Meie Elu = Our life, October 16, 1986

              >
C A
t . 1(S. - THURBDAY, OGTOBER16
9» 5»
" - Estoniaii
Publishedby Estonian PublishingCo. Toronto Ltd.» Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Gnt.Canada, M4N 2R6.
. 466-0951 ?
•MimillBBBiniMIIUJiiH
„MeieElu" nr. 42 (1910) 1986
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA.
1 Tel. (201) 262:-0773.
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A . W e i l e r i algatusel 1950'.
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
„ M E I E E L U " kontor, avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., koimap. ja reedel kl. 9 hm, - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm. - 1 p.l.
„MEIE E L U " tellimishiiinad: Kanadas 1 a. 143.00,6 k.^24.00,
3 k. $15.00. # USA-ssš 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
% Ülemeremaadesse l a . $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. @
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-ssel a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . $62.00, 6 k. 131.00, 3 k. $15.50.
; ••••• -\- \-\:-:r: ' — ^ •
ÜKSIKNUMBER - 75(11.
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel
tekstis $5.00.
lllllllllilliililillliillllllililligilillllliilliillillliin
Ühes Toronto mgHskeelsesaja- peaks tagama tei^e elu va
lehes ilmus kõrvuti esiküljel kaks Võib-olla jälgiyad poliitikud 8uu^
huvitavat artiklit. Ühes kutsuti firmade ja pankade presidente,
üles toitainete pakkide annetus- mida nad ei peaks tegema. Sest nad
tega toetama 50.000 (viiskümmend on ühiskonna teenijad ja ühiskon-tuhat)
nälgivat Toronto puudustkan- na eest hoolitsejad. Ka varade jao-natajat
lõikuspüha puhul. Otse sel- tuse õiglasel pinnal. Kuid viimane
A l e kõrvale oli murtud tdihr artikkel: lootus on vaid naiivsete mõelda.
Pensioneeruv Ontario parlamendi Kuid kas bn 500.000 dollarit vähe
arhivaar (clerk), kelle pensioneeri- või palju ühele pensioneeruvele
mine kahe järgneva aasta jooksul riigiametnikule, peaksime nüüd
läheb provintsile maksma 500.000 küsima. Kui tavaline inimene saab
dollarit. ^ 1 selle summa kahe aasta jooksul,
Üle Toronto on 120 tasuta toitlus- siis on see ülikõrge tasu, kuigi mitte
tuspunkti, milliste uste taha loteriivõit. Poliitikud ei krimpsuta
koguneb abivajajaid juba enne uste kulmugi, kui sellised summad tu-avamist.
Toidusabad püsivad nen- leb mõnele neist välja maksta. Nad
de punktide ees päeva läbi, kuni ei maksa seda ju oma taskust. Nad
punktide sulgemiseni. Osalisteks maksavad maksumaksjalt laeku-tasuta
toitainete hankimisel/jaga- nud maksudest Õnneks pn Ontario
misel on Päästearmee, mitmed ki- opositsioon küsimuse üles tõst-nklikud
organisatsioonid ja paljud nud ja arhivaari pensionipaketi
teised. Kas viiskümmend tuhat vastu protesteerinud. Enamus vas-puudustkannatajat
on üle-või alla- tavas komisjonis oli liberaalide
hinnatud arv, on meil siinkohal ras- käes ja need kiitsid arhivaari pen-ke
hinnata. Võib-oll^ on see arv sioni heaks,
isegi suurem, sest on jcüllaR Ontario ametist lahkunud arhi-kes
hoiduvad hooldusasutuste us^ vaap hakkab saama: 1) S220.000
tagant, kes püüavad piskusega labi aastase rendise, 2) $117.988 kohalt
.P*'!'^^'^^' ; vabanemise tasu, 3) $31.000 aastase
Tuhi koht on sägeh põhjustatud gtipenditimi, ruumi ja sekretäri, 4)
STOCKHOLM - Ajakirjanik Tõ­nis
Aviksoiii nime all avaldas aja­leht
„Noorte Hääl" kuues erinevas
numbris reisikirjelduse TšernõbÕ-list,
kus teatavasti toimus 26. aprillil
k.a. maailma suurim tuumajöujaa"
ma katastroof. Igasse numbrisse osi
lisatud ka üks foto. See ei olhud
tavaline turismireis, vaid nõuko­gude
mõiste järgi — komandeering.
Komandeeringu kulud maksab kin­ni
saatja asutus. Käesoleval juhul
oli neid rohkem kui kolm. Sealhul­gas
EKP KK propaganda- ja agitat-siooniosakond,
ENSV Sõjakomis-saariaat
ja massimeediumi esinda­jana
komsomolileht „Noorte
Hääl".
Igal komandeeringul on aga alati
teatud ülesanne ja eesmärk. See
teenib kellegi huve. TšernobÖli
sündmuste taustal on neil artiklitel
erakordne tähendus. Lääne ühis­konna
lugejaile näivad need kuus
artiklit erakordselt avameelsetena,
faktiderohketena ja isegi üllatava­na.
Mitte, et Eestit Tsernoböliga
siduvaist sündmustest poleks Lää­ne
lugeja midagi teadnud (see ilm­neb
juba artiklites), vaid et neid
Lääne ja voib-olla isegi Eestis li?ge-:
ja jaoks sellisiest „oo(amatust" kül­jest
kirjeldatakse. Järjekordselt on
meil põhjust imestada nõukogude
nn. avalikustamise keerdkäikude
üle ajakirjanduses, unustades mõ-üiikord
isegi ära, kes selle taga sei­savad.
Kui need artiklid oleksid
sattunud lehtedesse eksikombel ja
tsenseerimata, mis on täiesti
ebatõenäoline, siis tekib küll küsi­mus:
kelle huvides on toimunud
mitte üks, vaid koguni kuus „eksi­tust"?
Tsiteerime ja kommenteen-me
järgnevalt neid artikleid.
rahapuudusest, töötaolekust.
sohvriga auto, 5| $2.650 esindu&-
suürtest perekondadest, isegi os- ij^iugijj
kamatusest end piskuga majanda- Arhivaarile oli eelmise valitsuse
da. Tühi kõht ei ole häbiasi, vaid poolt antud eluaegne lubadus oma
paratamaUis. Kuid Torontdle jõu- töökohal püsimiseks. Mõned polii-kas
Kanadas on seö ometi habias- tiküd(McClellan) arvestavad, etar-jaks,
et inimestel puudub too ja hivaari pensioneerimine maksab
sissetulek ja sellest tulenev raha- valitsusele järgmise kümne aasta
puudus. Nende ridade ülesandeks jooksul kaks miljonit dollarit. A ^
ei ole otsida kõiki põhjusi puu- hivaar kirjutab muuseas Ontario
duseks. Kuid viime puudustkanna- parlamendist raamatu ja selleks
tajad siiski majandusinimeste uste kasutab ta ruumi valitsuse majas
taha ja kogu majandussüsteemi ^oos sekretäriga. Sarnase lepingu
ning oskamatuse juurde, ükski sokutas omalajal konservatiivide
keskvalitsus Kanadas ei ole suut- nõuandja Dalton Camp, kes on
nud tööpuudust likvideerida, kuigi „üüd Ottaviras peaministri nõuand-poliitikud
ei ole ise kunagi tööpuu- palgaga $120.000 aastas,
dust kannatanud. Võib-olla siit mõistame, miks ois
Siit jõuamegi poliitikute juurde. Torontos viiskümmend tuhat näl=
On monigikord imestusväärne po- jgg puudustkannatajat. Kuid siit
hltikute rahaahnus, kui nad omale võime ka välja arvestada kuipalju
palka juurde määravad. Palk ei ole kausitäisi suppi võiks jagada nen-ainus.
Sellele lisanduvad komisjo- dele, kelle kõht on igapäev pooltäis
nide tasud. Riiklike komisjonide või päriselt tühll
lasude suurus on sageli selline, et
paar aastat komisjoni juhtimist V.
Järsku seisid keset esikut kaks
nooremas keskeas meesterahvast,
kelles ajakirjanik tundis ära Tõnu
Laagi ja Korda, endised töökaasla­sed.
Seepärast mõistetavalt ka küsi-'
mus, et millest selline au? ,,Tšerno-bõlisse,
ja kohe", kõlas vastus."
Teatavasti, kulus N. Liidul kaks
päeva, enne kui selle ajakirjanduses
avaldati lühike teadaanne Tšernobõ-li
katastroofi kohta. Selle aja jooksul
paiskus atmosfääri ja kohalikku ümb­ruskonda
tohutul hulgal radioaktiiv­set
saastu., Alles 6. mail õnnest|3,
katastroofil6 parina teatud piir, mfs
vähendas kiirguselevimist. Enamus
eestlased võib-olla ei osanud aimata­gi
katastroofile järgnevaid sündmu­si.
Nõukogude ajakirjandus tegi kõik
selleks, et summutada tekkinud ohtu
ja rahustada paanikasse sattunud
elanikkonda. Vana tava kohaselt
polnud paljudel usku. nõuk. infor­matsiooni
tõepärasusse, mida peale-'
gi vähendati Moskvast saabuva tea­dete
kaudu. Ning alles kaks ja pool
kuud hiljem tekkis järsku, ootamatu
vajadus saata Tšernobõli-ka tunnis­tajad
Eestist endast, Miks selline kii­rus
nüüd, peale kaht ja poolt kuud
toimunud venitamist?.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Lätis varises sild i>######^M##^##<l
United Pressi (UP) korrespondent
teatas hiljuti Moskvast, et 20. sep­tembril
on kokku varisenud üks sild
Balti vabariigis Lätis, kus 10 inimest
saanud surma ja 14 vigastada, vas­tavalt
Moskvasse jõudnud Läti aja­lehele.
Sild olnud üle Daugava jõe,
Kegumi hüdroelektrijaama juures
Riia lähedal.'
Silla kandejõu kontrollimiseks
toodud sillale kruusaga laaditud
veomasinaid. Kui 14-nes koorem sil­lale
jõudnud, kukkunud sild kokku,
kusjuures surma saanud just kontrol­liv
personal, kuna autojuhid pääse­nud,
sest reservuaarist tulev vesi ula­tunud
vaid auto katusteni; muu per­sonal
olnud sillal. '
,i '. . •• . •.
See UP teadej pakub teatud huvi
kahes punktis. Esiteks näitab see
Nõukogude Liidu uut poliitikat, mis
lubab üldiselt lavaldada seal toimu­nud
õnnetusjuhtumeid (kuritegusid
veel mitte!), millele lääne korrespo-nendid
on mai^d. Teiseks aga ei kõ­nelda
teates mitte „nõukogude Lä-
Kõikideks kindlustusteks
1482 Bathurst St.
Toronto M5P3H1
Tel.: 653.7815 ja 653-
tist", vaid Balti vabariigist Lätist ja
selle pealinnast Riiast.
Võib spekuleerida, kas on tegemist
juhusega, või on UP korrespondent
tahtlikult käsitanud Lätit kui Balti ja
mitte nõukogude vabariiki. Ehk on
umbeä samal ajal Riiarannas (Jurma­las)
toimunud USA-USSR„rahvas-te"
vaheline konverents, kus dek­lareeriti
Läti vägi valdset liitmist
Nõukogiidega, avaldanud teatud mõ­ju.
• • '
\ : • : E.N.
KOOSSEIS
,,Meie buss väljus Tallinnast vaba­riigi
sõjakomissariaadi juurest 24.
juulil kell 8.00, sõjaväelise täpsuse­ga.
Meid oli 17. Gruppi juhtis ENSV
sõjakomissar kindralmajor Roomet
Kiudmaa (kindrali poeg õpib kõrge­mas
sõjakoolis muide kosmoseasjan-dust).
Teda saatsid kaks ohvitseri.
Komandeeringurühma kuulusid veel
EKP KK propaganda- ja agitatsiooni-osakorina
juhataja asetäitja Tõnu
Laak, EKP Tartu linnakomitee teine
sekretär Albert Saunanen, Eesti N SV
Riikliku Filharmoonia direktori ase-j
täitja Mart Siilman, vahetult enne
seda raske BAK4-i kontsertturnee ka-,
dalipust läbi käinud'ansambel „Vi-tamiin"
koosseisus Rein Laaneorg,
Aivar Mäe, Mart Metsala, Kuliio.
Luht, Andres Oja, Roland Urva, Ka­lev
Tursman ja Raido Mägi. Bussi-rooli
keerasid D. Korolenko jä V.
Kružajev."
MULfED OHTLIKUST TSOONIST
,,Paar ,,Vitamiini" poissi tunnis­tasid,
et gaasitorbikus ja erariietuses
mehi nähes vajus neil süda saapa-säärde.
Üks neist ütles: „See ori täitsa
lõpp, kurat!"
Üks kõige kurjemaid vaenlasi
Tšernobõli-maal on TOLM. Pugedes
hingamisteede kaudu inimeste sise­musse,
jätab see sinna maha radioak­tiivseid
isotoope, mis teevad arstide­le
rohkem muret kui väline kiirgus.
Tolmuösakesed võivad ühe tuulega
reisida saastatud 30-km ohutsooni,
võtta sealt kaaslasteks imepisikesi
radioaktiivseid isotoope ja lennata
teise tuulega tsoonist välja ei tea
kuhu. kurja tegema. _
Veidi nõutu oli samas vaadata,
kuidas mõni mees puhkas teeperve
ääres saastatud rohul. Või-kus eide­kene
niidab 30»km tsoonis tee ääres
oma lambale saastunud heina. Eided-taadid
palusid sõjaväelasi jumala-keeli:
ärge viige meid ära, pojukesed.
Oleme juba vanad, elus kõike näi­nud.
Ei suutnudi meid võtta saksla^
sedki, rääkimata'juba sellest mida ei
ole, noh see paganama ra..., jah see,
mis te ütlesite. Kus vähegi võimalik,
said nad oma tahtmise. Ülejäänud,
rohkem kui 100 tuhat evakueeritut ei
pääse tagasi kaua. Voib-olla isegi
aastakümneid"".
Selline liigutav ja kaastundmist
äratav kirjeldus jätkub artiklis veel
pikemaltki. Eesmärk: valmistada ini­mesi
Eestis psüühiliselt ette evaku-eeritute
vastuvõtuks. Kes julgeb pä­rast
sellist veenvat selgitust abile
vastu olla? Eestist saabunud teadete
järgi ongi seal juba kaotatud,, ajuti­selt'
'. igasugune korterijärjekord,
ning kõikvõimalikesse eluruumides­se
paigutatakse kõigepealt nn. ,,kes
seda hädasti vajavad". Arvele on
võetud ka kõik ülepinriad ühe elani­ku
kohta. Tallinnas on piirnormiks
12 ruutnieetrit, mujal linnades 9 ruut­meetrit.
Milline segadus Tšernobõlis
aga veel valitseb, sellest kirjutab
leht: .
Avariiolukord ei valgusta mitte
inimeste parimaid omadusi. On ka
bürokratismi, prganiseerimatust, tu­lutut
sebimist, hooletut käegalöö­mist.
Paraku, inimesi päevapealt üm­ber
ei tee. Mis puutub mahajäetud
majadesse ja korteritesse, siis nende
kohta liigub ka Eestis mitmesuguseid
jutte. On õige, et mõned mehed on
sirutanud käe vara järele, mida neil
tegelikult valvata tuleb. Vara puutu­matuse
ja korra tagamine tsoonis on
pandud miilitsale."
Niisiis polegi koik vaid kuulujutt,
mis Eestisse jõuab. Käekiri on täiesti
gorbatšovlik. Et.võita lugejate suu­remat
usaldust, lisab artikkel veel
teisegi ,,rasvase" näite, mille avali­kustamine
ei peaks kelleski tekitama
kahtlust artikli autoripüüdlusteskir­jutada
olukorra kohta tõde. Ärgem
unustagem, et selles tões pole midagi
rohkem kui kõrgemalt poolt luba­tud:
Räägiti ka mingitest suurtest ven-nashaudadest,
kuhu tõugatud bul­dooseritega
surnukehi läbisegi radio­aktiivsete
jäätmetega (lähemalt võib
nendest hirmu- ja õudusjuttudest lu­geda
12. mai ja 1. juuniEdasist").
Kui see lugu veel kellelegi lugeja­test
teadmata oli, siis nüüd on artikli
taotluse efekt missugune! Mõelda
vaid, isegi sellest juletakse kirjutada!
Samas lisatakse artiklis kohe täien­duseks
„kõmujuttude" allikatena:
,,Kuni meil otsiti teid, kuidas.rahva
seas paanikat ära hoida, külvati
USA-st ja mõnest L.-Eüroöpa riigist
paanikat kõigist infokanalitest nii
kuis jõuti."
SAADETI TEELE SÜDAÖÖSEL '
lärgnev lõik ajalehest meenutab
aga juba päris küüditamist, kus eest­lasi
ilma hoiatamata ja lausa süda-öösei
aeti voodist välja rongi peale:
„Juhtus ju ka nii, et sinna läks algul
ka mehi, kes tervisliku seisundi,
vanuse või perekondliku olukorra
tõttu eioleks pidanud minema. Pal­jud
pidid alustama teed öötundidel.
Eestimaa meeste kõrval ka mehi Lee­dust
ja mujaltki."
Seda põhjendab ajaleht väga naiiv­se
vastusega, millel eestlase jaoks
puudub kaine loogika. Nii kirjutab
leht:
,,Asi on selles, et erakorralised
olud sünnitavad ka erakorralisi otsu­seid
ja alati ei lähe kõik rahulikeski
tingimustes ladusalt."
Niisiis, eestlasi aeti Tšernobõli
sunniviisiliselt, vastu oma tahtmist.
.Kui muidu ei saa, siis südaööseL
Sojakpnlissariaat pidas inimestele
jahti südaööl, esitas neile kutse ,kor-dusõppusteks,
millele tuli alla kirju­tada
ja muutus seega käsutäitjaks
ka juriidiliselt. Võib juba ette kujuta­da
paanikat, kus kardeti koputust
uksele. Inimesed ei julgenud ööbida
kodudes ja värisesid töökohal sõja­komissariaadi
kutse pärast, mille tä­hendus
oli ette teada. Seetõttu ka
meeste põhjendatud, küsimus ajakir­janikule
Tšernobõlis:
,,Miks peame meie müttama siin
kaugel kodust, kui meie näpuotski
pole avarii toimumisega kuidagi seo­tud?"
'
Nagu näha, toimub kõik ikka vana
nõukoguliku stiili järgi. Kõigepealt
ruttu täita käsk, eks pärast ole aega
otsida põhjendusi. Nii selgitati ka
neile küsijatele alles Tšrnobõlis järg­mist:
,,Suure meestehulga äravõtmine
üksnes Ukraina tööstusest, põlluma­jandusest
jne. oleks teriia majanduse
halvanud, oileks selle muutnud vere­vaeseks."
Kummaline küll. Ja väikse elanik­konnaga
Eesti tööstust, põllumajan­dust
ja isiklikku aiapidamist töökäte
äravõtmine ei halvaks sugugi? Fakt
on aga see, et eestlased sinna sund-mobiliseeriti
ja mitte üheks või ka-leks
kuuks, vaid kauemaks. Sellest
said nad teada alles kohapeal. Mõt­ted
kodustele toimetustele ja perele
ei aridnud rahu. Selle peale selgitati:
„ K o j u saadetakse mehed, kel aas­taid
turjal vähemalt 45 või kes on 3
või enama alaealise lapse isad, kui
nad elavad nende kõigiga ametlikult
koos. Väljavahetuse vormiliseks alu­seks
on'aga üksnes kohaliku täitev­komitee
ja sõjakomissariaadi ühine
EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
ühenduses on jõud
ESIMENE $20.00 ARVEL ON MEIE
POOLNE KINK
465-4659
esmasp.-reada 10:00-3:0©
neljap. õhtuti 5:30-8:00
ame selgust
X\ esitati Ameerika televi­sioonis
Public Broadcasting SystG"'
mi saates Kanadas koostatud film
ukraina rahva kannatustest Nõu­kogude
Liidus Stalini ajastul (1932-
33). Selles esineb Vene kommunist­liku
võimu poolt Ukrainas raken­datud
masendavat mõrvarlikku
toorust, millega hävitati miljoneid
(7-10) inimelusid kunstlikult Ukrai­nas
tekitatud nälja kaudu. Sellist
jubedust oleme küll (liigagi) sageli
näinud Hitleri võimutsemise ajast
Ajalugu on aga kaane alla pannud
kõik jubeda ja ebainimliku, mis on
toimunud kommunistlikul Veie-maal.
Muidugi eitavad Nõukogude Liidu
võimumehed tänapäeval nagu too-nagi,
et midagi sellist oleks kunagi
juhtunud. N^õni läänekülaline ka
(nagu Briand] sõi Kiievi restoranis
kõike soovitavat, ja teatas siis et
Ukrainas on toitu külluses ja mingit
näljahäda pole olemas. Sedasama
cinnitas ka üks tookordne ,,New
York Times'i" reporter. Ja ehk eitab
see ajaleht sama praegugi, kuigi filmi
juures esines rida omaaegseid kaasa­elajaid
ja pealtnägijaid. Vähemalt on
kõnesolev film, kuigi seda näidati,
ettevaatlikult tembeldatud vaielda-yaks
(controversial).
See on iseenesest väga tuttav lugu,
mida oleme kuulnud vbel ka üsna
hiljutiste Nõukogude Liitu külasta­nud
asjameeste suust. Meenutagem
kurioosumina, kuidas üht USA kõr­get
esindajat tervitati KGB vanglas
vangide poolt lilledega! Ja meenuta­gem
ka üsna hiljutist,,Time" ajakir­ja
ülistust Nõukogude Liidu praegu­sele
võimumehele, kelle ajal (juhusli­kult)
tabas ukraina rahvast uus suu­rem
õnnetus moodsamate vahendi­tega.
Ka see sündmus oleks jäänud
olematuks maailmale, kui mitte kiiri­tust
šadestused poleks muule maail­male
teadet toonud.
On väga iseloomustav USA teabe-teenindusele
ja selle prioriteetidele,
et seda ukraina filmi keeldusid näi­tamist
kõik kolm üleriigilist saate-jaama
- ABC, CBS ja NBC (nagu
väitis teadustaja). Samal ajal — mui­de-
teame, millise innuga NBC esitas
oma baltlasi insinueerivat program­mi,
ega õiendanud seda vaatamata
protestidele. Ka ukrainafilmi esita­misel
PBS-i saates ei jäetud mainima­ta,
et eventuaalselt Hitleri võimu alla
sattunud ukrainlasi teenis palju SS
väeosades ja nende hulgas on palju
sõjasüüdlasi. Niisiis kommunistli­kud
hirmuteod; on vaieldavad. Ja uk­rainlastel
pölniid mingit alust kasu­tada
saksa okupatsiooni oma püüd­lusteks
kommunismist vabanemi­seks!
Tekib loomulik küsimus, missugu­sed
asjaolud ajendavad teabeteenin-duse
ühepoolsust. Meil on see huvi
eriti, kuna tavaliselt, kui on juttu
baltlastest, siis ikka negatiivses
valguses. Või ei peeta vajalikuks
sõna anda eksiteadete õiendamiseks.
Või lihtsalt vaigitakse maha!
Teated, mis tulevad ajakirjandu­sest,
raadiost ja televisioonist, on
loomulikult kirja pandud sellega te­gelevate
isikute poolt. Siis võib küsi­da,
kes on need isikud, keakirjutavad
neid — ütleme — ebasõbralikke sõ­numeid?
Siis, edasi, on iga niisuguse
teabeteeninduse üksuse juures isi­kud,
kes määravad mis teateisse lä­heb
ja mida sinna mitte lubada. Kes
need on? Oleks küll ehk aeg, hakata
seda selgitama ja avalikuks tegema.
Sest ka meie peame olema kaitstud
põhjendamata diskrimineeymise
eest.
•Ja siis on see kõige suurem küsi­mus:
miks kogu demokraatlik Lääne-maailm.
kus registreeritakse igat mõ­ne
mittekommunistliku rezhiimi
ohvrit, on vaikinud ja vaikib nüüdki
kõigest ebainimlikkusest ja omavo-list
punasel poolel?
- e.
TORONTO LINN
yiemiiiek standardajale
ühapäoval, 26. @ktoobril 1986.
Linnanõukogu direktiividel avaldati proklamatsioon, milles
juhiti kodanike tähelepanu sellele, et ajavahemik 27. aprillist
kuni 26. oktoobrini 1986 oli kuulutatud suviseks kellaajaks.
Kodanikke palutakse 26. oktoobril koH 2 öös®l kellad üks
^und tagasNüka^©.
Arthur C. Eggleton
Mayor
EESTLASED —NII SEE OU
THE ESTONIANS — FOR THE RECORD
Esto '84 avapäeval näidatud f i l m Kesti ajaloost on nüüd valmis eestikeelses
" versioonis!
Huvitav arhiivi materjal meie rahva võitlusest, moodustab väärtusliku
üriku perekonnale ja sõpradele näitamiseks ja ka k i n k i m i s e k s . Saadaval
eesti- või ingliskeelses versioonis video lindil kahes Põhja-Ameerika
formaadis ( V H S või B E T A ) . hinnaga S45. Ontario e l a n i k e l t u l e b lisada 7 %
käibemaksu, Kasseti tellimiseks palume täita alltoodud kupong ja
lagastada meile koos rahasaadetisega aadressil:
ESTOFILM C A N A D A , 314 Järvis Sl.. Süite 103A, Toronto M5B 2C5,
Ontario, Canada
AuMraalias ja Euroopas kasutatav P A L formaadi kassettide tellimiseks
palume pöörduda meile lähemaks informatsiooniks.
N i mi
Aadress '
EesÜa^d — Ei se^ ©ii • Va" VHS Kassett
The Estonians: For Ihe Record
Va" VHS Kassett • BETA Kassett
•^,4" BETA Kassett
akt, kiis kirjas täpne põhjendus."
Tajasi saadetakse arvatavasti ka
need, kes on saanud ühel päeval
suurema kiirgusdoosi kui 20 röntge­nit.
Miks arvatavasti? Sest artiklist
lähtub, et paljud koju sõita soovijad
püüavad arste petta. Niisiis, peale
sunduse ka veel umbusaldus. Nii kir­jutab
leht selle kohta järgmist:
„Saadud kiirgusdooside mõõtnli-seks
on peaaegu igal mehel olemas
pime dosimeeter, mille näitu saab
lugeda eriaparaadiga. On neid, kes
püüavad näidata saadud doosi tegeli­kust
suuremana. Näiteks jättis üks
mees oma dosimeetri paariks ööpäe­vaks
reaktorile lähemas tsoonis tol­mu
sisse ja õhtul näitas sellelt üle­mustele
üle 20 röntgeni ette, paludes
mõelda tema kojusaatmisele. Tema
kavalust ei olnud raske läbi näha."
(BALT-PRESS)
f
„Meie Elu" nr. 42 (191
Parlamendiliige Ah(
Vakuvi
parlamendi]
Andrew
toetusel
Parlamendiliige Tori
le-High Parki valimj
konservatiiv Andrew
tuntud Balti rahvastel
sõbrana ja nende vai
toetajana, korraldas 9.|
veäärses BoulevardCh
tuna vastuvõtu, milh
arvukalt (ema poliitilisi
halikust valimisringkj
jastpoolt.
Oma sõnavõttude õH
bimisel nii parlamendil
kui külaliskõneleja
hoolekandeminister Jal
lühiülevaate nende teg|
mendis ja valitsuse ti
see esitati troonikõnes.1
nelejad olid suvel küli
ja hindasid kõrgelt poo|
dusearmastust. Min.
ühtlasi, et Poolas tuni
Tshernobõli plahvatu.|
pärast, mis ennast in
võivad hiljem tunda a[
Kuna Parkdale'i vj|
nas elab arvukalt po(
rainlasi, oli toetusyal
arvukamalt nende n
esindajaid. Ukrainlasi
end. minister J. Yartj
parlamendiliige j. Sh)
linnavoliuik W. Boyj
ajakirjanike ühingu
Sokolski j t. Balti rahl
vastuvõtul nend6 ajall
jad, eestlasi ,,Meie
Vastuvõtul ei olnud n|
konsevatiivide ühingil
REALIS
Realistide järjekoi
lok toimub reodel, ^k
7.30 õhtul Tartu Colh
ruumes. Kõik realisti