Meie Elu = Our life, December 11, 1986

              listest'- võtsid .
VJCiaPülimiä-.;/^
pä(l võistlesid v-'/
'''Crai^vPot-','y
fei3^aasta?eks; : •/,'
1 selles vaiiu-;' : ; /
iervõistlustel'.'
Imedalit. Tuli .
Idmedali lOO'
i,4i; Võistel-:,.'
feateujumiste .
esikohad ja
|x 100 m va­ti
aeg— 4.0,8,
ses, naiskon-
|õO komplek-
2.05,6. Kia
Ina ujus selili,
(iteö hõbeme-ieS
T:.;. 2.20,2
118—5.06,31. . :
:ornple|<sstii'
fes kuuel alal,:
:did viiel,kuid
küllaldased •
Selles vanu- .
ielel4-a. poi- .
t d i n f o r m a t - ' .
selline oiu- •
||a poistel 13^v
H.R. ' r
bronto
iriusu ikogu-lva
pühäpäe-
Igusega kell
ves, 72 Finch
iale. Kavas:
ilulaat, koh-ettekanded
lesti riiklike
yariigi aasta-
JLipüha). MuS".
|d pooles var-veel
klaveri
ildi: „ Kauni-
|üir,vanema-kodumaa.,."
J.H.
imbola
nnette
0
i;ii^Iie
IISTIDEGA
lätš - 1918.
IIUHUUIIIIIUUIUIUII
INA?
ifooniakont-tiate'is,
720
jöli Jõulupuu
\. 14.00.
pensionäride v
line Eesti ^
luo
|Capricornu8
Bga kl. 20.00.
Eesti Maja
lall algusega
- THURSDAY, DECEMBER 11 S
0 1 a
Toronto Eesti Meeskoor „Isamaalisel kontserdil" Eesti Majas,
Pühapäeval, 7. nov. kl. 2.00 p.l.,
astus poolsada Toronto Eesti mees-;
koori laulumeest Eesti Maja suure
saali lava ^tte paigutatud astmete­le,
et Charles Kipperi juhatusel ja
deklamaatori Lydia Vöhu-Viksteni
ning solistide Avo Kittaksi ja And­res
Raudsepa koostööl esitada viim­se
istekohani täidetud saalile isa­maalisi
koori- ja soololaule,
Meeskoor Charles K^^pperi juha­tusel
laulis: „Laül kodumaast*'
(E. Aav), „Enne ja nüüd*' - (M.
Härma),„Pea Vastu" — (M. Toi),
„Isamaa mälestus" — (K.A. Her­mann),
,,Aasta kaunimal^ õhtul" —•
f(I. Aavik) ja „i(ui tume veel kauaks
ka sinu maa" — (R. Toi).
Bariton Avo Kittask Charles Kip­peri
klaverisaatel laulis S. Purre |
„Ma näen",']. Mandre „Saabub
aeg",. A. Kapi:„Kütkejs" ja R. Toi;
„Me ootame". Solist pidi andi^iä
lisapala, et vaigistada mitte lõppe­da
tahtvat aplausi.
Pärast vaheaega laulis koor Mart
Saare „Leelo", A. Läte „Pilvedele"
ja M. Härma „S6jalasle marss",
mis tuli korrata.
Kipper. Ka kordamine ei suutilud
vaigistada aplausi. Solistid, dekla­maator
ja koorijuht said tänutä-
O.H.
hiljem lähedases Pinnebergis, Britt
okupatsioonis, on meie lühikese
Saksamaa pagulasperioodi üks
märkimisväärsemaid ja omapärase-üritusi.
Sündinud kolme Bal­timaade
rahva ühisettevõttena, oli
osa selle loomisel ja töös
märksa suurem nende arvuüsesfi
Balti Ülikool oli struktuurilt õieti
kolme rahvusliku ülikooli liit, kus­juures
igal neist oli oma autonoomne
juhtkond. Ainult president ja lõpu­poole
abipresident olid ainuisikud,
kuna rektoraat koosnes kolmest rah­vuse
rektorist, fakulteetide dekanaa­did
niisamuti kolme rahvuse esinda­jaist
- dekaanist, ja kahest abide-kaänist.
Niisamuti.oli kogu üliõpilas­konnal
kolm autonoomset rahvuslik­ku
üliõpilaskonda, omaette esimees­tega
ja juhatustega ning lõpuks ka
oma keele ja meelfega sisemises asja-
^ • ajamises, ning omakeelse ajakirjaga.
Foto — 0 Haamer ÜHl^ooli ühiseks õpetuskeeleks oli
peamiselt saksa keel. Üritustel rah­vuskeeles
loengutega ei olnud erilist
edu. Inglise keelel oli õppe- ja õpiai-nena
oluline koht. ja kogu lävimine
Briti okupatsioonivõimudega ning
UNRRA ametkonnaga toimus ingli­se
keeles. -
aastat Balti Ülikooli
asutamisest Saksamaal
Peatükk pagulasajalugu isiklike mälestuste taustal
9,Meie Elule kirjutanud dr. E. Järvesoo, professor emeritus,
University of Massachusetts, Amhersl
'io,
SillilllltllillllllHIIIlliillllilllilltlilliltlllllillllllllllllilHIinililD
JOÄNN SAARNIIDU
MAALID MÜÜGIL.
567 Roehampton Ave.
Tel. 488-5895
Ostan ja müün Eesti Vabariigi ja ka Läti, Leedu
MÜNTE J A ^P^^
vaba hinnakirja. Palun teatage, kui midagi on müü­gile
arida. ^
Aadress: KOIT VANEMA, Süite 306, 117 WestI7th St.,
North Vancouver, B.C. V7M 1
Tel. (604)-984-9672
Rene Ufer'i „yiikingid" ja E. Sta°
fenau „Teid me tervitame" soolo- ,
osa laulis Andres Raudsepp, ja koo-' ta juubeliaastaks, kuna see alust^
rijuht Charles Kipper oli ka klave „ , . ...
risaatjaks. Mõlemat ettekannet tuli | « « ^ 8 i i l 9^
korrata.
Kontserdi viimase
yirkhausi „Aga ükskord algab ae- Möödunud suvel alustati väikse .
ga" — soolot laulis. Avo Kittask ja rühma algatusel eeltöid BÜ males-klaveril
saatis koorijuht Charles tusteose väljaandmiseks juubeli ava-
Balti-Ülikoolileoli käesolev aas- likkuses tähistamiseks. Seni on puu­dunud
vähegi ammendav ülevaade
oma esimese semestri õppe.tbödi4. Balti Ülikooli üsna dramaatilisest
saamisloost, tööst ja saavutustest.
Selle lünga täitmiseks ongi viimane
aeg, kuna seal osalenud õppejõudude
arv kahaneb kiirelt jä endised üliõpi­lased
on järjest astumas puhkepalgä-
ISELOOMUSTAVAT
Pagulasettevõttena — eriti pärast­sõja
Saksamaal, kust kõik põgenikud .
püüdsid esimesel võimalusel lahku­da
— oli Balti Ülikool arusaadavalt
ajutise iseloomuga ja lühiajaline. Ar­vestades
idee sünnist 17..septembril
1945 — neli kuud pärast vaenutege­vuse
lõppu Euroopas — kuni töö
lõpetamiseni 30. septembril 1949,
hõlmab BÜ eksistents ümmarguselt
neli aastat. Esimene pool aastat ku-,
lus organiseerimistööle ja etteval­mistusele,
nii et vormilise õppetööga
võidi esmasemestrit alustada 14.
märlsil 1946. Seda päeva tähistati
järgneval kolmel aastal sobiva pidu-iik^
usega Balti ülikooli aastapäeva­na
'
juhendades semestrite vaheaegu
ja suvepuhkust võidi ülejäänud kol­me
ja poole kalendriaasta sisse ma­hutada
kogusummas 9 semestri õp­petöö.
Selle aja kestel on peetud üle
800OO loengu- ja harjutustunni, kus­juures
õpetööst võttis osaJ^ogusum-mas
üle 200 õppejõu, neist mõningad
lühemaaegsete külalislektoritena.
Eesti õppejõude osales BÜ töös 50,
kusjuures püsivalt elasid ülikooli-laagris
umbes pooled, eesotsas endi­se
Tarti] ülikooli rektori Hugo Kaho-ga
ja BÜ eesti rektori Ernst Julius
Õpikuga.
Olgu mainitud, et BÜ eesti õppe-
Aula magna Pinnebergis, milles toimuvad loengud Balti ülikooli|S.
- Rühm eesti tudengeid akna all päiksepaistet nautimas.
ikka. Juubeliteose algatajad on eest­lased
ja mälestusteos ilmub eesti kee- jõududest leiduvad 34 nimed hiljuti
les, millele on kavandatud lühike ilmunud eesti pagulasteadlaste teat-
Ajalooline koguteos —
sobiv kink pühadeksfja tähtpäevadeks
513 lk., millest ingliskeielpidfresümeid 87 lk. (I ja II),
Hind nägusas köites $2^,004Siatekulu^
maadele $4,00. Posti teel:|e|limised saata: ,,Eestlased Kana­das"
c/o E, Kuris, 2 Jocelii ÜPesc, Don Mills, Ont. M3B 1A2.
mikus (Stockholm, 1984], kellest
kaks osalesid töös üksnes organisee-rimisperioodil,
ega ole BÜ osa nende
elulugudes märgitud. Puuduvaist
oleks vähemalt 10 väärinud teadmik-ku
võtmist, kuid surnutena pole neil
olnud elulugude toimetusele saat-
Balti Ülikool kirjastas oma teadus­like
tööde sarjas ,,Contributions öf
Telefon 444-5173. Tshekid kirjutada Kanada Eestlase Ajaloo
Komisjoni nimele. Teos pn müügil ka „Meie Elu" talituses ja
Abistamiskomitee kaupluses.
VEEL SAADAVAL
Hind ^10.00 — Posti teel tellides lisandub hinnale saatekulu.
Müügil
958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. M4K 2K6
ILMUNUD
Mutt Eliaser
ingliskeelne kokkuvõte. Seetõttu on
teose fookuses BÜ eesti osakonna
töö ja tegevus kolme rahva ühisette­võtte
taustal Kuuldavasti on midagi
sarnast teoksil ka lätlasil, millest aga
lähemad ja kindlamad andmed puu­duvad.
MÄLESTUSTEOSE EELTÖÖD
on edenenud jõudsalt ning esimesed
kaastööd ongi juba toimetusse jõud- Baltic University" 63 tööd, neist 21
nud, hoolimata BÜ eesti pere suurest eesti autoreilt. Neid saadeti väljaan-hajutatusest
vähemalt kolmel man- nete vahetuse korras ligi 250 ülikoo-dril
Austraaliaga ongi lähem side Iile, raamatukogule ja teaduslikule
alles loomisel. . • asutusele üle maailma.
Mälestusteose toimetamise on en­dale
võtnud dr. Elmar Järvesoo, üks ÜLIÕPILASTEST
BÜ organiseerijaid ja õppejõude, kes Üliõpilaste arv on iga ülikooli olu-
Saksamaalt asus USA-reisila viis lisi mõõdupuid. Balti Ülikooli im-päeva
enne ül\kooli-töö lõppu 30. matrikuleeris oma tegevusperioodi
septembril 1949. Toimetustoimkon- kestel kogusummas üle 2000 üliõpi-na
ülesanded aga on endise BÜ üli- lase, kellest eestlasi oli pisut üle 300.
õpilaskonna esimehe dr. Voldemar Eestlaste osatähtsus üliõpilaste hul-
P. Arge õlgadel, osa liikmete varba- gas oli püsivalt 14-16 protsendi üm-mine
aga veel kasil. Dr. Arge sulest ber, mis on tunduvalt madalam kui
tuleb ka ülevaade Balti Ülikooli eesti eesti õppejõudude osatähtsus - 25
üliõpilaskonna tööst. protsendi lähedal.
Majandustoimkond mälestusteose
väljaandmise finantseerimiseks on
samuti loodud ja juba tööl koosseisus
dr. Voldemar Kirss ja Virve Otsa-
Võhni Buffalo lähistel! ning Leon- ^
hard Puurits Torontost; tõenäolisest
mälestusteose trükkimise paigast.
Eesti üliõpilaste arv saavutas kõrg­seisu
esimese tegevusaasta — 1946.
aasta lõpuks, mil laagris kohal oli
ümmarguselt 150. Immatrikuleeritud
oli selleks ajaks aga umbes 200 üli­õpilast.
Osa neist ei ilmunud kunagi
õppetööle, teine osa kadus ülikoolist .
juba:mõne nädala järel, leides mujal
ilmselt ahvatlevamaid väljavaateid.
Kuigi edasigi kogunes uusi üliõpi­lasi
— äsja gümnaasiumi lõpetanuid,
.sõjavangist vabanenuid ja teisigi —
hakkas 1947. alates üliõpilaste arv
BÜ-s üldse ja samuti eesti üliõpilaste
arv pidevalt vähenema. Esiteks pää-sis
väike arv edasi õppima Saksa
ülikoolidesse ja lahkusid BÜ laagrist.
Kuid olulisemaks põhjuseks olid
noorematele avanenud emigratsioo-nivõimalused.
Juba sügisel 1946 läks
käiku perekonnata noorte naiste vär­bamine
nn. ,,Balti luikede" (Baltic
cygnets) aktsiooniga Inglismaale,
peamiselt haiglatöödele Ja koduabi-listeks.
Peatselt järgnes noorte mees­te
värbamine Inglismaale söekaevu-reiks
ja põllutöödele. Ja 1947.'aastal
alustas DP-de värbamist Kanada, jäl­legi
esialgu üksikuid noori mehi ja
naisi, kuni avanesid võimalused ka
noorematele pereisadele, tingimusel
et pere jääb esialgu Saksamaale ja
tuleb järele, kui pereisal kohapeal
pere vastuvõtuks võimalused loo­dud.
Nii oli 1946/47. aastaks BÜ eesti
üliõpilaste arv langenud 125-le,
1947/48. aastaks — 6.5-le ja viima­seks
tegevusaastaks 1948/49 — 62-le.
Praegu puudub veel täpsem üle­vaade
sellest, mis neist üliõpilastest
emigratsioonimaades on saanud.
Loodetavasti saame parema ülevaate
ühenduses käigus oleva BÜ juubeli
puhuks mõeldud mälestusteose i l ­mumisega.
STRUKTUUR
Ülikooli rajamisel oli kolme rah­vuse
autonoomse üheõigusluse kõr­val
põhimõtteks, et struktuuris,olek­sid
esindatud kõik kõrgkooli taseme
õpialad — humanitaarseist-teoloogi-listest
kuni rakenduslike-tehniliste-
208 Ihk.
Hinnad tellijisliikmeib: üksik raamat brosh. 09.50, köites 011
Poolsari brosh. S57.00, köites S70.20ii — Kaanehiiad mitte-liikmeile:
ijirosh. 012,00, köites $16.00.
Esindajad: A. Viirlaid, 63 G.len Davls Gres., ToiroBito, OsiiaFio
M4E1X7; Estonian Publishinlg Cc, „Meie Elu", 958 Broadview
Ave, Toronto, Ontario M4K 2R6; £. Kalm, R.R.2,Breslau, Onta­rio
NOBlMO; H. Teose, 11771 De Tracy St, Montreal, Quebec
H4J 2C1; V. Kurm, 368 Toledo St, Thunder Bay, Ontario; U.
Veedler, 47 Kent Av©., Sault Ste. Marie, Ontario; V. Spargue,
2313 Samuel Drive, Ottaiva, Ontario KIG 3C3.
mm
Kuna tõenäoline teose ettetellijate
arv BÜ eesti perest — hindamist 150-
200 — ei suuda tüüpilise turuhinnaga
raamatu kirjastamist finantseerida,
asutuste toetust aga ette näha ei ole,
siis on majandustoinikond koos toi­metusega
asja käiku lasknud toetus­fondi
kogumise aktsiooni. On kokku
lepitud BÜ erifondi loomiseks Eesti
Abi juurde, mispärast aniietustšekid
kirjutada Estonian Aid, Inc. nimele,
märkidea selle vasakule alaserva
nFor Baltic University Memorial
Fund" ning postitada aadressil; Esto­nian
Aid, Inc., P.O. Box 357, Cooper Kühm eesti õppejõude Balti üli
Station, Nev\; ^ork, NY 10216. E. Õpik.
ülikcjolis. Ees keskel eesti rektor prof.
Algusest peale plaahitseti ülikooli­le
8 teaduskonda mõningate osakon­dadega,
mis tekitas mõningais ring­kondades
vastuseisu, kuna arvati et
näiteks tehnilise ala teaduskondadel
oleks sobivam koht mõne tehnikaüli­kooli
juures, näiteks Braunschweigis
ning põllumajandusteaduskonnal
Bonnis. Alles kui kohapeal tehtud
pinnasondeerimised näidanud olid,
et selleks väljavaated puudusid, lepi­ti
sellega, et BÜ kõik kavandatud
teaduskonnad moodustaksid ühise
terviku. Asukohana kujutleti algu­sest
peale Hamburgi, kust loodeti
koostööd ja toetavat abi kohalikult
Hamburgi Hansaülikoolilt kõige­pealt
raamatukogude kasutamise,
erit ka võimalike instituutide ühiska-sutamise
näol. Teisalt mõisteti ka
neid raskusi, mis õhupommitamis-test
varemeiks muudetud Hamburgis
oli ülikooli pere — õppejõudude ja
üliõpilaste niajutamiseh
BÜ-s plaanitsetud ja hiljem raken­datud
8 teaduskonda ja nende osa-
•vkonnad olid järgmised; 1. Filosoofia,
teoloogiaosakonnaga; 2. Õigus-ma-jandusteaduskond
. vastavalt kahe
osakonnaga; 3. Matemaatika-loo-dusteaduskond;
4. Põllumajandus­teaduskond
metsanduse ja veterinaa­ria
osakonnaga; 5. Arstiteaduskond
hambaarsti osakonnaga; 6. Ar­hitektuuri-
ja ehitusteaduskond vas­tavate
osakondadega; 7. Keemiatea­duskond
tehnoloogia ja farmaatsia
osakondadega ning 8. Mehaanika-teaduskond
elektrotehnika osakon­naga.
Organiseerimiskomitee ja teadus­kondade
töötoimkonnad olid etteval­mistustega
nii kaugele jõudnud, et
kui just jõulu eel 1945 oli lõpuks
saadud ametlik luba akadeemilise
DP-laagri asutamiseks Balti ülikoo-likursuste
käiku panemiseks, võidi
8./9. jaanuariks 1946 kokku kutsuda
BÜ ajutise senati koosolek ,,Deut-scher
Ringi" DP laagris, Hamburgis
seni tehtud tööle kinnituse andmi­seks
ja ajutise juhtkonna valimiseks,
kuni teaduskondade liikmed oma
juhtkonna valisid.
I
ASUTAMINE
Asutava Kogu koosolek 8./9. jaan.
1946 võis tööd alustada kaunil ja
Hamburgis haruldasel päikesepais­telisel
päeval, kusjuures avamisel
viibisid kohaliku sõjaväevalitsuse
ning UNRRA esindjad, kes oma tervi­tuskõnedega
üritusele 'edu soovisid.
Pikema tervituskõnega esines amee­riklasest
UNRRA hooldusametnik,
kes äsja oli määratud sidemeheks BÜ
ja UNRRA ning sõjaväevalitsuse va­hel.
•
ärgnevail töökoosolekuil kahe
päeva kestel anti lõplik vorm ja kin­nitati
BÜ põhikiri ning teaduskon­dade
kirjeldused koos õppekavade­ga.
Seejärel kui sõjaväevalitsuse
poolt oli määratud ajutise rektori üle­sannetesse
läti prof. Fricis Gulbis,
valisid koosolijad kolme-liikmelise
rektoraadi koosseisus prof. Ernst J.
Õpik, prof. Edgars Dunsdorfs ja prof.
(järg Ihk. 6]