1980-03-27-05 |
Previous | 5 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Harry Eoman •— Kanada rahvusmeeskoma treener.
Lähenevate olümpia mängude mõtted sageli rändavad kodumaale,
kuna Tallinnas on kavandatud olümpiaregatt, kui muidugi
need mängud nüüd üldse toiriiuvad, ,3^eie Elu" vestles sel puhul
Kanada purjespordi rahvusmeeskonna treeneri Harry Romaniga.
See suure vastutusega ülesan- •
ne viis läinud aastal meie tuntud
purjesportlase ja olümpiatreeneri
koos meeskonnaga; paljudeks päevadeks
võõrastele, vetele võistlustele
ja treeningule. Alles niõni päev taga-gasi
saabus Kanada meeskond koju
kuidmedaiiga maailma meistrivõist-lu&
telt Puerto Rico'st.
Purjesport on olnud HärrVij Romani
elu. Ta ori küll rohkeni paadis olnud,
kui maal kõndinud. Meri, paat
ja tuul said talle'omaseks juba 10
aastaselt isa 'kõrval Tallinna lahel
purjetades. . Isa , omas purjeka;, oli
Tallinna jatklubi liige ja paljude au-hinna-
pokaalidfe omanik. Harry sündis
Tallinnas 1928 ja on juba 42 aastat
hoidnud rooli, ja purjenööri. Asunud
sõjakeerises Rootsi, splt algas
tõsine purjetamine ja nüiid purjespordi
kõrguste poole.
Ta on olnud kahel Olürlipiaadil
meeskonna ' koosseisus. Mehhiko
Olümpiamängudel 1968 oli SVz meetri:
,^Solmg" klassis Kanada meeskonnas
ja tulid 5. kohale. 1976 Olümpiarega-mängude
kohtumisele. Kanada meeskonna
kaptenina sõidab Brll Abbot
jun. Särniast.
— Kas mäletate veelTallinna lahe
valgeid lainteharju?
— Mälestused on kaugele maha
jäänud. Ainult Taliinna siluett on sil-mis
ja mälestused isa kõrval paadis
istumisest^ on elavad, vastas Harry,
Tänapäeval aga palju ei loe mälestU'
sed, vaid:maksavadreaised teadmised
ja oskused kohapealse olukorra
tõlgendamiseks ja meeskonnale edasi
andmiseks. Treeneri ülesandeks on
meeskonda nii palju kui vähegi võimalik
kaasa aidata kohapealsete olukordade
uurimisel.. Eestlasena on
selleks suured eeHšed tundes keelt
j ä olles seega võimeline lugema Eesti
purjespordi alast kirjutusi ja kirjeldusi
ajalehtede veergudelt. Igal
võistluskohal oh tähtis teada voolud
• ja võimalikud tuulesuunad ja neid
edasi anda meeskonnale.
Olümpiavõistlused on väga suure
pingeall jä pinge on just see, mida
on tarvis alandada ja lahendada,. Ar-ry
omakorda treenerina tundis suurt
rkhuldüst pikkadest pingutavatest
purjetamispäevadest.
Pärast Kingstoni regitti kanadla-šed
otsisid „Solingi" klassile uut
treenerit. Lõpuks Harry Roman võttis
vastu > pakkumise. Ettevalmistused
1980 Olümpiamängude purjeta-misvõistlusteks
algasid 1977. a. Sellel
aastal kuulus umbes 2 kuud treeningule.
1978 purjetati^i4 kuud ja 6 kuud
1979 aastal. 1980 treening: algas
jaanuaris Euroopas ja kestab kuni
Tallinna sõiduni augustis. ^ Purjeta-takse
Prantsusmaa, Saksamaa jä
Soome vete^. Saksamaal Kieli ja
Soome olud on võrdlemisi sarnased
TaHinnale.
1977. aastal. Maailma meistrivõistlused
toimusid Norras ja Kanada
meeskond tuli esimesele kohale võites
kuldmedali. Teised paadid olid
esimese 16 hülgas, mis on väga täh^
tis, et saada toetust „Spört Goun-
•:xil'ilt^.
1978 toimusid maailmavõistlused
Brasiilias, kus Kanada jäi 2. j ^ 3. kohale
„Spiingi'' klassis ja kaks teist
paati olid esimese 16 hulgas. ;
1979 peeti maailma esivõistlused
Gotlandi vetes' Rootsis. Karjäda ettevalmistus
oli eriti nõrk vaikse tuulega
sõiduks ja tuli leppida 5. kohaga.
Meie treening oli olnud tugeva tuule
jaoks ja võistlused toimusid hoopis
erinevas olukorras.
Äsja koju jõudnud 1980 aasta maailma
esivõistlustelt Puerto Rico'št,
on Kanada meeskond^ jällegi maailmameistrid
samas^ koosseisus kui
võitsid 1977. a. ja ülejäänud 4 paati
olid esimese 16 hulgas 47 osavõtvast
paadist 20-lt maalt. On saavutatud 4
aasta jooksul küllaltki Mrge tase
purjespordis ..Solihg" klassis jä optimistlikult
vaadatakse vastu olümpia-til
Kingstonis oli Rootsi meeskonna • vestades rahvuslikku tagapõhja ja
treeneriks^ võites kuldmedali. Roots- teadmisi on head eeldused, et saab
lased olid üHmalt õnnelikud ja Har-/ kanada purjetajaid õige nõuandega :
Oatario uus Ghild Welfare act nõuab, et
professionaalsed isikud» kes tegutsevad lastega ja
kes ravivad lapsi/ peavad igast kahtlasest
juhusest, niis vihjab laste halvasti kohtlemisele,
teatama Childreri's Aid Society'le.;
See on seadus.
Laste halvasti kohtlemisele vihjavate
kahtlaste juhtude avalikuks tegemine on kõige
paremaks vahendiks selle pahe vastu
võitlemiseks. •
^ Laste halvaste kohtlemine on meie kõikide
probleem. ,
Õpetajad/arstid, haiglaõed, sotsiaal- ^
anietnikud kõik need isikud, kes tegeleva|
lastega või nende ravimiaega — vajavad teier
tegehkku abi, et võidelda laste halvasti j
kohtlemise vastu. Professionaalsed inimesed:
vajavad toetust. Teie moodustate ühe osa
vajalikust lahendusest.
Üksikasjalikuma informatsiooni saamiseks
laste halvastikohtlemise kohta kirjutage tasuta
bröshuüri „YOÜ AND THE ABUSED CHILD"
väljasaatmiseks:
ChildAbuse Information
Ministry of Cönnmunity and
Social Services .:
7th Floor, HepburnBüildiiig
Queen's Park, Toronto, Ontario
M7Ä1E9
jithNorton,
Social Services V
William Davis,Premier.
eskutse
elutsevate
kaasa aidata.
Harry Roman - kuulus Rootsi
„Ekoln" jahtklubisse Uppsalas jä
Kanadas ön. purjetanud „National
jahtklubis" ja hiljem üle viieteistkümne
aasta „Royal jahtklubi" värvides.
Treenerina on ta meeskonnaga
käinud purjetamas Norras, Saksamaal
Kielis, Brasiilias, Püerta Ri-
: eos, Californias Los Angelese*is, San
Fi-anciscosy Seattles, Vancouveris ja
mujal. - : •
— Kas olete rahul oma töö ja olukorraga?;
— See ei ole töö, on huviala, teen
seda suurima naudinguga. See sport
on seotud väga suurte kuludega, mida
riik mitte ei tasu. On väga palju
raha maksnud minevikus, et seda positsiooni
saavutada. Sihiks on olla
kolm korda olümpiameeskonnas.
— Misarvate Tallinnast regati asukohana?
— Olen uhke, et Tallinn valiti. Olles
Kanada meeskonna treeneriks ja
olles eestlane, on suur rõõm ja nauding
kui .olümpiamängude purjetamine
seal toimub. ^
Lisaks purjetamisele suvel on Harry
Roman hakai;iud viljeleriia jääpur-jetamist,
mis on uus ja kasvav spordiala
ning sobib Kanada kliimasse.
Harry Roman avaldab soovi, et
Tohkem eesti noori liituks selle Ilusa
spordiga. Eesti noored Rob. Muru,
Priit Äruvald,;Peeter-Paul Kriisa.
John Kalm, Matti Rükkel ja Sven
Ehvert ori tõusvad tähed„purjede
taevas".. Rob. Muru on paljude sõitude
võitja, - Tahaks neid õpetada Ja
ette valmistada selle kodumaalt kaasa
toodud ilusa: traditsiooni edasi
kandmiseks. Meri moodustab 2/3
meie riigipiirist. Seal purjetati lõbuks
ja selleks, et elamist merelt
tuua. Seal purjetasid esivanemad, et
Vabadussõja veteranid, kes osalesid
1918/20 heitlustes pn jõudnud auväärsesse
eluikka. Katsed neid üles
leida ja raamatusse kanda on ainult
osaliselt õnnestunud Kanada osas.
Praegu on kirjas 26 endist vabadus-sõdalast.
Arvame, et nii mõnigi hall-päev
ja aasta, märkida kas mobili-näduspäevi
eemal omastest ja eesti
ühiskonnast ega ole suutelised ühendust
otsima kaseestlastega. Palume
selle üleskutse lugejaid üle Kanada
lahkelt kaasa aidata ja korjata and-meid
otseselt ning andmed saata Ottawa
Eesti Võitlejate t)hingu esimehe
R.Piirvee'le allpool toodud, aadressil.
Vajatud andmed on järgmised:
1. Veterani perekonna-» ja eesnimi,
2. Aukraad Vabadussõjas, 3r
Praegune aadress, 4. Sünniaeg ja
koht, 5. Vabadussõtta astumise kuu-päine
võitleja veedab unustatuna va-seeritud
või vabatahtlik. 6. tJksuste
ja asutuste nimed. Märkida teenis^
tusliik (näit; reavõitleja, kirjutaja,
velsker, jaoülem, kompanii ülem,
kuulipildur^jjie.).
Et vältida samade isikute kordu-vaf
kontrollimist, teatame juba raamatus
leiduvale v£i)adussõja veteranide
nimed, kellelt või kelle kohta
on meile saadetud andmed: Nimed
on antud registreerimise järjekorras:
1. Kimbergi August (surn.), 2.
Müüd, August, 3. Tomandör, August,
4. Tük, Voldemar, 5. Mathiesen, Voldemar,
6. Uduste,.Eduard, 7. Mägiso,
Apts, 8. Pallop, Juhan, 9. Saar, Hans,
Leeman, Boris/ 11. Riisna, Eduard,
12. Sirkel, Eduard, 13i Pintman,
to, 14. Mändla, Eero, 15. Valge, Ni-
, 16. Esop, August (surn.),
Nilgo, Anton, 18. Rajaste, Aleksander,
19. lomm, Aleksander, 20. Ruu-
Pühäp., 30. märtsil, kl. 6.C0 õht.
Toronto baptisti kirikus toimuva
Juubeliaasta Muusikaõhtu nr. 6-ga
tähistatakse ühtlasi me andeka ning
produktiivsema naishelilooja Helen
Tobas-Duesbergi 60. a. juubelisünnipäeva.
H.Duesbefg, kes hiljuti võitis
Eesti Helikunsti Keskus USA-s poolt
korraldatud uute 'klaverikomposltsi-oonide
võistlusel kaks esiauhinda,
võtab ise õhtust osa, esitades paar
oma orelipala. Sapias tuleb noortekoori
poolt ettekandele esiettekandes
K. Duesbergi „Maarja kuulutus" ja
segakoor esitab ühte juubilari poolt
seatud M. Henna koorilaulu ning
Heleni isa Rudolf Tobiase ;,Eks teie
tea", Helilindi varal demonstreeritakse
autori suurvormis loodud „Re-
. quiemi" mõned osad, mida on sisse
laulnud Washingtoni Presbüteriaani
kirku vaimulik koor, helilooja tütre
Maaja Roosi juhatusel. Dirigentide-
: na, soustidena ning saatjatena osalevad
õhtul cil. Kipper, t.. Kirves,
: M. Krabi, IC. Räid ja A. Alkok. Sõnalises
osas dr. E. Mänd. Sissepääs vaba,
kirikukorjandus.
s
= 9
koduranda kaitsta— hirmu ja armu
võõrastele viia. Meile on antud annet
ja sitkust — tahaks näha rohkem
tahet. Et jõuda esimeste hulka
purjespordis, on tarvis pikka püsivat
treeningut. — Tee tippu ei ole,
Meigi,'kerge olnud!
sauk. August, 21. Ojassoo, Artur, 22.
Täht, Peeter, 23. Jensen, Karl (surn.),
24. Kass, Juliüs, 25. Kass, Peeter, 26.
Raudsepp, Aleksander.
ülemaailmses ulatuses nimekirja
koostamist alustas endine soomusrongi
ülem Endrik Tamm Eesti Ob
vitseride Keskkogu ülesandel.
Andmed Kanadas elutsevate sõjaveteranide
kohta, kes on osa võtnud
Vabadussõjast ja kes ei esine ülaltoodud
nimekirjas palume saata R.
Piirveele järgmisel aadressil: R. Pür-vee,
130 Somerset St. W., Äpt. 1209,
/a, Ont. K2P 0H9.
Ottawa Eesti Võitlejate Ühing
mesid üidse avaldada.
Järgmine samm oleks kohalikes
keskustes tehtud kokkuvõtete
andmed saata'oma asukohamaa:
Kanada, USA, Inglismaa,
Austraalia,' Rootsi, Saksamaa
jne. keskorganisatsioonidele, et
need siis asukohamaa välisminiš--
teeriumitele, UNO üldkogu saatkondadele
New Yorgis ja UNO
liikmesriikide valitsustel' pro-test-
memorändumeid esitaks' ja
maailma ajakirjandust informeeriks.
Kõigil kaasa aidata soovijatel
palutakse MK poolt koostatud
üksikasjaHke ühtlustatud juhendile
saami.seks kirjutada postiaadressil:
Märisikomitee, c/o Estonian
House, Room Nr. 202, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ont,, M4K
2R6, Canada.
MK sellega seotud ja muude
kulude osaliseks katteks palutakse
instruktsioonide soovi kirjale
lisada „Märtsikomitee" nimele
kirjutatud tshekiga või rahakaardiga
vähemalt |2.—. Kõigile
sooviavaldanutele saadetakse
koos mainitud juhenditega ka
MK äsjakoüstatud: 1) „Märtsi-küüditatud
1949" (arreteeritud.
mõrvatud, surnud), ohvrile nimekiri
nr. 2., andmetega, mis
saabunud kuni 25-'märtsini 1980
ja 2) 1944 ja hiljem Nõuk Eeslis
sooritatud genotsiidi, massküü-ditamise
ettevalmistamise, selle
teostajate ja 'muude Eestis tegutsenud
Soveli kurjategijale esialgne
nimekiri.
. - M k sekretär;
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiHiiiiii^
Vabas maailmas on kümneid
tuhandeid asitõendeid Nõuk. Liidus
teostatava kirjade tsensuuri
kohta. Selles ollakse aga vähe
teadlik, et asitõendid leiduvad
kirjade ümbrikel ja ümbrike siseküljel.
'
Märtsikomitee (lühend MK)
avaldab käesoleva üleskutse —
alustagem selle tsensuuri-süstee-mi
uurimist kõigis eestlaste kes-'
kustes ja kodudes kõigil mandritel.
Meie keskorganisatsioonid
peaks sellest selgunud põhiUsest
inimvabaduse rikkumisest Nõukogude
Liidus, kogu maailma informeerima
enne olümpiamängude
algust ja Mädriidi konverentsile
kaebusi esitama.
Kõik sellele üleskutsele kaasa-aidata
soovijad saavad teha esimese
uurimise iseseisvalt oma
kodus ühtlustatud eeskirjade kohaselt.
Kodumaalt saadud kirjade
ümbrikel Eesti NSV postitemplites
ja ümbrike siseküljel
leiduvad tangidega sissepressitud
tsensorite (tsenseerimise)
numbrid ja muud võimalikud
sümbolid on tähendusrikkad
Soveti võimude „hüvi" paljastamiseks.
!
Oleks soovitav, et mõni kohalik
organisatsioon: Eesti Selts,
Võitlejate ühing, kogudus jne.
'koguks siis need üksikisikute
poolt kindlakstehtud andmed
'kokku, kannaks koondtabelisse
kronoloogilises ja N. Eesti postkontoritele
vastavas kokkuvõttes
MK poolt soovitatud juhendite
kohaselt. Sellejuures ei ole va-kirja
saatja, ega saaja ni-
2001 Dasiforth mm . Toronto Ont. , , ...
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 27, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-03-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800327 |
Description
| Title | 1980-03-27-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Harry Eoman •— Kanada rahvusmeeskoma treener. Lähenevate olümpia mängude mõtted sageli rändavad kodumaale, kuna Tallinnas on kavandatud olümpiaregatt, kui muidugi need mängud nüüd üldse toiriiuvad, ,3^eie Elu" vestles sel puhul Kanada purjespordi rahvusmeeskonna treeneri Harry Romaniga. See suure vastutusega ülesan- • ne viis läinud aastal meie tuntud purjesportlase ja olümpiatreeneri koos meeskonnaga; paljudeks päevadeks võõrastele, vetele võistlustele ja treeningule. Alles niõni päev taga-gasi saabus Kanada meeskond koju kuidmedaiiga maailma meistrivõist-lu& telt Puerto Rico'st. Purjesport on olnud HärrVij Romani elu. Ta ori küll rohkeni paadis olnud, kui maal kõndinud. Meri, paat ja tuul said talle'omaseks juba 10 aastaselt isa 'kõrval Tallinna lahel purjetades. . Isa , omas purjeka;, oli Tallinna jatklubi liige ja paljude au-hinna- pokaalidfe omanik. Harry sündis Tallinnas 1928 ja on juba 42 aastat hoidnud rooli, ja purjenööri. Asunud sõjakeerises Rootsi, splt algas tõsine purjetamine ja nüiid purjespordi kõrguste poole. Ta on olnud kahel Olürlipiaadil meeskonna ' koosseisus. Mehhiko Olümpiamängudel 1968 oli SVz meetri: ,^Solmg" klassis Kanada meeskonnas ja tulid 5. kohale. 1976 Olümpiarega-mängude kohtumisele. Kanada meeskonna kaptenina sõidab Brll Abbot jun. Särniast. — Kas mäletate veelTallinna lahe valgeid lainteharju? — Mälestused on kaugele maha jäänud. Ainult Taliinna siluett on sil-mis ja mälestused isa kõrval paadis istumisest^ on elavad, vastas Harry, Tänapäeval aga palju ei loe mälestU' sed, vaid:maksavadreaised teadmised ja oskused kohapealse olukorra tõlgendamiseks ja meeskonnale edasi andmiseks. Treeneri ülesandeks on meeskonda nii palju kui vähegi võimalik kaasa aidata kohapealsete olukordade uurimisel.. Eestlasena on selleks suured eeHšed tundes keelt j ä olles seega võimeline lugema Eesti purjespordi alast kirjutusi ja kirjeldusi ajalehtede veergudelt. Igal võistluskohal oh tähtis teada voolud • ja võimalikud tuulesuunad ja neid edasi anda meeskonnale. Olümpiavõistlused on väga suure pingeall jä pinge on just see, mida on tarvis alandada ja lahendada,. Ar-ry omakorda treenerina tundis suurt rkhuldüst pikkadest pingutavatest purjetamispäevadest. Pärast Kingstoni regitti kanadla-šed otsisid „Solingi" klassile uut treenerit. Lõpuks Harry Roman võttis vastu > pakkumise. Ettevalmistused 1980 Olümpiamängude purjeta-misvõistlusteks algasid 1977. a. Sellel aastal kuulus umbes 2 kuud treeningule. 1978 purjetati^i4 kuud ja 6 kuud 1979 aastal. 1980 treening: algas jaanuaris Euroopas ja kestab kuni Tallinna sõiduni augustis. ^ Purjeta-takse Prantsusmaa, Saksamaa jä Soome vete^. Saksamaal Kieli ja Soome olud on võrdlemisi sarnased TaHinnale. 1977. aastal. Maailma meistrivõistlused toimusid Norras ja Kanada meeskond tuli esimesele kohale võites kuldmedali. Teised paadid olid esimese 16 hülgas, mis on väga täh^ tis, et saada toetust „Spört Goun- •:xil'ilt^. 1978 toimusid maailmavõistlused Brasiilias, kus Kanada jäi 2. j ^ 3. kohale „Spiingi'' klassis ja kaks teist paati olid esimese 16 hulgas. ; 1979 peeti maailma esivõistlused Gotlandi vetes' Rootsis. Karjäda ettevalmistus oli eriti nõrk vaikse tuulega sõiduks ja tuli leppida 5. kohaga. Meie treening oli olnud tugeva tuule jaoks ja võistlused toimusid hoopis erinevas olukorras. Äsja koju jõudnud 1980 aasta maailma esivõistlustelt Puerto Rico'št, on Kanada meeskond^ jällegi maailmameistrid samas^ koosseisus kui võitsid 1977. a. ja ülejäänud 4 paati olid esimese 16 hulgas 47 osavõtvast paadist 20-lt maalt. On saavutatud 4 aasta jooksul küllaltki Mrge tase purjespordis ..Solihg" klassis jä optimistlikult vaadatakse vastu olümpia-til Kingstonis oli Rootsi meeskonna • vestades rahvuslikku tagapõhja ja treeneriks^ võites kuldmedali. Roots- teadmisi on head eeldused, et saab lased olid üHmalt õnnelikud ja Har-/ kanada purjetajaid õige nõuandega : Oatario uus Ghild Welfare act nõuab, et professionaalsed isikud» kes tegutsevad lastega ja kes ravivad lapsi/ peavad igast kahtlasest juhusest, niis vihjab laste halvasti kohtlemisele, teatama Childreri's Aid Society'le.; See on seadus. Laste halvasti kohtlemisele vihjavate kahtlaste juhtude avalikuks tegemine on kõige paremaks vahendiks selle pahe vastu võitlemiseks. • ^ Laste halvaste kohtlemine on meie kõikide probleem. , Õpetajad/arstid, haiglaõed, sotsiaal- ^ anietnikud kõik need isikud, kes tegeleva| lastega või nende ravimiaega — vajavad teier tegehkku abi, et võidelda laste halvasti j kohtlemise vastu. Professionaalsed inimesed: vajavad toetust. Teie moodustate ühe osa vajalikust lahendusest. Üksikasjalikuma informatsiooni saamiseks laste halvastikohtlemise kohta kirjutage tasuta bröshuüri „YOÜ AND THE ABUSED CHILD" väljasaatmiseks: ChildAbuse Information Ministry of Cönnmunity and Social Services .: 7th Floor, HepburnBüildiiig Queen's Park, Toronto, Ontario M7Ä1E9 jithNorton, Social Services V William Davis,Premier. eskutse elutsevate kaasa aidata. Harry Roman - kuulus Rootsi „Ekoln" jahtklubisse Uppsalas jä Kanadas ön. purjetanud „National jahtklubis" ja hiljem üle viieteistkümne aasta „Royal jahtklubi" värvides. Treenerina on ta meeskonnaga käinud purjetamas Norras, Saksamaal Kielis, Brasiilias, Püerta Ri- : eos, Californias Los Angelese*is, San Fi-anciscosy Seattles, Vancouveris ja mujal. - : • — Kas olete rahul oma töö ja olukorraga?; — See ei ole töö, on huviala, teen seda suurima naudinguga. See sport on seotud väga suurte kuludega, mida riik mitte ei tasu. On väga palju raha maksnud minevikus, et seda positsiooni saavutada. Sihiks on olla kolm korda olümpiameeskonnas. — Misarvate Tallinnast regati asukohana? — Olen uhke, et Tallinn valiti. Olles Kanada meeskonna treeneriks ja olles eestlane, on suur rõõm ja nauding kui .olümpiamängude purjetamine seal toimub. ^ Lisaks purjetamisele suvel on Harry Roman hakai;iud viljeleriia jääpur-jetamist, mis on uus ja kasvav spordiala ning sobib Kanada kliimasse. Harry Roman avaldab soovi, et Tohkem eesti noori liituks selle Ilusa spordiga. Eesti noored Rob. Muru, Priit Äruvald,;Peeter-Paul Kriisa. John Kalm, Matti Rükkel ja Sven Ehvert ori tõusvad tähed„purjede taevas".. Rob. Muru on paljude sõitude võitja, - Tahaks neid õpetada Ja ette valmistada selle kodumaalt kaasa toodud ilusa: traditsiooni edasi kandmiseks. Meri moodustab 2/3 meie riigipiirist. Seal purjetati lõbuks ja selleks, et elamist merelt tuua. Seal purjetasid esivanemad, et Vabadussõja veteranid, kes osalesid 1918/20 heitlustes pn jõudnud auväärsesse eluikka. Katsed neid üles leida ja raamatusse kanda on ainult osaliselt õnnestunud Kanada osas. Praegu on kirjas 26 endist vabadus-sõdalast. Arvame, et nii mõnigi hall-päev ja aasta, märkida kas mobili-näduspäevi eemal omastest ja eesti ühiskonnast ega ole suutelised ühendust otsima kaseestlastega. Palume selle üleskutse lugejaid üle Kanada lahkelt kaasa aidata ja korjata and-meid otseselt ning andmed saata Ottawa Eesti Võitlejate t)hingu esimehe R.Piirvee'le allpool toodud, aadressil. Vajatud andmed on järgmised: 1. Veterani perekonna-» ja eesnimi, 2. Aukraad Vabadussõjas, 3r Praegune aadress, 4. Sünniaeg ja koht, 5. Vabadussõtta astumise kuu-päine võitleja veedab unustatuna va-seeritud või vabatahtlik. 6. tJksuste ja asutuste nimed. Märkida teenis^ tusliik (näit; reavõitleja, kirjutaja, velsker, jaoülem, kompanii ülem, kuulipildur^jjie.). Et vältida samade isikute kordu-vaf kontrollimist, teatame juba raamatus leiduvale v£i)adussõja veteranide nimed, kellelt või kelle kohta on meile saadetud andmed: Nimed on antud registreerimise järjekorras: 1. Kimbergi August (surn.), 2. Müüd, August, 3. Tomandör, August, 4. Tük, Voldemar, 5. Mathiesen, Voldemar, 6. Uduste,.Eduard, 7. Mägiso, Apts, 8. Pallop, Juhan, 9. Saar, Hans, Leeman, Boris/ 11. Riisna, Eduard, 12. Sirkel, Eduard, 13i Pintman, to, 14. Mändla, Eero, 15. Valge, Ni- , 16. Esop, August (surn.), Nilgo, Anton, 18. Rajaste, Aleksander, 19. lomm, Aleksander, 20. Ruu- Pühäp., 30. märtsil, kl. 6.C0 õht. Toronto baptisti kirikus toimuva Juubeliaasta Muusikaõhtu nr. 6-ga tähistatakse ühtlasi me andeka ning produktiivsema naishelilooja Helen Tobas-Duesbergi 60. a. juubelisünnipäeva. H.Duesbefg, kes hiljuti võitis Eesti Helikunsti Keskus USA-s poolt korraldatud uute 'klaverikomposltsi-oonide võistlusel kaks esiauhinda, võtab ise õhtust osa, esitades paar oma orelipala. Sapias tuleb noortekoori poolt ettekandele esiettekandes K. Duesbergi „Maarja kuulutus" ja segakoor esitab ühte juubilari poolt seatud M. Henna koorilaulu ning Heleni isa Rudolf Tobiase ;,Eks teie tea", Helilindi varal demonstreeritakse autori suurvormis loodud „Re- . quiemi" mõned osad, mida on sisse laulnud Washingtoni Presbüteriaani kirku vaimulik koor, helilooja tütre Maaja Roosi juhatusel. Dirigentide- : na, soustidena ning saatjatena osalevad õhtul cil. Kipper, t.. Kirves, : M. Krabi, IC. Räid ja A. Alkok. Sõnalises osas dr. E. Mänd. Sissepääs vaba, kirikukorjandus. s = 9 koduranda kaitsta— hirmu ja armu võõrastele viia. Meile on antud annet ja sitkust — tahaks näha rohkem tahet. Et jõuda esimeste hulka purjespordis, on tarvis pikka püsivat treeningut. — Tee tippu ei ole, Meigi,'kerge olnud! sauk. August, 21. Ojassoo, Artur, 22. Täht, Peeter, 23. Jensen, Karl (surn.), 24. Kass, Juliüs, 25. Kass, Peeter, 26. Raudsepp, Aleksander. ülemaailmses ulatuses nimekirja koostamist alustas endine soomusrongi ülem Endrik Tamm Eesti Ob vitseride Keskkogu ülesandel. Andmed Kanadas elutsevate sõjaveteranide kohta, kes on osa võtnud Vabadussõjast ja kes ei esine ülaltoodud nimekirjas palume saata R. Piirveele järgmisel aadressil: R. Pür-vee, 130 Somerset St. W., Äpt. 1209, /a, Ont. K2P 0H9. Ottawa Eesti Võitlejate Ühing mesid üidse avaldada. Järgmine samm oleks kohalikes keskustes tehtud kokkuvõtete andmed saata'oma asukohamaa: Kanada, USA, Inglismaa, Austraalia,' Rootsi, Saksamaa jne. keskorganisatsioonidele, et need siis asukohamaa välisminiš-- teeriumitele, UNO üldkogu saatkondadele New Yorgis ja UNO liikmesriikide valitsustel' pro-test- memorändumeid esitaks' ja maailma ajakirjandust informeeriks. Kõigil kaasa aidata soovijatel palutakse MK poolt koostatud üksikasjaHke ühtlustatud juhendile saami.seks kirjutada postiaadressil: Märisikomitee, c/o Estonian House, Room Nr. 202, 958 Broad-view Ave., Toronto, Ont,, M4K 2R6, Canada. MK sellega seotud ja muude kulude osaliseks katteks palutakse instruktsioonide soovi kirjale lisada „Märtsikomitee" nimele kirjutatud tshekiga või rahakaardiga vähemalt |2.—. Kõigile sooviavaldanutele saadetakse koos mainitud juhenditega ka MK äsjakoüstatud: 1) „Märtsi-küüditatud 1949" (arreteeritud. mõrvatud, surnud), ohvrile nimekiri nr. 2., andmetega, mis saabunud kuni 25-'märtsini 1980 ja 2) 1944 ja hiljem Nõuk Eeslis sooritatud genotsiidi, massküü-ditamise ettevalmistamise, selle teostajate ja 'muude Eestis tegutsenud Soveli kurjategijale esialgne nimekiri. . - M k sekretär; iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiHiiiiii^ Vabas maailmas on kümneid tuhandeid asitõendeid Nõuk. Liidus teostatava kirjade tsensuuri kohta. Selles ollakse aga vähe teadlik, et asitõendid leiduvad kirjade ümbrikel ja ümbrike siseküljel. ' Märtsikomitee (lühend MK) avaldab käesoleva üleskutse — alustagem selle tsensuuri-süstee-mi uurimist kõigis eestlaste kes-' kustes ja kodudes kõigil mandritel. Meie keskorganisatsioonid peaks sellest selgunud põhiUsest inimvabaduse rikkumisest Nõukogude Liidus, kogu maailma informeerima enne olümpiamängude algust ja Mädriidi konverentsile kaebusi esitama. Kõik sellele üleskutsele kaasa-aidata soovijad saavad teha esimese uurimise iseseisvalt oma kodus ühtlustatud eeskirjade kohaselt. Kodumaalt saadud kirjade ümbrikel Eesti NSV postitemplites ja ümbrike siseküljel leiduvad tangidega sissepressitud tsensorite (tsenseerimise) numbrid ja muud võimalikud sümbolid on tähendusrikkad Soveti võimude „hüvi" paljastamiseks. ! Oleks soovitav, et mõni kohalik organisatsioon: Eesti Selts, Võitlejate ühing, kogudus jne. 'koguks siis need üksikisikute poolt kindlakstehtud andmed 'kokku, kannaks koondtabelisse kronoloogilises ja N. Eesti postkontoritele vastavas kokkuvõttes MK poolt soovitatud juhendite kohaselt. Sellejuures ei ole va-kirja saatja, ega saaja ni- 2001 Dasiforth mm . Toronto Ont. , , ... |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-27-05
