1986-12-11-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Wiesenthali keskus väidab:
Nr. 50 (1918) 1986
Second Clas.- Mail Registration No. 1354,
NELJAPÄEVAL 11. DETSEMBRIL - THURSDAY/DECEMBER H
jxsmaiBssitsaBcasinisi
luutidel uued andmed
iikumise kohta
XXXVII aastalrälk
põgenesid
iinaväest
41
Bonnist teatatakse.on kaks
19-aastast erariides sõdurit, kes
teenisid Punaarmees Ida-Saksa-iwaal,
põgenenudüle piiri. Nad ütlevad,
et tahavad minna oma eestlas-sugulaste
juurde USA-sse.
Toimetusetöö lõpul ei olnud nen-e
nimed veel teada.
Karl Linnase deporteerimise
lõplik otsuse tegemine, nn „rehea"
ring" lükati edasi 25 päeva, alates
1. dets.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
saatis USA presidendile Ronald Reaganile
telegrammi:
Ronald Reagan^-Rfesident of the
United States of America, The White
Mustad õhupallidbaltivabadlusvõitlejate nimedega tõusevad ÜRO Inimõiguste Päeva demonstratsioonil ^'^ouse, Washington, D.C. 20500.- '
m A Toront o raek1 oj•a valjak1u L5, uF^o*t-o^ —' Un . UHnaanmm e^ rr MF. Pre• sidettt, We.T es^p ectfull.1y FB. -
^ ' questthatyouexerciseyourauthori-ty
to intervene in order to reverse
"what we consider lo be the immoral
decision by the OSI to deport Mr.
Karl Linnas. Mr. Linnas hasnot re-ceived
the constitutional guarantees
of due process, impartiality, judicial
tairness and he haš been denied his
rights as an accused. His deportation
v;^, the Soviet Union is tantamount to
execution. We strongly urge youto
put a stop to this travesty of justice.
Ajaleht „The Washington
Post*' (nov. 19.1986) teatab a^
tiklis „ N ew records expected
to uncover more Nazis"
(„Uued andmed arvatakse
avastavat uusi natse")? et „Si-mon
Wiesenthal Centfer", juutide
keskasutus (Los Angeles-es)
natsi sõjakurjategijate otsimiseks,
on saanud enda kätte
uue andmete kausta („data
bank"), mis käsit ab miljoneid
sõjajärgseid pagulasi, kes on
Idast Läänemaailma poole põgenenud.
Seni on juutide keskasutuse
käsutuses olnud ainult n n.
„mustad raamatud", kuhu olid
märgitud natside kaastöölised,
ja millede andmed olid kogutud
juutidelt enestelt pärast sõda,
aastatel 1945-1946.
UUED ANDMED
Nüüd on aga juutide käsutuses
ka andmete kaust miljonite
Ida-Euroopast. põgenenute
kohta — ja alustatakse „mus-tade
raamatute" andmete võrdlemisega
Ida-Euroopast Läände
põgenenute andmekausta-ga.
See uus andmekaust näitab,
millal väljarändajad said viisad,
väljasõidu aeg, mis laevaga
nad sõitsid ja kuhu nad sõitsid.
. Marvin Hifer, Simon Wiesenthali
keskuse juhataja, keeldus
ütlemast, kus see uus andmekaust
asub, kes selle koostas, ja
kuidas see nende kätte sattus.
Ta ütles ainult, et see sattus
nende kätte „ühe juhuse tõttu"
(„through a fluke " j .
Marvin Hier teatas aga, et
selle uue kausta kaudu on juba
kindlaks tehtud palju uusi sõjakurjategijaid:
Austraalias 40,
Kanadas 26, Inglismaal 17, Ve-netsueelas
kolm ja Rootsio 12
isikut.
12 ROOTSIS
Suur osa nendest kurjategijatest
olevat olnud Eesti, Läti ja
Leedu politsenikud, kes olevat
moodustunud mõrvajate
üksused („killer squads"), kes
olevat tunginud linnast linna,
et hävitada juudi tsiviilisikuid,
mõrvates neid„tänavatel, metsades
ja kodudes ".
See olevat toimunud aastal
1941, kui Eesti, Läti ja Leedu
olid okupeeritud sakslaste
poolt.
Rootsi peaminister Ingvar
Garlsson on saanud juba kirja
Simon Wiesenthali keskuselt,
kes loodab, et Rootsi otsiks
üles need 12 isikut, kes on „soo-ritanud
kuritegusid juutide
vastu Eestis ja Lätis".
Abraham Cooper, Simon
Wiesenthali keskuse abijuha-taja,
ütles, et sõjakurjategijad
on peale sõda „puhunud juttu"
kommunismivastasest võitlusest,
et saada viisasid ja siirduda
Lääneriikidesse, tihti ilma
et nad oleksid isegi hoolinud
oma nimede muutmisest.
Rootsist saadud informatsiooni
järgi ei ole sealsele valitsusele
esitatud nimistus midagi
uut. Nimed ja süüdistused on
varem ilmunud N. Liidu väljaannetes,
mis näivad olevat Simon
Wiesenthali keskuse nimekirjade
aluseks. Uued andmed
näitavad tõenäolikult vaid
põgenike liikumist.
NADALAKROONIKA
üle 300 võttis osa eesti-ainelise õppetooli esimese külalispn
ESTONIAN CENTRAL COUNCIL
INGANADA
' „Vivat Academia . . . Vivat et respublica . . . " kõlasid vana üliõpilaskümii ladinakeelsed sõnad Toronto (cc. Patrick J. Buchana'n)
Ülikoolis, ühendades kahte eesti'rahva alussammast — haridust ja omariiklust. 320 oli
sembril Hart House'i suurde saali eesti-ainelise õppetooli esimese külalisprofessori dr.
pidulikule ametisse seadmise banketile.
Valdav osa neist .akadeemilist peret
nii kodumaa-päevilt kui siin kõrgema
hariduse omandanuid, ja teisi
kaasmaalasi mitmetelt elualadelt.
Kohal olid piduliku sündmuse sisustajad,
Toronto Ülikooli president,
provost jt. ametikandjad. Palvuse pidas
piiskop Karl Raudsepp, teryitus-sõnad
ütles abidekaan dr. Donald E.
Möggridge, kes oli ka teadustajaks.
'
ESIME;SJE VABAS MAAILMAS
Ülikooli president, dr. George E.
Möggridge märkis, et see ön esimene
taoline sündmus eestlastele nii
Torontos: kui kogu Kanadas. Ungari
õppetool asutati Toronto ülikoolis
1978. a. ja ukraina õppetool mõni
aasta hiljem, kuid eestiaineline õppetool
on nendest erinev, kuna on mõeldud
edasiõppijatele. Tegevuse raames
toimub eesti keele, ajaloo jne.
õpetamine, olles ainukene taoline
väljaspool N. Liitu. Toronto ülikool
tunneb õppetooli looniisest head
meelt ja ön tänulik eesti ühiskonnale,
kesElmarTampõllu eestvõttel ja Kanada
valitsuse toetusel pani sellele
majandusliku aluse. President luges
ette ka Priricetoni ja Göteborgi tehnikaülikoolide
tervitused. •
.PEAMINISTRr TERVITUS
Järgmisena sai sõna parlamendiliige
Andrew Witer, kes andis edasi
peaministri Brian Mulroney ja mit-mekultuuriministri
David Crombie
tervitused. Majandusministri Mi-chael
Wilsoni tervituse luges ette tema
esindaja Sandy Miller. Tervituskõne
pidas ka ungarlaste esindaja.
Eestiainelise õppetooli esimese külalisprofessori pidulikult ametisse
seadmiselt. Vasakult — Õppetooli Sihtasutuse esimees arhitekt Elmar
Tampõld, pr. Gonnell, õppetooli professor dr. Tõnu Parming,
Toronto Ülikooli president dr. G.E. Connell ja pr. Tampõld.
Foto - 0. Haamer
läusi saatel ta andis ülikooli presi- AVALOENG \
dendile üle 50.000 dollari suuruse Esimese külalisprofessori dr. Tõnu
tsheki,,enne kui veel avaloeng pee- Parmingu avaloengu teemaks o\i
tud". nÕpetlus rahvuslikus teenistuses".
Nagu selgus kõne sissejuhatusest,pä-rineb
teema Princetoni ülikooli, dr.
Parmingu isikliku aima materi, 150.
aastapäeval peetud tolleaegse presidendi
Woodrow Wilsoni kõnest. Sa-malaadi
mõtteid on esitanud ka riir
givanem Jaan Tõnisson Tartu ülikooli
taasavamisel 1. detsembril 1919.
Kõneleja juhtis ka tähelepanu asjaolule,
et Eesti õppetooli avaloengu
pidamine Hart House'i suures saalis
on eriti kohane, sest ta seinu ehivad
m'aailma tuntuimate ülikoolide vapid,
nende hulgas ka Tartu ülikooli
vapp. Side Tartu ja Toronto vahel
on olemas ka praktilisel pinnal, kuna
Eesti õppetooli põhikapital koguti
Tartu College'i vahendusel, millel tugev
side teda loonud eesti akadeemiliste
organisatsioonide kaudu
Emajõe Ateenaga.
Wilsoni poolt esitatud põhimõtte
kohaselt ön ülikoolil kohustus innustada
avalikus elus osalemist ja sama»^
aegseh taotleda kõrget taset õpetlikus
tegevuses. Ülikool peab
omaks võtma tähtsa ühiskondliku
ülesande — säilitada, arendada ja
edasi anda aineid, mis moodustavad
rahva ja maa päritolu ja iseteadvuse
rahvusena.
(Järg. lk. 3)
® NATO Euroopa maade kaitseministrid
otsustasid Brüsselis suurendada
oma maade konventsionaal-set
relvastust, kuna tulevikus vÖib
arvestada USA vähendatud aatomi-relvastust.
Kaitseministrid jätsid
lahtiseks küsimuse, kas NATO
lennuväe harjutusbaas tuleb Kanadasse
Goose Baysse või Türki. Konventsionaalse
relvastuse tõstmiseks
maaväes antakse käiku 275
moderniseeritud Leopard 2 tanki ja
400 uut tanketivastast raketi alust.
Konverents toetas USA ettepanekuid
strateegiliste aatomirelvade
vähendamiseks.
© Inglise ajakirjanduses tõsteti
kahtlustusi tuntud pankurite sugu-konda
kuuluva lord Victor Rotsc-hildi
vastu, et ta on seisnud ühenduses
kurikuulsa Cambridge'i salakuulajate
ringiga, kuhu kuulusid
Venemaale läinud K im Philby, Guy
Burgess j t. Eriti oli V.RolschÜd
sõber salakuulajaks osutunud Antho
ny Blunfiga. V. Rothschild kuulus
omal ajal Inglise kindralstaabi salateenistuse
MI5 juhtkonda. Kuulduste
puhul avaldas Inglise peaminister
dementii, et valitsusel ei
ole tõendeid, et V. Rothschildil
oleks olnud mingeid ühendusi salakuulajate
ringi operatsioonidega.
® Lääne-Saksamaa prokuratuur
teatas, et nad ei tõsta mingeid
süüdistusi kapten Wolfgang Binde-li
vastu, kes tõi illegaalselt 155 Sri
Lanka tamiili emigranti Kanada vetesse,
paigutades need kahte päästepaati.
Prokuratuuri esindaja
märkis, et kapten Bindeli vastu ei
tõsteta süüdistust, kuna tamiilid iss
vabatahtlikult lahkusid laevalt.
® Austria president Kurt Wald-heim,
keda ajakirjanduses süüdis-
(Järg. lk; 3)
ETSAULIKOOL
5.-23. AUGUST 1987
Bnformatsioon ja rGgistreerimine: Kotkajärve Metsaüllltcool,
Evi Tarkus/388 Keewatin Ave./Toronto/Ont. M4P 2A5
Ä/ S EESTB MAJA TOROI^TOS
5Ö.000 D D L . . ^
Eesti Õppetooli Sihtasutuse' esimees
Elmar. Tampõld tõstis psile
eestlaste pürgimist kõrgema hariduse
poole ja meenutas aega, kui ta ise
Rootsist tulles immatrikuleerus Toronto
Ülikooli, vaevalt, siis tulles
mõttele, et kunagi samas ülikoolis
on eestiaineline õppetool, (üldise*ap-
, algusega 7
üin®Jauaääsmetemüük Eesti IVSaja byiroos,958
461-7983
TANTS
GustavsoTsä
orkostdr
iew Av©.
[TSQdQl, 19. dets. 1986 kell 8 õhtui
Tartu Collage'! suures saalis
) ® BAAR • SUUPISTED
Sissepääs $6.00 — värvides $5,
BB03X9
r •
' 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 11, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-12-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861211 |
Description
| Title | 1986-12-11-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Wiesenthali keskus väidab: Nr. 50 (1918) 1986 Second Clas.- Mail Registration No. 1354, NELJAPÄEVAL 11. DETSEMBRIL - THURSDAY/DECEMBER H jxsmaiBssitsaBcasinisi luutidel uued andmed iikumise kohta XXXVII aastalrälk põgenesid iinaväest 41 Bonnist teatatakse.on kaks 19-aastast erariides sõdurit, kes teenisid Punaarmees Ida-Saksa-iwaal, põgenenudüle piiri. Nad ütlevad, et tahavad minna oma eestlas-sugulaste juurde USA-sse. Toimetusetöö lõpul ei olnud nen-e nimed veel teada. Karl Linnase deporteerimise lõplik otsuse tegemine, nn „rehea" ring" lükati edasi 25 päeva, alates 1. dets. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas saatis USA presidendile Ronald Reaganile telegrammi: Ronald Reagan^-Rfesident of the United States of America, The White Mustad õhupallidbaltivabadlusvõitlejate nimedega tõusevad ÜRO Inimõiguste Päeva demonstratsioonil ^'^ouse, Washington, D.C. 20500.- ' m A Toront o raek1 oj•a valjak1u L5, uF^o*t-o^ —' Un . UHnaanmm e^ rr MF. Pre• sidettt, We.T es^p ectfull.1y FB. - ^ ' questthatyouexerciseyourauthori-ty to intervene in order to reverse "what we consider lo be the immoral decision by the OSI to deport Mr. Karl Linnas. Mr. Linnas hasnot re-ceived the constitutional guarantees of due process, impartiality, judicial tairness and he haš been denied his rights as an accused. His deportation v;^, the Soviet Union is tantamount to execution. We strongly urge youto put a stop to this travesty of justice. Ajaleht „The Washington Post*' (nov. 19.1986) teatab a^ tiklis „ N ew records expected to uncover more Nazis" („Uued andmed arvatakse avastavat uusi natse")? et „Si-mon Wiesenthal Centfer", juutide keskasutus (Los Angeles-es) natsi sõjakurjategijate otsimiseks, on saanud enda kätte uue andmete kausta („data bank"), mis käsit ab miljoneid sõjajärgseid pagulasi, kes on Idast Läänemaailma poole põgenenud. Seni on juutide keskasutuse käsutuses olnud ainult n n. „mustad raamatud", kuhu olid märgitud natside kaastöölised, ja millede andmed olid kogutud juutidelt enestelt pärast sõda, aastatel 1945-1946. UUED ANDMED Nüüd on aga juutide käsutuses ka andmete kaust miljonite Ida-Euroopast. põgenenute kohta — ja alustatakse „mus-tade raamatute" andmete võrdlemisega Ida-Euroopast Läände põgenenute andmekausta-ga. See uus andmekaust näitab, millal väljarändajad said viisad, väljasõidu aeg, mis laevaga nad sõitsid ja kuhu nad sõitsid. . Marvin Hifer, Simon Wiesenthali keskuse juhataja, keeldus ütlemast, kus see uus andmekaust asub, kes selle koostas, ja kuidas see nende kätte sattus. Ta ütles ainult, et see sattus nende kätte „ühe juhuse tõttu" („through a fluke " j . Marvin Hier teatas aga, et selle uue kausta kaudu on juba kindlaks tehtud palju uusi sõjakurjategijaid: Austraalias 40, Kanadas 26, Inglismaal 17, Ve-netsueelas kolm ja Rootsio 12 isikut. 12 ROOTSIS Suur osa nendest kurjategijatest olevat olnud Eesti, Läti ja Leedu politsenikud, kes olevat moodustunud mõrvajate üksused („killer squads"), kes olevat tunginud linnast linna, et hävitada juudi tsiviilisikuid, mõrvates neid„tänavatel, metsades ja kodudes ". See olevat toimunud aastal 1941, kui Eesti, Läti ja Leedu olid okupeeritud sakslaste poolt. Rootsi peaminister Ingvar Garlsson on saanud juba kirja Simon Wiesenthali keskuselt, kes loodab, et Rootsi otsiks üles need 12 isikut, kes on „soo-ritanud kuritegusid juutide vastu Eestis ja Lätis". Abraham Cooper, Simon Wiesenthali keskuse abijuha-taja, ütles, et sõjakurjategijad on peale sõda „puhunud juttu" kommunismivastasest võitlusest, et saada viisasid ja siirduda Lääneriikidesse, tihti ilma et nad oleksid isegi hoolinud oma nimede muutmisest. Rootsist saadud informatsiooni järgi ei ole sealsele valitsusele esitatud nimistus midagi uut. Nimed ja süüdistused on varem ilmunud N. Liidu väljaannetes, mis näivad olevat Simon Wiesenthali keskuse nimekirjade aluseks. Uued andmed näitavad tõenäolikult vaid põgenike liikumist. NADALAKROONIKA üle 300 võttis osa eesti-ainelise õppetooli esimese külalispn ESTONIAN CENTRAL COUNCIL INGANADA ' „Vivat Academia . . . Vivat et respublica . . . " kõlasid vana üliõpilaskümii ladinakeelsed sõnad Toronto (cc. Patrick J. Buchana'n) Ülikoolis, ühendades kahte eesti'rahva alussammast — haridust ja omariiklust. 320 oli sembril Hart House'i suurde saali eesti-ainelise õppetooli esimese külalisprofessori dr. pidulikule ametisse seadmise banketile. Valdav osa neist .akadeemilist peret nii kodumaa-päevilt kui siin kõrgema hariduse omandanuid, ja teisi kaasmaalasi mitmetelt elualadelt. Kohal olid piduliku sündmuse sisustajad, Toronto Ülikooli president, provost jt. ametikandjad. Palvuse pidas piiskop Karl Raudsepp, teryitus-sõnad ütles abidekaan dr. Donald E. Möggridge, kes oli ka teadustajaks. ' ESIME;SJE VABAS MAAILMAS Ülikooli president, dr. George E. Möggridge märkis, et see ön esimene taoline sündmus eestlastele nii Torontos: kui kogu Kanadas. Ungari õppetool asutati Toronto ülikoolis 1978. a. ja ukraina õppetool mõni aasta hiljem, kuid eestiaineline õppetool on nendest erinev, kuna on mõeldud edasiõppijatele. Tegevuse raames toimub eesti keele, ajaloo jne. õpetamine, olles ainukene taoline väljaspool N. Liitu. Toronto ülikool tunneb õppetooli looniisest head meelt ja ön tänulik eesti ühiskonnale, kesElmarTampõllu eestvõttel ja Kanada valitsuse toetusel pani sellele majandusliku aluse. President luges ette ka Priricetoni ja Göteborgi tehnikaülikoolide tervitused. • .PEAMINISTRr TERVITUS Järgmisena sai sõna parlamendiliige Andrew Witer, kes andis edasi peaministri Brian Mulroney ja mit-mekultuuriministri David Crombie tervitused. Majandusministri Mi-chael Wilsoni tervituse luges ette tema esindaja Sandy Miller. Tervituskõne pidas ka ungarlaste esindaja. Eestiainelise õppetooli esimese külalisprofessori pidulikult ametisse seadmiselt. Vasakult — Õppetooli Sihtasutuse esimees arhitekt Elmar Tampõld, pr. Gonnell, õppetooli professor dr. Tõnu Parming, Toronto Ülikooli president dr. G.E. Connell ja pr. Tampõld. Foto - 0. Haamer läusi saatel ta andis ülikooli presi- AVALOENG \ dendile üle 50.000 dollari suuruse Esimese külalisprofessori dr. Tõnu tsheki,,enne kui veel avaloeng pee- Parmingu avaloengu teemaks o\i tud". nÕpetlus rahvuslikus teenistuses". Nagu selgus kõne sissejuhatusest,pä-rineb teema Princetoni ülikooli, dr. Parmingu isikliku aima materi, 150. aastapäeval peetud tolleaegse presidendi Woodrow Wilsoni kõnest. Sa-malaadi mõtteid on esitanud ka riir givanem Jaan Tõnisson Tartu ülikooli taasavamisel 1. detsembril 1919. Kõneleja juhtis ka tähelepanu asjaolule, et Eesti õppetooli avaloengu pidamine Hart House'i suures saalis on eriti kohane, sest ta seinu ehivad m'aailma tuntuimate ülikoolide vapid, nende hulgas ka Tartu ülikooli vapp. Side Tartu ja Toronto vahel on olemas ka praktilisel pinnal, kuna Eesti õppetooli põhikapital koguti Tartu College'i vahendusel, millel tugev side teda loonud eesti akadeemiliste organisatsioonide kaudu Emajõe Ateenaga. Wilsoni poolt esitatud põhimõtte kohaselt ön ülikoolil kohustus innustada avalikus elus osalemist ja sama»^ aegseh taotleda kõrget taset õpetlikus tegevuses. Ülikool peab omaks võtma tähtsa ühiskondliku ülesande — säilitada, arendada ja edasi anda aineid, mis moodustavad rahva ja maa päritolu ja iseteadvuse rahvusena. (Järg. lk. 3) ® NATO Euroopa maade kaitseministrid otsustasid Brüsselis suurendada oma maade konventsionaal-set relvastust, kuna tulevikus vÖib arvestada USA vähendatud aatomi-relvastust. Kaitseministrid jätsid lahtiseks küsimuse, kas NATO lennuväe harjutusbaas tuleb Kanadasse Goose Baysse või Türki. Konventsionaalse relvastuse tõstmiseks maaväes antakse käiku 275 moderniseeritud Leopard 2 tanki ja 400 uut tanketivastast raketi alust. Konverents toetas USA ettepanekuid strateegiliste aatomirelvade vähendamiseks. © Inglise ajakirjanduses tõsteti kahtlustusi tuntud pankurite sugu-konda kuuluva lord Victor Rotsc-hildi vastu, et ta on seisnud ühenduses kurikuulsa Cambridge'i salakuulajate ringiga, kuhu kuulusid Venemaale läinud K im Philby, Guy Burgess j t. Eriti oli V.RolschÜd sõber salakuulajaks osutunud Antho ny Blunfiga. V. Rothschild kuulus omal ajal Inglise kindralstaabi salateenistuse MI5 juhtkonda. Kuulduste puhul avaldas Inglise peaminister dementii, et valitsusel ei ole tõendeid, et V. Rothschildil oleks olnud mingeid ühendusi salakuulajate ringi operatsioonidega. ® Lääne-Saksamaa prokuratuur teatas, et nad ei tõsta mingeid süüdistusi kapten Wolfgang Binde-li vastu, kes tõi illegaalselt 155 Sri Lanka tamiili emigranti Kanada vetesse, paigutades need kahte päästepaati. Prokuratuuri esindaja märkis, et kapten Bindeli vastu ei tõsteta süüdistust, kuna tamiilid iss vabatahtlikult lahkusid laevalt. ® Austria president Kurt Wald-heim, keda ajakirjanduses süüdis- (Järg. lk; 3) ETSAULIKOOL 5.-23. AUGUST 1987 Bnformatsioon ja rGgistreerimine: Kotkajärve Metsaüllltcool, Evi Tarkus/388 Keewatin Ave./Toronto/Ont. M4P 2A5 Ä/ S EESTB MAJA TOROI^TOS 5Ö.000 D D L . . ^ Eesti Õppetooli Sihtasutuse' esimees Elmar. Tampõld tõstis psile eestlaste pürgimist kõrgema hariduse poole ja meenutas aega, kui ta ise Rootsist tulles immatrikuleerus Toronto Ülikooli, vaevalt, siis tulles mõttele, et kunagi samas ülikoolis on eestiaineline õppetool, (üldise*ap- , algusega 7 üin®Jauaääsmetemüük Eesti IVSaja byiroos,958 461-7983 TANTS GustavsoTsä orkostdr iew Av©. [TSQdQl, 19. dets. 1986 kell 8 õhtui Tartu Collage'! suures saalis ) ® BAAR • SUUPISTED Sissepääs $6.00 — värvides $5, BB03X9 r • ' 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-11-01
