilmnedes, kuna teiste telefonid ei vastanud. i. Anu-Irja' Ojamaa. ' .'New Yorgis : vom- •P.LTÜ- ® Iraakis toimusid suured puhastused. Uus Bakath partei juht Hussein laskis hukata' nii poliitilisi juhte, kui ka ohvitsere, et kindlustada praegust valitsust. Hussein -_;. on siiski suurtes raskustes, sest kurdid "saavad abi Traanist ja teised vähemus1 rahvad mässavad. Husseini valitsus on konfliktis ka kommunistliku parteiga. Vahekorrad Süüriaga oh halvenenud. ae dušid sealt teps hoopiski. Kiud muidugi peale 1940 pööret oliVsuur üllatus,, et Parijõgi tunnistas end avalikult kommunistiks/oma .TerasnGisi-ga". Miks? J ü r i Parijõgi ei hukatud Tartu, vanglas kommunistina, kukla-lasu abil, yaid: kommunistide poolt Põhjuseks oli, et oli varjanud tartu Õpetajate: Seminari; ruumides terve rida oma sõpru, kes olid tagaotsitavad kommunistide poolt. Mis.põhjustas siis kompartei distsipliini rikkumise? Kas mitte too eriline „Valge Maja" vaim> millega nii tihti võrreldi seda; erilist vaimu mis valitses just Rakvere õpetajate Seminaris. Kuid kogemuste ja kokku- naride „Valge puudete järgi ka mujal — kartus ja E. V. Haridusele mis. veel toidab ja söödab meid veelgi. paguluses ja kjncliasti. ka.veel. Eestiski.-: • Selle põhiseks osaks oli kaasinimese kui isiku austamine,;lugupidamine ja tema vaadete respekteeri • nihe. •"il.-Üigse kaebamise, ja. soigumise vältimine ja iseseisvalt teadusTike allikate uurimine j a tulemustele •jöud-niine, Mit-te' mingit ajude;:'pesemist. Ka Jüri Pari jõgi oli tolle hurnanisL-liku ülima sihi vääriline kaasaaitaja. ,.Valge Maja" vaim- kandus; ka Rakvere õpetajate seminari õpilas-ieski edasi. Nii hoidis üks nendest M,u-irn.Va-. sillapead, saades raskesti u:a!a- ajal'-kui 1941 Lõuna-Eesti va- ;täti enne sakslasi; ..metsavenda- ' noolt. Teine sai' surma. Püssi jaamas toimunud \ laskemoonarongile tehtud rünnakul ja. kolmas Mustvee juures, 'Kõik .1932 lõppklassi õpilased R.Õ.S. Kuid sama, ühe või teise variandiga toimus teistegi seminaride meesõpilaste poolt. Kuid muidu-gj oli ka vastupidi nähteid, nagu iga kooli tüübi puhul. Nii et süüdistused on olnud nagu „vesi hane selga" _ visatud kõrvalseisjate; poolt kel endal vähe aimu ja ainult pinnapealsed tähelpanekud — mis oli Semi-a" vaim? gär.E. Aavik Sellise pealkirja all ilmus ,.Ameri-can Philatelist" dets'. \ 78 kuukirjas (milline levib 46.000 eliit märgikogu-ja liikmeskonnale üle maailma) mar-giveteran Adölph Lelle, poolt' pildiga kirjutus, .,huvitav liigu ühest ainu-: laadsest •kirjaümbrikust tema kogust. Tõik on see, et ühe näiliselt liht-sa ,,näotu'' ümbri ku templi test ;•• aadressis] j a posti märkimistest võib asjatu nd j a väi j au iiri dä hulga sen i tundmatuid fakte ja sündmusi, mis esita-, vad -poliitilisi, kuid ka isiklikke .ajaloo olukordi ning samal hoobil .tutvustab erakorralist peatükki Eesti Posti ajaloost. ••, Kiri- on saadetud 14. nov. 1920 Pet: rogradist, üle Tallinna, Ameerika Punase Risti kaudu j a nende juhtimisel asuvasse Laste Varjupaika, Halüa. Soomes. •; . ": Sel ajal Soome ja Vene olid veel sõjaseisukorras, kuna /vaherahu läbirääkimised. Vene—Soome vahel toi-, musid Tartus oktoobris -1920 ja rahuleping retifikseeriti 31. dets. 1920. Tolleaegsel Vene Kodusõja pikal rindel Soomest—Siberini, oli Eesti .esimene, kes soodsa rahulepingu Venega" sõlmis Tartus. 2. veebr. 1920. Seega oli Eesti ka esimene, kellega normaalne posti vahekord loodi ja kirjad liikusid Venest—Eesti ja ka transiidina Soome ja mujale. Sellist ajutist, eriklassi kuuluvat posti, tembeldati erilise punase, doppelt raamkas-ti kujulise, „Venemaalt" sõnastusega, veel „T" (Tallinn) ja „200p." (posti-tariif), templiga. Sellise templiga kirju, sihiga Eestisse on säilinud väheseid, kuid transiidina edasi läinud on käesolev ainulaadn.e Sellise kirja posti tariifi, 200p. tasus kirja saaja, sel juhul Ameerika 10. augustil aktsia hind S9.06 145 King Street West, Süite 1900, Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131 õhtul tel. 925-6812 Punane Rist, Tallinnas. Hiljuti ilmunud' „Eesti: Filatelist" No. 22—23, avaldas uurimuse ja tõendi. et 1.3. veebr. 1920. E.V. Valitsus andis mää-' rusega margivaba õiguse Ameerika^ Punase Ristile Eestis,' samal'alusel kui sõjaväe väli post. J ^ Isikliku. ..draama" pildi maalivad ümbrikul olevad nimi, aadress ja ingliskeelsed märkused saabumise kohal Soomes, 23. dets. 1920. Uurimused ütlevad et too Amer. Punase Risti Laste :Varjü]^aikrHalila, Soomes, asub 60 km. idapoole Viiburis!, tolleaegse Vene piiri ligidal. Juba 1891 ts'aar, Aleksander III asutas sinna 320 voodiga Tiisikushaigete Sanatooriumi, milline Soome iseseisvaks saamisel; uuesti avati, Amer. Punase-Risti juhtimisel, kui koduta j a vaeslaste varjupaik. Vene revolutsiooni ia kodusõja päevil oli inimese elu, väikese. Väärtusega, siis on loomulik et tsaariaegse staashiga isikud, katsusid oma lapsi päästa ja õigeaegselt soetasid lapsed sinna Ameerika Punase Risti kaitse alla, Soome. Kauase ootamise järele sõja lõppedes, on käesolev kiri nähtavasti esimene side, veel Petrogradis säilinud vanemate ja nende poja vahel, Eesti kaudu; Soomes. Väga harva, kui üks ümbrik esitab ja avastab nii palju isiklikku, poliitilist ja posti ajalugu. ' ; („Eesti Hääl") JMeie Elul Hl STOl oli Kuhml valitud sil pidi Part] teatasid sõiduviisi oküpatsic Selline' Soome a| tust. K i i Tuulikki - . -. -. i . singi aial (29. 7. 19J kult jahil ; Tuulik! -Aga vas koini teostatal heb.. / Part ui kinnitusi ja nõu kd jagas läj intervjui ti eelseid mist Kui dastmõii ' „Ma. cl käigu e| terile. „] belius j ; mastanil APÖLIll Vaalal sika vasj 1 * like vot| mises ' kontro) " loomus •Pardi pidi' sel üllatusi ILMSI MEELI LIITUl Reed| Arvo lilooja] miks tj „Ilm heliloo) Moskv • dis üll kontsel c Arvol , •' ,,Mõt • 'proovi j 'istun nooli dl mapäel • Järgi juulil dust e| Pidu] veel il ; saalk(| : otsus „TÕSj .. Ka nud.il sõidu] Kui ' te poil sus \| sil, ki tahti il amet asjad Püf t ustel se lo| hetki vai \ ümb 1 i tööl kuigi võttel Tt „Päi konti punl : sell' ' mee| dust REl LO( misi ajal| tas :' ne Al tn |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-16-02