1986-03-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f 9
avas
Second Class Mail Registration Mo. 1354.
Nr. 11 1986
uLLuuue
NELJAPÄEVAL, 13. MÄRTSIL --THURSDAY, MARCH 13 XXXVII aastakäik
1
amm
m
liii
pii
m
iili
II
mm
' t
u^'ii^ ^^fÄ''0' ¥'>mi
järgmises
laulisomäLastaköEtserdil9.märtsil EsstiMajasCliarles.KipperljuhatMselarvMkaie kiiiilaj
. ' Foto0. Haamer
lõjameeste resolutsioon:
oo
) 0
.6^
HAMILTON — „Kanada Eesti Võitlejate UhingEte Liidu Esindnis-kogu
oma koosolekul konstateerib, et okupeeritud kodumaa külastamine
kahjustab Eesti vabadusvõitluslikkutegeVust eriti siis, kui seda
teevad meie rahvusorganisatsioonide esindajad ja juhatuse liikmed.
Eriti teravalt ilmnes see möödunud suvel seoses okupatsioonivõimude
poolt korraldatud laulupeoga. See oli käeulatamine okupatsioonivõimudele
ja KGB-VEKSA'le (Väliseestlastega Kultuurisidemete
Arendamise Ühing).
Kui keegi organisatsiooni juhatusest asub kodumaale külastamisele,
siis jema kohustuseks o i Eesti vabadusvõitluse huvides astuda
See resolutsioon võeti vastu möödunud
pühapäeval Hamiltonis peetud
Eesti Võitlejate Ühingute Liidu
Esinduskogu koosolekul, millest
liikmesorganisatsioonide esindajaid
rohkearvuliselt osa võttis. Koosoleku
avas esimees Kalju Tori ja mälestati
manalasse langenuid kaasvõitlejaid.
Koosolek rakendati välja saadetud
päevakorra alusel. Loeti ette rida tervitusi
ametisikutelt, organisatsibo-nidelt
ja endistelt sõjameestelt. Tuletati
meelde kindral Ernst Põdderi
sõna Vabadussõja alul, kus" ta ütles,
et meestel tuleb ,,õkva" sõtta minna.
Sealt pärineb ka tem'a hüüdnimi
„õkva" ja selles sõnas läksid) eesti
mehed ka II maailmasõjas vaenlasele
vastu.
ühingute osas, kui ka tegevuses meie
oma ühiskonnas ja läbikäimisel teiste
balti rahvus- ja võitlusorganisatsioonidega.
Kohalikud võitlejate
iihingud esitasid omakorda endi tegevuse
ülevaateid, kus peegeldus samuti
elav tegevus ja tihe koostöö
Liidu tegevuse eeskujüL Ülemaailmse
Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse
poolt tervitas esimees August Jurs ja
esitas omapoolse ülevaate kontaktidest
poliitikutega ja kirjavahetusest
eesti sõjameeste poolt Eesti Rahva
Võitluspäevaks, millega mälestatakse
1944. aasta suvel toimunud eriti
raskeid ja ohvriterikkaid/ lahingute
päevi. Sõjameeste häälekandja
„Võitleja" on saanud omale uue tegevtoimetaja
ja ilmumisel on mahu-
Valdo Randpere ja Leila Miller kõnelemas Ottawas Parlamendimäel
William Bauer'iga (Helsingi järelkonverentsil Bern'is Kanada saadik)
ja GordonWhitehead'iga (välisministeeriumi Ida-Euroopa osakonna
direktor). Foto-E.Arüja
Kaisa abistamise
0
kas sõjameeste võitluste raamat.
ELAV TEGEVUS
Liidu tegevuse aruanded näitasid
ettenähtud aktsioonide ja tegevuse
edukat läbiviimist kõigil aladel nii
ULQ TAMRE ESIMEHEKS
Liidu tegevuskava ja eelarve oli
koostatud eelmiste aastate eeskujul
/ (Järg Ihk. 7) '
Valdo Randpere ja Leila Miller'i
külaskäik Kanadasse kujunes suuremaks
vabadusvõitluslikuks sel-gitusaktsiooniks,
mis leidis laiald-last
kajastust Kanada ajakirjanduses,
raadios ja televisioonis. Samuti
leidis külaskäik suuremat tähe-s.
Randpered jõudsid Kanadasse
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
kutsel 5. veebruaril. Reisi peakorraldajaks
oli EKN, kuid Eesti Abista-,
miskomitee Kanadas oli kaaskäen-dajaks.
Põgenikepaari siia kutsumise
peasihiks oli tähelepanu äratada siin
mandril väikse Kaisa Randpere olukorrale.
Pärast kohalejõudmist, EKN korraldas
eesti ajalehtedele järgmisel päeval
pressikonverentsi, milles osa võtsid
kõik kohalikud ajalehtede esindajad.
<0M]^ EESTr^AHVySTEÄTm
iit, v5i Asta
t®l. 463-9065
Advokaat väidab: ^Iisraelil ei ole õigust
mõista kohut Demjanjuk'i üle**
Kolm päeva pärast USA ülemkohtu
otsust deporteeriti ukrainlane
J. Demjanjuk, 65 a. v.
õhtupimedalt Kennedy lennuväljalt
Iisraeli, kust tema saabumist
raudus kätega näidati
tusdokumendid on nõukogude
võimudelt võltsitud paberid.
Kohus tunnistas need autent-seiks.
Ohios, kus D. töötas pikka
aega autotööstuses, samuti mujal,
ukrainlased j.t. on korralda-järgnenud
varahommikustes' nud rohkeid demonstratsioone
tv-saadetes. Lahkumisel USA-8t Demjanjuki kaitseks.
oli Iisraeli El-Al lennuliini hoone
ees ta 20-aastane poeg, kes
ütles, et „kogu ta isa süüdistaval
asjal ei ole inimõigust mitte
kusagil Me soovime võidelda
edasi. Kuigi me oleme majanduslikult
ruineeritud, me ei
anna siiski alla".
Iisraelist esitati USA-le Demjanjuki
väljanõudmine 1983.a
oktoobris. Selle politseiülema
Menachem Russeki dokumendil
on märgitud, et D. on mõrvanud
kümneid tuhandeid juute ja teisi.
Iisraelil on üks eriseadus 1950.a-st
natside ja' nendega koosil
D. kaitseadvokaat rõhutas koh- töötanute karistamiseks. See Ustus
hiljem, et USA kohtul ei ole raeli seadus võimaldab neil
juriidilist õigust arvestada lis- . mõista kuritööga inimsuse {hu-raelilt
esitatud väljanõud- manity) vastu, või II maailma-mist
ta kliendile, ja et Iisraeli sõja kuritegudes". Selle alusel
kohtul ei ole juriidilist õigust poodil962.a. Adolf Eichmann,
Demjanjuki üle kohut mõista, kelle Iisraeli agendid kidnäppi-kuna
küsimuse all olev süütegu
leidis aset Poolas 1942/43, seega
enne Iisraeli riigi sündi. Ta
lubas esineda nõudmisega Iisraeli
valitsusele, et see määrab
sid Ladina-Ameerikast.
KOHUS AVAS TEE
DEPORTEERIMISTELE
Deporteerimiste suhtes tegi
vastava summa, kuna ta soovib 24. veebruaril ülemkohus tähtsa
jätkata Demjanjuki kaitsmist otsuse, kuna seda arvatavalt rakendatakse
kui pretsedentijtule-vikus
järgneda võivates samalaadsetes
küsimustes, kui vabastati
tee deporteeritava Iisraeli
saatmiseks.^Nimelt ülemkohus
nende kohtus.
Kaebealune tuli USA-sse
1952. a., võeti kodanikuks 6 a.
hiljem. 1975» a. alustas kohtumi-nisteerium
tema vastu juurdlust jättis tähele panemata Demjan-ja
2 a. hiljem võeti temalt USA juki kaitseadvokaadi argumen-kodakondsus
ära ning jätkusid di, et Iisrael ei oma legaalset
protsessid väljasaatmise küsi- õigust Poolas enne Iisraeli riigi
muses. Süüdistati, et D. olnud iseseisvust toimunud küsimuse
Saksa natsi-SS liige ja sellena all oleva kuritöö suhtes, ja et
Varssavist 75 km põhjas oleva USA kohus ei ole ka autorisee-
Treblinkakoonduslaagrisvalvu- ritud Iisraeli väljanõudmist ar-rina
tegelik gaasikraani meha- vestama. Ülemkohus motiveerib
nismi käsitaja, mille abil seal oma seisukohta, et „sõjakuri-
„ajaloolaste hinnanguil 750-900 tööd ja teised süüteod on nii
tuhat juuti hukati", peamiselt universaalselt põlatavad, et
Varssavi gettodest. D. seletas, süüdlased neist on kõigi inimeste
et ta langes mobiliseeritud puna- vaenlased. Seepärast Iisrael või
armeelasena sakslaste kätte sõ- ükskõik missugune teine riik,
javangi, ta ei ole kunagi tolles vaatamata oma staatusele 1942.
KZ-laagris olnud, töötas sõja- • või 1943.a., võib soovikorralvõt-vangina
ja hiljem põllutööl ning ta enesele nende kuritööde süüd-et
USA kohtule esitatud süüdis- laste karistamise."
Rahvuskultuuri BComisjoni korraldus®!
pühap. 23. märtsil, 1986 kl. 2:00 p.l.
TORONTO EESTI MAJA suures saale.^
o^nalis-muusikaline pärastlõunal
II
SONASILO
3$ KODUMAALE
i^ikkalik kava.
&@kann@ ,,Amoerika Hääle" („Vo8C® Americci'
kaudu kodumaale
GiÕBEtkaaseestlased teretulnud
EESTI MAJAS •
Esimese suurema üritusena korraldati
Toronto Eesti Majas pühapäeval,
9. veebruaril, kontsert-kõne-koosolek
rohkearvulise rahva osavõtuga.
Kontserti filinisid kohalikud
aXy-TV ja CBC televisiooni jaamad.
Peale kontserti samad televi-siopnijaamad
ja ajaleht „Toronto
Star" tegid pikemad intervjuud
Ranpperedega. Intervjuud toüdi ära
samal õbtul vastavate televisiooni-jaamade
uudis-saadetes. Järgmine
päe| ilmus pikem artikkel ..Toronto
Star'is", Esmaspäev toimus intervjuu
ajalehe„Globe & Mail'iga". Intervjuu
toodi ära teisipäevases lehes.
Kolmapäeval, 12 veebr, toimus
EKN ^ruumides intervjuu Vabadus-raadio
esindaja Aarne Vahtra'ga.
Sellele järgnes ulatuslik jutuajamine
Randperede ja E K N juhatuse liikme-
"&Tg Ihk. 3) .
fi'.E. AIÄNDUSKLUBI
1
neljapäeval, 20. märtsil 1986 kell 8 õhtul E. Majas loeng.
Dr. JAAN ROOS ja kodumajandusteadlane REET KRUUS:
„Aiandushuvili8a väetamine ja kärtpimin®!'
Kõik teretulnud.
T.E.S. LASTEAIA
MOIENÄITUS
KOHVILAUAGA I
. • • • . '
pühapäeval, 13. aprieiDl 1985 kell 2.30 p.i.
Toronto Eesti Maja suures saalis
Pääsmed eelmüügil $6,00, kohapeal $7,00
Eelmüük toimub Eesti Majas laupäeva hommiikutlB.
EELK Toronto Vana-Andrese Kirikus
PÜHAPÄEVAL 16. MÄRTSIL kELL 11 h.
iiATUSAJÄ KIRIKUKONTSER'
Toronto® Vana^Andirese Segakoor Asta Ballstsdti juhatuis®!
esitah C. Saint S8on6'D:
REQUIEM
Solistid sopran Tamara Norheim,
alt Helene Losberg
tenor Georg Soans
Bass-barlton Charles FarneDi
orelil Lembit Avessön
ttoenib õp. Elmar Rähn
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 13, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-03-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860313 |
Description
| Title | 1986-03-13-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | f 9 avas Second Class Mail Registration Mo. 1354. Nr. 11 1986 uLLuuue NELJAPÄEVAL, 13. MÄRTSIL --THURSDAY, MARCH 13 XXXVII aastakäik 1 amm m liii pii m iili II mm ' t u^'ii^ ^^fÄ''0' ¥'>mi järgmises laulisomäLastaköEtserdil9.märtsil EsstiMajasCliarles.KipperljuhatMselarvMkaie kiiiilaj . ' Foto0. Haamer lõjameeste resolutsioon: oo ) 0 .6^ HAMILTON — „Kanada Eesti Võitlejate UhingEte Liidu Esindnis-kogu oma koosolekul konstateerib, et okupeeritud kodumaa külastamine kahjustab Eesti vabadusvõitluslikkutegeVust eriti siis, kui seda teevad meie rahvusorganisatsioonide esindajad ja juhatuse liikmed. Eriti teravalt ilmnes see möödunud suvel seoses okupatsioonivõimude poolt korraldatud laulupeoga. See oli käeulatamine okupatsioonivõimudele ja KGB-VEKSA'le (Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing). Kui keegi organisatsiooni juhatusest asub kodumaale külastamisele, siis jema kohustuseks o i Eesti vabadusvõitluse huvides astuda See resolutsioon võeti vastu möödunud pühapäeval Hamiltonis peetud Eesti Võitlejate Ühingute Liidu Esinduskogu koosolekul, millest liikmesorganisatsioonide esindajaid rohkearvuliselt osa võttis. Koosoleku avas esimees Kalju Tori ja mälestati manalasse langenuid kaasvõitlejaid. Koosolek rakendati välja saadetud päevakorra alusel. Loeti ette rida tervitusi ametisikutelt, organisatsibo-nidelt ja endistelt sõjameestelt. Tuletati meelde kindral Ernst Põdderi sõna Vabadussõja alul, kus" ta ütles, et meestel tuleb ,,õkva" sõtta minna. Sealt pärineb ka tem'a hüüdnimi „õkva" ja selles sõnas läksid) eesti mehed ka II maailmasõjas vaenlasele vastu. ühingute osas, kui ka tegevuses meie oma ühiskonnas ja läbikäimisel teiste balti rahvus- ja võitlusorganisatsioonidega. Kohalikud võitlejate iihingud esitasid omakorda endi tegevuse ülevaateid, kus peegeldus samuti elav tegevus ja tihe koostöö Liidu tegevuse eeskujüL Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse poolt tervitas esimees August Jurs ja esitas omapoolse ülevaate kontaktidest poliitikutega ja kirjavahetusest eesti sõjameeste poolt Eesti Rahva Võitluspäevaks, millega mälestatakse 1944. aasta suvel toimunud eriti raskeid ja ohvriterikkaid/ lahingute päevi. Sõjameeste häälekandja „Võitleja" on saanud omale uue tegevtoimetaja ja ilmumisel on mahu- Valdo Randpere ja Leila Miller kõnelemas Ottawas Parlamendimäel William Bauer'iga (Helsingi järelkonverentsil Bern'is Kanada saadik) ja GordonWhitehead'iga (välisministeeriumi Ida-Euroopa osakonna direktor). Foto-E.Arüja Kaisa abistamise 0 kas sõjameeste võitluste raamat. ELAV TEGEVUS Liidu tegevuse aruanded näitasid ettenähtud aktsioonide ja tegevuse edukat läbiviimist kõigil aladel nii ULQ TAMRE ESIMEHEKS Liidu tegevuskava ja eelarve oli koostatud eelmiste aastate eeskujul / (Järg Ihk. 7) ' Valdo Randpere ja Leila Miller'i külaskäik Kanadasse kujunes suuremaks vabadusvõitluslikuks sel-gitusaktsiooniks, mis leidis laiald-last kajastust Kanada ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Samuti leidis külaskäik suuremat tähe-s. Randpered jõudsid Kanadasse Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kutsel 5. veebruaril. Reisi peakorraldajaks oli EKN, kuid Eesti Abista-, miskomitee Kanadas oli kaaskäen-dajaks. Põgenikepaari siia kutsumise peasihiks oli tähelepanu äratada siin mandril väikse Kaisa Randpere olukorrale. Pärast kohalejõudmist, EKN korraldas eesti ajalehtedele järgmisel päeval pressikonverentsi, milles osa võtsid kõik kohalikud ajalehtede esindajad. <0M]^ EESTr^AHVySTEÄTm iit, v5i Asta t®l. 463-9065 Advokaat väidab: ^Iisraelil ei ole õigust mõista kohut Demjanjuk'i üle** Kolm päeva pärast USA ülemkohtu otsust deporteeriti ukrainlane J. Demjanjuk, 65 a. v. õhtupimedalt Kennedy lennuväljalt Iisraeli, kust tema saabumist raudus kätega näidati tusdokumendid on nõukogude võimudelt võltsitud paberid. Kohus tunnistas need autent-seiks. Ohios, kus D. töötas pikka aega autotööstuses, samuti mujal, ukrainlased j.t. on korralda-järgnenud varahommikustes' nud rohkeid demonstratsioone tv-saadetes. Lahkumisel USA-8t Demjanjuki kaitseks. oli Iisraeli El-Al lennuliini hoone ees ta 20-aastane poeg, kes ütles, et „kogu ta isa süüdistaval asjal ei ole inimõigust mitte kusagil Me soovime võidelda edasi. Kuigi me oleme majanduslikult ruineeritud, me ei anna siiski alla". Iisraelist esitati USA-le Demjanjuki väljanõudmine 1983.a oktoobris. Selle politseiülema Menachem Russeki dokumendil on märgitud, et D. on mõrvanud kümneid tuhandeid juute ja teisi. Iisraelil on üks eriseadus 1950.a-st natside ja' nendega koosil D. kaitseadvokaat rõhutas koh- töötanute karistamiseks. See Ustus hiljem, et USA kohtul ei ole raeli seadus võimaldab neil juriidilist õigust arvestada lis- . mõista kuritööga inimsuse {hu-raelilt esitatud väljanõud- manity) vastu, või II maailma-mist ta kliendile, ja et Iisraeli sõja kuritegudes". Selle alusel kohtul ei ole juriidilist õigust poodil962.a. Adolf Eichmann, Demjanjuki üle kohut mõista, kelle Iisraeli agendid kidnäppi-kuna küsimuse all olev süütegu leidis aset Poolas 1942/43, seega enne Iisraeli riigi sündi. Ta lubas esineda nõudmisega Iisraeli valitsusele, et see määrab sid Ladina-Ameerikast. KOHUS AVAS TEE DEPORTEERIMISTELE Deporteerimiste suhtes tegi vastava summa, kuna ta soovib 24. veebruaril ülemkohus tähtsa jätkata Demjanjuki kaitsmist otsuse, kuna seda arvatavalt rakendatakse kui pretsedentijtule-vikus järgneda võivates samalaadsetes küsimustes, kui vabastati tee deporteeritava Iisraeli saatmiseks.^Nimelt ülemkohus nende kohtus. Kaebealune tuli USA-sse 1952. a., võeti kodanikuks 6 a. hiljem. 1975» a. alustas kohtumi-nisteerium tema vastu juurdlust jättis tähele panemata Demjan-ja 2 a. hiljem võeti temalt USA juki kaitseadvokaadi argumen-kodakondsus ära ning jätkusid di, et Iisrael ei oma legaalset protsessid väljasaatmise küsi- õigust Poolas enne Iisraeli riigi muses. Süüdistati, et D. olnud iseseisvust toimunud küsimuse Saksa natsi-SS liige ja sellena all oleva kuritöö suhtes, ja et Varssavist 75 km põhjas oleva USA kohus ei ole ka autorisee- Treblinkakoonduslaagrisvalvu- ritud Iisraeli väljanõudmist ar-rina tegelik gaasikraani meha- vestama. Ülemkohus motiveerib nismi käsitaja, mille abil seal oma seisukohta, et „sõjakuri- „ajaloolaste hinnanguil 750-900 tööd ja teised süüteod on nii tuhat juuti hukati", peamiselt universaalselt põlatavad, et Varssavi gettodest. D. seletas, süüdlased neist on kõigi inimeste et ta langes mobiliseeritud puna- vaenlased. Seepärast Iisrael või armeelasena sakslaste kätte sõ- ükskõik missugune teine riik, javangi, ta ei ole kunagi tolles vaatamata oma staatusele 1942. KZ-laagris olnud, töötas sõja- • või 1943.a., võib soovikorralvõt-vangina ja hiljem põllutööl ning ta enesele nende kuritööde süüd-et USA kohtule esitatud süüdis- laste karistamise." Rahvuskultuuri BComisjoni korraldus®! pühap. 23. märtsil, 1986 kl. 2:00 p.l. TORONTO EESTI MAJA suures saale.^ o^nalis-muusikaline pärastlõunal II SONASILO 3$ KODUMAALE i^ikkalik kava. &@kann@ ,,Amoerika Hääle" („Vo8C® Americci' kaudu kodumaale GiÕBEtkaaseestlased teretulnud EESTI MAJAS • Esimese suurema üritusena korraldati Toronto Eesti Majas pühapäeval, 9. veebruaril, kontsert-kõne-koosolek rohkearvulise rahva osavõtuga. Kontserti filinisid kohalikud aXy-TV ja CBC televisiooni jaamad. Peale kontserti samad televi-siopnijaamad ja ajaleht „Toronto Star" tegid pikemad intervjuud Ranpperedega. Intervjuud toüdi ära samal õbtul vastavate televisiooni-jaamade uudis-saadetes. Järgmine päe| ilmus pikem artikkel ..Toronto Star'is", Esmaspäev toimus intervjuu ajalehe„Globe & Mail'iga". Intervjuu toodi ära teisipäevases lehes. Kolmapäeval, 12 veebr, toimus EKN ^ruumides intervjuu Vabadus-raadio esindaja Aarne Vahtra'ga. Sellele järgnes ulatuslik jutuajamine Randperede ja E K N juhatuse liikme- "&Tg Ihk. 3) . fi'.E. AIÄNDUSKLUBI 1 neljapäeval, 20. märtsil 1986 kell 8 õhtul E. Majas loeng. Dr. JAAN ROOS ja kodumajandusteadlane REET KRUUS: „Aiandushuvili8a väetamine ja kärtpimin®!' Kõik teretulnud. T.E.S. LASTEAIA MOIENÄITUS KOHVILAUAGA I . • • • . ' pühapäeval, 13. aprieiDl 1985 kell 2.30 p.i. Toronto Eesti Maja suures saalis Pääsmed eelmüügil $6,00, kohapeal $7,00 Eelmüük toimub Eesti Majas laupäeva hommiikutlB. EELK Toronto Vana-Andrese Kirikus PÜHAPÄEVAL 16. MÄRTSIL kELL 11 h. iiATUSAJÄ KIRIKUKONTSER' Toronto® Vana^Andirese Segakoor Asta Ballstsdti juhatuis®! esitah C. Saint S8on6'D: REQUIEM Solistid sopran Tamara Norheim, alt Helene Losberg tenor Georg Soans Bass-barlton Charles FarneDi orelil Lembit Avessön ttoenib õp. Elmar Rähn |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-13-01
