Meie Elu = Our life, December 26, 1985

              r. 52 (1869) 1985
wmmmBmaaaaammmmmmMsmaaa
itare"
'amaksust
tamine
ikomitee Kanadas
cingik8„Ehatare*V
Ist vabastamise,
|iiBe tegi esimees
itavaks EAK ja
iste ühisel jõuiu-det.
Eesti Majas,
pahematele kaas-
|s esimees rahul-töö
tulemustest,
litee on pannud
tslikule alusele/
|mine „Ehatare8"
taolistes asutus--
Ige Leo Puurits
[Alfred Sepa tee-uhtimiselja
lisas
iie.
litud jÕuiukoGs-pidas
õp. 0.
|un(^ud Kalevi
tepäeval and-ii.
Vasakult —
^0 Martin, Da-
'gus Saks.
i i r v i n Aleve
lamaale
?ole
jrgis toimuvale
lulupeole regis-üle
300 laul-ind
Trävels Ltd.
[ingreis läbi 5-e
lia-müüdud. Saa-kohta
lennuks
^jasi lennupileti-lüst
toimub 24.
|õudmise päeval
ivad ka üritused
16,00 ja Sõduri-läeval,
26. juulil
Ltulek kell 10.00
,00 ning rahva-jtipäeyal,
27. juu-
L3tus kirikus kell
|ustamä palutud
Stockholmist,
arvatud ,mülki-limub,
restorani
\% soovivad omal
hoteJi tube re-
Verkehrsverein
jh-Ebert-Anlage
West Germany
riilvine 17.-päe-
Jašse, lahkub 31.
figaonveelkaas-liheda,
kui helis-
16) 467-2094 või
|n Ave. Toronto,
:LU"
"•'f pn
lANSON
-9911
More
öoome ficultuuriringkonnad vaS
mistuvad Friedebert Tuglase 100.
aasta juubeliks 1986.8. märtsis. Se^
lest jutustab Tampere ajalehe
„Aamulehti" kultuurileheküljel
Simopekka Virkkula järgmist:
KRAAPS. KRAAPS...
Nii süttib kirjandjuslik tuletikk.
Väike kollane leek novellistile, es­seistile,
ajakirjanikule ja oma ajastu
iulekandjale — Friedebert Tuglasele.
Eesti kirjandusklassiku nime kan­dev
ja tema mälestust hoidev soome"
selts - Friedebert Tuglake Selts -
teeb parajasti ettevalmistusi Tuglase
sünni 100. aastapäeva pulbitsemi­seks.
Selleks korjatakse raha muu­hulgas
Tuglase-tuletikkude müümi­sega.
. \ • ^
Tuglase Selts pole aga ainukesena
asja juures. Tuleva aasta märtsi|cuus
saab tähtpäeva jaoks valmistuvad
teiste hulgas ka ülikoolid, kirjastused
ja Soome Ringhääling. |
Neljakümnendate ja viiekümnen­date
aastate kultuurikatkestuse tõttu
paljude poolt unustusse jäänud meis-terkirjanik
ja tulihingeline Soome sõ­ber
oh suure hooga tagasiteel ka meie
juurde. i 1
vestada uustulnukate poolt sissis»
toodud erinevaid tunge.
Kui kellelgi soov tekiks otsida
üksikute rahvuste temperamendi
jälgi eksponentide töödes, siis võ­taks
ta küll enesele raskema üles­ande,
kui ta seda täita suudab. On
ju Montreali kunstnikkond oma
loova töö käigus siin rahvuste paa-belis
oma individuaalsed profiilid
üksteise vastu nii siledaks kuluta­nud,
et nende rahvusliku omapäre
Aastal 1971 ilmus trükist väljas­pool
kodumaad töötavate keele- ja
kirjandusteadlaste tööde biblip-graafia,
mis haaras ajavahemiku
1944-1969. Nüüd on see trükist lÕp
Friedebert Tuglas
Mälestused neist ärevatest aega­dest
on nagu parim põnevusjutt. See,
kuidas meest peideti, kuidas ta suju­valt
oma olemust ja isikut muutis.
Mitu aa&tat rändas ta Euroopas ringi
oma soomlasest korteriperemehe
Fredik Gabriele Alanderi passiga.
Või siis see, kuidas ta salaja kodu­maal
käis lonkamist matkides, lon­kava
mehe paberid taskus.
Parimate põnevšlugude juurde
kuulub ka leegitsev armastus. N i i ka
Tuglase elus. Kuuekümnendail aas­tail
sageli Tallinnas Tuglast külasta­nud
raadiotoimetaja Oke Jokinen
:ul,i
reie. Tütred olid tollal juba üheksa-kümne-
aastased.
. 8öi»i «mnt .
MÄLESTUSTE. ÕHTU LALLUKAS.
Nädala alguseks oli Helsingisse
kokku kutsutud neid inimesi^ kes
veel isiklikut Tuglast mäletavad, kes
, kunagi on oma eluteel temaga kohtu­nud.
!
Kunstnikekodusse Lallukasse ko­gunes
üllatavalt tihe rahvaiiyk. Esi­meseks
kõneles üle, 80-aastane pro­fessor
Eeva Niinivaara, kelle kõige
varasemad mälestused Tuglasest
ulatuvad tagasi kooliaastatesse Tar­tus,-
tollesse aega, kui Aino Kallas
„ Vanemuise" teatris luuleõhtuid pi­das.
Maarit Niiniluodo mälestustes
elab aga juba vana Tuglas; keda ta
kohtas noore tütarlapsena suvetoi-rnetaja
ametis olles kuuekümnenda­tel
aastatel Tallinnas.
Teatud perspektiivi mälestustele
andis ka Eino Leino. Luuletaja kuju
jälgib tänapäeva seltsielu Lalluka
söögisaali seinalt, samalt maalilt,
mis omal ajalrippuskunstnikesöök-las
Kämpis.
Leino tundis tuglast juba ammu
enne neid aastaid, kui ta oma Soome
kodakondsuse ähvardas Eosti koda-ko
ndyse vastu vahetada.
TUGLASE PAGULASAASTAD
Tuglas ja Helsingi. Tuglas ja Ou-lunkylä.
Need nimed olid lahutama­tud
paarilised sajandi alguses, kui
noor mässumeelne eesti kirjanik ot­sis
tsaari kasakate eest varjupaika
Soomes.
nekroloogid, kuid need tulevad
tuua eraldi muude tööde lõpus.
Märkida tuleb autori täielik nimi
mäletab, et Tuglasel oli alati tavaks (kaasautorite puhul ka nende ni-
LCÜsida Alanderi tütarde käekäigu jä- med), töö tiitel (võimalikult inglise,
saksa või prantsuse keeles), väl­jaandja,
ilmumise koht ja aeg ning
V lehekülgede arv; artiklite puhul
TUGLAS JA AHVENANMAA publikatsioon (ajakiri), kus töö on
Pärast pagulasaastaid külastas J^niunud, ühes lehekülgede ulatu-
Tuglas Soome t pidevalt, kuni Teise '®Sa (nait.pp. 141-159).
maailmasõjani. Neil aegadel jõudis
ta oma südame kaotada Ahvenan-'
maale. Selle armastuse mälestuseks
korraldab kirjanik Juhan Bargum pa­rajasti
Tuglase mälestusplaadi üles­seadmist
Ahvenanmaale. Sealsamas
kandis liikus ringi äsja ka TV-2 fil-mimisgrupp,
valmistades dokumen­taalfilmi
kirjaniku sünnipäeva tähis­tamiseks.
.
TUGLASE MÄLESTUSTEOS
. Lallukka õhtul jõuti valgustada nii
' mõndagi ajajärku Tuglase värvikas
ja rahutus elus. Tuletati meelde ka
1956. aasta''meeleolu: Nõukogude
Liidus oli käiku läinud Stalini ajastu
järgne puhastus ja esimene Soome
kultuuridelegatsioon sõitis Tallinna;
sell6 ridades muuhulgas Olavi Paa-volainen,
Lauri Posti, Kalevi Kilpi ja
Eeva Niinivaara. Tuglase rasked
ajad olid taandumas, tema teosed
võeti uuesti kirjastamisele ja rehabi-iteerimise
pintseriks anti talle rahva­kirjaniku
aunimetus.
Soomlaste Tuglase-pidustused ei
Eelmise kahe aasta eeskujul toi­mus
ka tänavusügisene Thomas
More Associates «Kaasaegsete
Quebeci professionaalsete Kunst­nike
Aastanäitus" — seekord ar­vult
23-as — Artlenders galerii ruu­mes.
Näitusesaali kasinavõitu
ruum oli küllalt leidlikult ära kasu­tatud,
et sinna 44 teost ära mahuta­da
ilma ülekoormatuse muljet teki­tamata.
Taiestest olid kaugelt'üle
poolte maalid, kusjuures akvarell
oli esikohal 12-ne tööga.Akrüüle oli jäljed vist küll rohkem kujutelmas,
vähem ja õlisid veel vähem. Mitme- kui tegelikkuses tuntavad on. Tho=
suguses tehnikas graafikat ja joo- mas More näitustel esinenuteko°
niseid oli kokku kümme. Ülejää- guarvust võib vast ehk üks kolman-nud
tööd olid segatehnikas, kuna dik olla prantslasi, kuna mitte-pemas.
Ja vahepeal on 15 aasta k^^^^n^ika oli esindatud ainult ühe prantslasi on esindanud, peale „pu-jooksul
ilmunud väga palju uut ^^^Po^^äädjga. hastverd" anglosakside, tüüpilist
keele- ja kirjandusteaduse alal nii Üldmulje näilusest oli meeldiv
endiste kui ka nooremate eesti oma värskuses. Seda tunduva!
teadlaste poolt. Et saada kõigest maaral tänu ka sellele delikaatsu-sellest
ülevaadet, on Eesti Teadus- sele, millega üksikute autorite
Hk Instituut võtnud omalähemaaja ^öode (sageli väga erinevalt mõju-töökawa
uue täiendatud biblio- ^^^®) kõrvutamine läbi viidud oH.
graafiaväljaandmise, mis ulatuks
,.. . . . inomas More näitustele on ise-käesoleva
ajam. ^.loomulik, et nendest osa võtvate
Käesolevaga pöördub Instituudi kunstnike isikulik koosseis aastast
juhatus kõikide keele-ja kirjandus- ggstasse kaunis vähe muudatusi
teadlaste poole paguluses uleskut- näitab. Eelmiste aastate katalooge
sega saata Instituudile oma toode omavahel võrreldes võib tähelda-täielik
loetlus ajavahemikust 1944- ^^^^^^ j^^^. protsenti
1985 (ettehaaravalt ka 1986, kui on eksponentidest mistahes kahel
teada mõne töö ilmumine,siis). Ar- üksteisele järgneval aastal samad
vesse tulevad nii teaduslikud kui -^^^y.^^ on.Ilmselt on see korralda-ka
populaarteaduslikud tööd, ka jgte pooh nii plaanitsetud - näi-need,
mis on ilmunud ajakirjades, tygtei ju muid kunstnikke pole, kui
kuid mitte ajaleheartiklid. Kaasa ^eed kes sinna kutsutud, vastavalt
on arvatud ka retsentsioonid ja sellekohase zhürii ettepanekule.
Nii saavad ju muudatused näituse
ilmes toimuda peaasjalikult ainult
käsikäes n.n. „püsikute" eneste
võimalikust evolutsioonist johtu­vate
muudatustega, kui mitte ar-
Leo Kann, Ü.C
CHIROPRACTOE
Tel: 4894)562
212 Dinnick Cr.
VASTUVÕTT KOKKULEPPEL
kanada etnilist vikerkaart.
Teatavasti ostab Thomas More
Associates igalt oma aastanäituselt
ühe töö oma perihanentse kunsti­kogu
täiendamiseks, sellekohase
zhürii ettepanekul. Valik tehakse
teatavaks näituse avatalituse puhul
enne eksponaatide avalikule müü­gile
laskmist. Tänavune ostu-zhüü-rii,
millesse kuulusid McGilli üli­kooli
kunstiosakonna juhataja ja
Canada Gouncili Kunstipanga esin­daja,
valis ostuks Rita Briansky
pastelli, „Suzanne". Rita Briansky
kuulub Montreali kunstnikkonna
keskmisse generatsiooni ja on
laialdaselt tuntud oma figuraal­kompositsioonide
tõttu õlis. Selle­pärast
valmistas tema. seekordne
esinemine pastelliga, publikule ül­latuse.
Publiku poolt näituselt omanda­tud
tööde hulgas oli k'a Salme Uisa-ii
õhuline akvarell „Kullerkupud"
(„Globeflowers").
- ts -
Heinsoo Insurance
Brokers Ltd.
Eesti Majas
Broadview Avenue, mum 202,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461.0764
H A U A K I V I D
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD.
2044 Yonge St., Toronto, M4S m
(Davisville & Eglintöni vahel)
487-2147
Võimalike arusaamatuste
miseks olgu veel märgitud, e,t kü­simuses
ei ole ainult eestikeelsed
või eestiainelised tööd, yaid ka
kõik muu, mis eesti teadlased pagu­luses
on keele- ja kirjandusteaduse
alal trükis avaldanud. Tööd tulevad
esitada kronoloogilises järjekor­ras.
Bibliograafia koostamine autori­te
endi kaasabil on praeguses pagu-lasolukorras
paratamatu. Paljude
teadlaste tööd on suurte kauguste
tõttu kättesaamatud ja vastavate
andmete hankimine ei ole võima°
lik. Isegi üksikute teadlaste asu°
kohtadest ja aadressidest on meie
andmed puudulikud ja seepärast
oleme väga tänulikud, kui selle
üleskutse saajad informeeriksid
meie üritusest ka neid kolleege,
kelleni see üleskutse pole jõudnud.
Palutud bibliograafilised and-njied
palume saata võimalikult pea
aadressil: Institutum Litterarum
Estonicum, Böx 7608, S-103 94
Stockholm, Sweden.
ETI JUHATUS
9
Robert Raidi „Kui venelased tulid''
äratas tähelepanu
CM HER OWN IMAGE is "a novel leaves one with the serene sense o(
that makes the passions in The Thom peopie purified and strengthened as
Birds look like a mailman's knock.... a resuit of facing their demoris!'
The drama is searingr - U S A T O D A Y -•NEWWOMAN
"With consummate skill, Mur- "Mrs. Murdoch writes about
doch charts the mounting tensions. sexual passion with a lyricism and
...Despite the searipg emotions restraintonecannothelpbutadniire!'
licking through its pages, the novel -THE NEW YORK TiMLS BOOK RE.VIEW
Oktoobrikuus toimus Rahvusva­heline
Frankfurdi Raamatumess.
See on üritus, mis aastakümnete
tarvitse siiski piirduda ainult nende jooksul on kujunenud üheks suure-mälestuskildudega.
Tuglase laiaula- ^^gi^g jg esindulikumaks raamötu-tuslik
ja suurejooneline mälestusteos messiks kogu maailmas.
, ja rootsi keeles, samuti ka läti, leedu
ja venekeelseid raamatuid oli väl­japandud,
mis on kirjastatud vabas
ilmub tõlkena soome keeles tuleva
aasta alguses.
Laupäeval 7. detsembril kell 10
hommikul avati neljas Ontario iga­aastane
puulõiketööde näitus Bob
Rumballi Centris 2395 Bayview Ave.
North Yorgis. Näitus toimus Ontario
Puulõikajate Ühingu korraldusel,
mille liikmeks on eestlastele tuntud
lõikekunstnik Otto Rannamäe. |
Kui võtta mõõdupuuks alade hul­ka,
siis Otto Rannamäe tööd olid
kõige laiaulatuslikum ad. Oli kasu­tatud
puud, metalli, kivi,kas lõigatud
või raiutud peitliga.ning lisaks tar­vitatud
põletusnõela ja teisi vahen­deid.
Otto Rannamäe^ looming kattis
kolm lauda. Neljandal laual olid te-
, ma õpilaste tööd; Lisaks varem au­hinnatud
töödele olid esikoh^al asja
Toronto näituseväljakuli auhinnaga
vääristatud tööd kaljukits, Eesti
Vapp ja kobra madu.
Kui varem Otto Rannamäe välja­panekute
suurema osa moodustasid
puust lõigatud loomad, siis |^iimastel
aastatel on rohkem esile tulemas
uute motiivide ja võtete kasutamist,
^ mis tema väljapanekud mitmekülg-muudab.
'
Tänavusest Frankfurdi Raamatu­messist
võttis osa 6.440 kirjastust, 81
riigist, kus väljapandud raamatute
arv oli 320,000 ühikut, millest 92.000
ühikut oli esitrükist, mis olid välja
pandud järgmistes sektsioonides:
balletristika, religioon, laste- ja
noorsooraamatud, teadus ja tehnika,
kooliõpikud, kunst, maakaardid ja
reisijuhised.
Frankfurdi raamatumessil olid
paljud riigid esindatud oma rahvus­like
väljapanekutega, nende hulgas
ka vaba eesti kirjanduse väljapanek,
enam kui 133 ühikuga,lmillest 11 ühi-cut
oli esitrükist, eesti, inglise, saksa
Uudse tööna oli esitatud kitse rel­jeef
treipingil väljatöötatud kilbil,
mis oli silmapaistev võrreldes teiste
töödega näitusel. Reljeef töid olid
paljud esitanud, kui enamik tundus
kartlike algajaten a või katsetajate-n
a. ,
Klassikaliste, puuskulptuuridega
esines Joe Dampf Don Millsist. Tema
tööde album ajalehtede arvustuste
järgi oli väga impressiivne.
Robert Derbyshire, Willowdalest,
oma lindude motiivi kasutamise ja
väljatöötamisega oli klass oma ette,
võrdset leidmata, kuigi ka teistes väl­japanekutes
esines linde.
Suur ja silmapaistev kogu oli Mika
Savage'silt. Tema auhindade hulk oli
suur.
Otto Rannamäe kuulub Ontarios
paremate hulka oma loomingus teis­te
parematega võrreldes. Kui näituse
lõpul zhürii tegi hinnangu esitatud
töödest, siis meeldivamaks üllatu­seks
oli teine koht Otto Rannamäele
üle-Ontariolisel näitusel.
elna
Moskva keskvõimud lubasid Ko-du-
Eestist, kus elab enamus eesti
rahvast, välja panna kõigest 53 ühi­kut,
kuid kahjuks ilma eestlastest
esindajateta, kes oleks võinud anda
seletusi väljapaneku kohta.
Raamatumessi külastajate seas
äratas erilist huvi eesti osas välja­pandud
Aarand Roosi ingliskeelne
raamat Eesti kohta, samuti Robert
Raidi romaan; . ,,Kui venelased
tulid..." ja samuti Paul Saagpaku
Eesti-xHglise Sõnaraamat, Heimi Jä­nese
eesti keele õpik ning kokaraa-mat
eesti toitude kohta.
uba palju aastaid on olnud päeva­korras
Robert Raidi romaan ,,Kui
venelased t u l i d . . t õ l k i m i n e ingli-
KDOC
mmm, William MarrowEI
ÜHES NEW YORGI ajalehes avaldatud kmilutus Anna Mur-dochi
esikromaani "In her own Image" kohta koos autori
pildiga.
eesti
abikaasa esikromaan
William Morrow kirjastuse välja­andel
ilmus New Yorgis Anna
Murdoch'i (n-na Torv) esikteos „In
Her Own Image". Autor, kes on isa
poolt eestlane, on ärimaailmas
laialdast tähelepanu võitnud miljo-se
keelde ja selle kirjastamine ja mille näri Rupert MurdochM abikaasa.
Heikki Tann Frankfurti raamatu­messil
seletusi andmas saksla-
B.orease kirjastajad ka täitsid Frank­furdi
raamatumessi ajaks. Nimeta­tud
romaani ingliskeelne variant
„When the Soviets come . . . " („Kui
venelased t u l i d . . . " levib juba
kõikjal.
Robert Raidi romaan ajajärgust,
aastatel 1939-1941, mil toimus esi­mese
iseseisva ja demokraatliku Eu­roopa
riigi, Eesti, vägivaldne inkor­poreerimine
Nõukogude Liitu ja
fieist ebainimlikest meetoditest, mil­liseid
Nõukogude okupatsioonivõim
^asutas eesti rahva vastu, et sundida
alistumisele.
Romaan ilmus esmakordselt sak­sakeeles
1953.a. ja tõlgitud hispaa­nia,
türgi, läti ja eesti keelde (1955.a.)
ning ilmus teistkordselt saksa keeles
1983.a.
31. jaanuarill958.a. oli Robert Rai­di
romaan.„Kui venelased tulid..
arutusel isegi Saksa Föderatiivse
Vabariigi Parlamendis, kus kristlik
demokraatliku partei (CDU) esimees
Kurt Georg Kiesinger ütles oma opo-nendile^
sotsiaaldemokraatliku partei
(SDP) esimehele Erich Ollenhauerile,
et viimane peaks lugema Robert Rai-
Murdoch omab terve rea ajalehti
Austraalias, USA-s ja Inglismaal,
muu hulgas kuulsa „The Times'!".
Anna Maria Murdoch, neiuna
Torv, sündis Shotimaal, emigreeru-desAustraaliasse
1954. aastal, kusta
töötas reporterina Sydney- ,,Daily
Mirror'i" juures. Anna abiellus Ro-pert
Murdochiga aprillis,1967, ja neil
on kolm last: Elizabeth, Lachlan ja
James. Eelmisest abielust on Rupert
Murdochil tütar Prudence.
,,In Her Own Image" on romaan
Betty Beauchampist ja tema kahest
tütrest.
Ajakiri ,,New Woman" avaldas
oma 1985. a. novembrikuu numbris
6-leheküljelise väljavõtte sellest kas­vava
pingega kirjutatud romaanist.
di romaani,enne kui ta hakkab rää­kima
heanaaberlike suhete sisse­seadmisest
Nõukogude Liiduga.
Rahvusvaheline Frankfurdi Raa­matumess
oli igati edukas ka vaba
eesti kirjandusele, kus sõlmiti mitu
koostöölepingut Ameerika Ühen­driikide
ja Soome kirjastajatega.
nimetades raamatut juveeliks esik­teosena.
.Anna abikaasa Rupert Murdoch
sündis Austraalias 1931. a., õppis
Austraalias ja saavutas magistri kraa­di
Oxfordis. Oma varandusele pani ta
aluse viiekümnendatel aastatel kui ta
ühe väikese Austraalia ajalehe (mille
ta oli pärinud) arendas suuruselt tei­seks
Austraalia ajalehtede kontser­niks.
I
Kuuekümnendail aastail omandas
ta esimese ajalehe Inglismaal ning
70-ndail USA-s.| Nüüd kuulub Rupert
Murdochi ettevõtetele suur arv aja­lehti,
ajakirju ja kirjastusi nii Aust­raalias
kui Inglismaal ja Ühendrii­kides,
kusjuures tema ajakirjandus­liku
edu aluseks peetakse sensat-siohalismi
tema väljaannetes. Mur­dochi
paljude ajalehtede hulka kuu­lub
ka „Times" Londonis ja „Post"
New Yorgis.
Rupert Murdoch on oma ärilist te­gevust
laiendanud ka muudele alade­le
nagu lennuliinid, televisioon ja fil-mistööstus.
Hiljuti ostis ta 20th Cen-tury-
Fox FHmtorporationi ning on
nõustunud ostma kuus Metromedia
Inc. televisioonijaama, milline ost
vajab veel Federäl Communication
Commissioni kinnitust. Rupert Mur­doch
elab 1974. aastast alates Ühend­riikides
ja omandas sel sügisel USA
kodakondsuse.
EPL/HT
1'
J . .