1980-03-27-01 |
Previous | 1 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1 , ,
' - 5 r
^ l i i l H I i l iM
> _ -J*
i « l i l l i
mTior.;iL L3:3a.:RY o^^ .CAITAOA '
Collection Development Branch -
395 Wellington Stro O^öer secrt
ü V , b--'-;. • .....-^••^'•7 ^
A
Kolmkümmend aastat ei ole
ajaloos pikk aeg. Kuid inimeas
on see siiski tähelepandav aeg.
Kui ,JVIeie Elu" esimehe number
ilmus) 22. märtsil 1950. a., siis tähendab
see seda, et Eestlaste
Ajaleht Paguluses — ,>Meie Elu"
võib käesoleva numbriga märkida
oma 30 aasta ilmumist. See
on mitmel põhjusel tähelepandav
aeg ja seepärast arvamegi, et
tohime pühendada „Meie Elule"
käesoleva kirjutise. Eesti ajaleht
nii oraalajal vab^l kodumaal, kut
-ka nüüd paguluses on siiski elav
organism, mis peegeldab meie
ühiskondlikke püüdlusi, võitlusi
ja saavutusi kõikidel rinnetel.
Ilma pagulasleheta ei oleks meie^
ühiskond see, mis ta tänapäeval
on. ühiskondlik töö vajab eksponeerimist,
ytulipunkti toomist,
teatavakstegemist sest teisiti läheks
ta kaotsi ja kustuks sinna
kus igasugune sündmus lõpeb.
Ilma eesti ajaleheta ei ilmuks
see kusagil mujal
,JVIeie Elu" kuulub nende eesti
pagulaslehtede hulka, mis on
ellu kutsutud ahiult eesti ühiskonna
teenimiseks. Tä pole ilmuma
hakanud selleks, et esindada
isiklikku äri, ambitsioonide või
et poliitilisi grupeeringuid teenida.
Selle püüdlusega on ta või-
. niidvilmuda .aljti .jiiffeta.,süd.am|ir,,
tunnistusega jaikotuses, et seda
vahet ühiskonnas mõistetakse ja
hinnatakse. Kuipalju s4e on korda
laimud, seda otsustavad lugejad
ja kolmekümne aasta jooksul
on. lugejad ,J!V!eie Elu'le"
oma poolehoiu andiilud.
Ilma oma ajaleheta viibiks
ühiskond teatud teadmatuses ja
võib kergesti ühiskonna mitme-t
sugustes vooludes sattuda isegi
kaootilisse olukord^. Teadmises,
et ajalehe olemasolles näeb iga
ühiskonnaliige peagi oma peegelpilti,
on loomulikjuks püüdluseks
hoolitseda sblje eest, et see peegelpilt
võimalikult ratsionaalne,
ühiskondlikuit vastuvõetav ja
meeldiv oleks. Alati püsib teadmine,
et ajaleht võib ka omaltpoolt
— juhtkirjaliselt — sõna
võtta ja oma^kiltuse või laituse
avaldada n.n, kõrvaltvaatajana,
õnneks on meie ühiskond püsinud
selline, et kriitilisteks sõnavõttudeks
on vajadust harva õl-
• ••nud. • •
Kõige selle juures on ,,Meie
Elu" suutnud olla rohkem, kui
oma lähima ümbruskonna leht.
Oma ruumi ulakuses on ta püüd-i
nüd haarata kaasmaalasi kogu
maailmas ja on tähelepanu pühendanud
maailma sündmuste
kujunemisele poliitilisel, majaiii-duslikul
ja ühiskondlikul pinnal.
Kui lehitseda seniilmunud „Meie
Elu" huÄibreid, siis peegeldub
kogu maailm oma arengutega
selles. Leht on pidevalt andnud
juhtkirjaliselt oma seisukohad
ja soovitused paljudes küsimustes
olgu need vahekorrad punaste
maadega või majanduspoIUti-
Ilsed kujunemised või nende
puudumine poliitikute sageli eksiteel
olevates kätes.
See ei ole ainult meie onia hääl
meie endi tarvis. Ottawas on
meile korduvalt kinnitatud^ et
meie põhimõtelised seisukohad
on leidnud selekteeritud tõlki"
mist ja on maandunud eri alade
ministrite kirjakastis mõtlemiseks
ja seisukohavõtmiseks. See
on ainult positiivne, sest Kanada
on vaba maa Ja parim neist kuhu
võinuksime sattuda. Julgeme
arvata, et vähemusühiskondade
tegevuse ja nende tarvis trüki^
tud ajalehtede ühine mõju on
teinud Kanadast ametlikult mit-mekultuurilise
maa jä hoidnud
teiskeelseid rahvaid n.n. sulatus-potist,
kus erirahVad aastatega
kaovad. See on suur ja positiivne
väärtus ja on toonud eriräh-vuste
grupid tasavägisesse olukorda
enamusrahvustega siir^,
,^eie Elu" ei koosne ainult
väijiaaridva Mr aktsionär
ridest, nende poolt valitud juha-tusest,
toimetajaist/talituse
koosseisust, trükikojast. Need
on küll vajalikud üksikelemendid,
kes annavad oma töö ja
hoole, et leht järjekindlalt ilmuda
saaks. Leht koosneb ka välistest
kaastöölistest, regulaarsetest
ja korralistest, kes hoolitsevad
omapoolsete informatsioonide
eest, mis on võinud ,;Meie
Elu*s" ilmuda. Leht koosneb väga
tähtsas osas ka tema lugejaskonnast,
ärisõpradest ja kuulutajaist,
kellele ,JM[eie Elu" on vajalik
või kes mõistavad tema ilmumise
tähtsust.
Kõigile neile saadab „Meie
Elu" oma kõlmekümnendal aastapäeval
oma parimad tervitused
ja tänu ja loodab, et see vastas-.
tikune arusaamine ja poolehoid
kestab veel pikki aastaid selleks,
et leht saaks anda oma parima
meie kõikide ja eriti kogu eesti
ühiskonna hüvanguks, üksikult
meie ei saavuta midagi. Koos
. meiesuudamepalju. , ,
§^ VEIDENBAUM
/ E.K.K. esimees j^
l a ; -
Eesti Ev. Luteri Usu Peetri Kogudus
Falmipuudepülial püliapäeval, 30. märtsii s.a.
kell 6 õhtul toimub Peetri kirikus Torontos
Kaastegevad: Musica Divlna koor jä Musieä Viva orkester
Lembit Avessoni juhatusel
Solistid :Lo!s Bradley, Margaret Šmith, ja Irene Loos
Kavas r Carissimi,. Kuhnau, Albinoni; ja PergolesI
Pääsmeks klrikukorjandus,^ ^^^^^^^^^^^
avaras uues Furlane Klubis 7065 Islington Ave„
laupäeval, 10. mail alguse^^^^ 6 p.l.
Pääsniied $20.00 isll^ult — prl. V. SlUart tel. 483 1955 õhtuti
5AGULUI
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 13 (1571) 1980 NELJAPÄEVAL, 27. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 27 XXXr aastakäik
mtamammmmmmmmmuxsi
m
HELSINGI (M. E.) - Soome Akadeemia
päeval president Kekkonen
andis akadeemiku aunimetuse Tartu
ülikooli soome-ugri keelt^ instituud!
direktorile, professor Paul Aristele,
75. Akadeemiku tiitel võib Soomes
olla samaaegselt 12-nel soomlasel,
aga välismaalastele antavate tiitlite
määr pole piiratud. President annab
aunimetuse teaduste kesktoimkonna
ettepaneku järgi. 1970. a. Soome Aka-teemla
organisatsioon uuendati ja
pärast seda on akadeemiku tiitli vastu
võtnud ühel^sa soomlast ja kaks
välismaalast. Peale Paul Arlstet sai
ka vilest välismaalasest soome akadeemik,
iiimelt Peter Hajdust Ungarist,
Torsten Hägerstrandist Rootsist,
WlodzhnierzKurylowiczlst Poolast
nhig ameeriklastest Ancel Keys
koos Johii C. Wheatleyga.
Näitleja Rudolf Lipp
600-le külalisele. (Lähemalt
St. Lawrence Town
Fotõ^Elna
I>~ Kulg! ingMsi|m»:e:^^^^
'regatist, ei ole. Briti valitsus' muülma; omä' seisuki>iuä Etini' Viipariigi' i^:
nustamise osas, selgub Inglise Štokhõlmi saatkonna kirjast Eesti
Shahh Egiptuses
Shahh läheb operatsioonile Kairo
sõjaväehaiglas. Ta lahkus Panamast
mõni tund enne kui oleks esitatud te-ma
väljanõudmise dokumendid Iraani
poolt. Egiptuse president Sadat oli
lennuväljal vastu võtmas, kus ta ütles
khidlalt, et Shahh võib jääda
Egiptusse nll kauaks kui ta soovib.
Iraanis tekkis uus vihalaine ja
Egiptuse, Panama ja USA süüdistamine.
Arvatakse, et olukord pantvangide
osas e! ole muutunud kerge-
Vastüses Inglise peaministrile saadetud
'kirjale olümpiamängude korraldamise
asjas Moskvas ja Tallinnas,
üteldakse R. Goring-Morrise
poolt alla kirjutatud 19. veebruaril
1980 dateeritud kirjas muuhulgas:
EI TUNNUSTA ÄNÄSTAMIST •
„Kui mängud peaksid toimuma N.
Liidus ja briti meeskond osa võtma
Tallinnas töimüvaist võistlustest,
soovib valitsus selgelt rõhutada, et
see mingil viisil ei muuda poliitikat
endiste Balti riikide suhtes. JSIagu
teised valitsused, on ka Briti valitsus
tunnustanud neiide vabariikide inkorporeerimise
fakti N: Liitu, aga
valitsus pole kunagi tunnustanud seda
inkorporeerimist' legaalsena. Valitsus
on seepärast alati keeldunud-inkorporeerimise
legaalsuse tunnustamisest
ja on seda seisukohta väljendanud
paljudel eri kordadel. See
joon on jätkuvalt valitsuse seisuko-haks.";.,:;
VÄUAKUTSE KÕIGILE , ' •;
Briti saatkonnast saabunud kirjale
oli lisatud ärakiri Inglise peaministri
Margaret ThätGheri kirjast
Briti Olümpiakomitee esimehele Sir
Denis Follows'ile 22-st jaanuarist mil-le
ta lõpetab, sõnadega:
„01ümpiamängüde ideaal on väärikas
ja mängud peaksid demonstreerima
indiviidi vaba vaimu tublidust.
N. Liidu teguviis Afganistanis
on äga täielikuks vastandiks olüm-piaideaalile.
On väljakutseks meile
kõigile hoolitseda selle eest, et mängud,
võiksid toimuda ilma et nad ja-,
taks muljet et N. Liidu sõjaline kallaletung
on heaks kiidetud."
29. veebruaril Eesti Rahvusfondi
esimeps Endel Krepp ja Eesti Ev.
Lut. ICiriku peapiiskop Konrad Veem
saatsid apelli Inglise peaministrile
seoses käimas oleva diskussiooniga
, olümpiamängude üle Moskvas ja
Tallinnas, milles nad ütlevad muu-
Selleks, et lõpetada kodusõda plasi-nitsetakse
San Salvadoris praegu valitseva
hunta poolt maareiformi, kus
võõrandatakse ..kaks ..kolmandikku
praegu rikaste suurmaaomanike
käes olevast maast ja jagatakse välja
maata inimestele. Arvatakse, et
se<^ toimub USA survel, et lõpetada
kodusõda. Kuid paljud olukorra
tundjad arvavad, et see ei päästa olukorda,
sest mässulisi relvastatakse
ja juhitakse Kuubalt ja mässulised
ei taha maad, vald kolhoose Moskva
eeskujul.
STOKHOLM {M> E.) ~ 11. märtsil asutas Mart Niklus Mosk-vasse
sõitma, et seal ajada oma emigratsiooni — ning tööasju
si. ICell oli 20.03, kui ta viibis just Tartu jaaimas seisva
rongi vagunis. Äkki sisenes KGB töötaja Anti Talur. Ta liaaras
kätte MartMikluse portfelli ning koti ja tormas vagunist välja.
Omanik sööstis järele, kuid rongist väljunud, haarasid Mart
luse kinni KGB 'major; Ots, major Buttef j leitnant Sepper,:
Nad esitasid talle 18. jaanuaril
Moskvas alla kirjutatud määruse
Mart Nikluse eluaseme läbiotsimiseks.
Vahepeal, kell 20.06 väljus rong.
Mart Niklus otsiti jaamahoones läbi,
avati tai kaasas olnud kirjad, mida
ta kavatses postitada Moskvas, kuid
mitte midagi ära ei võetud. Läbiotsimise
määrus oli esitatud seoses
Moskvas Tatjana Velikänova vastu
algatatud kohtuasjaga. Nikluselt loodeti
kaalukat alust, et julge võitleja
Vangistusse saata.
Jaamahoones ja - selle ees karjus
Mart Niklus möödujatele, et KGB tahab
temaga õigluse nõudmise eest
arveid õiendada. Ta nimetas kõvasti
KGB töötajate nimesid, kes teda kinni"
hoidsid, ja osutas neile. Kogunes
rohkesti inimesi eriskummalist vaatepilti
jälgima. KGB meestega olid
ühinenud ka paarJkolm miilitsat, ühtekokku
võttis Mart Nikluse kinnipidamisest
osa kiimme isikut. Seejärel
topiti asjaosaline autosse ja sõidutati
tema maja ette Vikerkaare, tn.
25. õues hõikas Niklus, et vanemad
ei avaks ust. Uks järgi suletuks, kuigi^
KGB tegelased ukse taga meele-tult
lõhkusid. Nad ähvardasid isegi
selle maha lõhkuda. Sellegipärast
nad majja ei pääsenud. Vahepeal
vaadati Mart Niklus hoolega üle. Tal
ähvardati ära võtta õpetajakutse jne.
Kell 21.50 KGB töötajad ootama,
tult lahkusid sündmuspaigalt. Kui
kõik oli vaikseks jäänud, lasksid va-,
nemad kähku oma poja majja, kes
haaras mõned hädatarvilikud asjad
Jä lahkus varjatult Tartust. Võimudele
on tema praegune asukoht teadmata.
Telegramm sündmuse kohta ei
jõudnud Stokholmi.
• . Jüri Lina :
-,,1980 a, olümpia-regatt Tallinnas,
Eestis, on kavandatud nii, et selle
start toimuks 21. juulil missugune
päev juhtub kokku langema sama
kuupäevaga 1940, niillal Eesti ;ja teised
Baiti riigid ametlikult kuulutati
„sotsialistIikeks vabariikideks'', pärast
seda kui need olid okupeeritud
N;. Liidu sõjajõudude poolt.
Hiljuti avaldatud artikkel ajalehes
,,Kodumaa"( hr. 52, 1979) Tallinnas
kinnitab taas seda laadi propagandat.
Eesti komfnunistliku partei
.keskkomitee esimene sekretär Karl
Vaino ütleb teretulemast kõigile
Moskva olümpiaadile ja Tallinna regatile
Eesti NSV juubeliaastal, et tutvuda
tehtud töö ja sa^avutustega.
Meie kindlaks arvamigöks on, et N.
Liidul ei tbhiks olla lubatud samaaegselt
ikestada rahvaid ja korraldada
olümpiamänge. Meie arvates N.
Liit ja idabloki maad peaksid pidama
kinni ÜRO deklaratsioonis Ja
Helsingi lepingus määritletud inimõigustest.
Tundes N. Liitu meie usume, et
Moskva olümpiamängude boikoteeri-niine
oleks üheks teeiks, kuidas N.
Liidu rahvale rahulikul viisil näidata,
et midagi on viltu ja lääs ei kiida
heaks ta käitumist ei inimlikul ega
poliitilisel alal."
Laupäeval, 29. märtsil algusega kell 9 hom; Torontos,
:EestlMajas,;
KONVERENTS KANADAS
1980-dail aastail"
Konverentsist on õigustatud osa võtma kõik eesti
organisatsioonid ja kogudused Kanadas.
Konverentsist osavõtmist palutakse registreerida EKN büroos.
Konverentsi Komitee.
1,13;
kl 1.30 Tartu College'is.
IQ
Laste etendus noorele ja
Pääsmed 15.—, pensionärid |4.-,
13.—, eelmüügil Eesti Abistamiskomitees.
MacMillän teatris, Edward Johnson Building", Toronto
nel|apäeval, 27. märtsil ja laupäeval, 29. märtsil kl. 8 õ.
Pääsmed müügütelefonüA.^^^K^^
iiiiiiiiiillllli^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 27, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-03-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800327 |
Description
| Title | 1980-03-27-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 1 , , ' - 5 r ^ l i i l H I i l iM > _ -J* i « l i l l i mTior.;iL L3:3a.:RY o^^ .CAITAOA ' Collection Development Branch - 395 Wellington Stro O^öer secrt ü V , b--'-;. • .....-^••^'•7 ^ A Kolmkümmend aastat ei ole ajaloos pikk aeg. Kuid inimeas on see siiski tähelepandav aeg. Kui ,JVIeie Elu" esimehe number ilmus) 22. märtsil 1950. a., siis tähendab see seda, et Eestlaste Ajaleht Paguluses — ,>Meie Elu" võib käesoleva numbriga märkida oma 30 aasta ilmumist. See on mitmel põhjusel tähelepandav aeg ja seepärast arvamegi, et tohime pühendada „Meie Elule" käesoleva kirjutise. Eesti ajaleht nii oraalajal vab^l kodumaal, kut -ka nüüd paguluses on siiski elav organism, mis peegeldab meie ühiskondlikke püüdlusi, võitlusi ja saavutusi kõikidel rinnetel. Ilma pagulasleheta ei oleks meie^ ühiskond see, mis ta tänapäeval on. ühiskondlik töö vajab eksponeerimist, ytulipunkti toomist, teatavakstegemist sest teisiti läheks ta kaotsi ja kustuks sinna kus igasugune sündmus lõpeb. Ilma eesti ajaleheta ei ilmuks see kusagil mujal ,JVIeie Elu" kuulub nende eesti pagulaslehtede hulka, mis on ellu kutsutud ahiult eesti ühiskonna teenimiseks. Tä pole ilmuma hakanud selleks, et esindada isiklikku äri, ambitsioonide või et poliitilisi grupeeringuid teenida. Selle püüdlusega on ta või- . niidvilmuda .aljti .jiiffeta.,süd.am|ir,, tunnistusega jaikotuses, et seda vahet ühiskonnas mõistetakse ja hinnatakse. Kuipalju s4e on korda laimud, seda otsustavad lugejad ja kolmekümne aasta jooksul on. lugejad ,J!V!eie Elu'le" oma poolehoiu andiilud. Ilma oma ajaleheta viibiks ühiskond teatud teadmatuses ja võib kergesti ühiskonna mitme-t sugustes vooludes sattuda isegi kaootilisse olukord^. Teadmises, et ajalehe olemasolles näeb iga ühiskonnaliige peagi oma peegelpilti, on loomulikjuks püüdluseks hoolitseda sblje eest, et see peegelpilt võimalikult ratsionaalne, ühiskondlikuit vastuvõetav ja meeldiv oleks. Alati püsib teadmine, et ajaleht võib ka omaltpoolt — juhtkirjaliselt — sõna võtta ja oma^kiltuse või laituse avaldada n.n, kõrvaltvaatajana, õnneks on meie ühiskond püsinud selline, et kriitilisteks sõnavõttudeks on vajadust harva õl- • ••nud. • • Kõige selle juures on ,,Meie Elu" suutnud olla rohkem, kui oma lähima ümbruskonna leht. Oma ruumi ulakuses on ta püüd-i nüd haarata kaasmaalasi kogu maailmas ja on tähelepanu pühendanud maailma sündmuste kujunemisele poliitilisel, majaiii-duslikul ja ühiskondlikul pinnal. Kui lehitseda seniilmunud „Meie Elu" huÄibreid, siis peegeldub kogu maailm oma arengutega selles. Leht on pidevalt andnud juhtkirjaliselt oma seisukohad ja soovitused paljudes küsimustes olgu need vahekorrad punaste maadega või majanduspoIUti- Ilsed kujunemised või nende puudumine poliitikute sageli eksiteel olevates kätes. See ei ole ainult meie onia hääl meie endi tarvis. Ottawas on meile korduvalt kinnitatud^ et meie põhimõtelised seisukohad on leidnud selekteeritud tõlki" mist ja on maandunud eri alade ministrite kirjakastis mõtlemiseks ja seisukohavõtmiseks. See on ainult positiivne, sest Kanada on vaba maa Ja parim neist kuhu võinuksime sattuda. Julgeme arvata, et vähemusühiskondade tegevuse ja nende tarvis trüki^ tud ajalehtede ühine mõju on teinud Kanadast ametlikult mit-mekultuurilise maa jä hoidnud teiskeelseid rahvaid n.n. sulatus-potist, kus erirahVad aastatega kaovad. See on suur ja positiivne väärtus ja on toonud eriräh-vuste grupid tasavägisesse olukorda enamusrahvustega siir^, ,^eie Elu" ei koosne ainult väijiaaridva Mr aktsionär ridest, nende poolt valitud juha-tusest, toimetajaist/talituse koosseisust, trükikojast. Need on küll vajalikud üksikelemendid, kes annavad oma töö ja hoole, et leht järjekindlalt ilmuda saaks. Leht koosneb ka välistest kaastöölistest, regulaarsetest ja korralistest, kes hoolitsevad omapoolsete informatsioonide eest, mis on võinud ,;Meie Elu*s" ilmuda. Leht koosneb väga tähtsas osas ka tema lugejaskonnast, ärisõpradest ja kuulutajaist, kellele ,JM[eie Elu" on vajalik või kes mõistavad tema ilmumise tähtsust. Kõigile neile saadab „Meie Elu" oma kõlmekümnendal aastapäeval oma parimad tervitused ja tänu ja loodab, et see vastas-. tikune arusaamine ja poolehoid kestab veel pikki aastaid selleks, et leht saaks anda oma parima meie kõikide ja eriti kogu eesti ühiskonna hüvanguks, üksikult meie ei saavuta midagi. Koos . meiesuudamepalju. , , §^ VEIDENBAUM / E.K.K. esimees j^ l a ; - Eesti Ev. Luteri Usu Peetri Kogudus Falmipuudepülial püliapäeval, 30. märtsii s.a. kell 6 õhtul toimub Peetri kirikus Torontos Kaastegevad: Musica Divlna koor jä Musieä Viva orkester Lembit Avessoni juhatusel Solistid :Lo!s Bradley, Margaret Šmith, ja Irene Loos Kavas r Carissimi,. Kuhnau, Albinoni; ja PergolesI Pääsmeks klrikukorjandus,^ ^^^^^^^^^^^ avaras uues Furlane Klubis 7065 Islington Ave„ laupäeval, 10. mail alguse^^^^ 6 p.l. Pääsniied $20.00 isll^ult — prl. V. SlUart tel. 483 1955 õhtuti 5AGULUI Second Class Mail Registration No. 1354. Nr. 13 (1571) 1980 NELJAPÄEVAL, 27. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 27 XXXr aastakäik mtamammmmmmmmmuxsi m HELSINGI (M. E.) - Soome Akadeemia päeval president Kekkonen andis akadeemiku aunimetuse Tartu ülikooli soome-ugri keelt^ instituud! direktorile, professor Paul Aristele, 75. Akadeemiku tiitel võib Soomes olla samaaegselt 12-nel soomlasel, aga välismaalastele antavate tiitlite määr pole piiratud. President annab aunimetuse teaduste kesktoimkonna ettepaneku järgi. 1970. a. Soome Aka-teemla organisatsioon uuendati ja pärast seda on akadeemiku tiitli vastu võtnud ühel^sa soomlast ja kaks välismaalast. Peale Paul Arlstet sai ka vilest välismaalasest soome akadeemik, iiimelt Peter Hajdust Ungarist, Torsten Hägerstrandist Rootsist, WlodzhnierzKurylowiczlst Poolast nhig ameeriklastest Ancel Keys koos Johii C. Wheatleyga. Näitleja Rudolf Lipp 600-le külalisele. (Lähemalt St. Lawrence Town Fotõ^Elna I>~ Kulg! ingMsi|m»:e:^^^^ 'regatist, ei ole. Briti valitsus' muülma; omä' seisuki>iuä Etini' Viipariigi' i^: nustamise osas, selgub Inglise Štokhõlmi saatkonna kirjast Eesti Shahh Egiptuses Shahh läheb operatsioonile Kairo sõjaväehaiglas. Ta lahkus Panamast mõni tund enne kui oleks esitatud te-ma väljanõudmise dokumendid Iraani poolt. Egiptuse president Sadat oli lennuväljal vastu võtmas, kus ta ütles khidlalt, et Shahh võib jääda Egiptusse nll kauaks kui ta soovib. Iraanis tekkis uus vihalaine ja Egiptuse, Panama ja USA süüdistamine. Arvatakse, et olukord pantvangide osas e! ole muutunud kerge- Vastüses Inglise peaministrile saadetud 'kirjale olümpiamängude korraldamise asjas Moskvas ja Tallinnas, üteldakse R. Goring-Morrise poolt alla kirjutatud 19. veebruaril 1980 dateeritud kirjas muuhulgas: EI TUNNUSTA ÄNÄSTAMIST • „Kui mängud peaksid toimuma N. Liidus ja briti meeskond osa võtma Tallinnas töimüvaist võistlustest, soovib valitsus selgelt rõhutada, et see mingil viisil ei muuda poliitikat endiste Balti riikide suhtes. JSIagu teised valitsused, on ka Briti valitsus tunnustanud neiide vabariikide inkorporeerimise fakti N: Liitu, aga valitsus pole kunagi tunnustanud seda inkorporeerimist' legaalsena. Valitsus on seepärast alati keeldunud-inkorporeerimise legaalsuse tunnustamisest ja on seda seisukohta väljendanud paljudel eri kordadel. See joon on jätkuvalt valitsuse seisuko-haks.";.,:; VÄUAKUTSE KÕIGILE , ' •; Briti saatkonnast saabunud kirjale oli lisatud ärakiri Inglise peaministri Margaret ThätGheri kirjast Briti Olümpiakomitee esimehele Sir Denis Follows'ile 22-st jaanuarist mil-le ta lõpetab, sõnadega: „01ümpiamängüde ideaal on väärikas ja mängud peaksid demonstreerima indiviidi vaba vaimu tublidust. N. Liidu teguviis Afganistanis on äga täielikuks vastandiks olüm-piaideaalile. On väljakutseks meile kõigile hoolitseda selle eest, et mängud, võiksid toimuda ilma et nad ja-, taks muljet et N. Liidu sõjaline kallaletung on heaks kiidetud." 29. veebruaril Eesti Rahvusfondi esimeps Endel Krepp ja Eesti Ev. Lut. ICiriku peapiiskop Konrad Veem saatsid apelli Inglise peaministrile seoses käimas oleva diskussiooniga , olümpiamängude üle Moskvas ja Tallinnas, milles nad ütlevad muu- Selleks, et lõpetada kodusõda plasi-nitsetakse San Salvadoris praegu valitseva hunta poolt maareiformi, kus võõrandatakse ..kaks ..kolmandikku praegu rikaste suurmaaomanike käes olevast maast ja jagatakse välja maata inimestele. Arvatakse, et se<^ toimub USA survel, et lõpetada kodusõda. Kuid paljud olukorra tundjad arvavad, et see ei päästa olukorda, sest mässulisi relvastatakse ja juhitakse Kuubalt ja mässulised ei taha maad, vald kolhoose Moskva eeskujul. STOKHOLM {M> E.) ~ 11. märtsil asutas Mart Niklus Mosk-vasse sõitma, et seal ajada oma emigratsiooni — ning tööasju si. ICell oli 20.03, kui ta viibis just Tartu jaaimas seisva rongi vagunis. Äkki sisenes KGB töötaja Anti Talur. Ta liaaras kätte MartMikluse portfelli ning koti ja tormas vagunist välja. Omanik sööstis järele, kuid rongist väljunud, haarasid Mart luse kinni KGB 'major; Ots, major Buttef j leitnant Sepper,: Nad esitasid talle 18. jaanuaril Moskvas alla kirjutatud määruse Mart Nikluse eluaseme läbiotsimiseks. Vahepeal, kell 20.06 väljus rong. Mart Niklus otsiti jaamahoones läbi, avati tai kaasas olnud kirjad, mida ta kavatses postitada Moskvas, kuid mitte midagi ära ei võetud. Läbiotsimise määrus oli esitatud seoses Moskvas Tatjana Velikänova vastu algatatud kohtuasjaga. Nikluselt loodeti kaalukat alust, et julge võitleja Vangistusse saata. Jaamahoones ja - selle ees karjus Mart Niklus möödujatele, et KGB tahab temaga õigluse nõudmise eest arveid õiendada. Ta nimetas kõvasti KGB töötajate nimesid, kes teda kinni" hoidsid, ja osutas neile. Kogunes rohkesti inimesi eriskummalist vaatepilti jälgima. KGB meestega olid ühinenud ka paarJkolm miilitsat, ühtekokku võttis Mart Nikluse kinnipidamisest osa kiimme isikut. Seejärel topiti asjaosaline autosse ja sõidutati tema maja ette Vikerkaare, tn. 25. õues hõikas Niklus, et vanemad ei avaks ust. Uks järgi suletuks, kuigi^ KGB tegelased ukse taga meele-tult lõhkusid. Nad ähvardasid isegi selle maha lõhkuda. Sellegipärast nad majja ei pääsenud. Vahepeal vaadati Mart Niklus hoolega üle. Tal ähvardati ära võtta õpetajakutse jne. Kell 21.50 KGB töötajad ootama, tult lahkusid sündmuspaigalt. Kui kõik oli vaikseks jäänud, lasksid va-, nemad kähku oma poja majja, kes haaras mõned hädatarvilikud asjad Jä lahkus varjatult Tartust. Võimudele on tema praegune asukoht teadmata. Telegramm sündmuse kohta ei jõudnud Stokholmi. • . Jüri Lina : -,,1980 a, olümpia-regatt Tallinnas, Eestis, on kavandatud nii, et selle start toimuks 21. juulil missugune päev juhtub kokku langema sama kuupäevaga 1940, niillal Eesti ;ja teised Baiti riigid ametlikult kuulutati „sotsialistIikeks vabariikideks'', pärast seda kui need olid okupeeritud N;. Liidu sõjajõudude poolt. Hiljuti avaldatud artikkel ajalehes ,,Kodumaa"( hr. 52, 1979) Tallinnas kinnitab taas seda laadi propagandat. Eesti komfnunistliku partei .keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino ütleb teretulemast kõigile Moskva olümpiaadile ja Tallinna regatile Eesti NSV juubeliaastal, et tutvuda tehtud töö ja sa^avutustega. Meie kindlaks arvamigöks on, et N. Liidul ei tbhiks olla lubatud samaaegselt ikestada rahvaid ja korraldada olümpiamänge. Meie arvates N. Liit ja idabloki maad peaksid pidama kinni ÜRO deklaratsioonis Ja Helsingi lepingus määritletud inimõigustest. Tundes N. Liitu meie usume, et Moskva olümpiamängude boikoteeri-niine oleks üheks teeiks, kuidas N. Liidu rahvale rahulikul viisil näidata, et midagi on viltu ja lääs ei kiida heaks ta käitumist ei inimlikul ega poliitilisel alal." Laupäeval, 29. märtsil algusega kell 9 hom; Torontos, :EestlMajas,; KONVERENTS KANADAS 1980-dail aastail" Konverentsist on õigustatud osa võtma kõik eesti organisatsioonid ja kogudused Kanadas. Konverentsist osavõtmist palutakse registreerida EKN büroos. Konverentsi Komitee. 1,13; kl 1.30 Tartu College'is. IQ Laste etendus noorele ja Pääsmed 15.—, pensionärid |4.-, 13.—, eelmüügil Eesti Abistamiskomitees. MacMillän teatris, Edward Johnson Building", Toronto nel|apäeval, 27. märtsil ja laupäeval, 29. märtsil kl. 8 õ. Pääsmed müügütelefonüA.^^^K^^ iiiiiiiiiillllli^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-27-01
