Meie Elu = Our life, December 26, 1985

              •J
o f fenc-:da .
-ti<tož Ltfb^, IGollection Bevelop^ent ;3ranch
/ ^ V I S I O N ' « (
ii
' J
TE AJALEHT PAGULUSES
Second Class Mai! Reglstratlon No. 1354.
Nr. 52 (1869) 1985 NELJAPÄEVAL, 26. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 26 XXXVI aastakäik
Astudes aastasse 1986 tervitan kõiki kaaseesilasi sellel suu­rel
ja vabal maal sooviga, et see aasta kujuneks õnne- ja
edurikkaks kõigile niihästi isiklikus kui ka rahvuslikus elus ja
tegevuses.
Valdav enamik pärast Teist maailmasõda Kanadasse saabu­nud
eestlasi on kolme ja poole aastakümne jooksul näidanud
imestamapanevat edukust oma elujärje rajamisel uutes ja
võõrastes oludes.
Äsjailmunud „^estlased Kanadas It" hindab eesti ühiskon­na
majanduslikku kandepinda Kanadas üle miljardi dollari.
Sellest samast teosest kajastub Kanada eestlaste aktiivne ja
mitmepalgeline kultuuriline ja rahvuslik tegevus, mis on
väärikaks osaks selle maa mitmekultuurilises kogupildis.
Võime olla õigustatult uhked nendele saavutustele, mis
põhinevad m6ie vaba rahva loomupärasel tublidusel ja tööku-
• sel..; , • "j-, \ ,'
Aastavahetusel tekib paratamatult küsimus: kui kaua suu­dame
seda edukat tegevust jätkata?
Vastus sellele on üsna lihtne ja s^e on meie endi kätes.
® Kui rakendame oma majanduslikku jõukust suuremal
määral meie organiseeritud ühiskonna tegevuse toetami­seks,
• - .. : .••
# kui suuidan|e kaasa tõmmata meie noorema generatsiooni
anded ja energia iheie rahvuslikku eiusoonde,
® kui suudame, vähemalt osaliselt, aktiviseerida meie ühis­konna
nn.ü^vaikivat eestlust",
siis püsib eestlus Kanadas veel piksmat aega vitaalse ja
aktiivse ühiskonnana. Siis ei kustu ja kao ka Eesti rahva
vabadusnõudlus, mis on oluliseks osaks meie rahvuslikus
elus ja tegevuses. '
Selleks jõudu ja edu!
' , • : ILMAR-HEINSOO ; -
* E.V. aupeakonsul Kanadas
Mitmekultuurilisuse minister Otto Jelinek
kõneles Torontos. Raoul Wallenberg võeti
Kanada aukodanikuks.
1^. detsembril, ühinenud Rah­vaste
Organisatsiooni (UN'i) poolt
vastu võetud Inimõiguste Deklarat­siooni
37. aastapäeval, esines Ka­nada
mitmekultuurilisuse minister
Otto Jelinek Royal YorkMs Toronto
rahvusgruppide esindustele ja et­nilisele
ajakirjandüseantud einel
peaminister Brian Mulroney nimel
kõnega Inimõiguste Deklaratsiooni
põhimõtete rakendamisest Kana­das
ja Kanada kindlast taotlusest
neid põhimõtteid Kanadas ellu
viia. Inimõiguste Päevale pühen­datud
einele oli kogunenud ligi tu­hat
etniliste ringkondade ja Kana^
da mitmekultuurilisuse poliitikat
ja immigratsiooni teostavate ring­kondade
esindajat. Eestlasi esinda­sid
einel eesti ajalehtede esindajad
ja eestlaste esindaja Kanada mit-mjekultuurilisuse
Nõukogus, E KN
Möödunud sügisel astus E K N äsja-valitud
XII koosseis kokku esime­seks
koosolekuks. Nelikümmend
viis meest ja naist, kes endale võt­nud
kohustuse edasi kanda meie rah­vuslikku
vabadusvõitlust, moodus-;
tavad selle kogu, mille peaülesan­deks
on koondada Kanada eestlased
võitluses eesti rahva õiguste ja kodu­maa
vabaduse eest.
Kuigi EKN ülesannete hulka kuu­lub
ka Kanada eestlaskonna esinda­mine
asukohamaal, rahvuskultuuri
viljelemisele ja noorsoo eesti vaimus
kasvatamisele kaasaitamihe, jne.
EKN on eelkõige siiski võitlusorga­nisatsioon.
I
Kui meie vaatame lootva pilguga
tulevikku, meie,, siiski peanie veel­kord
änalüüsim^ äsjamöödunud mi-
X nevikku. Lääneajakirjanduse kaudu
Laas Lelvat
arenev võitlus tihti on sihitud meie
vastu. Baltlasi, ukrainlasi ja teisi.on
tembeldatud ,,sõjakurjategijateks".
Meil on tõendusi, et selline rünnak
psühholoogilisi relvade abil võib
surmata indiviidi ja diskrediteerida
tervet pagulaskonda. Tundes N . Lii­du
rezhiimi ^eetodeid „suuaistus-materjali"
fabritseerimises, teame, et
keegi meist pole kaitstud kõige aluse­mate
valesuudistuste meie pihta lan-seerimise
vastu.
Miks saaksime ette võtta, et kaasa
aidata meie rahvusgruppi praeguste
rünnakute vastu?
Kõige efektiivsem kaitse antud ol-lukorras
on vasturünnak. Hoidume
lõhenemisest, Ainult ühenduses on
jõud ja ainult kõiki ennastsalgavalt
kaasahaarav ühisrinne suudab hei­dutada
vaenlase. Sobivad võimalu­sed
1986.a. jooksul välisvõitluse akt­sioonide
läbiviimiseks on: Expo '86,
Viinis toimuv Helsingi Kokkuleppe
järelkonverents, EKN'u poolt algata­tud
„Musta-Lindi" .aktsioon, allkir­jade
korjamine ÜRO nõudmiste suh^
tes, j.t. '••
Kui kipub puudu tulema vaim­sest
jõust ja julgusest, siis mõelgem
neile tõotusile, mis meie kõik oma
südametes oleme andnud.
Meie kõikide ühine saatus seob
meid terviklikuks eesti ühiskonnaks
Kanadas. Et võidelda koordineeri­tult,
selleks oleme loonud keskorga­nisatsiooni
— E K N — kelle liikme­teks
on valitud suur hulk energilisi ja
entusiastlikke noori.
Iga eestlase loomulik kohustus
oleks nende tegevust igakülgseh toe­tada.
Olukorra tõsidus tänapäeva
sündmuste taustal ei luba kellelgi
jääda pealtvaatajaks.
EKN nimel soovin kõikidele kaas­maalastele
palju õnne uueks aastaks.
- LAASLEIVAT ;
Eestlaste.Kesknõukogu Kanadas
— — — i m i i i i BaKmammmmmtatasaxczr
luge Ruho Paluoja.
Mitmekultuurilisuse minister oma
sõnavõtus meenutas, et ka tä ise on
immigrant Tshehhoslovakkiast. Ta
rõhutas, et inimõiguste põhimõtted
on Kanada mitmekultuurilisuse po­liitika
nurgakiviks ja kõigil kanada-lasil
peavad olema ühesugused või­malused
edasijõudmiseks vaatamata
rassile, kultuurile ja rahvuslikule pä­ritolule.
Selles mõttes jätvat olukord
veel mõnda soovida nn. ,,nähtavate
vähemuste" suhtes.
Minister 0. Jelinek kandis seejäre-le
ette peaminister Mulroney läkitu­se
Inimõiguste Päevaks. Peaminis­ter
rõhutas, et Kanada on uhke
oma demokraatlikele institut­sioonidele
ja siin tehakse kõike
võimalikku üksikisikute ja gruppide
Õiguste kindlustamiseks. Kuna ko-
, halviibijaist paljud on kannatanud
inimõiguste puudumise tõttu mõne­del
maadel, püütakse siin kindläh
niisuguseid olukordi likvideerida. •
WELLENBERG AUKODANIKUKS
Kanada senat ja alamkoda võtsid
eelmisel päeval vastu ühise resolut­siooni,
millega Raoul Wallenberg,
kes kadus Nõukogude Liitu 1945.
aastal, tunnistati Kanada aukoda­nikuks.
See otsus on Kanada selgeks
viiteks, et Känadale on vastuvõtma­tud
inimeste kinnipidamsied ilma de­mokraatliku
seadusliku protsessita.
Kaneda töötab kõigiti selleks, et saa­vutada
püsivat vabadust kõikidele
rahvastele maailmas. Helsingi lõpp-akt
annab meile teatud lootuskiire,
kuna see toob rahvad kokku inimõi­guste
küsimuste käsitamiseks. Ka­nada
pöörab ka tõsist tähelepanu
olukorrale Lõuna-Aafrikas.
Kanada valitsus tahab olla otseses
kontaktis nendega, kes parimalt tea­vad,
mis peab tegema, et head kavat­sused
saavad teoks, lõpetas peami­nister
oma läkituse. Mitmekultuuri­lisuse
minister kinnitas, et esitatud
seisukohad on ka tema kindlaks ko­hustuseks.
DEMONSTRATSIOON
Inimõiguste Päevaga ühenduses
korraldas Balti Naiste Nõukogu
pühapäeval, 8. detsembril Toronto
kkekoja ees demonstratsiooni Balti
riikides inimõiguste eest võitlejate
vangistamiste esiletoomiseks ja nen­de
vabastamise nõudmiseks. Eestlas­te
poolt andis demonstratsioonilsele-tusi
Eestis vangistatute Abistamis­komitee
esinaine Viive Lomax, kelle
seletustest tõi kokkuvõtte ,,Toronto
Star"; Protestidemonstratsioonist
võttis osa umbes 100 bahlast ja uk­rainlast.
Eesti ühiskonda ei olnud
korraldajad demonstratsioonist kah­juks
informeerinud.
Pensionäride jõulukoosviibimisel kõneles piiskop K. Raudsepp ja
Mängis puhkpillide orkester, mida juhatas A. Kelder.
Foto — 0. Haamer
pensionäride
oosviibimisel
Kanada diplomaat
jääb elama USA-sse
Kanada diplomaat Ken Taylor,
kellest sai USA-s rahvuslik kange­lane,
kui ta päästis ära Iraanis^ olles
seal Kanada saadik»kuus USA saat­konna
koosseisu kuuluvat diplomaa­ti,
USA rahvas juubeldas, kuid pea~-
minister Pierre E. Trudeau võttis
Taylörilt ära saadiku tiitli ning saa­tis
tä peakonsulina New Yorki. Sel­lest
on möödunud 6 aastat ja nüüd on
Ken Taylor otsustanud jääda perma­nentselt
elama USA-sše. Ken Taylor
on nimetatud USA-s asepresidendiks
saures Nabisco Corporationi.
Toronto Eesti Pensionäride Klubi
jõulukoosviibimine neljapäeval,
19. detsembril oli kokku toonud
neljasaj^alise pensionäride pere.
Mlubi esimees, F. Terts, ütles kõigile
«teretulemast" ja tegi teatavaks
koosviibimise eeskavalise dsa.
. Piiskop K. Raudsepa sütitava ja
kaasahaarava kõne aluseks oli 2.
Luuka ev. 11. salm: „Sest teile on
sundinud täna Taaveti linnas Õnnis­tegija,
kes on Issand Kristus". Piis­kop,
kes võrsunud talutarest ja hästi
tunneb maaelu, maalis oma kõnes
püte lapsepõlvest ja jõuludest, lõpe­tades
lühikese palvusega.
Enne kõnet lauldi ühislauluna
t,Ma tulen taevast ülevalt" ja peale
kõnet „Püha öö" (kolm salmi). Ühis­laulu
saatis A. Kelder' i poolt formee­ritud
ja juhatatud 15-liikmeline pasu-
• nakoor. Tenor Georg Soans laulis
„ Miks mi h i l j a . . . " (A. Läte) ja„Kui
maas on,hanged" — (Kotinen). Solisti
saatis klaverü Margit Viia. G. Soans
ja Margit Viia esitasid ka dueti „Sil­via
jõululaul", M. Viia olles üntlasi
ka klaverisaatjaks. Ettekanded said
teenitult tunnustava aplausi.
Peale kohvijoomist ja naabritega
tähtsamate uudiste arutlemist, jätkus
eeskava deklamatsiooniga Kalju Ah­vena
luuletusest„Iõulutäht", mille
kandis ette Aino Pähn tundekülla­selt.
Klubi Naiskoor, Margit Viia juha­tusel,
esitas ,,Nüdd laulge rõõmuga",
„0h, tulge, imet vaadake..." (H.
Elken), ,,Jõulud on s i i s k i . . . " .(M.
Pruul), ,,Et tulge nüüd rahvad" (John
Reading) ja Walter Ehversi „ 0 n jälle
saabunud püha öö". Kõiki (peale esi­mest)
saatis klaveril M . Viia. Viima­se
muusikapala esitamisel olid so­listideks:
Aino Laanep (sopran), V.
Männik, J. Kübarsepp ja L. Toming
(alto trio) ja A. Altosaar (klarnet).
Lavale kogunesid jälle puhkpilli­orkestri
liil^med ja A. Kelderi juhatu­sel
esitasid popurrii jõululauludest.
Kuulajaskond püüdis küll omavahe­list
jutuajamist jätkata, kuid veendus
peatselt, et kuulata on mugavam-ja
vägagi nauditav, eriti kui mängiti
hästituntud meloodiad nagu „Jin?le
bells" jne. Koraalidele „Üks roosike"
on tõusnud" ja ,,0h sa rõõmustav",
laulis kuulajaskond innukalt kaasa.
Klubi esimees, F. Terts tänas kõiki,
kes aitasid kaasa koosviibimise ees­kavalise
osa täitmisel, samuti täna­des
perenaist ja nende abilisi ning
eelkõige kõiki osavõtjaid, kes nii
suurel arvul koosviibimisele tulid.'
T.E. Pensionäride Klubi järgmine
koosviibimine on 17. jaanuaril, mida
korraldavad Klubi Naiskoor ja ter-visvõimlejate
ring.
m w
i i
1 I
ml
mi
w
1^
m
mmm
m
1^
M
m
r ^ ' m \
m
m
mi
m wm
mm
Pensionäifide jõulukoosviibimine neljapäeval, 19. Foto — 0. Haamer
aea