1986-03-13-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ls iseseis-nõudmine
või
Is, mis ka
lise toetu-jlü.
'l917,
Mis 40.000
ilvastatud
jekš aktu-
17-aastane
t^:s nendest
[soldatitest
Vene-
I kasutades
b Eesti ise-itud
mani-
|id jagatud
laiali pai-
[de ja klii-ikorras
on
limunistlik
lerisse.sun-licodumaalt
Igasi jõuda
If3 küüdita-
Billaste sai
ja oma
millele oli
ridadega: .
Taale meist
kaigu, soid.
jiisest -'pisar
lju aastaid,
h.lmset
ial täis õnne
IPOOLIK
]atharines'i
oma kodu- •
|s„Kuldran-õuablaevsu
•vituste üle-
: Eesti selt-ösa
lõppes
Pühitsemine
Itsi poolt tõi
liuse eestlas-jleoluliseks.
lölder tänas
|,ja eriti pere-lubäse
koos-loma
rikkali-
1. Seekordsed
id Al tos aar,
ibau'm ja E -
nteich, Hert,
Mölder, Sil-jsoja
ja Võ"
jelolidprou-lagmar
Pint,
l-ca avaldada
(ma hooleks
) viib im ise ja
H.K.
rtsini^ Eesti
Kevadnäitus
i]^ary - Stair-lichard
View
ulkideSelt-
|fj algusega kl.
oronto Eesti
m^äeva-õhtu
kl. 7 õ.
Isil Võrulaste
ksti Majas ai-h
kannatusaja
Andrese kiri-
1 1 ' ; . - . • ' ' '.
tl Aiandusklu-ligu^
ega kl. 8 õ.
kstonia Koori
|ti Majas algu-
„Sõna8ild kois
algusega kl.
[sir gaidide ja
epüha noorte-la-
Andrese kiri
Toronto Eest!
[ii Eesti Majas
Lasteaia mõelgu
sega kl. 2.30
Maakondade
to'-
Noorte solistide kontserdilt. Ees: Anne Liis Klein, Leiki Veskimets, A i l i Kuutan,
seisavad: Margit Viia,,Charles Kipper; S!©IlaKersoi,Eero Monika Zerbe, Evi Valge,
ESTO-84 toronto, 96 lk., Välisr
Eesti/EMP, Stokholm 1985. Toimetanud:
Elmar Pettäi, V. Pe^
komäe.
Peagu üheaegselt ilmusid Rootsis
ja jõudsid müügile ka siins^el
mandril väärtuslikeks jõulukinki-deks
sobivad ESTO-84 mälestus-kassett
(reporterid A. Mosšini ja Fr,
Luksepp, teadustaja A. Militsjja
album ESTO-84 Toronto 8.-15. VII
1984. Ei mäleta, kas nende ridade
autorina olen näinud ka 1972.a.
EStO albumit, laual äga asuvad
1976. ja 1980.a.' albumid, viimased
nii ESTO Peakomitee kui ka Väiis-^
Eesti/EMP väljaannetena. Neile liitus
nüüd Väiis-Eestilt 1984.ä[ album,
oodata on album ka peakomiteelt.
Vaatlusalustest väljaannetest
kõige kogukam (128 lk.) on Jyri
Korki, Vaike Külveti, Ago Ambre,
Mai-K. Korki ja Ilmar Külveti poolt
koostatud-toimetatud 1976.a. album,
ka kõrvaltekstidelt rikkali-kem-
ülevaatlikem, kuigi värvifotodelt
tagasihoidlikum. 1980.a. albu-meist
on Välis-Eesti/EMP oma
(toim. A.Milits, T. Sepp^ E. Kõks)
lehekülgede arvult 1984.a. omaga
võrdsena 96-leheküljeline, ESTO
Peakomitee oma (koostanud-toi-metanud
Kalju Lepik) samuti 128-
leheküljeline ja (fotode arvel) varustatud
üle 35-lk.ülevaatlikki tekstiosaga,
mis sellisena Välis-Eesti/
EMP väljaannetes kahjuks puudub.
Pühendusena ESTO 76-ndale
loeme esilehelt jyri K(^rki kinnitust:
„Labi aegade pöönstuulte/sa
ikkagi leegitsed, vabadustõrvik,/
kui ppikene rajuse mere peal." V.-
Eesti album 1980 annab moto tagasihoidlikumalt,
kuid sügava tabavusega:
„Kostkuüle Läänemere vabade
eestlaste laul!". Saiiia aasta
Peakomitee väljaanne on pühen-duslikes
osades teisi kaugelt ületav.
See algab Kalju Lepiku 2 lehekülge
hõlmava kantaadiga valgusest
ja varjust. Sellele järgnevad
pühendustekstid Juhan Aavikult,
Marie Underilt, Tharbjörn TällfJi-nilt,
Gösta Bõhmanilt, Ola Ullste-nilt,
Olof Palmelt, Robert Kreemilt
ja Richat-d Norvellilt. Erinevalt
teistest albumitest on alustatud sisu
kujundamist ülevaatega ettevalmistustest.
Samm on igati põhjen?-
ga „Eestluse suursündmused" eesti
ja inglise keeles. Selle tekstiosa
lõpulehekülg on pühendatud Su-san
Fishi (Ministry of Citizenship
and Culture) soojasõnalisele tervitusele
koos pildiga. Järgnevad
leheküljed fotodega esimehest ja
abiesimehest Ontario peamin. Wm.
Dayise juures ja peakons. E. Jaaksonist
ning konsul Roosist. Järgneb
2. lk. 6 illustratsiooniga meie
maast, rahvast ja saatusest eesti ja
inglise keeles. Tjekstidega pildiosa
lehekülgedel on olnud koostaja
praktiliselt kokkuhoidlik, ilma et
see zhanrilise kujundusterviku
ülevaatlikkust riivaks või takistaks
lisamast vajalikes kohtades ka ingliskeelset
allkirja. On ilmne, et 5-7
väiksemaformaadilise ülesvõtte
paigutamine ühele leheküljele on
põhjustatud koostaja soovist, anda
ettenähtud ruumis võimalikult
maksimaalset kogu ESTO ulatuslikust
kavast. Värvilisi fotosid, neist
terve rida 1,5 — peagu 2 lk. suurused
ja enamik väga heas teravuses,
sisaldab teos kogusummas üle saja.
Lõpetades albumi poolteist lehekülge
hõlmava värvilise üldvaatega
ja manifestiga kahes keeles,
leidub samas ka Elmar Pettäi liht-sasõnaliselt
julgustav pühendus
ESTO PÄEVADEKS: Ühendagu
Eesti Päevad eesti keeles, meeles
meid! Usk ja lootus jõudu annab
meie
Siinkohal vaatluse all olevp värske
albumi tegevtoimetajaks-koos-tajaks
oli Välismaise Eesti KirjaniV
ke Liidu juhatusliige, 2-köitelise
suurteose „Ee8ti kalanduse minevikust*'
heade kogemustega koostaja
Elmar Pettäi. Allakirjutajal
ilililllilililülllilliiillllli
kirjutiste kohta, kuid tegevtoimetaja
karastatud maitse on selgesti
märgatav nii piltide {ül€ 250 foto 25
pildistajalt) ja teksti suhetes l^m ka
piltide valikus ja interpretierin-guis.
T@o@ algab aupatroonide nimistu
ja peakomitee juhatuse foto-de
j& kooseeisu täisnimistuga. Järgnevad
lühitskstid koos portreedega
ESTÖ-idee „i80lt" Robert Kreemilt
ja pjrof. dr. Ko Aunalt päalkirjsi-'
Kõnesolev ESTO-84 Toronto album
on mitte ainult kaunis mälestusteos
(mida täiendab kassett)
nendele, kes elasid need päevad
kaasa, vaid veel märkimisväärse-ma
kaaluga ajaloo-dokument meie
kultuurilistest saavutustest. Selle
väljaande pildileheküljed annavad
peale muu ümberlükkamatu tõendi
nooremate kasvavalt jõulisest
rollist rahvusliku vabadusvõitluse
„vahtkonnavahetuses", kaasa arvatud
selgesti ilmnev organiseeritud
akadeemilise järelkasvu osakaal.
Oleme saanud jällekordse
kinnituse ka meie üliõpilasorganisatsioonide
olemasolu õigustusele
ja organiseerumise rahvuslikule
vajalikkusele.
On loomulik, et isegi hoolikaim
toimetaja ei saa vältida viperuste
siin-seal nina läbipistmist. Silma
paistab näit. üks osavõtja ü.s. Vel-jesto
liikmeskonna üldpildilt, kes
samas albumis on pildistatud ka
ühe meie korporatsiooni värvides.
Ilmselt viibis see korporant Veljes-to
kokkutulekul külalisena või oma
sinna kuuluva abikaasa saatjana.
Tegemist õn ühe „iludusveaga"
väljaspool toimetaja käeulatust,
millel puudub aga igalaadne tähtsus
selle nägusalt kujundatud sisuka
ajalooteose kestva väärtuse juures.
Oleme rikastunud kahanematu
kaaluga varamulise ajaloo-doku-mendi
võrra. Loodame, et võime
kord kinnitada sedasama ka ESTO-JOHANNES
ICAUP
Heinz Riivaldi
kontsert
Ft Lauderdale'is
Kuigi siinne väike eestlaskond, on
eraldatud üle tuhande miili võrra
teistest suurematest eestlaste keskustest
ja eesti tuntumaist näite- ja
helikunstnikest, ometi käib siin juba
aastaid vilgas kultuuriline- tegevus.
Kaugustele vaatamata on siia külakosti
toonud mitmed meie paremaist
helikunstnikest. Paar aastat tagasi
andis siin kontserdi isegi N.Y. Eesti
Meeskoor 40-liikmelises koosseisus.
Hea tahte juures on kaugused ja reisi-kulud
ületatavad!
Tenor Heinz Riivaldi kontserdiks
oli valituQ üks kohalik kirik, mis
tuntud oma hea akustika poolest.
Nii tuligi, et kiriku pastor Robert
Jenkins ütles kontserdi avapalvuse.
Avasõna oli L.F.E. Koondise esimehelt
Harald Hinnolt, kes muuseas
mainis, et, see, kes ei tunne
Riivaldit ja tema laulu, selle inimese
suhtes võiks tekkida kahtlus, kas ta
ongi eestlane.
Järgmisena Koondise sekretär dr.
Aino Lukas, olles kontserdi teadustaja
ülesannetes, esitas publikule H.
Riivaldit ja klaverisaatjat Bohdan
Sperkqcz'i. Imetleti 70-aastase laulja
nooruslikku häält ja esinemist; samuti
tema visadust erksalt stabiilseks
jääda pika kava (21 helitööd
esitamise lõpuni. Repertuaarivalikul
oli ilmselt silmas peetud, et see kava
sobiks ka ameeriklastele: valis- ja
eesti autorite töid esitati umbes, võrdselt.
Unistavad, eleegilised laulud va-beldusid
tujuküllaste särtsukate,
dünaamiliselt lõppevate lauludega.
Kuulajad elasid vaimustusega lauludele,
kaasa kogu kava ulatuses. Ei
oldud kitsi kestvate ,ovatsioo.nidegp.
Erilise ovatsiooni- osaliseks sai ka
E. Aava Juta ja Ülo duett ooperist
„Vikerlased"Riiva'ldi ja sopran A n i -
die Alliku esitusel. A . A l l i k , L-Flori-da
kohalik elanik, on esinenud solistina
nii USA-s kui ka Kanadas ja
Eesti Päevade raames Inglismaal ja
Austraalias. Nüüdki publiku meelest
oli duett ilus silmale ja meeldiv kõrvale
— nii lavalise esinemise kui ka
tämbrite kooskõla poolest,
iks publiku soovile vaatamata
duetti ei korratud.
Lisapalana antud ]. Mandre „Ko-dunõmm"
oma sisuga kodu-Eestist ja
5 9 Sõnasild kodumaale"
23. märtsil kl. 2.00 p.l. korraldaJD
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Rahvuskultuuri komisjon šõnalis--
niuusikalise kava „Sõnasild kodumaale"
Toronto Eesti Maja suures
saalis. Rahvuskultuuriline üritus,
mis toimub Kanada eestlaste kultuuri
ja tegevuse tutvustamiseks kodu-nišale,
kantakse edasi „Ameerika
„Voice of America") kaudu.
_MSõnasilla" avab tervitusega EKN
Rahvuskultuuri komisjoni esinaine
Maiki Andre Lupp. Peakõne peab
EKN esimees Laas Leivat. Marta
Kivik kõneleb Leila Miller'i ja Valdo
Randpere tütre Kaisa vabastamis-aktsioonist
ning ,,Estonia" koori
esindaja esitab.ülevaate teemal „Ees-ti
värvid ja laul Iisraelis".
Rikkalikus kavalises osas esinevad
Toronto Eesti Seltsi lasteaia lapsed,
laulusolistid Evi Valge ja Monika
Zerbe ning Jeremy Viinalass viiulil.
Anneli Andre-Barrett ühendab
luules „Sonasilla" kodumaaga Lydia
Koidula, Bernard Kangro ja Arved
Viirlaidi luuletuste kaudu.
nSõnasild" on E K N Rahvuskultuuri
komisjoni käesoleva.aasta esimene
suurem üritus, mis teenides
EKN rahvuskultuurilisi eesmärke,
loob samaaegselt vabade eestlaste
kultuurisilla rahvuskaaslastega kodumaal,
kel endil puudub võimalus
vabaks loominguks ja eneseväljenduseks.
' '
fetCN Rahvuskultuuri komisjoni
tegevusele aitavad kaasa komisjoni
nõuandjad Osvald Timmas, dr. Roman
Toi ja Arved Viirlaid.
Komisjoni liikmed on Maiki Andre
Lupp (esinaine), Reet Marten-Sehr,
Katrin Kopvillem-Heyduck, Rein
Andre jun. ja Jaak Kivik.
Arvestades juba aset leidnud eeltöösid
ning meie vaba ühiskonna mitmete
ringkondade poolt ülesnäida-.
tud huvi „Sõnasild kodumaale" varasemate
traditsioonide jätkamiseks,
võib julgesti-loota, et ka seekordne
„Sonasild kodumaale" leiab kõigi"
kaaseestlaste poolehoidu ja arvukat
osavõttu.
Ehitame kõik koos ,,SDnasilda" ja
tervitame sel sillal kaaseestlasikodu-maal!
Thiele Ülikooli koor
laulis Vana-Andrese
kirikus
Vana-Andrese eesti ja läti koguduste
korraldusel toimus 3. märtsil
kirikus kontsert, kus esines The
Thiel Choir samanimelisest ülikoolist
Pennsylvaniast. Koorijuhiks Tod
M. Trimble,
Arvukas kuulajaskond elas kaasa
noorte kontserdile, kus esitati peamiselt
vaimulikku muusikat, kogusummas
16 valitud muusikapala,
komponistidelt 16. sajandist kuni
tänapäevani.
Koor ei ole suur, kogusummas 36
lauljat, mis oli võrreldav Tartu Akadeemilise-
Meeskooriga, kes andis
1936/7, aastal R, Ritsingu juhatusel 33-
mehelises koosseisus kontserdi ja
leidis väärika hinnangu.
Tihti loetakse koori hindamisel
laulmist piänos ja pianissimos, Thiel
kooril Qli sel haruldane. Koori koosseis
oli võrdne arvulises vahekorras
> • • *
mees- ja naislauljate vahel. Koorijuhil
on täpne juhatamine ja koostöö
kooriga. Akadeemiliselt omab koorijuht
magistri kraadi.'Koor harjutab
igal nädalal4 korda, kokku 6 tundi ja
on esinenud paljusid kordi USA-s ja
Kanadas, viis korda Euroopa kontsertmatkadel
ja valmistub uuele Eu-roopa-
matkale eeloleval suvel. .
, Kooriliikmed olid paigutatud koguduse
liikmete kodudesse. Oli ilus
õhtu vesteldes kahe noormehega, kes
näitasid erilist huvi eestlaste vastu.
Rääkisime meie viimasest aktsioonist
6.000,000 ^allkirja kogumisest
URO'sse vaatleja saatmiseks. Noormehed
Mauro Wolfe ja Dave Widen-hofer
andsid kohe allkirja-ja. avalda-veel
i]
materjali,
likoolis ja
sid soovi, saada
et nad saaksid oma
tuttavate hulgas selgitustlööd teha ja
allkirju koguda!
Ülikooli juures töötab 4 korporatsiooni,
õpilaste arv 800, kusjuures
5% on kooriga ühinenud. Kooris
kaasalaulmine annab lisapunkte teatava
aine õppimisel. Kui neil on lauljaid
ligi 40 — kui palju peaks olema
Toronto ülikooli juures? tartu Ülikoolis
oli Üliõpilassegakooris üle 60
liikme. Akadeemilises Meeskooris
üle 50 laulja!
Võõrastavana tundus sel kontserdil
lauljaile, et keegi ei aplodeerinud
iga laulu järele. Kooriliikmed arvasid,
et nad on halvasti või kuidagi
valesti esitanud oma laule. Pärast
esimese osa ja kontserdi lõpul oli soe
aplaus. ee.
Hella emakene!" jäi viimasena kõrvu
ja südamesse helisema.
Kontserdi heaks kordaminekuks
aitas kaasa hea klaverisaade.
Pärast kontserditi ligi paarisajaline
kuulajaskond siirdus kiriku avaraisse
seltskondlikesse ruumesse, kus
Koonduse majanduslik juht Alide
Koppel koos abilistega oli kohvilaua
va|mij
Eesti Korporatsioonide Liidu squashivõistlustelt.Ülal - individuaal-võitjad,
vasakult: T. Toome, Korp! Vironia, meeste B-klassi võitja, M.
Ilves, Korp! Amicitia, naiste võitja, T. Vanaselja, Korp! Sakala,
meeste A-klassi võitja. Keskel - meeste A-klassi võitja Korp! Vironia
meeskond. Vasakult - T. Trei,, J. Reitav, P. Toome, Pildilt puudub A.
Liik. Ja Korp! Amicitia võidukas naiskond. Vasakult-A. Skakavac, M.
Ilves, P. Kreem. Pildilt puudub L. Järve. A l l - meeste B-klassi võitja
Korp! Vironia meeskond. Vasakult - M . Hess, T. Toome, M. Virro, T.
Marley. Foto - H. Raigna
EKL squashivõistlused
Korp! Vironia ja
orp! Amicitia võitsid
Eesti Korporatsioonide Liidu traditsioonilised
squashivõistlused
sel aastal peeti laupäeval 8. märtsil
Squash Academy's.
Võistlused toimusid individuaalselt
ja mees- ja naiskondade vahel
neljaliikmelistes koosseisudes.
Meeskondadevahelistes võistlustes
A ja B klassides tuli võitjaks Korp!
Vironia. A klassi meeskonnas mängisid:
Jaan Reitav, Allan Liik, Toomas
Trei ja Peeter Toome. B klassi
meeskonnas: Tõnu Toome, Toomas
Marley, Madis Virro ja Markus Hess..
Naiskondade võitjaks tuli Korp!
Amicitia koosseisus: Maie Ilves, Ai-,
kiki Skakavac, Piret Kreem ja Linda
Järve. Individu3alvõitjaks meeste A
klassis.tuli Toomas Vanaselja, Korp!
Sakala, ja B klassis Tõnu Toome,
Korp! Vironia. Naiste individuaal-võitjaks
tuli Maie Ilves/Korp! Amicitia.
Meeskondadevahelistel võistlustel
võistlesid ja saavutasid võidupunkte:
Korp! Vironia — 13, Korp!
Sakala - 11, Korp! Fraternitas Esti-ca
— 9, Korp! Rotalia-4 ja Eesti
Ülipilaste Selts - 4. Meeste B klassis
võistlesid: Korp! Vironia, Korp!
Fraternitas Estica! ja Korp! Rotalia.
Naistevõistlus toimus Korp! Amicitia
ja Korp! Filiae Patriae vahel.
Kogusummas võittis võistlustest
osa 40 võistlejat, nendest 32,meest ja
8 naist. Võistlused, mis kestsid ligi 4
tundi, olid'väga hästi korraldatud.
Võistluste peakorraldajaks oli Rein
Lee ja tema abideks Jaan Lee ja Erik
Pahapill. HARALD RAIGNA
MASTERCRAFT
PAINTING & D^CORATING
läti-E08tl firma TALVE HrNNAD
Helistage 4^9-2538
y
ELEKTRIK
elektritööd, parandused,
, kodudes või ettevõtetes.
HALLING
Tel. 762-9190
Iie. El044
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 13, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-03-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860313 |
Description
| Title | 1986-03-13-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Ls iseseis-nõudmine või Is, mis ka lise toetu-jlü. 'l917, Mis 40.000 ilvastatud jekš aktu- 17-aastane t^:s nendest [soldatitest Vene- I kasutades b Eesti ise-itud mani- |id jagatud laiali pai- [de ja klii-ikorras on limunistlik lerisse.sun-licodumaalt Igasi jõuda If3 küüdita- Billaste sai ja oma millele oli ridadega: . Taale meist kaigu, soid. jiisest -'pisar lju aastaid, h.lmset ial täis õnne IPOOLIK ]atharines'i oma kodu- • |s„Kuldran-õuablaevsu •vituste üle- : Eesti selt-ösa lõppes Pühitsemine Itsi poolt tõi liuse eestlas-jleoluliseks. lölder tänas |,ja eriti pere-lubäse koos-loma rikkali- 1. Seekordsed id Al tos aar, ibau'm ja E - nteich, Hert, Mölder, Sil-jsoja ja Võ" jelolidprou-lagmar Pint, l-ca avaldada (ma hooleks ) viib im ise ja H.K. rtsini^ Eesti Kevadnäitus i]^ary - Stair-lichard View ulkideSelt- |fj algusega kl. oronto Eesti m^äeva-õhtu kl. 7 õ. Isil Võrulaste ksti Majas ai-h kannatusaja Andrese kiri- 1 1 ' ; . - . • ' ' '. tl Aiandusklu-ligu^ ega kl. 8 õ. kstonia Koori |ti Majas algu- „Sõna8ild kois algusega kl. [sir gaidide ja epüha noorte-la- Andrese kiri Toronto Eest! [ii Eesti Majas Lasteaia mõelgu sega kl. 2.30 Maakondade to'- Noorte solistide kontserdilt. Ees: Anne Liis Klein, Leiki Veskimets, A i l i Kuutan, seisavad: Margit Viia,,Charles Kipper; S!©IlaKersoi,Eero Monika Zerbe, Evi Valge, ESTO-84 toronto, 96 lk., Välisr Eesti/EMP, Stokholm 1985. Toimetanud: Elmar Pettäi, V. Pe^ komäe. Peagu üheaegselt ilmusid Rootsis ja jõudsid müügile ka siins^el mandril väärtuslikeks jõulukinki-deks sobivad ESTO-84 mälestus-kassett (reporterid A. Mosšini ja Fr, Luksepp, teadustaja A. Militsjja album ESTO-84 Toronto 8.-15. VII 1984. Ei mäleta, kas nende ridade autorina olen näinud ka 1972.a. EStO albumit, laual äga asuvad 1976. ja 1980.a.' albumid, viimased nii ESTO Peakomitee kui ka Väiis-^ Eesti/EMP väljaannetena. Neile liitus nüüd Väiis-Eestilt 1984.ä[ album, oodata on album ka peakomiteelt. Vaatlusalustest väljaannetest kõige kogukam (128 lk.) on Jyri Korki, Vaike Külveti, Ago Ambre, Mai-K. Korki ja Ilmar Külveti poolt koostatud-toimetatud 1976.a. album, ka kõrvaltekstidelt rikkali-kem- ülevaatlikem, kuigi värvifotodelt tagasihoidlikum. 1980.a. albu-meist on Välis-Eesti/EMP oma (toim. A.Milits, T. Sepp^ E. Kõks) lehekülgede arvult 1984.a. omaga võrdsena 96-leheküljeline, ESTO Peakomitee oma (koostanud-toi-metanud Kalju Lepik) samuti 128- leheküljeline ja (fotode arvel) varustatud üle 35-lk.ülevaatlikki tekstiosaga, mis sellisena Välis-Eesti/ EMP väljaannetes kahjuks puudub. Pühendusena ESTO 76-ndale loeme esilehelt jyri K(^rki kinnitust: „Labi aegade pöönstuulte/sa ikkagi leegitsed, vabadustõrvik,/ kui ppikene rajuse mere peal." V.- Eesti album 1980 annab moto tagasihoidlikumalt, kuid sügava tabavusega: „Kostkuüle Läänemere vabade eestlaste laul!". Saiiia aasta Peakomitee väljaanne on pühen-duslikes osades teisi kaugelt ületav. See algab Kalju Lepiku 2 lehekülge hõlmava kantaadiga valgusest ja varjust. Sellele järgnevad pühendustekstid Juhan Aavikult, Marie Underilt, Tharbjörn TällfJi-nilt, Gösta Bõhmanilt, Ola Ullste-nilt, Olof Palmelt, Robert Kreemilt ja Richat-d Norvellilt. Erinevalt teistest albumitest on alustatud sisu kujundamist ülevaatega ettevalmistustest. Samm on igati põhjen?- ga „Eestluse suursündmused" eesti ja inglise keeles. Selle tekstiosa lõpulehekülg on pühendatud Su-san Fishi (Ministry of Citizenship and Culture) soojasõnalisele tervitusele koos pildiga. Järgnevad leheküljed fotodega esimehest ja abiesimehest Ontario peamin. Wm. Dayise juures ja peakons. E. Jaaksonist ning konsul Roosist. Järgneb 2. lk. 6 illustratsiooniga meie maast, rahvast ja saatusest eesti ja inglise keeles. Tjekstidega pildiosa lehekülgedel on olnud koostaja praktiliselt kokkuhoidlik, ilma et see zhanrilise kujundusterviku ülevaatlikkust riivaks või takistaks lisamast vajalikes kohtades ka ingliskeelset allkirja. On ilmne, et 5-7 väiksemaformaadilise ülesvõtte paigutamine ühele leheküljele on põhjustatud koostaja soovist, anda ettenähtud ruumis võimalikult maksimaalset kogu ESTO ulatuslikust kavast. Värvilisi fotosid, neist terve rida 1,5 — peagu 2 lk. suurused ja enamik väga heas teravuses, sisaldab teos kogusummas üle saja. Lõpetades albumi poolteist lehekülge hõlmava värvilise üldvaatega ja manifestiga kahes keeles, leidub samas ka Elmar Pettäi liht-sasõnaliselt julgustav pühendus ESTO PÄEVADEKS: Ühendagu Eesti Päevad eesti keeles, meeles meid! Usk ja lootus jõudu annab meie Siinkohal vaatluse all olevp värske albumi tegevtoimetajaks-koos-tajaks oli Välismaise Eesti KirjaniV ke Liidu juhatusliige, 2-köitelise suurteose „Ee8ti kalanduse minevikust*' heade kogemustega koostaja Elmar Pettäi. Allakirjutajal ilililllilililülllilliiillllli kirjutiste kohta, kuid tegevtoimetaja karastatud maitse on selgesti märgatav nii piltide {ül€ 250 foto 25 pildistajalt) ja teksti suhetes l^m ka piltide valikus ja interpretierin-guis. T@o@ algab aupatroonide nimistu ja peakomitee juhatuse foto-de j& kooseeisu täisnimistuga. Järgnevad lühitskstid koos portreedega ESTÖ-idee „i80lt" Robert Kreemilt ja pjrof. dr. Ko Aunalt päalkirjsi-' Kõnesolev ESTO-84 Toronto album on mitte ainult kaunis mälestusteos (mida täiendab kassett) nendele, kes elasid need päevad kaasa, vaid veel märkimisväärse-ma kaaluga ajaloo-dokument meie kultuurilistest saavutustest. Selle väljaande pildileheküljed annavad peale muu ümberlükkamatu tõendi nooremate kasvavalt jõulisest rollist rahvusliku vabadusvõitluse „vahtkonnavahetuses", kaasa arvatud selgesti ilmnev organiseeritud akadeemilise järelkasvu osakaal. Oleme saanud jällekordse kinnituse ka meie üliõpilasorganisatsioonide olemasolu õigustusele ja organiseerumise rahvuslikule vajalikkusele. On loomulik, et isegi hoolikaim toimetaja ei saa vältida viperuste siin-seal nina läbipistmist. Silma paistab näit. üks osavõtja ü.s. Vel-jesto liikmeskonna üldpildilt, kes samas albumis on pildistatud ka ühe meie korporatsiooni värvides. Ilmselt viibis see korporant Veljes-to kokkutulekul külalisena või oma sinna kuuluva abikaasa saatjana. Tegemist õn ühe „iludusveaga" väljaspool toimetaja käeulatust, millel puudub aga igalaadne tähtsus selle nägusalt kujundatud sisuka ajalooteose kestva väärtuse juures. Oleme rikastunud kahanematu kaaluga varamulise ajaloo-doku-mendi võrra. Loodame, et võime kord kinnitada sedasama ka ESTO-JOHANNES ICAUP Heinz Riivaldi kontsert Ft Lauderdale'is Kuigi siinne väike eestlaskond, on eraldatud üle tuhande miili võrra teistest suurematest eestlaste keskustest ja eesti tuntumaist näite- ja helikunstnikest, ometi käib siin juba aastaid vilgas kultuuriline- tegevus. Kaugustele vaatamata on siia külakosti toonud mitmed meie paremaist helikunstnikest. Paar aastat tagasi andis siin kontserdi isegi N.Y. Eesti Meeskoor 40-liikmelises koosseisus. Hea tahte juures on kaugused ja reisi-kulud ületatavad! Tenor Heinz Riivaldi kontserdiks oli valituQ üks kohalik kirik, mis tuntud oma hea akustika poolest. Nii tuligi, et kiriku pastor Robert Jenkins ütles kontserdi avapalvuse. Avasõna oli L.F.E. Koondise esimehelt Harald Hinnolt, kes muuseas mainis, et, see, kes ei tunne Riivaldit ja tema laulu, selle inimese suhtes võiks tekkida kahtlus, kas ta ongi eestlane. Järgmisena Koondise sekretär dr. Aino Lukas, olles kontserdi teadustaja ülesannetes, esitas publikule H. Riivaldit ja klaverisaatjat Bohdan Sperkqcz'i. Imetleti 70-aastase laulja nooruslikku häält ja esinemist; samuti tema visadust erksalt stabiilseks jääda pika kava (21 helitööd esitamise lõpuni. Repertuaarivalikul oli ilmselt silmas peetud, et see kava sobiks ka ameeriklastele: valis- ja eesti autorite töid esitati umbes, võrdselt. Unistavad, eleegilised laulud va-beldusid tujuküllaste särtsukate, dünaamiliselt lõppevate lauludega. Kuulajad elasid vaimustusega lauludele, kaasa kogu kava ulatuses. Ei oldud kitsi kestvate ,ovatsioo.nidegp. Erilise ovatsiooni- osaliseks sai ka E. Aava Juta ja Ülo duett ooperist „Vikerlased"Riiva'ldi ja sopran A n i - die Alliku esitusel. A . A l l i k , L-Flori-da kohalik elanik, on esinenud solistina nii USA-s kui ka Kanadas ja Eesti Päevade raames Inglismaal ja Austraalias. Nüüdki publiku meelest oli duett ilus silmale ja meeldiv kõrvale — nii lavalise esinemise kui ka tämbrite kooskõla poolest, iks publiku soovile vaatamata duetti ei korratud. Lisapalana antud ]. Mandre „Ko-dunõmm" oma sisuga kodu-Eestist ja 5 9 Sõnasild kodumaale" 23. märtsil kl. 2.00 p.l. korraldaJD Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Rahvuskultuuri komisjon šõnalis-- niuusikalise kava „Sõnasild kodumaale" Toronto Eesti Maja suures saalis. Rahvuskultuuriline üritus, mis toimub Kanada eestlaste kultuuri ja tegevuse tutvustamiseks kodu-nišale, kantakse edasi „Ameerika „Voice of America") kaudu. _MSõnasilla" avab tervitusega EKN Rahvuskultuuri komisjoni esinaine Maiki Andre Lupp. Peakõne peab EKN esimees Laas Leivat. Marta Kivik kõneleb Leila Miller'i ja Valdo Randpere tütre Kaisa vabastamis-aktsioonist ning ,,Estonia" koori esindaja esitab.ülevaate teemal „Ees-ti värvid ja laul Iisraelis". Rikkalikus kavalises osas esinevad Toronto Eesti Seltsi lasteaia lapsed, laulusolistid Evi Valge ja Monika Zerbe ning Jeremy Viinalass viiulil. Anneli Andre-Barrett ühendab luules „Sonasilla" kodumaaga Lydia Koidula, Bernard Kangro ja Arved Viirlaidi luuletuste kaudu. nSõnasild" on E K N Rahvuskultuuri komisjoni käesoleva.aasta esimene suurem üritus, mis teenides EKN rahvuskultuurilisi eesmärke, loob samaaegselt vabade eestlaste kultuurisilla rahvuskaaslastega kodumaal, kel endil puudub võimalus vabaks loominguks ja eneseväljenduseks. ' ' fetCN Rahvuskultuuri komisjoni tegevusele aitavad kaasa komisjoni nõuandjad Osvald Timmas, dr. Roman Toi ja Arved Viirlaid. Komisjoni liikmed on Maiki Andre Lupp (esinaine), Reet Marten-Sehr, Katrin Kopvillem-Heyduck, Rein Andre jun. ja Jaak Kivik. Arvestades juba aset leidnud eeltöösid ning meie vaba ühiskonna mitmete ringkondade poolt ülesnäida-. tud huvi „Sõnasild kodumaale" varasemate traditsioonide jätkamiseks, võib julgesti-loota, et ka seekordne „Sonasild kodumaale" leiab kõigi" kaaseestlaste poolehoidu ja arvukat osavõttu. Ehitame kõik koos ,,SDnasilda" ja tervitame sel sillal kaaseestlasikodu-maal! Thiele Ülikooli koor laulis Vana-Andrese kirikus Vana-Andrese eesti ja läti koguduste korraldusel toimus 3. märtsil kirikus kontsert, kus esines The Thiel Choir samanimelisest ülikoolist Pennsylvaniast. Koorijuhiks Tod M. Trimble, Arvukas kuulajaskond elas kaasa noorte kontserdile, kus esitati peamiselt vaimulikku muusikat, kogusummas 16 valitud muusikapala, komponistidelt 16. sajandist kuni tänapäevani. Koor ei ole suur, kogusummas 36 lauljat, mis oli võrreldav Tartu Akadeemilise- Meeskooriga, kes andis 1936/7, aastal R, Ritsingu juhatusel 33- mehelises koosseisus kontserdi ja leidis väärika hinnangu. Tihti loetakse koori hindamisel laulmist piänos ja pianissimos, Thiel kooril Qli sel haruldane. Koori koosseis oli võrdne arvulises vahekorras > • • * mees- ja naislauljate vahel. Koorijuhil on täpne juhatamine ja koostöö kooriga. Akadeemiliselt omab koorijuht magistri kraadi.'Koor harjutab igal nädalal4 korda, kokku 6 tundi ja on esinenud paljusid kordi USA-s ja Kanadas, viis korda Euroopa kontsertmatkadel ja valmistub uuele Eu-roopa- matkale eeloleval suvel. . , Kooriliikmed olid paigutatud koguduse liikmete kodudesse. Oli ilus õhtu vesteldes kahe noormehega, kes näitasid erilist huvi eestlaste vastu. Rääkisime meie viimasest aktsioonist 6.000,000 ^allkirja kogumisest URO'sse vaatleja saatmiseks. Noormehed Mauro Wolfe ja Dave Widen-hofer andsid kohe allkirja-ja. avalda-veel i] materjali, likoolis ja sid soovi, saada et nad saaksid oma tuttavate hulgas selgitustlööd teha ja allkirju koguda! Ülikooli juures töötab 4 korporatsiooni, õpilaste arv 800, kusjuures 5% on kooriga ühinenud. Kooris kaasalaulmine annab lisapunkte teatava aine õppimisel. Kui neil on lauljaid ligi 40 — kui palju peaks olema Toronto ülikooli juures? tartu Ülikoolis oli Üliõpilassegakooris üle 60 liikme. Akadeemilises Meeskooris üle 50 laulja! Võõrastavana tundus sel kontserdil lauljaile, et keegi ei aplodeerinud iga laulu järele. Kooriliikmed arvasid, et nad on halvasti või kuidagi valesti esitanud oma laule. Pärast esimese osa ja kontserdi lõpul oli soe aplaus. ee. Hella emakene!" jäi viimasena kõrvu ja südamesse helisema. Kontserdi heaks kordaminekuks aitas kaasa hea klaverisaade. Pärast kontserditi ligi paarisajaline kuulajaskond siirdus kiriku avaraisse seltskondlikesse ruumesse, kus Koonduse majanduslik juht Alide Koppel koos abilistega oli kohvilaua va|mij Eesti Korporatsioonide Liidu squashivõistlustelt.Ülal - individuaal-võitjad, vasakult: T. Toome, Korp! Vironia, meeste B-klassi võitja, M. Ilves, Korp! Amicitia, naiste võitja, T. Vanaselja, Korp! Sakala, meeste A-klassi võitja. Keskel - meeste A-klassi võitja Korp! Vironia meeskond. Vasakult - T. Trei,, J. Reitav, P. Toome, Pildilt puudub A. Liik. Ja Korp! Amicitia võidukas naiskond. Vasakult-A. Skakavac, M. Ilves, P. Kreem. Pildilt puudub L. Järve. A l l - meeste B-klassi võitja Korp! Vironia meeskond. Vasakult - M . Hess, T. Toome, M. Virro, T. Marley. Foto - H. Raigna EKL squashivõistlused Korp! Vironia ja orp! Amicitia võitsid Eesti Korporatsioonide Liidu traditsioonilised squashivõistlused sel aastal peeti laupäeval 8. märtsil Squash Academy's. Võistlused toimusid individuaalselt ja mees- ja naiskondade vahel neljaliikmelistes koosseisudes. Meeskondadevahelistes võistlustes A ja B klassides tuli võitjaks Korp! Vironia. A klassi meeskonnas mängisid: Jaan Reitav, Allan Liik, Toomas Trei ja Peeter Toome. B klassi meeskonnas: Tõnu Toome, Toomas Marley, Madis Virro ja Markus Hess.. Naiskondade võitjaks tuli Korp! Amicitia koosseisus: Maie Ilves, Ai-, kiki Skakavac, Piret Kreem ja Linda Järve. Individu3alvõitjaks meeste A klassis.tuli Toomas Vanaselja, Korp! Sakala, ja B klassis Tõnu Toome, Korp! Vironia. Naiste individuaal-võitjaks tuli Maie Ilves/Korp! Amicitia. Meeskondadevahelistel võistlustel võistlesid ja saavutasid võidupunkte: Korp! Vironia — 13, Korp! Sakala - 11, Korp! Fraternitas Esti-ca — 9, Korp! Rotalia-4 ja Eesti Ülipilaste Selts - 4. Meeste B klassis võistlesid: Korp! Vironia, Korp! Fraternitas Estica! ja Korp! Rotalia. Naistevõistlus toimus Korp! Amicitia ja Korp! Filiae Patriae vahel. Kogusummas võittis võistlustest osa 40 võistlejat, nendest 32,meest ja 8 naist. Võistlused, mis kestsid ligi 4 tundi, olid'väga hästi korraldatud. Võistluste peakorraldajaks oli Rein Lee ja tema abideks Jaan Lee ja Erik Pahapill. HARALD RAIGNA MASTERCRAFT PAINTING & D^CORATING läti-E08tl firma TALVE HrNNAD Helistage 4^9-2538 y ELEKTRIK elektritööd, parandused, , kodudes või ettevõtetes. HALLING Tel. 762-9190 Iie. El044 \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-13-05
