1985-12-26-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
2®. DETSEMBRIL - .THURSDAY, DECEMBER 2S „Meie Elu" nr. 52 (1869) 1985 , Endel Kalam IN MEMORIAM 11. dets. lahkus optamatalt meie hulgast väsimatu eesti muusika viljeleja Endel Kalam. Ta oli sündinud 19. detsembril 1915.a. Viljandimaal kooliõpetaja pojana. Pärast alg- ja keskhariduse omaiiist VJljandis, kus ta juba koolipõlves tähelepanu äratas oma muusikalise tegevusega, asus ta edasi õppima viiuli^ Tallinna Konservatooriumis prof. Paulseni klassis, olles ühtlasi vioolamängija Riigi Ringhäälingu orkestris. Lõpetanud viiuliklassi helikunstniku dipl omi-ga alustas ta dirigeerimise õppimist Olav Rootsiga ning täiendas ennast samal alal Salzburgis clemens Krauss'i ja Tanglev^oodis Leo Berns-tein'i juures. 1 Olles alati huvi tupdnud kammermuusika vastu, asutas ta 1968.a. Bos-tonis orkestri, nimega „New England Chamber Orchestra" ja'dirigendina viis selle orkestri kõrgele tasemele, saades kiitvaid arvustusi ameerika ajakirjanduses - Kammermuusika oli lahutamata osa temaelus ja saatusetahtel varises ta kokku südamerabandusega; juhatades parajasti Cambridges Longy School of Music auditooriumis sealset kammerorkestri kontserti, kuna ta viimased vüs aastat tdöt^s seal õpetajana.^ 1969.a. kutsuti ta Bostoni Ülikooli muusikaosakonna juurde, kus ta oli professoriks kammermuusika alal. Suvevaheaegadel oli ta 21 aasta jooksul Marlboro muusikapidustuste! kavade korraldajaks ja kaasamängijaks vioolal, samuti oli ta Bostoni sümfoonia. Bostoni Ooperi jne. orkestrites vioolamängijate asendajaks, kui mõni mängija mõneks ajaks puudus. Sel kombel tegi ta kaasa Bostoni sümfooniaprkestri kontsertreisi Hiinasse 1978..a. Aga südamelähedane oli talle eesti muusika tutvustamine paguluses. Kuigi Balti rahvaste grupp Bostonis oli väikene, organiseeris ta kõigi raskuste kiuste Balti kontseijtide seeriad, alates 1956.a. Ühtlasi oli ta kau emat aega L. Juhti, nilpaelise muusikafondi esimees, korraldades kontserte ja eesti muusika plaadistaniist. Ta oli otsitud kõnelejaks aktusteli ning esitas huvitavaid artikleid ka ajakirjanduses. Üks tema paendumata nõudmistest oli, et Eesti Vabariigi aastapäeva aktustel esitatavad palad peaksid olema ainult eesti autoritelt. Oma iseloomult oli ta^ sirgjooneliselt kindel ja abivalmis aitpma hädas-olejaid ning toetama rahvuslikke ettevõtteid. Endelit leinavad tema lesk^Erika ja poeg Tõnu (kes on ka (iirigent] ning Endeli kolleegid, õpilasedja kõik tema sõbrad. Temaga kaotasime tubli eestlase ja muusikamehe. -Puhka rahus^armas sõber. EERIK KÖKKER ^ ^ ^ ^ ^ t 14. novembril 1985 toimus 10 osavõtjaga T.E.M. 2x15 min. 6-voöruli-ne maleturniir. 1-^-2. koht Jaak Trie-feldt ja Endel Talve 5 p., 3. Jaak Järve 4 p.,4. LeoTamberg3,5 p., 5-6. Max Pentre ja AndresLoorits 3 p., 7. Olavi Randoja2,5 p., 8. AndrusKõresaar2 p., järgnesid Ott Näelapeaja Elmar Väljaspool võistlust mäletasid FL Aavik, E. tarli ja U. Limit. • Kahekümnes spordiala, mida eestlased Kanadas harrastavad, on „survival game". Ajakirjanduse poolt nimetatakse seda ka sõjamänguks. Võisteldakse gruppidena ja on teaduspärast ainukene spordiala, kus mehed ja naised on üheväärilised ja võistlevad meestega koos samas grupis. Äsjaasutatud eestlate grupp on 15-liikmeIine se-gagrupp, koosneb 12-st mehest ja 3- st naisest. Organiseeriti sel aastal Mati Rand'i algatusel, kes on ka grupijuhiks ja keda abistab Jaan Lee. See spordiala on lühikese aja vältel Kanadas niivõrd levinud, et peetakse juba võistlusi Kanada ja Ühendriikide vahel. Ontarios ön selle spordiala arendamiseks moodustatud juba ka keskorganisatsioon. ALGUS ,,Survival garne" on ameeriklaste leiutis ja sellega alustati esmakordselt New Hanipshire osariigis, kus võistlustega alustati juba 1981.a. Sealt levis kiiresti teistesse osariikidesse ja. on nüüd eriti populaarne Californias ja Floridas. Ühendriikides arvestatakse selle ala sportlasi juba üle 200.000 ja on peetud üle 200 võistluse. Peale Ühendriikide ja Kanada on see veel levinud Euroopas ja Lõunä-Afrikas. Võisteldakse kogu aasta, nii suvel kui ka talvel. ; GRUPID . Võistlusgruppe võib moodustada ka ainult meestest või naistest, kuid segagrupid on viimasel ajal muutunud kõige populaarsemateks. Gruppide suurus ei ole kindlaks määratud. Koosnevad tavaliselt 10-20 liikmest. Vastastikku, võistlejate grupid peavad olema enamvähem ühesuurused. Vahe võib olla ainult ühes või kahes liikmes. Võistlejad on kaitsevärvi riietuses. Lumeperioodil on riietus valge. Võistlejate gruppide ainsaks eraldusmärkideks on erivärvi käelin-did. Silmad on kaitstud kaitseprill-dega. Igal võistlejal on relvaks õhu- •püstol, kus kuulideks on värvieralda-' vad väikesed kummipallid. Riietus ja püstol laskemoonaga tavaliselt üüri: takse võistluste korraldajate käest. VÕISTLUSED Võistlusväljakuteks on piklikud 20-50-aakrilised metsa ja põõsastega kaetud maa-alad, kus piirid on märgitud lintidega. Piklikes otsades on gruppide stardijooned ja sinna on asetatud sealt startiva grupi lipp. Võisteldakse turniiri süsteemis. Ühe võistleva grupi lipp, käeside ja kum-mikuulist väljuv värv on sama värvi. Võistlejate gruppide sihiks on hÜMa läbi metsa ja põõsaste vastase grupi stardijoonele, sealt näpata nende lipp, viia see oma stardijoonele ja asetada oma lipu kõrvale. Võistluse võidab grupp, kes esimesena on selle saavutanud. Selle sihi saavutamiseks katsutakse vastasgrupi liikmete arvu vähendada. Selleks tulistatakse püstoliga nähtaval olevaid vastasgrupi liikmeid ja kui kummipallist kuul on märki tabanud, jätab see vastase riietusele värvipleki.Selliselt tabatud vast'ane^ on ,,surnud" ja tal tuleb võistluväljakult lahkuda. Peamisteks võistlusreegliteks on, et kõik võistlejad peavad alati olema võistlusteks märgitud maa-alal. Eksikombel piiri ületanud ei tohi enam võistlust jätkata. Püstoliga ei tohi tuHsta-da õlajoonest kõrgemale. Tabatud võistleja peab kohe võistlusväljakuU lahkuma ja ta ei tohi kellegagi rääkida, niikaua kui taon võistlusmaa-alal. Laskude arv on piiramatu. Võistlusi jälgivad-vähemalt neli kohtunikku. HARALD RAIGNA Eestlased sõjamängudel Vasakult— Hai Tüll, Peeter Toome jü ieijiLee. Grupis Avo Poom, Indrek Sarapuu, Jaan Lee, Kathleen Cranley, Rein Lee, Ülo Isberg, Peeter Toome, Tarmo LõbuJMk Juhani, Liisa Kaunismaa, Kai Tüll ja Mati Rand. Taga Urmas Sarapuu,Elmar Kajak ja PeeterMilliste. lestlasteZU-nes spordiala Pühapäeval, 17. nov. 1985 toimunud Eesti Noorte Malevõistluste tulemused 19-aastaste ja nooremate klassis: 1. Andres Loorits^'- Valter Puna auhind, 2. Ott Naelapea - N. Küttise auhind. .14-aastaste ja nooremate klassis: 1. Alar Petersoo omantjas Aleksander Praks'i väärtusliku auhinna.. Teine koht läks nooremale vennale; Tõnu Petersoo sai A. Karu auhinna. Lahtine turniii: 12 osavõtjaga 2x20 min. 4 vooru. l . A l a r Petersoo 3,5 p., 2-4. koht G. Orgusaar, E. Talve, A." Müstel 3 p., 5. Tõnu Petersoo 2,5 p., &-B. koht Max Pentre, Lya Alang, H. Teder 2 p., järgnesid Uno Liijnit, Hr • Aavik, E; Pajo ja Ülo Tamm. Noore Alar Petersoo hea tulemus on tähelepanuväärt! ^ Max Jensen kinkis T.E.M-le male-alalisi raamatuid. (]9ii(iiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiiiiiiniiiiiiniiim Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ]a mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 tiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniminiiiiiniiiiiHiiiiiiiniiiiMiii^ Saarlaste Ühing Torontos ühing asutati 1956. aastal sihiga koondada saarlased ühiseks lahutamata pereks saare kommete, omapära ja keele säilitamiseks. Ühingu 30-aastase sündmusterik-ka tegevuse tähistamise puhul on koostatud lühike ülevaade, mis käsitab Ühingu ja tema üksikute liikmete tegevust ja panust Toronto eestlaskonna poolt sooritatud ürituste läbiviimisel, kus saarlaste tublidus, töökus ja abivalmidus on aidanud elustada ja edasi kanda meie rahva traditsioone. Selles ülevaates on püütud kokku- • võtliknlt luua pilt möödunust, kus peaaegu iga Toronto saarlane on osalenud, lihtsalt osavõtjana või kaasaaitajana, et teatud üritused on teoks saanud. Traditsioonilised küi^nlapäeva peod, eriti algaastail, olid kohaks, kus me näitasime, et ,,Saaremaa ja saarlus on jagamatud mõisted. Need on alles ja elavad. Saarlased on kodusaared enestega igale poole kaasa toonud", lausub Robert Kreem. S.U.J. esimene esimees. Ühingu tegevus ei ole piirdunud puht saaremaaliste ja saarlaste huvialaste küsimustega, vaid on kaasa löönud kõikides sektorites, mis on määravad olnud Toronto eestlaskonna vaimsuse kujundamisel. Saarlaseh pärinevad uued ideed ja nende rakendamine on sidunud vaba maailma eestlaskonna ühiseks pereks, kus nii noor kui vana on leidnud ühise näitelava. Kallis kaassaarlane. Paljud sündmused,- kus -ise oled o.lnud osaleja, kipuvad ununema või jäävad hämaraks. See ülevaade toob elavalt silma ette kohad, kus oled viibinud. Elustab sündmusi, millest ise oled osa võtnud. Ülevaade, 64 lehekülge, piltidega, on müügil Toronto eesti ajalehtede talitustes ja Eesti Abistamiskomitees. . . S.Ü.J. 30. aasta juubeli küünlapäeva pidu peetakse Eesti Majas esimesel veebruaril 1986 algusega kell 6 õhtul. Piletid eelmüügil: Hilda Härm 699- .1979, 461-1344, Pilvi Niit 223-3469. LEMBIT KOLK S.Ü.J. liisiiitiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiisiiiHiiiiiittiiiiiiu Vancouveri kiri lõululaulud ja kuklid Kuigi talv saabus Vancouverisse lume ja külmaga juba novembris, algas detsember siiski vancouveri-lastele koduse ja armsa vihmaga. Murud on nüüd jälle rohelised ja võõrasemad õitsevad. Vihmale vahelduseks on ka üsna rohkesti kuivi päikesepaistelisi päevi, tugeva hommikuse hallaga maas, mis katab kõik teed musta jääga (black ice) ja autod liuglevad sageli ühest tee servast teise. Põhjus, miks van- Gpuverlane eelistab talvel ikka vihma. Ilma probleemid kõrvale jättes, on linnas jõulumeeleolu. Tänavate äärsed puud on ilutuledes, majades ak-nad- uksed kaunistet ja kirikutes ning kontsertsaalides esitatakse jõulu-kantaate. Tohutu kuusk tulede ehtes langetati helikopteri abil finantskeskuse platsile, mille ümber laulsid lastekoorid ja saagis rõõmus rahvahulk. Tänava nurkadel kuulutavad rahu-prohvetid maailmale häda ja hingede^ päästjad otsivad ohvreid. Päästearmeelased korjavad raha, et aidata vaeseid ja viletsaid. Neid olla siin palju, sest terves provintsis on 204.000 tööta töölist! Ka eesti rahva meeleolu on ülev. Tavalistele sünnipäevadele eelsed „paartid", kus võib kohata sõpru ja ka mitte-sõpru. Ikka kõik üksmeeles, nagu siin on kombeks väljendada. Ametlikke üritusi just palju ei ole. Ja kui neid on, siis tahetakse ka neist ilmtingimata osa võtta. Nii oli osavõtt ka Peetri koguduse jõululaulude- ja kukliõhtust rahvarohke, kuigi mitte nii, nagu eelmistel aastatel. Jõululaulude- ja kukliõhtu on üldiselt eesti ühiskoLdades tundmatu. Selle alustas Vancouveris koguduse õpetaja abikaasa Airi juba aastaid tagasi. See üritus muutus aastate jooksul ilusaks traditsiooniks nii kogudusele kui ka üldiselt Vancouveri eesti ühiskonnale. Küpsetati kukleid igat sorti ja tuldi kokku. Lauldi jõululaule, jutustati mälestusi möödunud jõuludest, tehti ettekandeid, ilu-lugemisi, pillimängu — kõik ilma ettevalmistamata nii, kuidas igaüks oskas või andi oli. Meeleolu oli ülev ja õhkkond soesüdamlikult kodune ja hubane. Laule juhatas harilikult koguduse õpetaja, kelle viiside tundmine on vist ületamatu. KUKLIÕHTU Tänavu peeti jõululaulude-ja kukliõhtu laupäeval, 7. detsembril Eesti Kodu allruumides algusega kell 5. Õhtu avas koguduse naisringi esinaine Mai Veemees. Õpetaja Vaga pidas enne söögipalvet lühikese kõne, mille teemaks oli eesti mustriga ilustet '' villane riidelapike, mille talle oli kin- 'kinud Viima Abel Saksamaalt, et katta õpetaja Piibel. Ta võrdles seda Jeesuse tekiga, „Ja sõna sai lihaks . . j a ma nitses koosolijaid katta Jeesuslaps, keda sel aasta ajal ootame, oma mõtete ja tegudega, usuga Kristuses, et Ta mitte alasti ei jääks, nagu maailm seda heamelega näeks. Laulud, mida oli lauliku vormi seadnud, trükkinud ja paljundanud õpetaja abikaasa Airi, olid kõik tuttavad ,ja meile armsaks saanud jõululaulud, mõned neist veel kaugest minevikus ema süles õpitud. Laule juhatas seekord Rudolf Oll-jum, keda abistasid Erli Lepik ja Valve Värtina. Ja kui jõuti lauluni, mille viisi keegi ei teadnud, siis oli abiks alati koguduse õpetaja. Külalisena esines Nappa'st Bellinghami (USA) asunud kandlemeister Martin Kink kolme jõuluviisiga. Veel esitasid luuletusi Liisa Kann -- Jõulutervitus isamaale" ja Martin Kink ,,Rändaja". Martin Kink on USA-s valmistanud viis kannelt. Mineviku mälestusi meenutasid Rudolf Olljum jaHelmi Tutti ja Liisa Kann esitas lühikese humoreski. Laule saatis klaveril Tarmo Viitre. , Lõppsõna lausus Mai Veemees, tänades ühtlasi kõiki kuklite küpsetajaid ja pr. Airi Vagat lauliku valmistamise eest. Ilus õhtu lõppes õpetaja palvusega. ' ' ' © Järgmise päeva jumalateenistusel jagati välja Albert Krugi koostatud nimestik vangistuses või vangistuse tagajärjel surnud poliitvangidest, keda mä lestati Martin Kink'i kan-dolmängu, „Puhake paremad pojad" kuulates.. Nimekirjas oli 13 nime, kelle mälestuseks oli Albert ja Mag-da Krugi poolt annetatud altarililled. Samuti tegid Krugid annetuse vangide perekondade abistamiseks Vangistatud Vabadusvõitlejate Abista-miskeskuse kaudu. Sellega kooskõlas oli õpetaja Vaga jutlus, milles ta rohkete näidetega selgitas Jumala ja inimese poolt peale pandud karistuste erinevust ja erinevate pattude võrdsust Jumala silmis. Haruldaselt õpetlik jutlus meie rahva praeguses olukorras. Kahju ainult, et need, kes seda kõige rohkem vajavad, tavali-seh kirikus ei käi. V.J. NÄDALA RISTSÕNAD „MEIEELU'V " .lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamasf ..MEIE ELU" ! KUHU MINNA? (2) Laup., 28. ja 29. dets. Lembit Soot8'E portreede näitus Tartu CoI° legels. @ Teisip.,^ 31. dets. A/S Eesti Maja Torontos uueaasta vastuvõtuball kl. 7 õ. lllllllliiltlllilHIIIIIIIIIIIillHIillillilllllillllilSllllllllillllliinill] iio Ui VI j/J mata. Võistlustest võttis osa 84 klubi 695 võistlejaga. 70 färgmised male võistlused Toronto Eesti Majas: (Alates 1982. a. on T.E.M. saavutanud meeskonnaga 4 võitu, 2 viiki ja 2 kabtust.) Pühapäeval, 12. jaanuaril 1986 kell 13.30 toimuvad Paul Kerese 70. sünnipäe-vaturniirid kolmes klassis 2x20 min. 4 vooru. Esikohtadele auhinnad. • T.E.M. ' Novembri ja detsembri kuudel toimusid Kanadas kolm suurt rahvusvahelist ujumisvõistlust, ^m-mene nendest — Kanada ja Ühendriikide ujumisklubide vahelised võistlused noortele peeti Brant-ford^ is, kus Craig Potsep saavutas kaks hõbe- ja ühe pronksmedali. Teine — „ E 8 8 0 International Swim Meet" tcrimus Etobicoke ujumis-klubi korraldusel Etobicoke ujulas ja kolmas Kanada „Youth Cup" North York Aquatic ClubM 'orral-dusel samuti Etobicoke ujulas. Ka-nada„ Youth Cup'i" võistlustel Kia Puhm saavutas kaks kuld- ja kaks hõbemedalit. Kõik võistksed toimusid 25 m ujulas. VÕISTLUSED BMNTFORDIS ^ Peeti 22-24*nov. sealse ujumisklu-bi korraldusel noortele ll-12.a. vanusegrupis. Craig Potsep, kes võistles seitsmel alal, saavutas järgmisi tagajärgi: tuli teiseks ja võitis hõbemedalid 100 m vabalt — 1:02,80 ja 100 m liblikstiilis - 1:12,19. Tuli kolmandaks ja võitis pronksmedali 200 m vabalt - 2:14,08. Tuli neljandaks 50 m vabalt - 29,12, viiendaks 200 m indiv. kompleksstiilis — 2:37, - 35, kuuendaks 400 m vabalt — 4:42,12 ja seitsmendaks 400 m indiv. kompleksstiilis — 5:30,51. Võistlustest võttis oia 852 võistlejat. ESSO INTERNATIONAL 29. nov. — 1. dets. Etobicoke uju-misklubi korraldusel Etobicoke ujulas. Nendest võistlustest võtsid osa ka Ida-Saksamaa, Inglise ja Ühendriikide parimad võistlejad. Vaatamata sellele, et Kia Puhm on alles 13' aastane ja võistleb noorte võistlustel 13-14 a.vanusegrupis, ta võisteldes ^on jõudnud tasemele, et teda oli aktsepteeritud sellele võistlusele. Esikohad võideti rahvusvaheliselt tuntud parimate võistlejate pooh. Kia Puhm saavutas järgmisi tagajärgi: 200 m seliliujumises saavutas aja 2:24,15, tulles 14-ks.lOOm. seliliujumises saavutas aja 1:08,02, tulles 18- ks. Võistles veel 200 m indiv. kompleksstiilis - 2:30,89 ja 400 m indiv. kompleksstiilis - 5:14,30. Kohtade järjestused nendel aladel jäid tead-toimus 5 - 8.dets. North York Aquatic klubi korraldusel Etobicoke ujulas. Võisteldi 10 ja noor., 11-12 ja 13- 14 a. vanusegruppides. Nendel võistlustel Kia Puhm, võisteldes 13-14 a. gr. saavutas kaks kuld- ja kaks hõbemedalit. Tuli esimeseks 200 m seliliujumises — 2:21,40 ja 200 m indiv. kompleksstiilis — 2:26,30, saavutades kuldmedalid. Tuli teiseks 100 m seliliujumises ajaks 1:07,19 ja 200 m kompleksstiili teateujumise Etobicoke klubi naiskonna liikmena, saavutas hõbemedalid. Ujus esimesena selili ja saavutas 50 m seliliujumises ajaks 32,88. ' Naiskonna aeg oli 2:08,25. Võistles mata. Craig Potsep, võisteldes 11-12 a. gr. 7-1 alal saavutas järgmisi tagajärgi: tuli viiendaks 200 m liblikuju-miseks — 2:35,60 ja 100 m liblikuju-mises -1:10,27. Tuli kuuendaks 200 m indiv. kompleksstiilis — 2:36,56 ja 100 m seliliujumises — 1:72,02. Tuli seitsmendaks 200 m vabah — 2:12,00. 100 m vabalt saavutas aja 1:02,12, millega tuli esimeseks lohutusfinaa-lis (consolation final). Võistlustest võttis osa 64 klubi 689 võistlejaga, nendehulgas klubid oma võistlejatega ka Inglismaalt ja Ameerika Ühendriikidest. HARALD RAIGNA 73 4- J 7/ 74 Põiki: 1. Lühikese tervitusmängu või -marsi. 5. Üks Eesti kunstnikke. 10. Taar. 14. Selle rahvuse,liikmetel on äge temperament. 15. Lahti teha. 16. Sõna millega, algab suurem osa muinasjutte. 17. Ühed vanematest. 18. Õhukesel, vähe vastupidaval - rahvakeeles. 19. Üks ilmastikunäh-teid. 20. Nahkpaik jalatsi tallal või kontsal. 22. Lääge. 24. Üks trigono-meetrilisi lühendeid, ka patt inglise keeles. 25. Jõgi Venemaal - voolab Soome lahe idasoppi. 27. Lahtitegemine. 29. Võluva, sarmika. 32. Köl-mikvokaal. 33. Üks kohamäärsõnadest. 34. Pisuhänd, puuk. 36. Kõva, kuiv. 40. Eelmise,aasta kuivanud rohi. 42. Otsesuunas. 44, Teatud lahtisel tuleasemel. 45. Paiguta. 47. Sellest saab autole elektrijõudu. 49. kol-mikkonsonant. 50. Temal. 52. Enne uut värvimist peab vana pudeneva värvi maha . . . 54. Noor, kasvav siga.' 58. Ühel põllutööriistal. 59. Ennäe. 60. Rohkem. 62. Maapagu. 65. Teatud spordivahendid. 67. Muhameedi vaimulik või valitseja. 69. Neid on terves maailmas rohkeid ja neid on isegi sõdade põhjuseks olnud. 70. Toona. 71. Raudteejaam Saku ja Kohila vahel. 72. Üks numbreist.''73. Üks Doonau lisajõgedest. 74. Ilma selleta ei pea keegi elule vastu. 75. Alles. Püsti: 1. Laske . . . - sõjaväes vajalik harjutuskoht. 2. Ühe talvespordi-vahendi. 3. Teatud suurtükimürske. 4. Muistset, igivana. 5. Raudteejaam Haapsalust idas. 6. Oma (midagi). 7. Üks puhastamise riistu. 8. Mõistma, aru saama. 9. Tulise. 10. Küsimus. 11. See leidub igas sepikojas. 12. Suure vihma hääl. 13. Tühja kõhtu kannatav, näljane. 21. Talveti lastele väga meeldiv asi. 23. Suur turg. 26. Sama mis 15 põiki. 28. Kunstiteose liik. 29. .. maa, üks väga endisaegseid pin-namõõte. 30. Mitte surnud. 31. Rünnak. 35. Poiss - murdes. 37. Mitte helitul - ühel kaashääliku omadusel. 38. Pettur. 39. Naisenimi, ah ülesse: üks Eesti luuletajaid. 41. Sombasse. 43. A. Gailiti romaan Eesti Vabadussõjast (2 sõna). 46. Idee. 48. See oli vana-eestlastele hea või halva ette-kuulutaja. 5i. Kitsa lauakatte. 53. Ühe puhkpilli. 54. Köideti. 55. Üks suurtest India jõgedest. 56. Üks Aafrika riike - endine Kulhrannik. 57. See on köetav. 61. Naisenimi. 63. Üks raudtee lõppjaam Eestis. 64. See peab saunas äge olema. 6 6 . . . . Es Sa-laam - Tansaania pealinn. 68. Eesti poliitik-kirjanik. (Koostanud E.V.) (Lahendus järgmises lehes)
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 26, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-12-26 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E851226 |
Description
Title | 1985-12-26-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 2®. DETSEMBRIL - .THURSDAY, DECEMBER 2S „Meie Elu" nr. 52 (1869) 1985 , Endel Kalam IN MEMORIAM 11. dets. lahkus optamatalt meie hulgast väsimatu eesti muusika viljeleja Endel Kalam. Ta oli sündinud 19. detsembril 1915.a. Viljandimaal kooliõpetaja pojana. Pärast alg- ja keskhariduse omaiiist VJljandis, kus ta juba koolipõlves tähelepanu äratas oma muusikalise tegevusega, asus ta edasi õppima viiuli^ Tallinna Konservatooriumis prof. Paulseni klassis, olles ühtlasi vioolamängija Riigi Ringhäälingu orkestris. Lõpetanud viiuliklassi helikunstniku dipl omi-ga alustas ta dirigeerimise õppimist Olav Rootsiga ning täiendas ennast samal alal Salzburgis clemens Krauss'i ja Tanglev^oodis Leo Berns-tein'i juures. 1 Olles alati huvi tupdnud kammermuusika vastu, asutas ta 1968.a. Bos-tonis orkestri, nimega „New England Chamber Orchestra" ja'dirigendina viis selle orkestri kõrgele tasemele, saades kiitvaid arvustusi ameerika ajakirjanduses - Kammermuusika oli lahutamata osa temaelus ja saatusetahtel varises ta kokku südamerabandusega; juhatades parajasti Cambridges Longy School of Music auditooriumis sealset kammerorkestri kontserti, kuna ta viimased vüs aastat tdöt^s seal õpetajana.^ 1969.a. kutsuti ta Bostoni Ülikooli muusikaosakonna juurde, kus ta oli professoriks kammermuusika alal. Suvevaheaegadel oli ta 21 aasta jooksul Marlboro muusikapidustuste! kavade korraldajaks ja kaasamängijaks vioolal, samuti oli ta Bostoni sümfoonia. Bostoni Ooperi jne. orkestrites vioolamängijate asendajaks, kui mõni mängija mõneks ajaks puudus. Sel kombel tegi ta kaasa Bostoni sümfooniaprkestri kontsertreisi Hiinasse 1978..a. Aga südamelähedane oli talle eesti muusika tutvustamine paguluses. Kuigi Balti rahvaste grupp Bostonis oli väikene, organiseeris ta kõigi raskuste kiuste Balti kontseijtide seeriad, alates 1956.a. Ühtlasi oli ta kau emat aega L. Juhti, nilpaelise muusikafondi esimees, korraldades kontserte ja eesti muusika plaadistaniist. Ta oli otsitud kõnelejaks aktusteli ning esitas huvitavaid artikleid ka ajakirjanduses. Üks tema paendumata nõudmistest oli, et Eesti Vabariigi aastapäeva aktustel esitatavad palad peaksid olema ainult eesti autoritelt. Oma iseloomult oli ta^ sirgjooneliselt kindel ja abivalmis aitpma hädas-olejaid ning toetama rahvuslikke ettevõtteid. Endelit leinavad tema lesk^Erika ja poeg Tõnu (kes on ka (iirigent] ning Endeli kolleegid, õpilasedja kõik tema sõbrad. Temaga kaotasime tubli eestlase ja muusikamehe. -Puhka rahus^armas sõber. EERIK KÖKKER ^ ^ ^ ^ ^ t 14. novembril 1985 toimus 10 osavõtjaga T.E.M. 2x15 min. 6-voöruli-ne maleturniir. 1-^-2. koht Jaak Trie-feldt ja Endel Talve 5 p., 3. Jaak Järve 4 p.,4. LeoTamberg3,5 p., 5-6. Max Pentre ja AndresLoorits 3 p., 7. Olavi Randoja2,5 p., 8. AndrusKõresaar2 p., järgnesid Ott Näelapeaja Elmar Väljaspool võistlust mäletasid FL Aavik, E. tarli ja U. Limit. • Kahekümnes spordiala, mida eestlased Kanadas harrastavad, on „survival game". Ajakirjanduse poolt nimetatakse seda ka sõjamänguks. Võisteldakse gruppidena ja on teaduspärast ainukene spordiala, kus mehed ja naised on üheväärilised ja võistlevad meestega koos samas grupis. Äsjaasutatud eestlate grupp on 15-liikmeIine se-gagrupp, koosneb 12-st mehest ja 3- st naisest. Organiseeriti sel aastal Mati Rand'i algatusel, kes on ka grupijuhiks ja keda abistab Jaan Lee. See spordiala on lühikese aja vältel Kanadas niivõrd levinud, et peetakse juba võistlusi Kanada ja Ühendriikide vahel. Ontarios ön selle spordiala arendamiseks moodustatud juba ka keskorganisatsioon. ALGUS ,,Survival garne" on ameeriklaste leiutis ja sellega alustati esmakordselt New Hanipshire osariigis, kus võistlustega alustati juba 1981.a. Sealt levis kiiresti teistesse osariikidesse ja. on nüüd eriti populaarne Californias ja Floridas. Ühendriikides arvestatakse selle ala sportlasi juba üle 200.000 ja on peetud üle 200 võistluse. Peale Ühendriikide ja Kanada on see veel levinud Euroopas ja Lõunä-Afrikas. Võisteldakse kogu aasta, nii suvel kui ka talvel. ; GRUPID . Võistlusgruppe võib moodustada ka ainult meestest või naistest, kuid segagrupid on viimasel ajal muutunud kõige populaarsemateks. Gruppide suurus ei ole kindlaks määratud. Koosnevad tavaliselt 10-20 liikmest. Vastastikku, võistlejate grupid peavad olema enamvähem ühesuurused. Vahe võib olla ainult ühes või kahes liikmes. Võistlejad on kaitsevärvi riietuses. Lumeperioodil on riietus valge. Võistlejate gruppide ainsaks eraldusmärkideks on erivärvi käelin-did. Silmad on kaitstud kaitseprill-dega. Igal võistlejal on relvaks õhu- •püstol, kus kuulideks on värvieralda-' vad väikesed kummipallid. Riietus ja püstol laskemoonaga tavaliselt üüri: takse võistluste korraldajate käest. VÕISTLUSED Võistlusväljakuteks on piklikud 20-50-aakrilised metsa ja põõsastega kaetud maa-alad, kus piirid on märgitud lintidega. Piklikes otsades on gruppide stardijooned ja sinna on asetatud sealt startiva grupi lipp. Võisteldakse turniiri süsteemis. Ühe võistleva grupi lipp, käeside ja kum-mikuulist väljuv värv on sama värvi. Võistlejate gruppide sihiks on hÜMa läbi metsa ja põõsaste vastase grupi stardijoonele, sealt näpata nende lipp, viia see oma stardijoonele ja asetada oma lipu kõrvale. Võistluse võidab grupp, kes esimesena on selle saavutanud. Selle sihi saavutamiseks katsutakse vastasgrupi liikmete arvu vähendada. Selleks tulistatakse püstoliga nähtaval olevaid vastasgrupi liikmeid ja kui kummipallist kuul on märki tabanud, jätab see vastase riietusele värvipleki.Selliselt tabatud vast'ane^ on ,,surnud" ja tal tuleb võistluväljakult lahkuda. Peamisteks võistlusreegliteks on, et kõik võistlejad peavad alati olema võistlusteks märgitud maa-alal. Eksikombel piiri ületanud ei tohi enam võistlust jätkata. Püstoliga ei tohi tuHsta-da õlajoonest kõrgemale. Tabatud võistleja peab kohe võistlusväljakuU lahkuma ja ta ei tohi kellegagi rääkida, niikaua kui taon võistlusmaa-alal. Laskude arv on piiramatu. Võistlusi jälgivad-vähemalt neli kohtunikku. HARALD RAIGNA Eestlased sõjamängudel Vasakult— Hai Tüll, Peeter Toome jü ieijiLee. Grupis Avo Poom, Indrek Sarapuu, Jaan Lee, Kathleen Cranley, Rein Lee, Ülo Isberg, Peeter Toome, Tarmo LõbuJMk Juhani, Liisa Kaunismaa, Kai Tüll ja Mati Rand. Taga Urmas Sarapuu,Elmar Kajak ja PeeterMilliste. lestlasteZU-nes spordiala Pühapäeval, 17. nov. 1985 toimunud Eesti Noorte Malevõistluste tulemused 19-aastaste ja nooremate klassis: 1. Andres Loorits^'- Valter Puna auhind, 2. Ott Naelapea - N. Küttise auhind. .14-aastaste ja nooremate klassis: 1. Alar Petersoo omantjas Aleksander Praks'i väärtusliku auhinna.. Teine koht läks nooremale vennale; Tõnu Petersoo sai A. Karu auhinna. Lahtine turniii: 12 osavõtjaga 2x20 min. 4 vooru. l . A l a r Petersoo 3,5 p., 2-4. koht G. Orgusaar, E. Talve, A." Müstel 3 p., 5. Tõnu Petersoo 2,5 p., &-B. koht Max Pentre, Lya Alang, H. Teder 2 p., järgnesid Uno Liijnit, Hr • Aavik, E; Pajo ja Ülo Tamm. Noore Alar Petersoo hea tulemus on tähelepanuväärt! ^ Max Jensen kinkis T.E.M-le male-alalisi raamatuid. (]9ii(iiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiiiiiiniiiiiiniiim Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ]a mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 tiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniminiiiiiniiiiiHiiiiiiiniiiiMiii^ Saarlaste Ühing Torontos ühing asutati 1956. aastal sihiga koondada saarlased ühiseks lahutamata pereks saare kommete, omapära ja keele säilitamiseks. Ühingu 30-aastase sündmusterik-ka tegevuse tähistamise puhul on koostatud lühike ülevaade, mis käsitab Ühingu ja tema üksikute liikmete tegevust ja panust Toronto eestlaskonna poolt sooritatud ürituste läbiviimisel, kus saarlaste tublidus, töökus ja abivalmidus on aidanud elustada ja edasi kanda meie rahva traditsioone. Selles ülevaates on püütud kokku- • võtliknlt luua pilt möödunust, kus peaaegu iga Toronto saarlane on osalenud, lihtsalt osavõtjana või kaasaaitajana, et teatud üritused on teoks saanud. Traditsioonilised küi^nlapäeva peod, eriti algaastail, olid kohaks, kus me näitasime, et ,,Saaremaa ja saarlus on jagamatud mõisted. Need on alles ja elavad. Saarlased on kodusaared enestega igale poole kaasa toonud", lausub Robert Kreem. S.U.J. esimene esimees. Ühingu tegevus ei ole piirdunud puht saaremaaliste ja saarlaste huvialaste küsimustega, vaid on kaasa löönud kõikides sektorites, mis on määravad olnud Toronto eestlaskonna vaimsuse kujundamisel. Saarlaseh pärinevad uued ideed ja nende rakendamine on sidunud vaba maailma eestlaskonna ühiseks pereks, kus nii noor kui vana on leidnud ühise näitelava. Kallis kaassaarlane. Paljud sündmused,- kus -ise oled o.lnud osaleja, kipuvad ununema või jäävad hämaraks. See ülevaade toob elavalt silma ette kohad, kus oled viibinud. Elustab sündmusi, millest ise oled osa võtnud. Ülevaade, 64 lehekülge, piltidega, on müügil Toronto eesti ajalehtede talitustes ja Eesti Abistamiskomitees. . . S.Ü.J. 30. aasta juubeli küünlapäeva pidu peetakse Eesti Majas esimesel veebruaril 1986 algusega kell 6 õhtul. Piletid eelmüügil: Hilda Härm 699- .1979, 461-1344, Pilvi Niit 223-3469. LEMBIT KOLK S.Ü.J. liisiiitiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiisiiiHiiiiiittiiiiiiu Vancouveri kiri lõululaulud ja kuklid Kuigi talv saabus Vancouverisse lume ja külmaga juba novembris, algas detsember siiski vancouveri-lastele koduse ja armsa vihmaga. Murud on nüüd jälle rohelised ja võõrasemad õitsevad. Vihmale vahelduseks on ka üsna rohkesti kuivi päikesepaistelisi päevi, tugeva hommikuse hallaga maas, mis katab kõik teed musta jääga (black ice) ja autod liuglevad sageli ühest tee servast teise. Põhjus, miks van- Gpuverlane eelistab talvel ikka vihma. Ilma probleemid kõrvale jättes, on linnas jõulumeeleolu. Tänavate äärsed puud on ilutuledes, majades ak-nad- uksed kaunistet ja kirikutes ning kontsertsaalides esitatakse jõulu-kantaate. Tohutu kuusk tulede ehtes langetati helikopteri abil finantskeskuse platsile, mille ümber laulsid lastekoorid ja saagis rõõmus rahvahulk. Tänava nurkadel kuulutavad rahu-prohvetid maailmale häda ja hingede^ päästjad otsivad ohvreid. Päästearmeelased korjavad raha, et aidata vaeseid ja viletsaid. Neid olla siin palju, sest terves provintsis on 204.000 tööta töölist! Ka eesti rahva meeleolu on ülev. Tavalistele sünnipäevadele eelsed „paartid", kus võib kohata sõpru ja ka mitte-sõpru. Ikka kõik üksmeeles, nagu siin on kombeks väljendada. Ametlikke üritusi just palju ei ole. Ja kui neid on, siis tahetakse ka neist ilmtingimata osa võtta. Nii oli osavõtt ka Peetri koguduse jõululaulude- ja kukliõhtust rahvarohke, kuigi mitte nii, nagu eelmistel aastatel. Jõululaulude- ja kukliõhtu on üldiselt eesti ühiskoLdades tundmatu. Selle alustas Vancouveris koguduse õpetaja abikaasa Airi juba aastaid tagasi. See üritus muutus aastate jooksul ilusaks traditsiooniks nii kogudusele kui ka üldiselt Vancouveri eesti ühiskonnale. Küpsetati kukleid igat sorti ja tuldi kokku. Lauldi jõululaule, jutustati mälestusi möödunud jõuludest, tehti ettekandeid, ilu-lugemisi, pillimängu — kõik ilma ettevalmistamata nii, kuidas igaüks oskas või andi oli. Meeleolu oli ülev ja õhkkond soesüdamlikult kodune ja hubane. Laule juhatas harilikult koguduse õpetaja, kelle viiside tundmine on vist ületamatu. KUKLIÕHTU Tänavu peeti jõululaulude-ja kukliõhtu laupäeval, 7. detsembril Eesti Kodu allruumides algusega kell 5. Õhtu avas koguduse naisringi esinaine Mai Veemees. Õpetaja Vaga pidas enne söögipalvet lühikese kõne, mille teemaks oli eesti mustriga ilustet '' villane riidelapike, mille talle oli kin- 'kinud Viima Abel Saksamaalt, et katta õpetaja Piibel. Ta võrdles seda Jeesuse tekiga, „Ja sõna sai lihaks . . j a ma nitses koosolijaid katta Jeesuslaps, keda sel aasta ajal ootame, oma mõtete ja tegudega, usuga Kristuses, et Ta mitte alasti ei jääks, nagu maailm seda heamelega näeks. Laulud, mida oli lauliku vormi seadnud, trükkinud ja paljundanud õpetaja abikaasa Airi, olid kõik tuttavad ,ja meile armsaks saanud jõululaulud, mõned neist veel kaugest minevikus ema süles õpitud. Laule juhatas seekord Rudolf Oll-jum, keda abistasid Erli Lepik ja Valve Värtina. Ja kui jõuti lauluni, mille viisi keegi ei teadnud, siis oli abiks alati koguduse õpetaja. Külalisena esines Nappa'st Bellinghami (USA) asunud kandlemeister Martin Kink kolme jõuluviisiga. Veel esitasid luuletusi Liisa Kann -- Jõulutervitus isamaale" ja Martin Kink ,,Rändaja". Martin Kink on USA-s valmistanud viis kannelt. Mineviku mälestusi meenutasid Rudolf Olljum jaHelmi Tutti ja Liisa Kann esitas lühikese humoreski. Laule saatis klaveril Tarmo Viitre. , Lõppsõna lausus Mai Veemees, tänades ühtlasi kõiki kuklite küpsetajaid ja pr. Airi Vagat lauliku valmistamise eest. Ilus õhtu lõppes õpetaja palvusega. ' ' ' © Järgmise päeva jumalateenistusel jagati välja Albert Krugi koostatud nimestik vangistuses või vangistuse tagajärjel surnud poliitvangidest, keda mä lestati Martin Kink'i kan-dolmängu, „Puhake paremad pojad" kuulates.. Nimekirjas oli 13 nime, kelle mälestuseks oli Albert ja Mag-da Krugi poolt annetatud altarililled. Samuti tegid Krugid annetuse vangide perekondade abistamiseks Vangistatud Vabadusvõitlejate Abista-miskeskuse kaudu. Sellega kooskõlas oli õpetaja Vaga jutlus, milles ta rohkete näidetega selgitas Jumala ja inimese poolt peale pandud karistuste erinevust ja erinevate pattude võrdsust Jumala silmis. Haruldaselt õpetlik jutlus meie rahva praeguses olukorras. Kahju ainult, et need, kes seda kõige rohkem vajavad, tavali-seh kirikus ei käi. V.J. NÄDALA RISTSÕNAD „MEIEELU'V " .lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamasf ..MEIE ELU" ! KUHU MINNA? (2) Laup., 28. ja 29. dets. Lembit Soot8'E portreede näitus Tartu CoI° legels. @ Teisip.,^ 31. dets. A/S Eesti Maja Torontos uueaasta vastuvõtuball kl. 7 õ. lllllllliiltlllilHIIIIIIIIIIIillHIillillilllllillllilSllllllllillllliinill] iio Ui VI j/J mata. Võistlustest võttis osa 84 klubi 695 võistlejaga. 70 färgmised male võistlused Toronto Eesti Majas: (Alates 1982. a. on T.E.M. saavutanud meeskonnaga 4 võitu, 2 viiki ja 2 kabtust.) Pühapäeval, 12. jaanuaril 1986 kell 13.30 toimuvad Paul Kerese 70. sünnipäe-vaturniirid kolmes klassis 2x20 min. 4 vooru. Esikohtadele auhinnad. • T.E.M. ' Novembri ja detsembri kuudel toimusid Kanadas kolm suurt rahvusvahelist ujumisvõistlust, ^m-mene nendest — Kanada ja Ühendriikide ujumisklubide vahelised võistlused noortele peeti Brant-ford^ is, kus Craig Potsep saavutas kaks hõbe- ja ühe pronksmedali. Teine — „ E 8 8 0 International Swim Meet" tcrimus Etobicoke ujumis-klubi korraldusel Etobicoke ujulas ja kolmas Kanada „Youth Cup" North York Aquatic ClubM 'orral-dusel samuti Etobicoke ujulas. Ka-nada„ Youth Cup'i" võistlustel Kia Puhm saavutas kaks kuld- ja kaks hõbemedalit. Kõik võistksed toimusid 25 m ujulas. VÕISTLUSED BMNTFORDIS ^ Peeti 22-24*nov. sealse ujumisklu-bi korraldusel noortele ll-12.a. vanusegrupis. Craig Potsep, kes võistles seitsmel alal, saavutas järgmisi tagajärgi: tuli teiseks ja võitis hõbemedalid 100 m vabalt — 1:02,80 ja 100 m liblikstiilis - 1:12,19. Tuli kolmandaks ja võitis pronksmedali 200 m vabalt - 2:14,08. Tuli neljandaks 50 m vabalt - 29,12, viiendaks 200 m indiv. kompleksstiilis — 2:37, - 35, kuuendaks 400 m vabalt — 4:42,12 ja seitsmendaks 400 m indiv. kompleksstiilis — 5:30,51. Võistlustest võttis oia 852 võistlejat. ESSO INTERNATIONAL 29. nov. — 1. dets. Etobicoke uju-misklubi korraldusel Etobicoke ujulas. Nendest võistlustest võtsid osa ka Ida-Saksamaa, Inglise ja Ühendriikide parimad võistlejad. Vaatamata sellele, et Kia Puhm on alles 13' aastane ja võistleb noorte võistlustel 13-14 a.vanusegrupis, ta võisteldes ^on jõudnud tasemele, et teda oli aktsepteeritud sellele võistlusele. Esikohad võideti rahvusvaheliselt tuntud parimate võistlejate pooh. Kia Puhm saavutas järgmisi tagajärgi: 200 m seliliujumises saavutas aja 2:24,15, tulles 14-ks.lOOm. seliliujumises saavutas aja 1:08,02, tulles 18- ks. Võistles veel 200 m indiv. kompleksstiilis - 2:30,89 ja 400 m indiv. kompleksstiilis - 5:14,30. Kohtade järjestused nendel aladel jäid tead-toimus 5 - 8.dets. North York Aquatic klubi korraldusel Etobicoke ujulas. Võisteldi 10 ja noor., 11-12 ja 13- 14 a. vanusegruppides. Nendel võistlustel Kia Puhm, võisteldes 13-14 a. gr. saavutas kaks kuld- ja kaks hõbemedalit. Tuli esimeseks 200 m seliliujumises — 2:21,40 ja 200 m indiv. kompleksstiilis — 2:26,30, saavutades kuldmedalid. Tuli teiseks 100 m seliliujumises ajaks 1:07,19 ja 200 m kompleksstiili teateujumise Etobicoke klubi naiskonna liikmena, saavutas hõbemedalid. Ujus esimesena selili ja saavutas 50 m seliliujumises ajaks 32,88. ' Naiskonna aeg oli 2:08,25. Võistles mata. Craig Potsep, võisteldes 11-12 a. gr. 7-1 alal saavutas järgmisi tagajärgi: tuli viiendaks 200 m liblikuju-miseks — 2:35,60 ja 100 m liblikuju-mises -1:10,27. Tuli kuuendaks 200 m indiv. kompleksstiilis — 2:36,56 ja 100 m seliliujumises — 1:72,02. Tuli seitsmendaks 200 m vabah — 2:12,00. 100 m vabalt saavutas aja 1:02,12, millega tuli esimeseks lohutusfinaa-lis (consolation final). Võistlustest võttis osa 64 klubi 689 võistlejaga, nendehulgas klubid oma võistlejatega ka Inglismaalt ja Ameerika Ühendriikidest. HARALD RAIGNA 73 4- J 7/ 74 Põiki: 1. Lühikese tervitusmängu või -marsi. 5. Üks Eesti kunstnikke. 10. Taar. 14. Selle rahvuse,liikmetel on äge temperament. 15. Lahti teha. 16. Sõna millega, algab suurem osa muinasjutte. 17. Ühed vanematest. 18. Õhukesel, vähe vastupidaval - rahvakeeles. 19. Üks ilmastikunäh-teid. 20. Nahkpaik jalatsi tallal või kontsal. 22. Lääge. 24. Üks trigono-meetrilisi lühendeid, ka patt inglise keeles. 25. Jõgi Venemaal - voolab Soome lahe idasoppi. 27. Lahtitegemine. 29. Võluva, sarmika. 32. Köl-mikvokaal. 33. Üks kohamäärsõnadest. 34. Pisuhänd, puuk. 36. Kõva, kuiv. 40. Eelmise,aasta kuivanud rohi. 42. Otsesuunas. 44, Teatud lahtisel tuleasemel. 45. Paiguta. 47. Sellest saab autole elektrijõudu. 49. kol-mikkonsonant. 50. Temal. 52. Enne uut värvimist peab vana pudeneva värvi maha . . . 54. Noor, kasvav siga.' 58. Ühel põllutööriistal. 59. Ennäe. 60. Rohkem. 62. Maapagu. 65. Teatud spordivahendid. 67. Muhameedi vaimulik või valitseja. 69. Neid on terves maailmas rohkeid ja neid on isegi sõdade põhjuseks olnud. 70. Toona. 71. Raudteejaam Saku ja Kohila vahel. 72. Üks numbreist.''73. Üks Doonau lisajõgedest. 74. Ilma selleta ei pea keegi elule vastu. 75. Alles. Püsti: 1. Laske . . . - sõjaväes vajalik harjutuskoht. 2. Ühe talvespordi-vahendi. 3. Teatud suurtükimürske. 4. Muistset, igivana. 5. Raudteejaam Haapsalust idas. 6. Oma (midagi). 7. Üks puhastamise riistu. 8. Mõistma, aru saama. 9. Tulise. 10. Küsimus. 11. See leidub igas sepikojas. 12. Suure vihma hääl. 13. Tühja kõhtu kannatav, näljane. 21. Talveti lastele väga meeldiv asi. 23. Suur turg. 26. Sama mis 15 põiki. 28. Kunstiteose liik. 29. .. maa, üks väga endisaegseid pin-namõõte. 30. Mitte surnud. 31. Rünnak. 35. Poiss - murdes. 37. Mitte helitul - ühel kaashääliku omadusel. 38. Pettur. 39. Naisenimi, ah ülesse: üks Eesti luuletajaid. 41. Sombasse. 43. A. Gailiti romaan Eesti Vabadussõjast (2 sõna). 46. Idee. 48. See oli vana-eestlastele hea või halva ette-kuulutaja. 5i. Kitsa lauakatte. 53. Ühe puhkpilli. 54. Köideti. 55. Üks suurtest India jõgedest. 56. Üks Aafrika riike - endine Kulhrannik. 57. See on köetav. 61. Naisenimi. 63. Üks raudtee lõppjaam Eestis. 64. See peab saunas äge olema. 6 6 . . . . Es Sa-laam - Tansaania pealinn. 68. Eesti poliitik-kirjanik. (Koostanud E.V.) (Lahendus järgmises lehes) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-26-08