Meie Elu = Our life, June 17, 1982

              MEOAPÄEVAL, 17. JUMEL - THmSMY, JUME 17
LEMBIT J Ä N B 60
9 0 0
Lembit Jänese sünnipäevapeo kõ­nedest
ei selgunud kui palju ta on
nautinud oma möödunud kuui^küm-ne
aasta suurt vaheldusrikkust, kuid
kahtlust d jäänud tema ettevõtmiste
edukusest ja panusest meie ühis­kondlikus
töös.
Lembit sündis 4. juunil 1922 Pär­numaal
Rinn^ talus. Isa oli tal valla­vanem
ja ka kaitseliidu: kompanii
pealik, ema naiskodukaitse esinaine.
Poeg oli siis ka loomulikult noorkot­kaste
ridades ja noorrajsurite rüh­mas.
Pisut ringirändamise järele lõ­petas
ta Türi gümnaasiumi 1941. a.
õigiäegs^ rettuminemisega pääsesid •
isa ja poeg ljuuniküüditamisest,
Järgnes kuus semestrit Tartus põl­lumajandusteaduskonnas,
kuni selle
sulgemiseni.:Olles vahepeal ^abiellu-nud!
oma noorpõlve tutvusega —
Meeri iKoppeliga — ta sai t^öle Tal­linnasse
turukorraldusvalitsiises pii^
manduse alal. . i
ISelle aja põnevamad momendid
olid Tallinna pommituse üleelamine
ja viimase-minutiline põgenemine
rongiga Haapsallu, sealt edasi Hiiu­maale,
Saaremaale kuni Roomussaa-
1 rpst sai Saksamaale. Sel teekonnal
on eriline tähtsus seepärast, et see
andis Lembitule eesti-rootslase sise-tunde,
nii'et seda is^gi Rootsi saat-v
konnas , usuti ja neile välispassid
anti, 1 mis neid Rootsimiaale toid
märtsis 1945. a.
Lembitu karjäär Rootsis oli mit­mekesine
ja lõulsis kiirelt: Ikollm
Icuud põllutööline, kuus kuud vabri­kus
'keevitajaks, kolm kuud tekstiil-vabriku
tööliseks ja lõpuks Möindali
õlivabriku analüütilise keemia labo­randiks
kuni Rootsist lahkumiseni
1948..a. sügisel 1
• Ookeani teekonnaks muretseti 70 _
aastat pna, 70 jalga pikk. kalalaev
,,österväg", mis tõi nüüd juba. kol­meliikmelise.
Jäneste pere ja teised
osanikud Halifaxi. Kuna omati kala- .
laev ja sõitjate hulgas oli kaks Pär­nu
kalurit, organiseeriti Halifaxis
kalapüüki. Nelja kalastusretkega "ko­geti,
et Atlandi kalad käituvad teist­moodi
kui Pärnu lahe omad, mistõt­tu
laev müüdi enne kui võlad oleksid
ületanud laeva hinna. See oli vist
Lembitu ainukene ebaõnnestunud et­tevõte.
Tuli alata jälle alt peale: kolm päe.
va lihttööline kalavabrikus, siis pro­motsioon
laboratooriumi tehnikuks,
hiljem kvaliteedikontroUijaks. 1952.:
a. sügisel sai Lembil Newfoundlandis
ehituseloleva kalafileetamise ja kül­mutamise
vabriku juhataja koha.
Seal ta seadis sisse iKanada esime­se
„FislLSticks" produlctsiooni^liini.
Kolme^ aasta pärast asus Lembit St.
John'sFishery Products Ltd. tehnili­se
juhataja kohale, järele vaatama
kaheksat vabrikut ja kahe aasta pä­rast
sai ta nelja vabriku administ­raatoriks.
1959. a. asus Lembit suurele maale,
Montreali Blue Water Seafoods Ltd.
produktsiooni ja uurimistöö juhata­jaks
^ kus tööväli ulatas ka lõunapco-
: le ÜSA rannale. Siinseks uuenduseks-oli
esimese taignasse kastetud kala
kiilmetusliini sisseseadmine.
JKümme aastat hiljem 1969. a. ko-
• liti veel kaugemale sisemaale, Toron­tosse,
kus asutas Grimm's Foods
Ltd. olles ise veerand osanikuks.. Äri
õitses. Produktsioon oli mitmekesine
ja turule toodi uusi produkte igasu­gu
kaladest,, hännaselistest, sibub-
, rõngastest, õunte ja seenteni.
Toronto läheduses Woodbridges
annab • Grimm's Foods tööd kuue­kümnele
isikule. Vahepeal on Meeri
ja Lembitu kolm poega kasvanud,
ringi vaadanud mujal, ja° isa firma
juurde tagasi tulnud, ning ühes'koos
firma teistelt^sanikelt välja ostnud.
Tänapäeval tuuakse toorkalu kül-
. munult kokku igast maailmakaarest
ja see on annud võimaluse osa võtta
eriala konverentsidest tihti Kanada
ametliku esindajana ja kala otsimls-retketelt
Lõuna Ameerikas, ja Euroo-pas.-...
. . • •: ' '
'i Eestlaste organisatsioonidest on
! Lembit Jänes aastate vältel mitme-
; suguste juhatuse anietkditadel ol­nud
korporatsioon *Rotalias,Mont-^
reali koguduses ^ (1961—1967), Vana-
Andrese koguduse nõukogus ja To­ronto
Eesti Majandusklubis.
I peale yõistlusrohkes äriilmas eda­sijõudmise,
on Le|nbitul jätkunud
a^ga ja energiat hoida sidet paljude
. sõpradega ^ nagi^ kujukat iseloo-
' Korp! Amicitia't tabas ra^ke kao­tus:
Surmaingel viis äkitselt mei©
perest asendamatu Aino Onny Dia-mondi.
Palju meid on veel Tartu
ülikooli vilistlaskonnast? Kuid koi°
gist paratamatustest suurim OB.
surm jä meie ei suuda sinna midagi
teha. Aino oli iakordne: imposant­ne,
vaimukas, rikas emotionaahie
mälu ja huumorimeel. Tallinnas käis
ta II Linna Tütariaste Gümnaasiu­mis
ja lõpetas 1930. a.. Tartu Üli­kooli
filoloogia (saksa, ingliskeel).
Andis lubaduse oma isa August Inger=
mann'ile mitte abielluda, kuni lõpe­tab
ülikooli. 1930. a. abiellus major
Eino Onny'ga. 'Nendel sündis 1935. a.
poeg Aarne. Tulid rasked ajad meie
kodumaale. Major Onny arreteeriti
ja ta kadus jäljetu vene võimude
vangilaagri. Sakslaste tulekul töötas
Aino Tallinnas Päevalehe juures. Ta
põgenes pojaga viimase laevaga Sak­samaale,
ikusta töötas DP laagris
tõlgina ja 'kooliõpetajana. Saksa­maalt
emigreerus 1949. a. USA-sse.
Alguses oli väga raske. 'Pidi töötama
ja poega kasvatama. Kuid hiljem "sai
at hea koha „Simon -^hester Publis-hing
Corp." juurde, kus ta töötas
üle 20 aasta tellimisösaikonna mä-nediherina.
1972 Aino abiellus major
Mihkel •Diamond'iga. Maikuul läksid
nad Knoxville Tenn. World Fair'ile.
Seal sai ta halvatuse ja 12. mail kell
4 a.m. vaikis Aino süda^
Aino oli suur eestlane. Ta võttis
kogu oma hingega meie konvendi
eltist osa. Siiralt armastas noori ja
püüdis neile õpetada Tartu üliõpilas-kombeid
ja traditsioone. Ta oli uni­kaalne...
Kallis Aino, mälestus Sinust jääb
alati meiega.
Per aspera ad astra!
imm shmEum
New York
„Meie Elu" m. 24 (1683) 1982
RYISE NOUDLEJAL
Arvatavasti seoses Uue-Aasta luba­dustega,
on märgata,- et jaanuaris
Inimestel on huvi ühineda mõne ter-viseklubiga
või programmi jätkata.
Samuti on täheldui P. Ameerikas
tublisti kasvanud tihe hea kehalise
seisundi saamiseks — mõeldagu ai­nult
kümnetele tuhandetele marato-aü
jooksjatele.
(Q^ ennustatud, e: järgmise 2(^ne
©. jooksul töötundide arv nädalas
langeb 30-le ja erruminek võib alata
juba 45^ aastaselt — s.t. suurenenud
vabaaeg võimaldab rohkem aega pü«
hendada ka kehakultuurile. Andes
Ihead eeskuju jääb vanemate kohus­t
u s i lapsi ette vä mistada vabaaja
intelligentseks kasu
Selle aasta ,;Meie
Rootsi on üha rohkem aviatamas Eduard Tubinat...
Juunikuu 13-al päeval 1922 sündis
Viljandi maakonnas, dfõltsama linnas
tõsine ee^ti mees — Ülo Jürima. Noo­rusaja
jjühtumitest, ikriduskäigust
ja teistest varprustest kirjutaitakse -
tavaliseltj et lugupidanüst näidata
jutu pikkusega. Käesoleva mehe juu­res
olöksid need märked asjatud.
•Küll võime aga vaadelda lähemat
minevil^ku ja olevikku, kus näeme
juubilari kindla eestimeelse ideoloo­gilise
põhialusega ja suunaga, van­kumatu
kommunismi /ja türannia
vastu võitleja ja seisukohtadega, mis
pärast sügavat arusaamat leiavad
avaldamist ja ülekõige- — 'jäävad
kindlaks'ja püsivaks.
Meie ühiskonna poliitilises segadus
ses püütakse eraldada sisepoliitikat
välispoliitikast. Juubilar defineerib
meie rahvast ja tema maad puuduta­vaid
küsimusi rahvuspoliitikaga. Vae-valton
ka meie ühiskonnas enam
kiindunud ja end-ohverdavat töö­meest
rahvuspoliitilise heaikäekäigu
ja selle ideoloogilise suuna hüveks.
Tema sürad südamesoovid meie maa
hea-käekäiguks peegelduvad tema
vaate's ja üthises. Selles osas ei tun­ne
jujubilar umbkaudseid definitsioo­ne,
väid respekteerib ja praktiseerib
täie südame ja innuga kaasalöömist
täis.ii'ahvu.slikus eesti vaimus ja suu-ms.
• ; .;•
Tema meelsusest on tulu saanud
kõik organisatsioonid, kus juubilar
on oma panuse annud ja märgi jät­nud.
.Eesti Rahvuslaste (Kogu Kanadas
asutajaliikmena ja esimehena on
.juubilar näidanud tegeliku: tööga
oma veendumusi ja seisukohti.
Jääb soovida, et Sinu suunavat ja
õiglast mõtet on veel mitmeks aasta­kümneks
ja selleks tööks soovib Sul­le
Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas,
Sinu kaastöölised ja Sinu sõbrad
Sulle head tervist, õnne ja jõudu, kui
meenutad oma 60-t sünnipäeva.
AKSEL SASÜUMETS
SfOraOLM.. (EPL) ™ Helilooja•
Eduard Tubina ees on äMd väravad
avanenud. Rootsi arvustus on tema
kuuenda sümfoonia puhul teda twi-nistanud
„suureks helimeistriks" ja
temast kõnelevad äkM rootsi ajale­hed
ja muud massimeediumil!.
Eduard TubÜi sai mõne päeva eest
25 000-kroonisfc kunstnikutoetise
rootsi Konstnärsnämndenilt, mispii.
Iiul ajaleht txpr^ssien teda inteiv-
JGseerib, küsides: „Eduard Tubin,
mis teed • sa ' selle. rahaga?" Eduard
ITwbim on vastanud:
— See oli maksuvaba tööstipsn-dium,
mille ma sain. 'Kui sa tegeled
muusikaga, siis on vaja vaikust ja
rahu. Raha annab muile võimaluse
elada n i i . ..
Eduard Tubin viib jutu tema-äsja­se
kuuenda sümfoonia esitamisele
Berwaldi kontserdisaalis:
—• 'See on väga raskestimängitav
ja see oli õieti esimest korda. JMS
seda esitati nii nagu ta peab olema.
See läks suurepäraselt tänu mu rah-vuskaaslasele
Neeme Järvile, kes di- >
rigeeris. •:
Edasi tuntalcse huvi-, kuidas on tõ- i
sise muusikaga tegeleva helilooja
olukord siin Rc>otsis?
^Senini on see läinud päris hästi.
Kuid siin maal ei saa elada ainult
muusikaloomingust. Olen nüüd
pensionil kuid töötasin varem arhii-yitöölisena
Drottninghölmi teatri
juures, et. oma ülalpidamisega toi­me
tulla.
Kas on raskem olla helilooja Siin,
Rootsis kui mujal? '
•- Ei seda ma ei. usu. Kõikjal on
see ühte moodi. Kuid enne lahlcu-mist
Eestist keset sõda elasin siiski
täielikult muusikast. Olin ühe teatri
kapellmeistriks...
Kas siis ei olegi heliloojaid, kel
oleks õnnestunud elada oma muu­sikast?
'Mitte tõsise muusika loojate
seas. Rootsis on ainult mõned shlaa-geriloojad,
kes elavad muusikast.
Peab aga olema väga suur ja kuulus
enne kui tuleb suuremaid rahasid...
Eduard Tubin tuli Rootsi 1944 ja
on seega tegutsenud siin heliloomin­guga
juba 38 aastat. Kuues sümfoo­nia
on kirjutatud juba aastaid ta­gasi
ja helüoojal on peale tulnud
hiljem veel mitmeid sümfooniaid.
See näitab, kui iMkkamöödia siin
maal avastatakse võõrsüt sisse tul­nud
kunstnikke, ka siis kui nad tõe­poolest
on rahvusvahelisest klassist.
Tubinale tuleb tõeline edu siin maal
71-ndal eluaastail...
amisfiks.
Elus" nr. 2 and­sin
ülevaate terviselÜubidest ja mida
silmaspidada klubi valikul.; Esma­kordselt
osavõtjad peaks alustama
grupitegevusega ja koos mõne pere-ko^
alikmega või J õbraga, mis või­maldab
üksteise etgutust jätkami-
• s e k s . ' V • ,
ICogemusist on selgunud, et pärast
kahekuulist gmpit(!gevust inimesed
hakkavad tüdinema samadest harju­tustest.
Seepärast o;i soovitav, et klu­bi
tegevus oleks mitmekesine nii et
ühe programmi lõppemisel saaks
siirduda uuele alale.
mainida, et head
vad isiku „vor-
Täiendavalt võiks
tervisklubid möödi
misolekut", koostavad sobiva j kava
keha arendamiseks ja kontrollivad
kava edenemist. Tejadmus kehalisest
algseisundist määrab treeningumahu
ja intensiivsuse, is kupära ning loo­detavad
tulemused pärast mitme-^
kuuüst. pidevat harjutamist kolm;
toda nädalas.
Arengut on võin alik mõõta järg­imistel
aladel — löörihüppöd, tre­pist
ülesminek va kastile üles-alla
astumised, kiirkõnd, sörk, jooks,
jalgrattasõit ja u. umine. Mitmetel
muudel aladel on mõõtmine rasken­datud
ning seetõttu harrastaja peab
leppima parema Enesetundega mis
aga pole võrreldatav.
rARSTI NÕUSOLEU:
Enne pingsamato haiijutu^tega al­gamist
peaks arstilt saama - tervis­likkuse
„OK".Sam iti on vajalik soo­ritada
vornusoleku katseid millised
vahest viitavad serini varjatud prob­leemile,
mis ei ilmne tavalisel arstli­kul
läbivaatlusel. Mida vanem on
ÕIGEUSU KIRU
isik seda lühem olgu vaheaeg arsti
külastuse ja katse :e^harjutuste algu­se
vahel.
Toronto Ülikoo i Kultuurimaja
teatmelehest selgub, et järgmised
kehalise seisundi ptsed võiks teha
umbes 154 tunni kestal: ,
Tctrfy yükool
1. Pulsi sagedus puhkeolekus, mak­simaalne
ja treeningus 2. Südame
puhkeole m ja stress elektrokardio-graafia.
3. Veirerõhk; süstoolne ja
diastoolne. 4.' Kopsude mahtuvus ja
hingamise võimsus. Si Hapniku ma5c-simaalne
tarbimisevõime. 6. Nor­maalne
keha kaal. 7. Metäbolism. 8.
Tasakaal; 9. Painduvus. 10. Tugevus.
11. Võimsus (tugevusetöö 30 sekun­dit).
Teistsugused meetodid hõlmavad
veel näiteks pulsitaastumist, kiirust,
vastupidavust (jooksmine .12-minu­tit),
plusspunkte andvaid mitte suit­setamist
ja karsklust jm. Üheks täht­samaks
katseks on süda stressi all.
Algaja tervise nõudleja vajab es­malt
südame, kopsu ja vereringe süs­teemi
jõulisust hõlmates suuremaid
lihaseid 15 kuni 30 min. vältel seejuu­res
hoides ettemääratud pulsisage-
,dust,[ mis peamiselt oleneb isiku va­nusest.
VORMISOLEK
Olles normaalse tervise juures ke­ha
„vormisoleku" parendamiseks po­le
mingit vanuse piiri. Näiteks kahe
aasta eest 75 aastane vancouveriane.
Hugh Clifford jooksis esmakoi-dselt
maratoni (42,2. km) ajaga 4 t. 41
min. 46 sek., millele järgnes möödu­nud
suvel Kanada Masters'i medal
ajaga 4.04.17! Hugh satt)js tervise­spordile
64 aastaselt pärast kerget
südameatakki. Algas progressiivse
jalgrattasõiduga ja ujumisega ning
kaotas 10. kg kehakaalust. Hiljem
sürdus sörgile ja nüüd jookseb üle­päeviti
umbes 50 km ,nädalas. Ütleb
uhkusega — „olen täielikus kehali­ses
vormis ja parimas heaolu tundes
kui kunagi varemalt".
Seoses tervisklubidega võiks mee­nutada
tuntud kehakasvatus)^ õpeta­ja
Viktor Peters'i kirjutist, aastast
1971 ,,Miks peame hoidma oma ke­ha
vormis", milles oli mainitud —
,/Kas ei oleks aeg hakata ijnõtlema
eesti võimla ja ujumisbasseini ehita­misele
koos tarviliku kõrvalruumide­ga,
kus eesti spordivaim saaks täies
ilus õitsele lüüa.. Ja kui • suur mõju
okks sellel eesti noortele ja nende
kokkukuuluvuse säilitamisele".
Üjksteist aastat hiljem on isegi
^võimla küsimus veel lahendamata",
ehkki rikkalikult on hoolitsetud vai­mukultuuri
eest. Kas lause — ter­ves
kehas, terve vaim — on aegu­nud?
Võibolla pole, veel hilja alata
ühe „kõrvalruumi" / sisustamisega
kus meie eksperdid teeksid kehalise
yormisoleku katseid nii noortele kui
ka vanematele tervise- ja spordihuvi-listele
ja seega aitaksid kaasa eest­laste
elujõu suurenemisele^
e uie pii ,5i
NALJAD
STOKIIOLM - Patriarh ei ole se­nini
nimetanud Eesti Aipostliku õi-g&
üsa. Kirikule piiskoppi ja samuti
d ole reageerinud ettepanekule
mSrtrisurma surnud piiskop Platonl
kanoniseerimiseks, ütles sinodi esi»
mees ülempreester Nikolai Suursööt
,,Eesti Päevalehele" äsatud jutuaja»
Eesti ap: õigeusu kirik, luteri ki»
riku järgi suuruselt teine iseseisvas
Eestis, hõlmates 20 protsenti ela­nikkonnast,
oli sel -ajal iseseisev ja
autonoomne kirik, staatus, miile
saavutas metropoliit Aleksander. Ki­rik
kuulus Konstantinoopoli pat-
ILMAR JAKS
(Õiguse telgitagustest
luik. Hind 118.01
MÜÜGIL
es
Broadvlew Ays. Toronto. Osat
Ka praegu kuulub kirik Konstan­tinoopoli
(praegune nmii Istanbul)
patriarhaati. Piiskop Jüri (Välbe)
surma järele ei ole patriarh kirikule
uut .piiskoppi nimetanud. Küll on
aga kiriku hooldajajks piiskopiks
määratud Skandinaavia praegune
metropolut Paulus, v kellega kirikul
on soe ja usalduslik vahekord.
Eesti ap. õigeusu kirik pärast
piiskop Jüri surma teostas valimi-sed
piiskopkandidaadi esitamiseks
Kiriku täiskogu esitas kandidaadina
ülempreester Sergei Samoni Cali­fornias.
See ettepanek ei ole aea
siiani - aastaid on läinud - JA
nud kinnitamist patriarhaadis
vastust
toni ordeni • kui kõrgeima teenete»
märgi sisseseadmisega. Kirik tarvi­tab
ka praegu 1934 Vabariigi valit-.
suse peolt kinnitatud kiriku põhikir»
ja.
•JCui suur on põhimääruse järgi si-nod?
— Põhimääruse järgi kuuluvad
kirikuvalitsusse-sinodisse 4 vaimu­likku
ja 3 ilmalikku esindajat. Vai­mulikud
selles koosseisus on peale
minu veel end. esimees praost Niko.
lai Raag Göteborgist^ ülempreester
Emanuel Lepik Kanadast-ja ülem­preester
Sergi Duma iKonstantmoo-
• põlist. Moskva patriarhaa^ kõrgeim
vaimulik koihapeal , on metropoliit
Aleksius.
Stolch^lmfsf
StOKHOLM -
histab tänavu 350
Tartu ülikool tä-
•aastast asutamis-juubelit,
kuna Rojptsi kuningas Gus­tav
Ii Adolf kirjutas alla ülikooli
asutamise ürikule Lützeni sõjaleeris
30. juunil 1632. E^sti Vabariigis pü­hitseti
ülikooli JOÖ-aasta juubelit
ühenduses asutaiiispäevaga, Wyel
1932, kusjuures £ uikülalisena viibis
Eestis ka tookordne 'Rootsi kroon­prints
ja hilisem
VIAdblf.. Iseseise
ühenduses Tartu
kuningas Gustav
r Eesti andis välja
ülikooli juubeüga
Nagu teiste kirikutegi (puhul,, ju­hib
kirikuid praegu Eestis kõrgema
instantsina Moskva kultuseasjadfe
komitee esindaja. See organ teata­vasti
on ateistlik, üles ülempreester
Nikolai Suursööt. Ta viibis hüjuti
Torontos jä andis üle Platoni ordeni
praost Emanuel Lepikule.
lllilllllMlillillllilllMHIillüiriillllillliniHllilittM^
'mustas tema^ 60 a., sünnipäevapidu
ning kasvatada ja koolitada kolme
poega ja Tiinat, kelle kihlumine üli­kooli
lõpetamise järele äsja teata­vaks'
sai. Sõbrad soovivad Lembitule
õnne, tervist ja jõudu!
motiividel, ei ole teatatud, öigen.n
kirikus võib nhnelt püskoppi \Z.
tisse nimetada ainult patriarh Z
Patriarhi käes on veel teine mZ'
f^' öig^sü kirik esitas
patriarhile kanoniseerimiseks nüv,;
kuna esimese eesti rahvuselt nvv
pi. see oli piiskop PlatoTSrt" suri märtrisurma Tartus KmH'-,,
sakddris.kustatooskahetS ?^
geusu vaimulikuga, luteri kiriv °''
eesti avaliku elu tegelasteja , "
bolshevike pooltjulmalt mõLf
nod km ettepaneku tegiia „i
riarhilt vastust saanud
rik Platoni mälestuse säilitatcTj;:
TJr Neljap., 17.—20. juuni Tallinn Fes­tival
Eesti Majas.
TJ^ Pühap., 20. juunil Usuteadusliku
lunstituudi lõpu jumalateenistus Va-na-
Andrese kirikus algusega kl. 11 h.
^ Teisip., 22. juunil prof. Rein Taa-gepera
Toeng „Kus venelased Eestis
asuvad?" Tartu College'is algusega
kl. 7.30 !õ.
^ LaupU. juulil Suvihari 1982 Seed,
riorui algusega kl. 5 õ.
ix Pühap., 15.—22. augustil ,3eitse
Kunsti" Seedriorul.
;j,,l3ll||giill|||||i||llllillillllli!lill)S!ililttI9llil!9|il|!!SS^
2-kroonise hõberaha. Kuna okupee­ritud
Eestis ei ole kavas ühenduses
auväärse kõrgkooli juubeliga aval­dada
mingit mälsstusmedalit, vaid
ainult rinnanõeh, otsustas Välis-
Eesti koostöös ra (ivusvaheliselt tun­tud
m^dalifirmaga iSporrongs AB
vermida soliidse juubelimedali kul­las,
hõbedas ja pronksis. Medali ka-vanJi
on loonuc. skulptor Maire
Männik Pariisis.'
Medali ühel küljel on reljeefis ku­jutatud
Tartu üliklooli peahoone koos
tekstiga ,;Universi^as Tartue]isis 1632
-1982" ja teisel kfiljel ülikoAli asuta­ja
Gustav II AdolP van Dycki tuntud
portreemaali järele koos tekstiga
„Gustavus II Adolphus 1594-1632,
Rex Sueciorum". Medali läbimõõt
on 33 mm, kaahga pronks 18 g'r,
maksimaalne arv 5000, hõbe 22 gr,
maksimaalne arv 1000 ning küld 16^
karaati, 27 gr, maksimaahie arv 100.
Kõik medalid on nummerdatud vas­tavalt
materjali seeriale.
Skulptor Maire Männik on viiipa-seil
aastail Prantsusmaal kujunda­nud
kavandeid mitmetele medalitele
nagu Püha Olga, vHommage ä i^ure-lien
H. Sauvgeot" jt., mis kõik on
saanud kõrge hinnangu. Oma kunst
nikuteekonda alustas ta Tartus, jät
kätes loomingut
saanud mitmeid
diume.
Parüsis, kus ta on
auhindu ja stipen-
Shvaabi vanamehele kukub ehitus­platsil
telliskivi pähe. Mees vaatab
üles, viibutab tööliste poole rusikat
ja hurjutab: ,
wKas nii käiakse ehitusmaterjaliga
• ümber^'- . . i
^^„Tun^en oma hotellis ennast nagu
lodus"! kiidab üks suvitaja teisele.
„Nii se^ on", arvab' teine. „Puhkusel
võib mõnikord sisse kukkuda."'
Kaks vana daami külastavad top-
..MEIE ELU'V§isu|as Eest! ühiskond less-lõkaali. Pärast küsib üks:
ja seisab eesti pskonnateenlstu- „Noh, kuidas ka meeldis?"
2®^' „Ei ole minu maitse. Varem oli et­tekandjal
ainult pöial supis."