Meie Elu = Our life, March 13, 1986

              .\-
4 • NElJÄFÄEVÄi, 13. MÄRTSIL THURSDAY, MARCH 1^' „Meie Elu" nr. 11 (1880) 1986 „Meie Elu" nr. i l (li
Htm
_1 0 0
VANCOUVER (MMeie Elu" kaas­tööliselt)
- Kui mujal Kanadas pü­hitseti
Vabariigi aastapäeva talvise
külma ja lumega, siis Vancouveris
sadas vihma ja õitsesid lumekellu-kesed,
krookused, varajased tulbid
ja mitmed ilupõõsad. Tänavad olid
palistatud roosaõieliste jaapani
kirsipuudega ja muru täis tillukesi
mairoosikesi. Selline oli Vancou-ver
— Kanada ,,Florida" Eesti Va-
Eesti Seltsi poolt korraldatud Va­bariigi
aastapäeva aktus peeti 23.
veebruaril Eesti Kodu aulas algusega
kell 1^30. Aula ei mahutanud üle 200
osavõtja ja koridor tuli lisaks võtta.
Kõikidele-kinnitati rinda sini-must-valged
lihdikesed. Lava oli maitse­kalt
kaunistanud Eino Varkki. Taga­põhjal
Pikk-Hermani torn lohvivä si-ni-
must-valgega. Müüri taga tõusev
päike ja ees risti juures põlvitav lei­naja.
Kahel pool suured kuused.
Aktus algas lippude defileega rah­varõivais
koolinoorte poolt. LauldiO
Canada, Ühendatud koguduse keel-ja
puhkpilli orkestri saatel.'
Avasõna lausus Van^couveri Eesti
Seltsi esimees Enno Lepnurm, selgi-tades.
mida tähisndab Vabariigi aasta­päev
meile. Ta tõstis esile seda põlv­konda,
kes on pralegu 60. aastates,
„kes on kui meie kodumaa õied. See
on ainuke põlvkond meie pikas aja­loos,
kellel oli õnn sündida, ülesse
kasvada; koolis käia ja töötada va­bas
ning iiseseisvas Eestis. See on
jätnud meile sügava kokkutunde ko­dumaaga
ja kustumata armastuse
isamaa vastu. Meie ^ungjivamaks
sooviks on, et meie suudaksime seda
edasi anda järgmistele põlvedele.
Nendele, kes Eestist lastena välja
tulid, või üldse kodumaad näinud
pole — nendele on vabaduspäev ai­nult
suureks ajaloo tunniks." Ta kõ­neles
võitlevaist eesti kangelastisst,
kes võitlesid Sinimägede lahinguis ja
eesti naistest, kes halastajaõdedena
ja metsavendade abistajana võitle­sid,
kuid kellest palju ei räägita ak­tustel.
Ta nimetas Sinimägede lahin­gut
meie ajaloo kõige jsuuremaks la­hinguks,
kus eesti sõdur pani välja
oma füüsilise\jõu ja meelekindluse
viimase ja lõi vaenlast tagasi kahek­sal
korral „Sinimägesid ei suutnud
vaenlane kunagi valluta(|a. Rinne jäi
paigale ja selle tagajärje! said paljud
kodumaalt välja pääseda. Vabadus­päeval
tuletame meelde neid Sini­mägede
kangelasi. Ärgem unusta­gem
neid iialgi." ;
Tänupalvuse pidas Ühendatud
koguduse pastor Edgar |Toompuu,
millele järgnes kaks laulu Täiendus­kooli
koorilt — ,,Mu isamaa armas"
- ja„Meie koome kangast". Koor oli
rahvarõivais ja nende hulgas oli kolm
imetillukest lauljat.
AKTUSEKÕNE :
Aktusekõne pidaž Torontost Van-couverisse
asunud noor Linda Aug
(Valter), kes on sündinud väljaspool
Eestit ja kelle kõnest ilmnes selgelt,
et vabaduspäev on ajaloo tund, mida
on õpitud, kuid mitte kogetud. Ajaloo
tund, mis tegi selgeks, et midagi tuleb
ette võtta. Ajaloo tund, mis meie
nooruse on suunanud küsima, kaht­lema,
vastust leidma ja lõpuks siiski
hoolima oma rahvast ja esiisade
maast. Kuid selline ajaloo tund, kus
omal nahal läbielamised puuduv^ad,
ei saa anda täielikku pilti lühikese
vabaduse saavutustest ja aktusekõ-neleja
küsib; „Kas ta (vabaduspäev)
ei peaks olema päev, kus kokkuvõt-ikult
märgime, mida eestlased on
saavutanud, kus me-nüüd oleme, ja
mida nüüd teeme järgmisel aastal/et
Eestit aidata ja eestlust edasi viia?"
Ta küsib, mis on eestlus ja kes on
eestlane? Ja lõpuks leiab, et igal ühel
on ruumi, ükskõik, millise analüüsi
abil ta ennast eestlaseks peab ning
juhib tähelepanu reaalsetele võima­lustele,
mida saaks täha Eesti olu­korra
parandamiseks. Üheks võima­luseks
arvab ta olevat dr. Rein Taage­pera
poliitilise filosoofia rakenda­mist
- nõuda Eestile satelliitriigi
staatust. Ta lõpetas mõttega: „Kui
me teame, kes me oleme rahvana,
mida me tahame saavutada meie
maa, rahva ja kultuuri heaks, ja
tõotame koos igal alal, igal pinnal
selle saavutamiseks, siis peaksime
oma eesmärgini jõudma — Eestirah-vas
omal maal peremees!"
Järgmisena mälestati leinaseisa­kuga
langenud kangelasi kuulates
orkestrilt „Puhake paremad pojad".
Aktuse teises osas laulis Herbert
Kirves Thomas Kirve klaverisaatel
Mart Saare „Üks suu", L. Virkhausi
,,Kusvon, kus on kurva kodu" ja A.
Läte ,,Kuldrannake". Järgnes kat­kend
kapten V. Jürissaare raamatust
„Kahe.rinde vahel", mida ette luges
Jaan Wister. Veel V.E.S. "segakoorilt
T. Vettiku „Kas tunned maad" ja M.,
Lüdigi „Laevnik". Harry Muld luges
ette tervitused ja läkituse EKN-ilt.
Lõppsõna lausus Enno Lepnurm, tä­nades
kõiki, kes kaasa aitasid aktuse
heaks kordaminekuks.
[umn ja e aviimme.
Traditsiooniline oikumeeniline
-jumalateenistus peeti 24. veebfuaril
Ap. Õigeusu koguduse korraldusel
Peetri kirikus, kus jutlustas Ühen­datud
koguduse õpetaja Edgar
Toompuu. Jutluse aluseks võttis ta
Jeremia 8:18-23, Ta rõhutas, et nii
rahvuslik kui poliitiline vabadus ei
ole täielik ilma Jumalata. Keegi ei saa
meile garanteerida, millal me kodu­maa
vabaneb. Jumalal on lõpuks vii­mane
sõna. Vene rahvas omal maal ei
ole vaba. Kõik mis me teeme, olgu
tehtud, kristlike printsiipide alusel.
Suurim panus, mida me oma rahvale
teha saame, on eeskuju ja sõnaga
juhtides Jumala poole pöördumine.
Teenistust katinistas Vancouveri
Eesti Segakoor dr. Ruusi juhtimisel.
Teenisid veel luteri koguduse õpetaja
Thomas Vaga ja A ^ . õigeusu preester
dr. Eugen Ruus.
PENSIONÄRIDE ÜHINGUS •
Vancouveri Eesti Pensionäride
Ühingu Vabariigi aastapäeva aktus
peeti kolmapäeval, 26. veebruaril
Eesti Kodu allruumides algusega kell
12. päeval. Kogunenud oli ligi 100
Ühingu liiget. Aktuse avas Ühingu
esinaine Siiri Kalbus, lugedes ette
tõotüsi kodumaale: „Me tõotame
mitte oma isamaad unustada tema
viletsuses ja hädas. Me tõotame, et
niikaua kui me suudame, elame ja
töötame igaüks oma võimete jä an­nete
kohaselt selle sihiga, et tuua
vabadus meie Maarjamaale."
Palvele järgnes ühislaul „Hoia
Jumal Eestit". Esitati luuletusi. lvi
Valgrelt „24. veebruar".; Aimeta
Westenbergerilt,,Kodumaale" Ellen
Kruusimägi loomingust. Mälestati
langenuid lauldes „Puhake paremad
pojad" ja lõpuks esitas Ellen Saeks
luuletuse tundmatult autorilt, mis oli
kirjutatud aastal 1946,kirjeldades tol­le-
aegset olukorda kodumaal. Laule
saatis klaveril August Valdma, Lau-lulehed
.olid kõigile kätte jagatud.
AKTUSEKÕNE: . \ .
Siiri Kalbus tutvustas kõnelejat
Matti Klaari, kes on sündinud Eestis
ja üles kasvanud Rootsis, kuhu ta
ema Viie lapsega põgenes. Lõpetanud
Stokholmi ülikooli ja on omal erialal
üks paremaid maaitoas (re-insuran-ce).
Kutseala tõttu palju reisinud jä
töötanud seitse aastat Shveitsis. Ol­nud
tegev skautluses ja üliõpilaskon­nas
Rootsis ja olnud Eesti Seltsi esi­mees
Shveitsis. On Lääneranniku
Eesti Päevade esimees.
Klaari kõne peamisteks punkti­deks
olid ühtekuuluvus ja eestlus.
Klaai^J arvates on ühtekuuluvus või­malik
ka siis, kui kõik ei ole ühiskon­nas
ühel meelel. Ta võrdles ühiskon­da
perekonnaga, kus üks laps võib
Catharines'! eestlased
ähitsesid Eesti Vaba-riigi
68. aastapäeva
Pühapäeval, 23. veeljpuari peale­lõunal,
pärast eesti koguduse juma­lateenistust
St. Catharines^s, kogu­nesid
Niagara ümbruse eestlased
jälle kiriku saali St. Catharines'!
Eesti Seltsi poolt korraldatud tra­ditsiooniliseks
kujunenud vaba­riigi
aastapäeva koosviibimisele ja
J•:><•:•:<•:<•^i•^:•?^:•rx'••••^^
Eesti Vabadtgl aastapäeva aktuselt Hamiltonis. Ivar Nippak kõnele-mas,
Vabadussõja vete|?anile I<[arl Ranna'le kinnitab lilleõie rinda
MffiFike Kogei', All - vaade aktusesaali. Foto - H. Toomsalu
Pühapäeval, 23. veebruaril tähis­tas
Hamiltoni ja selle lähema ümb-
Fuskohna eestlaskond Eesti Vaba-nigi
sündi kahe üritusega. Esime­seks
jumalateenistusega kiril^iss ja
kohe sellele järgnenud piduliku
Aula avar saal täitus umbes paari­saja
kaasmaalase ja nende kutsutud
külaliste perest. Lipud toodi sisse
Hamiltoni skautide ja Hamiltoni Ees­ti
Võitlejate Ühingu liikmete poolt,
millele järgnes kohe 0'Canada. Ava­sõna
oli endiselt Hamiltoni Eesti
Seltsi esinaiselt, Merike Koger'ilt,
kes nimetas, et see päev, mida me
täna tähistame, on meeldetuletuseks
ilusatest aegadest vabas Eestis, aga
samuti oleviku olukordade analüüs,
ning pilk tulevikku, et seada sihte
oma vabadusvõitluslikuie tööle. Me
peame võtma õpetust minevikust,
kus meie rahva ühisel pingutusel saa­vutati
Eestile iseseisvus. Seame selle
saavutuse eeskujuks endile ja meie
kapavale noorusele, et need saaksid
innustust jätkata võitlust ühisel jõul,
kuni meie kodumaa on jällegi vaba.
Avasõnale kaasus ka Hamiltoni
ainukese järelejäänud Vabadussõja
veterani, Karl Ranna, austamine,
kellele kinnitas rinda lilleõie Merike
Koger,
Kontsertosa avasid „Helletajad"
esitades „Kuu",T. Vettik, „Kuldran-nake",
A. Läte ja „Isamaa õitse sa",
M. Härma. Juhatas 0. Kopvillem.
Vabadusvõitlustes langenute mä­lestamine
toimus Hamiltoni Eesti
Võitlejate Ühingu esimehe A. Jursi
lühikese inglise ja eestikeelse sõna­võtu
järele vaikse leinaseisakuga,
mille ajal trio, Merike Koger, Hilda
Sepp ja Valve Tali laulsid „Tuhänded
jäljetud h^uad" 0. Kopvillemi klave­risaatel.'
üktusel Vancouveris.
sirgelt teelt eksida, kuid siiski kuulub
perekonda ja teda ei saa sellepärast
perekonnast välja heita. Ühiskonna
lõhestumise põhjuseks võivad olla
ka ettekujutused, mis toele ei vasta,
kuid siiski häirivad ühiskonda, eriti
valusad tagajärjed on sihilikult pro­dutseeritud
ettekujutustel. Üleliigne
kahtlustamine kahjustab samuti üh­tekuuluvust.
Rahvuse aluseks pidas
Klaar keeleoskust. Eestluse ja rah­vusluse
eksisteerimiseks keeleoskus
ei olevat aga oluline. Ta kutsus üles
kõiki võitlema keele kadumise vastu
ja abi andma täienduskoolides.,, Ko­dumaal
võideldakse keele kadumise
vastu vihaga ja antakse alla tollide
kaupa. Siin aga antakse ära kõik.
Riputatakse relvad varna ja lastakse
neil isegi ära roostetada. Kui siis
taibatakse, siis haaratakse roosteta­nud
relvade järgi, et maad vabastada,
kuid vaenlane on vahepeal sinna lin­na
ehitanud.'*
Aktus lõppes hümniga. Matti
Klaar andis veel hilisemaid teateid
Eesti Päevade arengu }coht^ ja selts­kond
asus kohvik
AKTUSEKÕNE
Aktusekõnelejaks oli Ivar Nippak
Torontost, kes kasutas vaheldumisi
nii eesti kui inglise keelt, nimetades,
et Eesti Vabariigi sündi tähistatakse
igal pool maailmas» kus aga asub
eestlasi, tulles kokku meie sini-must-valge
värvide all. Seda tehakse ka
kohtades, kus asub ainult üksikuidki
eestlasi, et saada kinnitust meie õigu­sele
olla vabad! Kuna meie kaasmaa­lasi
asub igalpool maailmas, moo­dustab
see ahela ümber maailma,
kuni jõuab meie kannatavale kodu­maale.
Kuigi seal selle päeva meenu­tamine
on karistatav Siberi vangi­laagriga,
ei suuda kommunistlik vä-'
givald südameis pesitsevat vabadus-tuld
kustutada.
Edasi analüüsis kõneleja olukorda
kodumaal, sealt "tulnud külastajate
andmete järele. Kodueestlaste kõige
suuremaks mureks on võõraste sis­sevool
ja järjest suurenev venestami­se
surve. Veel leidis kõneleja, et kuigi
me oma E. V. aastapäevadel tõstame
esile ja avaldame austust neile mees­tele
ja naistele, kes võitlesid meile
kätte vabaduse, ei tohi me unustada
sealjuures ka neid võtlejaid, kes oh­verdasid
end 11 maailmasõjas Sini­mägede
ja Lõuna-Eesti lahingutes sel­leks,
et randades asuvad põgenejad
said aega paatidesse ja laevadele asu­da,
et pääseda sissetungiva punala-viini
eest. Meil pole nende sündmus­te
kohta^ ajaloolist arhiivi, kuid meil
on palju neid, kes selle kõik ise läbi
elasid, ja need võivad tunnistada ees­ti
meeste kangelasmeelt võitlustes
oma kodumaa eest.
Oma ingliskeelsetes kõneosades
tõi kõneleja näiteid maailmasünd­mustest
ja poliitikast, mainides Mo-lotov-
Ribbentrop pakti ja Jalta kok­kuleppeid,
millede järeldusel anti
pool Euroopat kommunismi haar­desse.
Lõpuks kutsus kõneleja üles
eestlaskonda vabas maailmas, toe­tama
oma rahvus- ja vabadusvõitlus-likke
organisatsioone, lõpetades sõ­nadega
"hoiame kokku, Eesti vajab
eestkostjaid vabas maailmas."
Järgnes H.E.S. stipendiumi välja­andmine
ja selleaastaseks stipendi­aadiks
osutus Maimu Nõihmik. Sti­pendiumi
andis üle H.E.S.I abiesinai-ne
Liisa Lind. |
Oli ilus õhtupoolik. Kirikust tuli­jaid
ootas sini-must-valgetel motiivi­del
kaunistatud saal eesti lippudega
laudadel ja rikkalik kohvilaud val­mistatud
seltsi perenaiste grupi
poolt.
Koosviibimist avas seltsi abi-esi-mees,
A. Altosaar, tervitades rohke­arvulisi
seltsi liikmeid ja külalisi,kes
täitsid kiriku saali. Õp. Gnädenteich
luges söögipalve, lahked perenaised
pakkusid kohvi, ja kõikidele maitse­sid
mitmesugused suupisted.
Pärast kohvilauda esines külalis-solistina
sopran Tamara Norheim
Torontost, kelle laul on St. Catha-rines'is
alati hinnatud olnud. Ka see­kord
võeti ta ettekanded soojalt vas-tu^,
ja tänutäheks ilusa laulu eest anti
solistile lilli.
AKTUSEKÕNE
Seltsi esimees, Herman Mölder,
pidas aktusekõne, mille sisse olid
põimitud ühislaulud ja Miili Borg-stromi
poolt deklameeritud„Isamaa
ilu hoieldes", mida ta kandis ette
kõigi eesti vabaduse eest langenute
mälestamiseks püstitõusnuile. Her­man
Mölder algas oma kõne mõttega.
Toen igasuguseid
^Ei^ONT-TÖID MAJADELE
(tasuta eelarve)
m 759-3975 igal ajsS
E.VERDER
Järgnesid tervitused ja,esimesena
sai sõna Hamiltoni liiinapea esinda­jana,
linnanõunik W.M. McCulloch,
kes tõi tervitusi ja häid söpve Hamil­toni
linnaelanike nimel! Tervitaja
avaldas ka kiitust aktusekõnelelejale
asjaliku ja ülevaatliku kõne eest, lei-des/
et see kõne oleks väärinud palju
laiemat kuulajaskonda, mõeldes sel­lega
Kanada uudistevahendust ja
publikut. Järgmisena tõi tervitusi Ida-
Euroopa Rahvuste Ühingu esindaja L.
Ludzak, kellele järgnes Kanada Poo-*
' la Kongressi president J.
Wieszczycki, Ukraina Kanada Ko­mitee
abipresident L Chorneyko, Lä­ti
Kanada Ühingu president A. Lapi-ens
ja lõpuks Hamiltoni Leedu ühis­konna
nimel noor daam A. Krivins-kas.
Kirjalikud tervitused olid Kitch-eneri,
Ottawa, St. Catharinej'i ja To­ronto
Eesti Seltsidelt.
Tervitustele järgnevas kontserto­sas
esitas H.E.S. Segakoor Olaf Kop­villemi
juhatusel R. Toi seetud R.
Pätsu „Kaja" ja Helletajad nng Se­gakoor
koos M. Lüdigu ..KiigBlaul"
ja R. Pätsu „Ühte laulu tahab laul­da".
. Aktuse lõppsõna oli H.E.S. esime­helt
dr. Ivar Laurimaalt, kes änas
kõiki aktuse korraldamisele kajsaa-itajaid,
mille järele lõpetati see pidu-hk
sündmus Eesti hümniga.
Aktuse sujuvaks läbiviimiseks ai­tasid
suuresti kaasa õpetaja Tinis
Nõmmik, kes ütles avapalvuse ja
Maimu Nõmmik, kes oli ladusaks
teadustajaks. Pianistina tegutses
H.E.S. Segakoori liige Kasper Kan-.
gur.
Aktusele järgnes Hamiltoni Eesi
Pensionäride Klubi daamide poot
korraldatud kohvilaud, kus veedeti
mõtteid vahetades mugav tund. Sa­mal
ajal andsid paljud kohalolijad
oma allkirjad, et saada kokku E KN
poolt alustatud aktsiooni 6 miljoni
allkirja saamiseks.
lUMALATEENISTUS
Pühapäeva hommikul, 23. veebr,
oli kirikusse pidulikule jumalatee­nistusele
kogunenud rohkesti rah­vast.
Lipud toodi sisse võitlejate
poolt skautide ja gaidide saatel.
Teenistust, mida toimetas õpet. T.
Nõmmik, kaunistas muusikaliselt
„Helletajate" grupp 0. Kopvillemi
juhatusel, lauldes A. Lätte „ Kuldran­nake"
ja M. Härma ,,Isamaa, õitse
Sa".
Vaimuliku kõne pidas dr. Vello
Salo Torontost, kes. oma jutluse tee­maks
oli valinud ristiusus esineva
•'rituaali — paastumise. See osutus
päevakohaseks, kuna meie Vabariigi
aastapäev langeb paastu perioodile.
Nagu teada, märgivad usklikud seda
aega Kristuse kannatuse mälestuse­na
igal aastal ühe kuu kestel, enne
ÜlestÕTismispühi. Piiblis esineb aga
ka paastumise mõte seoses vabadus-nõudlusega
(Jesaja, p. 58. s. 3 ja 6-8],
sellepärast on ka meil, kes me elame
jõukuses ja mugavuses, samal ajal
kui me Kodumaa on võõra võimu all,
aeg suunata oma mõtted sinna poole.
Kuna paastumine sümboliseerib ka
isiklikku ohvrimeelsust, siis pidas
jutlustaja vajalikuks, et meie seoses
Vabariigi sünnipäevaga mõtleksime
ja teeksime rohkem, meie maa anas­tajate
poolt vangistatud vabadus-nõudlejate
heaks. Me peaksime neile
vähemalt kirjutama, et sellega tuua
teatud kergendust ja troosti vangis­tuse
ängistuses ja üksilduses.
Samuti oleks tänuväärt saata pak­kisid
neile ja nende omastele, vaata­mata
sellele et mõned pakid kaduma
võivad minna.
et ükski rahvas pole saavutanud ise­seisvuse
üle öö; see on saavutatud
„alles pika ajaloolise arengu ja raske­te
võitluste tulemustena".
Meie esimeseks sammuks iseseis­vuse
poole oli autonoomia nõudmine
veebruari revolutsiooniga võimule •
tulnud Kerenski valitsusele, mis ka
aktsepteeriti, sest nõudmise toetu­seks
marssisid 18. aprillil, 1917,
Tauria palee ette Petrogradis 40.000
eestlast, nendest 15,000 relvastatud
eestisoost soldatit. Üllatuseks aktu-selolijaile
selgus, et seltsi 87-aastane
liige Jaan Taht oli olnud üks nendest
Petrogradis marssivatest soldatitest
171 polgu koosseisus.
Oktoobrirevolutsiooniga Vene­maal
tekkinud kaost ära kasutades
kuulutas Eesti Maavalitsus Eesti ise­seisvaks
Tallinnas väljaantud mani­festiga,
mille koopiad olid jagatud
kõikidele koosviibijatele.
Eesti rahva liikmeid on laiali pai­satud
igasse maailmakaarde ja klii-mavöösse.
Põrgulikus olukorras on
need eestlased, keda kommunistlik
režiim on küüditanud Siberisse sun­nitööle,
kuid kõik kes on kodumaalt
eemal, igatsevad kord tagasi jõuda
vabase Eestisse. Siberisse küüdita­tud
konstaabel Kristjan Sillaste sai
saata salajasi teid mööda kirja oma
paguluses olevale tütrele, millele oli
lisatud luuletus lõppedes ridadega:
Mis sellest on, et kodumaale meist
paljud kaugel.
Kesk ääretuid ja laiu Sibertaigu, soid.
Mis sellest on, et igatsusest pisar
laugel,',
On möödun'd palju, palju aastaid,
kuid
Veel siiski loodame, et viimset
elupäeva, tundi
Saab taas veeta,kodupinnal täis õnne
• uuesfsündi.
MEELEOLUKAS ÕHTUPOOLIK
• Kõne lõpul ka St. Catharines'i
kaasmaalasedavaldasid oma kodu-igatsust
lauldes ühes koos „Kuldran­nake,
kuldrannake, mil' jõuab laev su
kaldale..."
Peale kirjalikkude tervituste üle­andmist
mitmete Ontario Eesti selt­side
poolt, aktuse ametlik osa lõppes
hümniga.
Vabariigi aastapäeva pühitsemine
St. Catharines'i Eesti Seltsi poolt tõi
jälle kokku Niagara ümbruse eestlas-pere
üheks ilusaks, meeleoluliseks
õhtupoolikuks.
Esimees Herman Mölder tänas
kõiki aktusest ösavõtjaidja eriti pere-naisi,
kes kaasa aitasid hubase koos­viibimise
korraldamisel oma rikkali­kult
kaetud kolivilauaga. Seekordsed
perenaised olid: prouad Altosaar,
Borgstrom, Asta Eichenbaum ja El­len
Eichenbaum, Gnädenteich, Hert,
Kuhi, Marta Laht, Liho, Mölder, Sil­la,
Tamme, Tomingas, Uusoja ja Võ-rang.
Abilised koosviibis.el olid prou­ad
Altosaar, Mölder, Dagmar Pint,
Silla, Uusoja ja Võrang.
Samuti suur tänu on ka avaldada
Miili Borgstromile, kes oma hooleks
võttis aastapäeva koosviibimise ja
aktuse organiseerimise.
H.K.
wuiiiiiUMuiuaiiuniHiuttttau^^
KUHU MINNA?
^ Laup., 1.-27. märtsini Eesti
lunstnike Koondise Kevadnäitus
Northern District Library - Stair-wll
Gallery's, 40 Orchard View
Bvd.
® Veljap., 13. märts. Mulkide Selt-si
iidpäev Eesti Majas algusega kl.
7.31 õ.
® laup., 15. märts. Toronto Eesti
Segikoori Lõbus Laupäeva-õhtu
EestilV^ajas algusega kl. 7 õ.
• Pihap., 16. märtsil Võrulaste
Lõbui Pärastlõuna Eesti Majas ai-gusegi
kl, 2 p.
® Pülap., 16. märtsil kannatusaja
kirikulontsert Vana-Andrese kiri­kus
algisega kl. 4 p.L
® Neljip., 20. märtsil Aiandusklu-bi
loenjEesti Majas algusega kl. 8 õ.
© Laup, 22. märts. Estonia Koori
„Kevad^oodid" Eesti Majas algu­sega
kl. '.30 õ.
® Pühäp, 23. märtsil „Sõna8ild ko-dumaale'
Eesti Majas algusega kl.
2p.
® Pühap, 23. märtsil gaidide ja
skautide laimipuudepüha nobrte°
jumalateeiistus Vana-Andrese kiri
kus algusega kl. 4 p.I.
® Pühap., i. aprillil Toronto Eesti
Seltsi kevd popurrii Eesti Majao
algusega kl 3 p.
® Pühap., i : aprillil Lasteaia moe-näitus
Eesti iajas algusega k l 2.30
p.
® Laup., 11 apr. Maakondade
Päev Eesti mijas.
Noorte solistide kd
seisavad: Margit Vi
.fniiillilililllHilillllilllii9ililllillllilll!liS||||i||]|||||i|||||||iH9
ESTO-84 Toronti
Eesti/EMP, StokI
metanud: ElmnrI
komäe.
Peagu üheaegsclj
sis ja jõudsid muil
mandril väärtuslikj
deks sobivad ESTI
kassett (reporterid
Luksepp, teadustojl
album ESTO-84 T6|
1984. Ei mäleta, k(
autorina olen näij
ESTO albumit, lai
1976. ja 1980.a. alb|
nii ESTO Peakomil
Eesti/EMP väljaani
tus nüüd Välis-Ei
bum, oodata on all
teelt.
Vaatlusalustcst
kõige kogukam (1
Korki, Vaike Külv]
Mai-K. Korki ja Ih
koostatud-toimetal
bum, ka kõrvalti
kem-ülevaatlikcml
delt tagasihoidliki
meist on Välis-I
(toim. A. Milits,
lehekülgede arvul
võrdsena 96-lche|
Peakomitee omal
metanud Kalju L(
leheküljeline ja (I
rustatudüle35-ik.
tiosaga, mis sellij
EMP väljaannet!
dub. Pühenduseni
loeme esilehelt
iust: „Läbi acgadl
ikkagi leegitsed,!
kui päikene rajui
Eesti album 1980
sihoidlikumalt,
vusega: „Ko8tku i|
bade eestlaste li
Peakomitee välji
dusUkes 08adef>
tav. See algab Ki
külge hõlmava
sest ja varjust,
pühendustekstidj
Marie Underilt,
niit, Gösta Bohi
niit, Olof Palmell
ja Richard No(
teistest albumiti
su kujundamist i|
unistustest. Sami
datud.
Siinkohal vaati
ke albumi tegn^
tajaks oli Välisi
ke Liidu juhati
suurteose „Eest|
vikusf' heade
taja Elmar Pet
puuduvad andi
kirjutiste kohta,
ja karastatud
märgatav nii pilj
pildistajalt) ja t(
piltide valikult
guis. Teos algal
mistu ja peakoi
de jakooBseisu
nevad Itthitekstl
ga ESTO-idee „[
miltjaprp{|dr.