1986-12-11-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
9>
ii NELJAPÄEVAL, i l . DETSEMBRILTHURSDAY, OECEMBER11
STOCKHOLM. - Simon Wiesem-'
i keskuse poolt Rootsi valitsusele
üle antud „balti sõjaroimarite" '
mimistus on 12 isikut, neist viis
eestlast. Nimistu on peaminister
Ingvar Carlssoni käes, kes moodustas
kohtuministri kaudu erikomisjoni
süüdistuste uurimiseks ministeeriumi
peajuristi Johan Munck'i
juhtimisel. ,
: Süüdistatute nimesid ei ole avaldatud,
ainult andmed nende tegevusest,
mis ilmunud palju aastaid tagasi
Nõukogude propagandakirjanduses.
Nimekirja,,eesti poolel" näidatakse
kaudselt kätte järgmised isikud
koos „motivatsiooniga"::
1) Eesti autonoomse valitsuse siseministeeriumi
šeff, kes värbas ja ni-näeias
ametisse eesti poliitilise polit-seipersonali
kogu natsistliku okupatsiooni
ajal.
: iZ] Eesy^politseiB-I jaB-IV osakondade
ülema abi, kes hukkas süüiuid.
*3] Ohvitser — Hauptmann — eesti
julgeolekupolitseis, ühtlasi tA-14-re-feraadi
— kommunism ja vaenuline
propaganda — ülem, Tallinn-Har-ju
prefektuuri poliitilise pblitsei ülema
abi.
'4) Eesti julgeoleku politsei ülema
abi 1. maist 1942 ja osakondade B-Ija
B-IVülem.
5) Pärnu politsei eesti julgeolekupolitsei
ülem 1. maist 1942.
Ühe nimekirjas esitatu kohta bn
n^ärgitud vaid, et ta oli ,,Gestapo
kolonel", märkimata rat^vust.
NÕUKOGUDE ANDMED
Rootsi ja välismaa ajakirjanikud
<üsitlesid nii eesti kui läti organisatsioone
ja tuntud inimesi, kes juhtisid
tähelepanu eriti sellele, et nimekirja
„ alused" pärinevad nõukogude poolt
juba 60-ndail aastail propagandistlikes
raamatutes läände suunatud süüdistustele,
mida nüüd äkki juudi jäli-tusfsentrum
on avastanud üle paari
a^stakümnese hilinemisega.
• ' N i i oh eestlase osas olnud allikaks
1962, aastal ilmunud ingliskeelne
brožüür „People Be Watchful" pseudonüümi
Raul Kruusi sulest. Teatavasti
on selletaolisi trükiseid Tallinnast
läände saadetud aastate jooksul
tonnide viisi, kusjuures on süüdistusi
paisatud ikka ja jälle eriti nende inimeste
vastu, kes läänes tegutsevad
Baltikumi vabaduse huvides. Sellele
juhtisid ajakirjanduses tähelepanu
küsitletud eesti jaJäti esindajad, kes
avaldasid imestust, et Wiesenthali
organisatsioon aitab nõukogude
okupante nende kodumaadel diskrimineerida
vaba maailma rahvus-gruppe.
AEGUNUD
Nagu Johan Munch ühes varasemas
kommentaaris märkis, on süüdistused
rootsi seaduse järgi aegunud,
kuna siin kehtib 25-aastane
proskriptsioon kõigi ku]'itegude suhtes.
Nimepidi kättenäiiamised võivad
seega tuua vaid' äuhaavamis-protsesse
avaldajate vastu. '
Nimekirjade koostajaj Jeruusalemmas
elav endine USA sõjaroimarite
kütt ja sealse Wiesenthali-esinduse
juht, seletas raadioiritervjuus, et
Rootsile oleks suureks häbiks" kui
ta kaitseb baltlasi ja avaldas arvamist,
et nõukogude andmed on „alati
usaldusväärsed".
Ta on varem TV kaudu väitnud
rootsi ajakirjandusele, et,,tuhanded
eestlased, lätlased ja leedulased" olid
sakslaste käsilasteks ,,rahulike kodanike
ja ka juutide" likvideerimisel.
?1 I
wm - • . esi
Kalju jõgi [esimees) ja Toivo Kõhelik Lennuväepoiste Klubi peakoos-
Foto —Heino Kannel
00 . 0
(Algus esiküljel)
tsuti kaassüüdluses fugosiaavias
toimunud sõjakuritegudes, andis
Toronto Star'ile pikema jutuajamise,
milles ta kategooriliselt eitab
kõik süüdistused* Ta ütles, et ka
Simon Wiesen*hal on teatanud, ^\
tal ei ole mingeid tõendeid Wald-heimi
sõjasüudlasikult tegutsemise
kohta ja ajakiri „Profii", kes
algatas küsimuse, on oma süüdistused
tagasi võtnud. Ühendi-iigid pidid
enne jõule lõpetama omapuurd-luseWaldheimi
küsimuses.
# Pariisis toimusid suured rahiate-sed
sadade tuhandete üliõpilaste
demonstratsioonidega \. ülikooli
seaduse muutmise kava pärast.
Uue seadusega tahetakse piirata
üliõpilaste arvu teatud teaduskondades,
kuhu tung on väga suur ja
juhtida jieid teistele aladele. Ka
tõstetakse seadusega väikest ülikooli
administratsiooni maksu, kuna
üldiselt on ülikoolid Prantsus-m.^
al tasuta. Demonstratsioonide
laiali ajamisel sai 121 politseinikku
vigjastada, neist 20 raskesti. Üliõpilastest
sai rahutustel üks sui
20 vigastada.
tis
mi
Ontario provintsiparlameinl võt-vastu
uue üürikontrolli seaduse,
lega kõik üürimajad^ ka uned,
lähevad üürikontrolli alla, kuid
majaomanikel lubatakse kõrgem
üürilõstmise protsent aastas, senise
4 protsendi asem.el umbes 5^
protsentii ^
©Itaalias, kus praegu rahvaarv on
57 miljonit, esineb esmakordselt
rahvastiku juurdekasvu asemel tagasiminek.
Rahvastiku juurdekasv
on Itaalias viimasel ajal vähenenud
aasta-aastalt 1986. aasta viie
kuu kokkuvõtte järg;i on Itaalias
sündivus olnud 9,5 ja surevus 10
tuhande isiku kohta. Rahvaarvu vähenemise
tagapõhjaks on abielude
suurem lastetus mitmesugustel
põhjustel ning ühe ja kahe lapsega
. Andes ülevaate Helsingi järel-konverentsist
Viinis, kirjutab Ülo
Ignats Stockholmis ilmuvas „Eesti
Päevalehes" (nr. 91) muuhulgas:
„Balti aktsioonid äratasid suurt tähelepanu
seoses julgeolekukonve-rentsi
avamisega Viinis novembri alguses.
Konverentsiks oli mitmelt
mandrilt kokku sõitnud 400 baltlast.
Sellegipärast oli mul eestlasena tunne,
nagu oleksin peaaegu üksinda.
Kui lätlasi oli paarisaja ümber, leedulasi
ligemale 150, siis oli eestlasi vaid
kümmekond.
Teiste baltlaste ees oli veidi piinlik
esindada nii väikest gruppi. Järjest
päriti, et miks pole lohkem eestlasi
suvatsenud kohale reisida. Järjest pidid
läti noored eesti lippe kandma.
Küsiti: kas eestlased polegi vabadusest
huvitatud? Aga olgu väikeseks
lohutuseks siiski, et üksikud eestlased
äratasid siiski peaaegu sama
palju tähelepanu kui teised baltlased."
Lennuväepoiste aasta-peakoos-olek
toimus neljapäeval 27. novem°
bril Eesti majas. Koosolekut juhatas
esimees K^lju Jõgi. Kohale oli
Ilmunud üle 20 liikme.
. Koosolek algas leinaseisakuga
aasta jooksul lahkunud kameraadide
mälestamiseks. Järgnes esimehe ülevaade
eelmise aasta tegevusest. Ilmar
Jõgi poolt korraldatud sügisma-nöövrid
ja pidu Seedriorul olid igati
õnnestunud, samuti ka Arvi Tinits'a
poolt korraldatud laskevõistlus. Suvel
oli Kalju Jõgi külastanud Saksamaad
ja võtnud osa lennuväepoiste
manöövritest Veskijärvel, Rootsis.
Heidelbergis peetud mitme maa esindajate
koosolekul kiideti heaks 1.
augustil 1987 Leicesteris peetava 60.
juubelsünnipäevapeo kava. Pidu
peetakse kuulsas Grand Hotellis.
MEIS EUROOPAS:
Samuti võetf vastu r-eisi marsruut
mis algab Leicesterist 3. augustil.
Järgneva neljateist päeva jooksul läbitakse
Ostende, Pariis, Heidelberg,
Köln, Bocholt; Borghorst, Hamburg,
Putlos, Uklei, Eutin, Kopenhaagen,'
Odense, Bremerhaven, Amsterdam,
Žedelghem, ja tagasi Londoni, kust
toimub kojulend enamusele 19. augustil.
Heidelbergis olles külastatakse
Schönau Eesti Sõjavigastatute Ko--
du, Kölnis on plaanitsetud kokkusaamine
kohalikkude kaasmaalastega
ja erikava Uklei järve kaldal. Loodetavasti
saab külastada ka endist
vangilaagrit Zedelghem'is. Kui on
teisi endisi Uklei ja Zedelghemi vanemaid
,,elanikke", kes soovivad ringreisist
osa võtta, siis leidub arvatavasti
bussis ka nendele ruumi.
, Tänu aastate jooksul ülemaailmselt
laekunud toetustele liikmete
pooh on klubi kassa heas olukorras.
Arvi Tinitsa poolt koostatud raamatut
,,Välgumärgi kasvandikud" on
müüdud üle 1 000 ja ainult veel 54
raamatut on müümata. Üle maailma
asuvast ligi kaheksasajast lennuväe-poisist
on 420 „poisi" nimed ja asukohad
teada. Nendest saavad 350.
klubi infofmatsioonilehe.
Mati Jaago sai klubilt kingituseks
karikatuuri endast, tema paljude kergejõustiku
võitude tähistamiseks eelmise
aasta „mästerite" võistlustel.
VALIMISED.
Tegevuskava koostamine 1987.
aastaks oli järgmiseks päevakorrapunktiks.
Otsustati korrata Seedri-aru
koosviibimine 19/20. septembril,
mille korraldajaks valiti Ilmar Jõgi.
Toimkpnda valiti Mati Jaago,
Peeter Kallaste, Toivo Kõhelik, William
Mandra, Arvi Tinits ja Ilmar
Värk. : . :
Järgmise pävakorra punkti all valiti
tagasi klubi eelmine juhatus, koosseisus
Kalju Jõgi (esimees] ja liikmetena
Mati Jaago, Toivo Kõhelik, Ülo
' Pikkov ja Raoul Soobik.
Lõpuks tuli veel arutusele ajalooraamatu
teise osa väljaandmise küsimus.
Materjali oh juba praegu küllal-daseh
koos ja Heldur Põdersoo on
andnud nõusoleku raamatu kokkupanemiseks.
Teadalolevalt viimaseks
Eesti pinnal võitlevaks eesti
üksuseks olid lennuväepoisid,. kes
kuramaalt Sõrve Säärele saadeti ja
24. novembril pääle lahingute lõppemist
samasse tagasi toodi. Selle
o;joratsiooni kohta puuduvad fotod.
Eidised Uklei ja Žedelghem'i laagri,
kaaslased, kel on pilte või muud
seniilmumata materjali, palutakse
ühendust võtta Kalju Jõgigaaadressil.
55 Duggan Ave., Toronto Ont., M4V
l Y l , või telefonil (416) 487-2094.
: LASTEAIA JÕULUPUU
on Eesti Majas laupäeval, 13. dets.
Kogunemine ja loterii k l 9.30 h. ja
aktus kL 10 h.
laa
REMOEyT-TOID KAJADELE
(tasutQ eelarve)
427-7010 igal aj
MASTERCRAFT
PÄimiyG & DECORATING
Läti-Eesti firma
Seile kuulutusega saate 10% hinna-alandust
.© Helistage 439-2538
5463 Yonge St. Willowdale — Finchi läheda!
Telefon 222-7575
Km lähete tegema jõuluoste, siis külastage esimeseks meiul,
ivütii on kvaliteetsed kaubad. ^ MADE IN FINLAND ^
Klaaskaubad, ehted, küünlad, küünlajalad, laudlinad, servjetid, heliplaadid, jõuludekoratsioonid
roostevabast poti^, pannid, kandikud ja vaagnad -k Daamide ja härrade toatuhvlid ja §aa"<
Delikatesse ja pagarisaadust(Rooneeme ja Parkway Bakery)
TELLIMISED JÕULUSINGILE, -VOÄSTILE JA MUULE ANDA VARAKULT
" • " ^ f-5. jõulykapo 8-2
Meeldiv üllatus sugulastele
ja sõpradele on teie
JÕULUTERVITUS
ajaleht „Meie Elu'; ioulunümbris.
Võite kasutada oma illutratsioo-he,
1. sõnastust või oma loQdud
poeeme.
Eestluse oks.
(Algus esiküljel)
EESTI AINETE UURIMINE likuli meelestatud ajastus ei ole ise
Professor Parmingu kõne oli jaga- läbi teinud taolisi õudusi,ei ole ehk
tud kolme ossa. Ta andis põgusa kerge mõista eestiainelise õppetooli
ülevaate eesti ainete uurimustegevu- ühe Läänemaailma silmapaistva üli-se
rahvusvahelistest alustest, Eestist kooli juurde loomise rahvuslikku
Jaapanini. Kuigi eesti küsimusi uuri- tähtsust.
takse ka puht eestilikult, toimub tä- Kolmas osa õppetooli ametlikust
napäeval suur osa teaduslikust tege- avakõnest käsitles tõenäoseid panu-vusest
soome-ugri, Balti, Põhjala ja seid Toronto ülikoolile ja seega Ka-
N. Liidu-Ida-Euroopa teaduste raa- nada ühiskonnale. Professor Pärmides,
mistõttu võime avastada töid mingu hinnangul saab eestiainelisest
ja keskusigi paljude ülikoolide õppetoolist mitte ainult tugisammas
juures õige mitmel maal. Kõneleja rõ- eestlastele, vaid lisaks ka Kanadale.
hutas, et seetõttu ei alga Toronto Ta avaldas veendumust, et õppetooli
ülikooli eestiainelise professori te- ümber keerleva tegevusega saab To-gevus
lagedal põllul)vaid pigem õitsvas
viljaaias.
Teine osa kõnest visandas eesti
ainete uurimise tekkelugu, mille alguseks
dr. Parming valis Tartu ülikooli
loomise 1632.a. Esialgseid võimalusi
takistas ülikooli sulgemine
ronto ülikoolist tähtsaim eesti ainete
uurimuskeskus Läänes ja käesoleva
sajandi küsimuste suhtes juhtivaim
keskus maailmas.
Dr. Parming lõpetas kõne tähelepanekuga,
et tamm on üheaegselt
Toronto ülikooli sümboleid ja eest-mõneks
ajaks Vene võimude poolt laste püha puu. Ta avaldas lootust, et
pärast suurt Põhjasõda, kuid 18. sa- ühelt teisele poogitud oks lööb õit-jandi
lõpuks, mil valgustusaja ja ro- sema oma akadeemilise tegevusega
mantilise rahvusluse mõttekäik Liivir. — ,nagu puu, mis kasvab üle aja"
maalegi jõudis, hakkas eesti ainefe, (tõlge Toronto ülikooli ladinakeel-eelkõige
keele uurimine tõsiselt pea- sest motost),
le. Piduliku ametisse seadmise lõjDp-
Koneleja tõstis seejuures esile va- sõna ütles ülikooli, provost dr. foan
rajaii viljakaid uurijaid, kõik pasto- Foley märkides, etkatemaonimmig-rid,
nagu näiteks Huper(1737-1819), rant—ainult maakera teiselt poolelt,
von; Herder.. (1774-1803), Masiiig Austraaliast,ja lõpetas eestikeelsete
(176ä-1832), Knüpfter (1777-1843), sõnadega „Tänan väga."
Rosenplänter (1782-1846) ja von
Luc^ (1750-1842). Ent järgneva 19.
sajandi alguseks hakkas esile kerkima
eesti soost teadlasi, nagu näiteks
Faehlmann (1798-1850), kellega algas
eesti asjade uurimises uus ajastu.
EESTISOOST ÕPETLASED
Faehlmann pani aluse Õpetatud
Eesti Seltsile 1838.a. ning tema õhutusel
viis Kreutzwald lõpule Kalevipoja
kirjapanemise, mille mõju ärkamisajale
on üldtuntud. ÕES ja temale
järgnenud Eesti Kirjameeste Selts
(1872) mängisid oma koosolekutega,
uurimiste õhutamisega ja eriti kirjastamisega
kõige kesksemat osa eesti
rahva iseteadvuse arendamisel ja
teadusliku töö viljelemisel. Sajandi
keskpaiku torkab silma ka eesti soost
tähtsamate õpetlaste esile kerkimine,
näiteks Karrelli ja Köleri näol,
kes Peterburis saavutasid ülemaailmse
kuulsuse.
Isegi venestumise aeg elati üle, kui
mõtelda et sinna raskesse ^ajajärku
kuuluvad Mihkel Veske (esimene
doktori kraadiga soome-ugri eriteadlasest
eesti keele lektor Tartus, aastast
1874), Karl August Hermanni
(teine doktori kraadiga eesti lektor
Tartus, 1889. aastast) ja Ferdinand
ohann Wiedemanni suured saavutused
eesti keele uurimisel. Vaidlused
venestumise üle peagu paralisee-risid
eesti intelligentsi, kuid vastuoludest
sündisgi sajandi lõpul nn.
Tartu renessanss, mille tagajärjeks
oli Eesti. isesseisvumine aastakümneid
hiljem.
Professor Parming pidas Vabariigi-
aastaid eesti õpetluse ja uurimistegevuse
kuldse ajastu alguseks, mil
ülikooli tegevus hakkas teenima iseseisvat
eesti rahvast. Õppekeel viidi
üle eesti keelele, eestlasist üliõpilaste
psatähtsus tõusis 1922.a. 81% peale,
loodi uued eesti keele, rahvateaduse
ja ajaloo professuurid. Pikema
ajaloolise käsitluse lõpetas kõneleja
ülevaatega õudustest, mis toimusid
Teises maailmasõjas.
EESTLUSE
Ametlik rahvastik vähenes 25%
võrra 1939. ja 1945.a. jaanuari vaheajal.
Lisa 9% kadus 1949.a. kevadel.
Üle poole ülikooli õppejõududest
surid, küüditati itta, või pagesid
läände. Professor Parming nentis, et
rahvastel, kes kaasaegses humanist-
Lauldi ühiselt ,.Gaudeamus igi-t
u r . . . "
Tervitusi oli saabunud 80 mitmelt
poolt maailmast, 'nende hulgas rohkesti
eestlastelt kes õppejõududeks
ülikoolides. Neist loeti ette 30 nime.
Eesti õppetooli
oengud algavad
kevadsemestril
Toronto ülikooli Eesti õppetool
pakub eeloleval kevadsemestril
korrapäraseid loenguid, s.t „ku^
susi*' sotsioloogia osakonna vahendusel
nii üliõpilastele kui ka
teaduslikke kraade taotlejatele.
Kuna kursuste praktiline korraldamine
on hilinenud tingituna ametikoha
täitmisel tekkinud viivitamisest,
ei ole olnud võimalik kursu-sid
ära ruua vastavates ülikooli
õppetegevust käsitlevates väljaannetes.
^
Professor dr. Tõnu Parming palub
seetõttu vanematel kelle lapsed
õpivad ülikoolis, samuti üliõpilasorganisatsioonidel,
kelledel võib
nooremaid liikmeid ülikoolis olla,
järgmine informatsioon asjahuvi-
Ustele teatavaks teha.
Üliõpilastele ette nähtud kursus
kannab numbrit SOC 392S,
edasiõppijate kursus SOC 6115H.
Mõlemi kursuse pealkirjaks on
„Soviet Nationalities kuigi kohta-mised
toimuvad eraldi. Kursused
käsitlevad põhjalikult mitmerah-vusliku
Vene impeeriumi tekkimist
ja selle lagunemist, Nõukogudeaegset
rahvuspoliitikat, ning lõpuks
Eestit, kui näidet toimunust.
Kursused kohtuvad igal teisel neljapäeval
algusega kell 1.30 peale
lõunat, kestes umbes kella 4.00ni.
Üliõpilaskursuse esimene kohtumine
on 8. jaanuaril, edasiõppi-jatel
15. jaanuaril. Asukoht selgub
peatselt.
Üksikasjalikumat informatsiooni
saab dr. Parmingu sekretärilt
Sotsioloogia osakonna büroos,
536 Spadina Avenue (Borden Buil-ding),
mis asub just põhja pool
Spadina Crescenti, hoone sissekäigu
korrusel (Ilse Wister, telef. 978-
3412).
uutele tellijatele
KUUD 1/2 HINNAGA
$7,50
IHlQnn®a8andu@ kehtiv kuni 3 1 . cüets. WBB
IKasutägd tallinniskupongi! .
„MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
TELLIMISKUPONG:
Palun saatke minule „MEIE ELU" kuuks.
Tellimisraha siinjuures •
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:, ..
Postiaadress: . . . . . . . . . . . .. 0 • 0 t
Kuupäev
(Allkiri)
mmm.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 11, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-12-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E861211 |
Description
| Title | 1986-12-11-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 9> ii NELJAPÄEVAL, i l . DETSEMBRILTHURSDAY, OECEMBER11 STOCKHOLM. - Simon Wiesem-' i keskuse poolt Rootsi valitsusele üle antud „balti sõjaroimarite" ' mimistus on 12 isikut, neist viis eestlast. Nimistu on peaminister Ingvar Carlssoni käes, kes moodustas kohtuministri kaudu erikomisjoni süüdistuste uurimiseks ministeeriumi peajuristi Johan Munck'i juhtimisel. , : Süüdistatute nimesid ei ole avaldatud, ainult andmed nende tegevusest, mis ilmunud palju aastaid tagasi Nõukogude propagandakirjanduses. Nimekirja,,eesti poolel" näidatakse kaudselt kätte järgmised isikud koos „motivatsiooniga":: 1) Eesti autonoomse valitsuse siseministeeriumi šeff, kes värbas ja ni-näeias ametisse eesti poliitilise polit-seipersonali kogu natsistliku okupatsiooni ajal. : iZ] Eesy^politseiB-I jaB-IV osakondade ülema abi, kes hukkas süüiuid. *3] Ohvitser — Hauptmann — eesti julgeolekupolitseis, ühtlasi tA-14-re-feraadi — kommunism ja vaenuline propaganda — ülem, Tallinn-Har-ju prefektuuri poliitilise pblitsei ülema abi. '4) Eesti julgeoleku politsei ülema abi 1. maist 1942 ja osakondade B-Ija B-IVülem. 5) Pärnu politsei eesti julgeolekupolitsei ülem 1. maist 1942. Ühe nimekirjas esitatu kohta bn n^ärgitud vaid, et ta oli ,,Gestapo kolonel", märkimata rat^vust. NÕUKOGUDE ANDMED Rootsi ja välismaa ajakirjanikud <üsitlesid nii eesti kui läti organisatsioone ja tuntud inimesi, kes juhtisid tähelepanu eriti sellele, et nimekirja „ alused" pärinevad nõukogude poolt juba 60-ndail aastail propagandistlikes raamatutes läände suunatud süüdistustele, mida nüüd äkki juudi jäli-tusfsentrum on avastanud üle paari a^stakümnese hilinemisega. • ' N i i oh eestlase osas olnud allikaks 1962, aastal ilmunud ingliskeelne brožüür „People Be Watchful" pseudonüümi Raul Kruusi sulest. Teatavasti on selletaolisi trükiseid Tallinnast läände saadetud aastate jooksul tonnide viisi, kusjuures on süüdistusi paisatud ikka ja jälle eriti nende inimeste vastu, kes läänes tegutsevad Baltikumi vabaduse huvides. Sellele juhtisid ajakirjanduses tähelepanu küsitletud eesti jaJäti esindajad, kes avaldasid imestust, et Wiesenthali organisatsioon aitab nõukogude okupante nende kodumaadel diskrimineerida vaba maailma rahvus-gruppe. AEGUNUD Nagu Johan Munch ühes varasemas kommentaaris märkis, on süüdistused rootsi seaduse järgi aegunud, kuna siin kehtib 25-aastane proskriptsioon kõigi ku]'itegude suhtes. Nimepidi kättenäiiamised võivad seega tuua vaid' äuhaavamis-protsesse avaldajate vastu. ' Nimekirjade koostajaj Jeruusalemmas elav endine USA sõjaroimarite kütt ja sealse Wiesenthali-esinduse juht, seletas raadioiritervjuus, et Rootsile oleks suureks häbiks" kui ta kaitseb baltlasi ja avaldas arvamist, et nõukogude andmed on „alati usaldusväärsed". Ta on varem TV kaudu väitnud rootsi ajakirjandusele, et,,tuhanded eestlased, lätlased ja leedulased" olid sakslaste käsilasteks ,,rahulike kodanike ja ka juutide" likvideerimisel. ?1 I wm - • . esi Kalju jõgi [esimees) ja Toivo Kõhelik Lennuväepoiste Klubi peakoos- Foto —Heino Kannel 00 . 0 (Algus esiküljel) tsuti kaassüüdluses fugosiaavias toimunud sõjakuritegudes, andis Toronto Star'ile pikema jutuajamise, milles ta kategooriliselt eitab kõik süüdistused* Ta ütles, et ka Simon Wiesen*hal on teatanud, ^\ tal ei ole mingeid tõendeid Wald-heimi sõjasüudlasikult tegutsemise kohta ja ajakiri „Profii", kes algatas küsimuse, on oma süüdistused tagasi võtnud. Ühendi-iigid pidid enne jõule lõpetama omapuurd-luseWaldheimi küsimuses. # Pariisis toimusid suured rahiate-sed sadade tuhandete üliõpilaste demonstratsioonidega \. ülikooli seaduse muutmise kava pärast. Uue seadusega tahetakse piirata üliõpilaste arvu teatud teaduskondades, kuhu tung on väga suur ja juhtida jieid teistele aladele. Ka tõstetakse seadusega väikest ülikooli administratsiooni maksu, kuna üldiselt on ülikoolid Prantsus-m.^ al tasuta. Demonstratsioonide laiali ajamisel sai 121 politseinikku vigjastada, neist 20 raskesti. Üliõpilastest sai rahutustel üks sui 20 vigastada. tis mi Ontario provintsiparlameinl võt-vastu uue üürikontrolli seaduse, lega kõik üürimajad^ ka uned, lähevad üürikontrolli alla, kuid majaomanikel lubatakse kõrgem üürilõstmise protsent aastas, senise 4 protsendi asem.el umbes 5^ protsentii ^ ©Itaalias, kus praegu rahvaarv on 57 miljonit, esineb esmakordselt rahvastiku juurdekasvu asemel tagasiminek. Rahvastiku juurdekasv on Itaalias viimasel ajal vähenenud aasta-aastalt 1986. aasta viie kuu kokkuvõtte järg;i on Itaalias sündivus olnud 9,5 ja surevus 10 tuhande isiku kohta. Rahvaarvu vähenemise tagapõhjaks on abielude suurem lastetus mitmesugustel põhjustel ning ühe ja kahe lapsega . Andes ülevaate Helsingi järel-konverentsist Viinis, kirjutab Ülo Ignats Stockholmis ilmuvas „Eesti Päevalehes" (nr. 91) muuhulgas: „Balti aktsioonid äratasid suurt tähelepanu seoses julgeolekukonve-rentsi avamisega Viinis novembri alguses. Konverentsiks oli mitmelt mandrilt kokku sõitnud 400 baltlast. Sellegipärast oli mul eestlasena tunne, nagu oleksin peaaegu üksinda. Kui lätlasi oli paarisaja ümber, leedulasi ligemale 150, siis oli eestlasi vaid kümmekond. Teiste baltlaste ees oli veidi piinlik esindada nii väikest gruppi. Järjest päriti, et miks pole lohkem eestlasi suvatsenud kohale reisida. Järjest pidid läti noored eesti lippe kandma. Küsiti: kas eestlased polegi vabadusest huvitatud? Aga olgu väikeseks lohutuseks siiski, et üksikud eestlased äratasid siiski peaaegu sama palju tähelepanu kui teised baltlased." Lennuväepoiste aasta-peakoos-olek toimus neljapäeval 27. novem° bril Eesti majas. Koosolekut juhatas esimees K^lju Jõgi. Kohale oli Ilmunud üle 20 liikme. . Koosolek algas leinaseisakuga aasta jooksul lahkunud kameraadide mälestamiseks. Järgnes esimehe ülevaade eelmise aasta tegevusest. Ilmar Jõgi poolt korraldatud sügisma-nöövrid ja pidu Seedriorul olid igati õnnestunud, samuti ka Arvi Tinits'a poolt korraldatud laskevõistlus. Suvel oli Kalju Jõgi külastanud Saksamaad ja võtnud osa lennuväepoiste manöövritest Veskijärvel, Rootsis. Heidelbergis peetud mitme maa esindajate koosolekul kiideti heaks 1. augustil 1987 Leicesteris peetava 60. juubelsünnipäevapeo kava. Pidu peetakse kuulsas Grand Hotellis. MEIS EUROOPAS: Samuti võetf vastu r-eisi marsruut mis algab Leicesterist 3. augustil. Järgneva neljateist päeva jooksul läbitakse Ostende, Pariis, Heidelberg, Köln, Bocholt; Borghorst, Hamburg, Putlos, Uklei, Eutin, Kopenhaagen,' Odense, Bremerhaven, Amsterdam, Žedelghem, ja tagasi Londoni, kust toimub kojulend enamusele 19. augustil. Heidelbergis olles külastatakse Schönau Eesti Sõjavigastatute Ko-- du, Kölnis on plaanitsetud kokkusaamine kohalikkude kaasmaalastega ja erikava Uklei järve kaldal. Loodetavasti saab külastada ka endist vangilaagrit Zedelghem'is. Kui on teisi endisi Uklei ja Zedelghemi vanemaid ,,elanikke", kes soovivad ringreisist osa võtta, siis leidub arvatavasti bussis ka nendele ruumi. , Tänu aastate jooksul ülemaailmselt laekunud toetustele liikmete pooh on klubi kassa heas olukorras. Arvi Tinitsa poolt koostatud raamatut ,,Välgumärgi kasvandikud" on müüdud üle 1 000 ja ainult veel 54 raamatut on müümata. Üle maailma asuvast ligi kaheksasajast lennuväe-poisist on 420 „poisi" nimed ja asukohad teada. Nendest saavad 350. klubi infofmatsioonilehe. Mati Jaago sai klubilt kingituseks karikatuuri endast, tema paljude kergejõustiku võitude tähistamiseks eelmise aasta „mästerite" võistlustel. VALIMISED. Tegevuskava koostamine 1987. aastaks oli järgmiseks päevakorrapunktiks. Otsustati korrata Seedri-aru koosviibimine 19/20. septembril, mille korraldajaks valiti Ilmar Jõgi. Toimkpnda valiti Mati Jaago, Peeter Kallaste, Toivo Kõhelik, William Mandra, Arvi Tinits ja Ilmar Värk. : . : Järgmise pävakorra punkti all valiti tagasi klubi eelmine juhatus, koosseisus Kalju Jõgi (esimees] ja liikmetena Mati Jaago, Toivo Kõhelik, Ülo ' Pikkov ja Raoul Soobik. Lõpuks tuli veel arutusele ajalooraamatu teise osa väljaandmise küsimus. Materjali oh juba praegu küllal-daseh koos ja Heldur Põdersoo on andnud nõusoleku raamatu kokkupanemiseks. Teadalolevalt viimaseks Eesti pinnal võitlevaks eesti üksuseks olid lennuväepoisid,. kes kuramaalt Sõrve Säärele saadeti ja 24. novembril pääle lahingute lõppemist samasse tagasi toodi. Selle o;joratsiooni kohta puuduvad fotod. Eidised Uklei ja Žedelghem'i laagri, kaaslased, kel on pilte või muud seniilmumata materjali, palutakse ühendust võtta Kalju Jõgigaaadressil. 55 Duggan Ave., Toronto Ont., M4V l Y l , või telefonil (416) 487-2094. : LASTEAIA JÕULUPUU on Eesti Majas laupäeval, 13. dets. Kogunemine ja loterii k l 9.30 h. ja aktus kL 10 h. laa REMOEyT-TOID KAJADELE (tasutQ eelarve) 427-7010 igal aj MASTERCRAFT PÄimiyG & DECORATING Läti-Eesti firma Seile kuulutusega saate 10% hinna-alandust .© Helistage 439-2538 5463 Yonge St. Willowdale — Finchi läheda! Telefon 222-7575 Km lähete tegema jõuluoste, siis külastage esimeseks meiul, ivütii on kvaliteetsed kaubad. ^ MADE IN FINLAND ^ Klaaskaubad, ehted, küünlad, küünlajalad, laudlinad, servjetid, heliplaadid, jõuludekoratsioonid roostevabast poti^, pannid, kandikud ja vaagnad -k Daamide ja härrade toatuhvlid ja §aa"< Delikatesse ja pagarisaadust(Rooneeme ja Parkway Bakery) TELLIMISED JÕULUSINGILE, -VOÄSTILE JA MUULE ANDA VARAKULT " • " ^ f-5. jõulykapo 8-2 Meeldiv üllatus sugulastele ja sõpradele on teie JÕULUTERVITUS ajaleht „Meie Elu'; ioulunümbris. Võite kasutada oma illutratsioo-he, 1. sõnastust või oma loQdud poeeme. Eestluse oks. (Algus esiküljel) EESTI AINETE UURIMINE likuli meelestatud ajastus ei ole ise Professor Parmingu kõne oli jaga- läbi teinud taolisi õudusi,ei ole ehk tud kolme ossa. Ta andis põgusa kerge mõista eestiainelise õppetooli ülevaate eesti ainete uurimustegevu- ühe Läänemaailma silmapaistva üli-se rahvusvahelistest alustest, Eestist kooli juurde loomise rahvuslikku Jaapanini. Kuigi eesti küsimusi uuri- tähtsust. takse ka puht eestilikult, toimub tä- Kolmas osa õppetooli ametlikust napäeval suur osa teaduslikust tege- avakõnest käsitles tõenäoseid panu-vusest soome-ugri, Balti, Põhjala ja seid Toronto ülikoolile ja seega Ka- N. Liidu-Ida-Euroopa teaduste raa- nada ühiskonnale. Professor Pärmides, mistõttu võime avastada töid mingu hinnangul saab eestiainelisest ja keskusigi paljude ülikoolide õppetoolist mitte ainult tugisammas juures õige mitmel maal. Kõneleja rõ- eestlastele, vaid lisaks ka Kanadale. hutas, et seetõttu ei alga Toronto Ta avaldas veendumust, et õppetooli ülikooli eestiainelise professori te- ümber keerleva tegevusega saab To-gevus lagedal põllul)vaid pigem õitsvas viljaaias. Teine osa kõnest visandas eesti ainete uurimise tekkelugu, mille alguseks dr. Parming valis Tartu ülikooli loomise 1632.a. Esialgseid võimalusi takistas ülikooli sulgemine ronto ülikoolist tähtsaim eesti ainete uurimuskeskus Läänes ja käesoleva sajandi küsimuste suhtes juhtivaim keskus maailmas. Dr. Parming lõpetas kõne tähelepanekuga, et tamm on üheaegselt Toronto ülikooli sümboleid ja eest-mõneks ajaks Vene võimude poolt laste püha puu. Ta avaldas lootust, et pärast suurt Põhjasõda, kuid 18. sa- ühelt teisele poogitud oks lööb õit-jandi lõpuks, mil valgustusaja ja ro- sema oma akadeemilise tegevusega mantilise rahvusluse mõttekäik Liivir. — ,nagu puu, mis kasvab üle aja" maalegi jõudis, hakkas eesti ainefe, (tõlge Toronto ülikooli ladinakeel-eelkõige keele uurimine tõsiselt pea- sest motost), le. Piduliku ametisse seadmise lõjDp- Koneleja tõstis seejuures esile va- sõna ütles ülikooli, provost dr. foan rajaii viljakaid uurijaid, kõik pasto- Foley märkides, etkatemaonimmig-rid, nagu näiteks Huper(1737-1819), rant—ainult maakera teiselt poolelt, von; Herder.. (1774-1803), Masiiig Austraaliast,ja lõpetas eestikeelsete (176ä-1832), Knüpfter (1777-1843), sõnadega „Tänan väga." Rosenplänter (1782-1846) ja von Luc^ (1750-1842). Ent järgneva 19. sajandi alguseks hakkas esile kerkima eesti soost teadlasi, nagu näiteks Faehlmann (1798-1850), kellega algas eesti asjade uurimises uus ajastu. EESTISOOST ÕPETLASED Faehlmann pani aluse Õpetatud Eesti Seltsile 1838.a. ning tema õhutusel viis Kreutzwald lõpule Kalevipoja kirjapanemise, mille mõju ärkamisajale on üldtuntud. ÕES ja temale järgnenud Eesti Kirjameeste Selts (1872) mängisid oma koosolekutega, uurimiste õhutamisega ja eriti kirjastamisega kõige kesksemat osa eesti rahva iseteadvuse arendamisel ja teadusliku töö viljelemisel. Sajandi keskpaiku torkab silma ka eesti soost tähtsamate õpetlaste esile kerkimine, näiteks Karrelli ja Köleri näol, kes Peterburis saavutasid ülemaailmse kuulsuse. Isegi venestumise aeg elati üle, kui mõtelda et sinna raskesse ^ajajärku kuuluvad Mihkel Veske (esimene doktori kraadiga soome-ugri eriteadlasest eesti keele lektor Tartus, aastast 1874), Karl August Hermanni (teine doktori kraadiga eesti lektor Tartus, 1889. aastast) ja Ferdinand ohann Wiedemanni suured saavutused eesti keele uurimisel. Vaidlused venestumise üle peagu paralisee-risid eesti intelligentsi, kuid vastuoludest sündisgi sajandi lõpul nn. Tartu renessanss, mille tagajärjeks oli Eesti. isesseisvumine aastakümneid hiljem. Professor Parming pidas Vabariigi- aastaid eesti õpetluse ja uurimistegevuse kuldse ajastu alguseks, mil ülikooli tegevus hakkas teenima iseseisvat eesti rahvast. Õppekeel viidi üle eesti keelele, eestlasist üliõpilaste psatähtsus tõusis 1922.a. 81% peale, loodi uued eesti keele, rahvateaduse ja ajaloo professuurid. Pikema ajaloolise käsitluse lõpetas kõneleja ülevaatega õudustest, mis toimusid Teises maailmasõjas. EESTLUSE Ametlik rahvastik vähenes 25% võrra 1939. ja 1945.a. jaanuari vaheajal. Lisa 9% kadus 1949.a. kevadel. Üle poole ülikooli õppejõududest surid, küüditati itta, või pagesid läände. Professor Parming nentis, et rahvastel, kes kaasaegses humanist- Lauldi ühiselt ,.Gaudeamus igi-t u r . . . " Tervitusi oli saabunud 80 mitmelt poolt maailmast, 'nende hulgas rohkesti eestlastelt kes õppejõududeks ülikoolides. Neist loeti ette 30 nime. Eesti õppetooli oengud algavad kevadsemestril Toronto ülikooli Eesti õppetool pakub eeloleval kevadsemestril korrapäraseid loenguid, s.t „ku^ susi*' sotsioloogia osakonna vahendusel nii üliõpilastele kui ka teaduslikke kraade taotlejatele. Kuna kursuste praktiline korraldamine on hilinenud tingituna ametikoha täitmisel tekkinud viivitamisest, ei ole olnud võimalik kursu-sid ära ruua vastavates ülikooli õppetegevust käsitlevates väljaannetes. ^ Professor dr. Tõnu Parming palub seetõttu vanematel kelle lapsed õpivad ülikoolis, samuti üliõpilasorganisatsioonidel, kelledel võib nooremaid liikmeid ülikoolis olla, järgmine informatsioon asjahuvi- Ustele teatavaks teha. Üliõpilastele ette nähtud kursus kannab numbrit SOC 392S, edasiõppijate kursus SOC 6115H. Mõlemi kursuse pealkirjaks on „Soviet Nationalities kuigi kohta-mised toimuvad eraldi. Kursused käsitlevad põhjalikult mitmerah-vusliku Vene impeeriumi tekkimist ja selle lagunemist, Nõukogudeaegset rahvuspoliitikat, ning lõpuks Eestit, kui näidet toimunust. Kursused kohtuvad igal teisel neljapäeval algusega kell 1.30 peale lõunat, kestes umbes kella 4.00ni. Üliõpilaskursuse esimene kohtumine on 8. jaanuaril, edasiõppi-jatel 15. jaanuaril. Asukoht selgub peatselt. Üksikasjalikumat informatsiooni saab dr. Parmingu sekretärilt Sotsioloogia osakonna büroos, 536 Spadina Avenue (Borden Buil-ding), mis asub just põhja pool Spadina Crescenti, hoone sissekäigu korrusel (Ilse Wister, telef. 978- 3412). uutele tellijatele KUUD 1/2 HINNAGA $7,50 IHlQnn®a8andu@ kehtiv kuni 3 1 . cüets. WBB IKasutägd tallinniskupongi! . „MEIE ELU" TALITUS 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada TELLIMISKUPONG: Palun saatke minule „MEIE ELU" kuuks. Tellimisraha siinjuures • (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga). Nimi:, .. Postiaadress: . . . . . . . . . . . .. 0 • 0 t Kuupäev (Allkiri) mmm. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-11-03
